1984-10-04-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
4 „Meie £!u" mw, 40 (1005) 198€i
Skaudisõprade pidu
detsembril
Eesti Skaudisõprade
Seltsi traditsiooniline pidu toimub
tänavu laupäeval, 1. detsembril
Eesti Maja suures saalis. Pidul ön
muusikalised ettekanded, rikkalik
loterii, einelaud, baar ja hea tantsuorkester.
Varuge aeg skaudisõprade
peoks ja jälgige kuulutusi
meie lehes.
Paul Kerese mälestusturniir
Vancpuveris
Vancouveri Maleklubi Kanadas
meenutab igal aastal meie kuulsamat
malemeistrit,Paul Kerest,tenia-nimelise
maleturniiriga. Põhjuseks
on see, et 1975.aastal võitis P. Keifis
• Vancouveris maleturniiri ja see oli
tema viimane malevõit, sest teel kodumaale
tabas teda surm.
Tänavuse 6-voorulise malevõist-luse
korraldas mr. Yves Farges ja kohal
oli 121 osavõtjat. Juba nüüd te- alustab sügise saabumisel oma tra-hakse
eeltöid 10 aasta juubeli^tur- ditsiooniliste vahetusõhtutega. Ta-niiri
korraldamiseks ja see leiab aset väline viiekuine suvevaheaeg oli sel
tuleval aastal maikuus. Turniir mäD- aastal Esto '84 tõttu nö. keskelt poo-
Toronto Eesti
Filatelistide Selts
Tartu Kommertsgümnaasiumi (TKG) ja Tartu Kaubanduskooli (TKK)
endiste õpilaste kokkutulekult Torontos 13. juulil. 1. rida, vasakult —
Lennuväe Poiste Klubi tegutseb ka Rootsis
Veskijärvel. Ees kolm Harryt — Harry Härm
Paulus. Seisavad Guido Sirotkin, HeinG) Hallis, Ilmar Mardla, Kalju matsigoni saab Toronto Eesti Male-
Arens, Peeter Senka; ja Olev Orgia. Foto — H. Trummer klubilt, Toronto Eesti Majas, 958
" °— • . .. ' . BroadviewAve.,Toronto,M4K2R6.
võttis osa suur osa seltsi liikmetest Rammul, A. Nugis-Valgerist, E. Kirsipuu-Rikk, A. Luik.
nii väljapanekutega kui ka oma post- -
Suvise vaheaja möödumisel pidas
Hamiltoni kogudus omal esimehe
jumalateenistu8e,just kaks päeva
pärast sügise algust. Asjaolu, et
ehitamisel kiriklasse. Leinama jäi
abikaasa Marie. .
Tegevusena on Klubil kavas näite-müük
ja loterii. Samuti ka jõulukoos-tegemist
oli kodumaalt lahkumise viibimine ja kaasa aitamine Eesti
40-da aastapäeva tähistamisega, oli Seltsi üritustele,
osavõtjaid kokku toonud suuremal EELSEISVAID ÜRITUSI
hulgal tavalisest. Rahvusliku mõtte 14. okt. — Lõikustänupüha juma-rõhutamiseks,
kanti teenistuse ai- lateenistus koos sellele järgneva koh-guses
võitlejate poolt kirikusse vilauagaj 17. okt. - Hamiltoni Eesti
eestilipp. Seltsi peakoosolek; 21. okt. - Fil-
Pastor Tõnis Nõmmik omas jutlu- miõhtu — eestikeelne värvifilm „Jee-ses
viis kuulajad mõttes tagasi nende sus"; 11. nov. — Koguduse Naisringi
saatuslikkude keptembripäevade perekonnaõhtu, loterii, kohvilaud
kontori ametnikena.
Nagu varematel aastatelgi,toimu-
® vad kokkutulekud-vahetusõhtud en-diselt
Eesti Majas iga kuu esimesel
Üks tähtpäev pagulusmales jäi ta- neljapäeval. Esimene uuel hooajal
oavu toimunud Esto '84 pidustuste leiab seega aset neljapäeval, 4. ok-varju
ja see on Välis-Eesti Maleliidu toobril algusega kell 7.30 õhtul. Ko-äsutamise
35. aastapäev. Esto '84 haks on ainult selleks korraks klas-kiirmaleturniiri
võitja A.HildebraDdsiruum nr. 10 (riietehoiu kõrval),
oli 1949. aastal asutatud maleliidu Edaspidi on kokkutulekute kohaks
idee algataja ja ta on tänaseni truuks endisel viisil klassiruum nr. 9.
jäänud eesti male hüvitamisele. Eriti. Juhatus loodab avaõhtust rohkear-populaarne
oli male D.P. laagrites, vulist osavõttu. Ka külalised ja uued
kus mängiti omavahel ja võeti osa ka lükmed on teretulnud.
sakslaste poolt korraldatud turniiri- — ' _ _
dest. Üks nimekam D.P. laagrite ajas- -— — .
tumaletajaonE. Sarapu, kes maletas Iga uus „MEIE ELU" tellila aitab ksa-
Taanis ja Saksamaal ning siirdus ga sisukamale a]alehele.
1949.aastal Uus-Meremaale, kusta • • • ' . • • •
saavutas meistritiitli,püsides aastaid ' . ' — • — — = -
esikohal.
RE & RE AUTO COLLISION
TEEN IGASUGUSEID AUTOKERE PARANDUSI
Räägitakse eesti keelt. — R. POLASHEK
Helistage: 251 -4544. Külastage: 37 Magnificent Rd., Etobicoke
mam
Esto'84 maleturniirid on märka»
ve ja A. Loorits,kes maletas väga edukalt
unratedklassis>kus ta jagas esikohta.
Esto male vaim kandus ka
$763
0.*,
///
tuleb
ei saa
juurde, mil tuhanded kaasmaalased, ^ = ü u d ürlm^ -ah austanud ee^la^ e^ i L ^ e w ^ toi^
võõra võimu ähvardusel, p^did jätma Victoria kiriku saalis), 31. dets. - ^^^t. Koh^^ mu turniir, mille voitis J. Järve To-mahaöma
põlised kodud ja siirduma Uue aasta vastuvõtt - E. Seltsi kor- ronto Labour Day Open maleturnii- rontost.
tundmatu tuleviku radadele. Ta lisas, raldusel Convention Centre-s. rist. Mäletamas olid I. Liitoja, J. Jär-et
Jumala abiga on võõrsil rajatud lius ' • ' • • • — : — " • ' ' ' . ' • ' •— ~ : ~"
elu ja säilitatud usk eesti rahva prti-siniisse
ning tema peatsešsb vabanemisesse
võõrast võimust.
. Ilmalikus osas päevakohase selgi°
tuse koos langenute mälestamisega
andis kötialiku Võitlejate Ühingu esi- •
mees August Jurs. Ta kirjeldas lühidalt
seda maailmapoliitilist tagapõhja,
mis võimaldas Nõukogude Liidul
oma võimu, alla haai:ata Eesti, kui ka
paljud teised Ida-Euroopa riigid. Ta
ütles,-et sõjaaegsete läänemaailma
poliitikute lühinägelikkus ja järele- /
andlikkus Stalinile, on toonud väga
kurjakuulutavaid tulemusi, võimal-.
dades Nõukogude Liidil kerkida
üheks võimsamaks sõjaliseks jõuks
maailmas. Siiski võib viimasel ajal
märgata, et läänes on hakatud taipama
kommunismi hädaohtu Ja sellele
on asutud panema piiripid. See
annab lootust, et kä meie kodumaale
võib kord-saabuda vabadus. Edasi
tõstis kõneleja esile eesti sõduri kangelaslikkust
viimastest lahingutes
kodumaal, mis võimaldas nii palju- ~
dele pääsemise punasest haardest.
Siis mälestati langenuid ja lauldi
üheskoos: „SU üle jumal vaiva-
Muusikalises osas metsosopran
"TTilda Sepp esitas: S. Liddle,,Kui
kaunid on Su hooned." ja P. Tammeveski
„Kodumuld". IViimase laulu
hingestatud ettekanne i^li eriti süda-.
messe tungiv, tuues kuulaja laugel®
liigutusepisara. i !
PENSIONÄRIDE TEGEVUSEST ."
Kui varemate aastate suvekuudel
— juunis, juulis jääaugustis— peeti
tegevuses vaheaega, siis sel aastal
jätkusid kokkutulekud neljapäeviti'
kogu suve läbi. Nendest võiks välja
tõsta mai-ja augustikuu viimase nädala
koosviibimisi, selles mõttes, et
need leidsid aset Klubi esinaise Hilda
Kleineri kodus. Liikmeskonna küllakutsumise
algpõhjuseks oli tema maja
alumisel korral äsjavalminud uue
seltskondliku ruumi sisseõnnistamine,
kuid samal ajal pühitseti seal ks
sünnipäevalaste tähtpäevi. Arusaadavalt
oli huvi asja vastu suur ja mõ°
lemal korral oli osavõtjaid ule 30-ne.
Pr. Kleineri maja koos ilusa ja
suure aiaga asub vaikses ja Ipodus-liküh
kaunis kohas, kus ta elab koos
oma poja Harriga. Abikaasa kaotas
ta surma läbi hulk aastaid tagasi.
Vaatamata pensionieale, käib ta organisatsioonilise
tegevuse kõrval,
ikka veel ka tefenistuslikul tööl. Teenitud
raha kasutab ta oma maja ja aia - ' /
korrastamiste ning paremaks ja
kaunimaks muutmisele. Tööka ja väsimatu
inimesena paneb ta käed ise
igale poole külge. Suur osa sisetöö-dest
kui ka kõik aiatöö tuleb panna
tema arvele. Liikmeskond on uhke *
oma esinaisele ja tänuljk tema
külalislahkusele. - ,
Kurva sündimusena tabas Klubi
hiljuti ühe lugupeetud ja teeneka
liikme'surm. Lahkunuks oli Gustav
Kilk, sünd. Saaremaal, Emmaste vallas,
kes hiljuti tähistas oma 83-dat
sünnipäeva. Osava jä täpse meist- .
rimehena andis ta väga suure panuse
Klubi kooskäimisö ruumide välja-
TORONTO EESTI OHISPANK
958 Broadview Ave., TorontOp
Ontario M4K IM
ühenduses on jõud
SOODSAD LAENUD KAASMAALASTELE
informatsiooniks helistag®
465-4659
$1805
väliselt sarnased.
lEl
SCas teie kulutate jäll®gl üleliia rahar et holä^
(oma maja soojana sellel talvel?
Vpib-olla isoleerisite oma maja pööningu, aga mitte
. keldrit. Teie iiksed ja aknad võib-olla ei ole korralikult
tihendatud ega talve vastu ettevalmistatud. Ja teie
küttesüsteemi kulud võivad olla liiga kõrged. Nüüd oh
aeg midagi ette võtta talvise soojuse ja kütteaine
kulude säästmiseks. Energy, Mines and Resources
Canada on valmis teid aitama, et vähendada energia-
• ^kulu. V
S^eie siitam® teid isoleerimiseggi.
Korralik isolatsioon ja tuuletõmbe vältimine on
kindlam viis raha kokkuhoidmiseks — kuni 40% teie
küttekuludest. Võite helistada HEATLINE'iJe, et saada
asjalikku nõuannet materjalide osas ja kuidas
kvalifltseeruda maksustava Canadian Home Insulation
Program (CHIP) annetuse jaoks kuni $500 ulatuses.
See käib kõikide majade kohta, mis on ehitatud enne
1. septembrit 1977 (1. jaanuar 1977 Nova Scotias ja
Prince Edward lsland'il).
Tehke ise v õ i palgake ehitaja.
Mõnel Inimesel meeldib ise teha koduseid parandusi.
Aga kui eelistate ehitajat, tehke enne kindlaks, et
ettevõte on Canadian General Standards Board
(GGSB) nimekirjas.
Call toll free/Composez sans f rais
HE0LINE/THERMOPHONE
1.800-267-9563
BRITISHCOLUMBiA/COLOMBIE-BRITANNIQUE
tf2'
i i
18
Enorgy, Minosand
R'osoiircns Canad.v Rossoiiicos Ciinada Canada
„Meie Elu" nr. 40 (1805) 1984
nEStlJX*' näitus reisima
Kanad i eestlaste ühiskond on ammu
tundr üd puudust eeskujulikust ja
professionaalselt valmistatud nältu-sest.
mis selgitaks sõnas ja pildis Kanada
rahvale eestlaste ajalugu ja tegevust
Kjanadas. Seda silmas pidades,
otsutati|Eesti Pfievade ajaks valmistada
just selline näitus. Kuna Esto ise
oli juba ülekoormatud tööga, siis otsustas
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
olla näituse käendajaks ja kot-raldajaks.
Tegelikuks korraldajaks
tuli kunstnik Vello Hubel. Näituse
nimetuseks pandi „ESTEX".
Näitus paigutati Toronto raekoja
fuajeesse ja koosnes kuueteistkümnest
3'x8' paneelist. Paneelidele oli
kinnitatud värvilised ning must-val-ged
suurendatud fotod koos seletustega.
Näitust vaadates ei olnud kahtlust,
et kunstnik Hubel oli näinud
suurt tööd ja vaeva selle valmistamisel.
Tuleb märkida ka Reet Mar-ten-
Sehr'i tõhusat kaastööd näituse
korraldamisel, eriti valitsuse käest
rahalise toetuse saamisel.
levi
lik,
ADMIRAL
Robert Kreem kirjutas oma äsja- OK
Ilmunud raamatus „Vandega seo- kori
iud" lk. 174.kuidas iema üks ven- Kult
dädeet on 21. septembri päeval koh
jõudnud Kose-Risti seltsimajja, kus emal
sel ajal oli admiral Pitka staap, hoi
„Kohe pärast majja sisenemist sõit- des,j
9id 6—7 vene sõjaväeautot puna- kui£
sõduritega õue, kust seltsimajale bas
tule avasid. Vähesed Pltka mehed Anc
(äi saanud õieti midagi ootamatu
vaenlase ilmumise puhul teha. Mu ale)
vend sai oma jalgrattaga minema ka
maja teisest k ü l j e s t . . t u s
sõd^
Selle loo tõi ära ka ..Eesti Päeva- kl
leht" nr. 48, 29. 6,1984.1956. aastal jool
kirjutas kapten August Luur, Harju Naij
Omakaitse Maleva Kose pataljoni nisc
ülem, „Võitlejas" nr. 10 omafiviiiüar, ,,
sest kohtumisest admiral Pitka^. , ses
I^äesoleva aasta maikuus koräas mai
A. Luur oma seletust kokkuvõtlikult histl
järgmiselt: „September 1944. Teenis- punl
tuskoht Kehtnas OK. Juhtide Koolis küsi
(kpt. Luur oli lähetatud Koselt ajuti- riiin|
selt Kehtnasse. M.H.). Kodu hävis ,Ei
9/10 märtsi õhurünnaku i3uhul Tal- sõjal
linnas. Abikaasa koos 1 l/2-aasta8e nüü|
tütrega asus Kose alevikus. Rinde kori
olukord muutus järjest raskemaks, jäi
Septembri algul saadeti OK Juhtide pali
Kooli kaadrist kolm ohvitseri lõuna- Laai
rindele — kpt. Langel, Itn. Mulgi ja teel
Itn. Lindsaar. Ka lõppes järjekordse rasti
lennu kursus. Et olukorra ja meie juhil
edaslpldise tegevuse kohta selgust A)
saada, sõitis kooli ülem kolonel Paul i^estI
Tallinna. Kasutasin juhust, et oma kes
peret Kosel külastada, räni
Koi. Paul sõitis 21. sept. hommikul vlts^
autoga Tallinna ja mina samftl ajal suui
jalgrattaga Kehtnast Kosele. I^ohale Pi
jäi kol.Kasak. Kosele jõudsin umbes nagt
kella 10 paiku. OK Kose pataljoni llnnl
ülema k.t. ja adjutant olid sama päe- Raa
va hommikult Koselt Tallinna lahku- „ So|
nud, viles kaasa ka pataljoni kirja- Raal
vahetuse. Lahkunud olid ka kohalik lahi
politseinik ja postkontori ülem. Tele- jani
foni keskjaam töötas. Proovisin ühu
ühendust OK Kose pataljoni kompul- ke.
Idega. Minu väljakutsele vastasid UI
Tuhala ja Kulmetsa kompaniid. Kose kusti
Surmal ei oi
Mälestusmomei
kaugetest hämarj
lOONAS UI
1. sas
pu(
El osanud oma naabrist kompa- ha
nllülemat kahtlustada. Tõi mulle, ju- tõol
ba algava kollatõvega maadlevale pliil
oma abile ja 1. rühma ülemale staabi küsj
relvaruumide vajalikud võtmed, käs- vlli
kls võtta mind kompanii juhtimine
üle, lubades sõita 2-3 päevaks Tal- enai
linna — ega tulnudki enam. Minul Jaki
kui vabatahtlikul oli ülesande täit- om«
mine nädalapäevade jooksul .üsna lub|
raske. Aga 20. sept. õhtuks ei nõud- vari
nud Saksa oberleltnant enam Paide laht
Unna omakaitselasi llnnaäärselsse sa
kaevikuisse, kus ta hoolitses eriti gun|
selle eest, et meeste kätte ei jääks a6j(
ükskõik,mllllse päritoluga ja kuidas- ümt
tahes saadud automaatrelvi. Linn oli mui
jäänud äkki vaikseks, kesk aam vae]
enam ei töötanud, sakslasd olid vist jastj
viimaseni lahkunud. Ainult tundma- tadi
tut pööblit laamendas tänavanurka- tuni
del ja minule ajalehetöös abiks saa- sid
detud karsklane-moraalijünger lip- ml("
r
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, October 4, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-10-04 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E841004 |
Description
| Title | 1984-10-04-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | 4 „Meie £!u" mw, 40 (1005) 198€i Skaudisõprade pidu detsembril Eesti Skaudisõprade Seltsi traditsiooniline pidu toimub tänavu laupäeval, 1. detsembril Eesti Maja suures saalis. Pidul ön muusikalised ettekanded, rikkalik loterii, einelaud, baar ja hea tantsuorkester. Varuge aeg skaudisõprade peoks ja jälgige kuulutusi meie lehes. Paul Kerese mälestusturniir Vancpuveris Vancouveri Maleklubi Kanadas meenutab igal aastal meie kuulsamat malemeistrit,Paul Kerest,tenia-nimelise maleturniiriga. Põhjuseks on see, et 1975.aastal võitis P. Keifis • Vancouveris maleturniiri ja see oli tema viimane malevõit, sest teel kodumaale tabas teda surm. Tänavuse 6-voorulise malevõist-luse korraldas mr. Yves Farges ja kohal oli 121 osavõtjat. Juba nüüd te- alustab sügise saabumisel oma tra-hakse eeltöid 10 aasta juubeli^tur- ditsiooniliste vahetusõhtutega. Ta-niiri korraldamiseks ja see leiab aset väline viiekuine suvevaheaeg oli sel tuleval aastal maikuus. Turniir mäD- aastal Esto '84 tõttu nö. keskelt poo- Toronto Eesti Filatelistide Selts Tartu Kommertsgümnaasiumi (TKG) ja Tartu Kaubanduskooli (TKK) endiste õpilaste kokkutulekult Torontos 13. juulil. 1. rida, vasakult — Lennuväe Poiste Klubi tegutseb ka Rootsis Veskijärvel. Ees kolm Harryt — Harry Härm Paulus. Seisavad Guido Sirotkin, HeinG) Hallis, Ilmar Mardla, Kalju matsigoni saab Toronto Eesti Male- Arens, Peeter Senka; ja Olev Orgia. Foto — H. Trummer klubilt, Toronto Eesti Majas, 958 " °— • . .. ' . BroadviewAve.,Toronto,M4K2R6. võttis osa suur osa seltsi liikmetest Rammul, A. Nugis-Valgerist, E. Kirsipuu-Rikk, A. Luik. nii väljapanekutega kui ka oma post- - Suvise vaheaja möödumisel pidas Hamiltoni kogudus omal esimehe jumalateenistu8e,just kaks päeva pärast sügise algust. Asjaolu, et ehitamisel kiriklasse. Leinama jäi abikaasa Marie. . Tegevusena on Klubil kavas näite-müük ja loterii. Samuti ka jõulukoos-tegemist oli kodumaalt lahkumise viibimine ja kaasa aitamine Eesti 40-da aastapäeva tähistamisega, oli Seltsi üritustele, osavõtjaid kokku toonud suuremal EELSEISVAID ÜRITUSI hulgal tavalisest. Rahvusliku mõtte 14. okt. — Lõikustänupüha juma-rõhutamiseks, kanti teenistuse ai- lateenistus koos sellele järgneva koh-guses võitlejate poolt kirikusse vilauagaj 17. okt. - Hamiltoni Eesti eestilipp. Seltsi peakoosolek; 21. okt. - Fil- Pastor Tõnis Nõmmik omas jutlu- miõhtu — eestikeelne värvifilm „Jee-ses viis kuulajad mõttes tagasi nende sus"; 11. nov. — Koguduse Naisringi saatuslikkude keptembripäevade perekonnaõhtu, loterii, kohvilaud kontori ametnikena. Nagu varematel aastatelgi,toimu- ® vad kokkutulekud-vahetusõhtud en-diselt Eesti Majas iga kuu esimesel Üks tähtpäev pagulusmales jäi ta- neljapäeval. Esimene uuel hooajal oavu toimunud Esto '84 pidustuste leiab seega aset neljapäeval, 4. ok-varju ja see on Välis-Eesti Maleliidu toobril algusega kell 7.30 õhtul. Ko-äsutamise 35. aastapäev. Esto '84 haks on ainult selleks korraks klas-kiirmaleturniiri võitja A.HildebraDdsiruum nr. 10 (riietehoiu kõrval), oli 1949. aastal asutatud maleliidu Edaspidi on kokkutulekute kohaks idee algataja ja ta on tänaseni truuks endisel viisil klassiruum nr. 9. jäänud eesti male hüvitamisele. Eriti. Juhatus loodab avaõhtust rohkear-populaarne oli male D.P. laagrites, vulist osavõttu. Ka külalised ja uued kus mängiti omavahel ja võeti osa ka lükmed on teretulnud. sakslaste poolt korraldatud turniiri- — ' _ _ dest. Üks nimekam D.P. laagrite ajas- -— — . tumaletajaonE. Sarapu, kes maletas Iga uus „MEIE ELU" tellila aitab ksa- Taanis ja Saksamaal ning siirdus ga sisukamale a]alehele. 1949.aastal Uus-Meremaale, kusta • • • ' . • • • saavutas meistritiitli,püsides aastaid ' . ' — • — — = - esikohal. RE & RE AUTO COLLISION TEEN IGASUGUSEID AUTOKERE PARANDUSI Räägitakse eesti keelt. — R. POLASHEK Helistage: 251 -4544. Külastage: 37 Magnificent Rd., Etobicoke mam Esto'84 maleturniirid on märka» ve ja A. Loorits,kes maletas väga edukalt unratedklassis>kus ta jagas esikohta. Esto male vaim kandus ka $763 0.*, /// tuleb ei saa juurde, mil tuhanded kaasmaalased, ^ = ü u d ürlm^ -ah austanud ee^la^ e^ i L ^ e w ^ toi^ võõra võimu ähvardusel, p^did jätma Victoria kiriku saalis), 31. dets. - ^^^t. Koh^^ mu turniir, mille voitis J. Järve To-mahaöma põlised kodud ja siirduma Uue aasta vastuvõtt - E. Seltsi kor- ronto Labour Day Open maleturnii- rontost. tundmatu tuleviku radadele. Ta lisas, raldusel Convention Centre-s. rist. Mäletamas olid I. Liitoja, J. Jär-et Jumala abiga on võõrsil rajatud lius ' • ' • • • — : — " • ' ' ' . ' • ' •— ~ : ~" elu ja säilitatud usk eesti rahva prti-siniisse ning tema peatsešsb vabanemisesse võõrast võimust. . Ilmalikus osas päevakohase selgi° tuse koos langenute mälestamisega andis kötialiku Võitlejate Ühingu esi- • mees August Jurs. Ta kirjeldas lühidalt seda maailmapoliitilist tagapõhja, mis võimaldas Nõukogude Liidul oma võimu, alla haai:ata Eesti, kui ka paljud teised Ida-Euroopa riigid. Ta ütles,-et sõjaaegsete läänemaailma poliitikute lühinägelikkus ja järele- / andlikkus Stalinile, on toonud väga kurjakuulutavaid tulemusi, võimal-. dades Nõukogude Liidil kerkida üheks võimsamaks sõjaliseks jõuks maailmas. Siiski võib viimasel ajal märgata, et läänes on hakatud taipama kommunismi hädaohtu Ja sellele on asutud panema piiripid. See annab lootust, et kä meie kodumaale võib kord-saabuda vabadus. Edasi tõstis kõneleja esile eesti sõduri kangelaslikkust viimastest lahingutes kodumaal, mis võimaldas nii palju- ~ dele pääsemise punasest haardest. Siis mälestati langenuid ja lauldi üheskoos: „SU üle jumal vaiva- Muusikalises osas metsosopran "TTilda Sepp esitas: S. Liddle,,Kui kaunid on Su hooned." ja P. Tammeveski „Kodumuld". IViimase laulu hingestatud ettekanne i^li eriti süda-. messe tungiv, tuues kuulaja laugel® liigutusepisara. i ! PENSIONÄRIDE TEGEVUSEST ." Kui varemate aastate suvekuudel — juunis, juulis jääaugustis— peeti tegevuses vaheaega, siis sel aastal jätkusid kokkutulekud neljapäeviti' kogu suve läbi. Nendest võiks välja tõsta mai-ja augustikuu viimase nädala koosviibimisi, selles mõttes, et need leidsid aset Klubi esinaise Hilda Kleineri kodus. Liikmeskonna küllakutsumise algpõhjuseks oli tema maja alumisel korral äsjavalminud uue seltskondliku ruumi sisseõnnistamine, kuid samal ajal pühitseti seal ks sünnipäevalaste tähtpäevi. Arusaadavalt oli huvi asja vastu suur ja mõ° lemal korral oli osavõtjaid ule 30-ne. Pr. Kleineri maja koos ilusa ja suure aiaga asub vaikses ja Ipodus-liküh kaunis kohas, kus ta elab koos oma poja Harriga. Abikaasa kaotas ta surma läbi hulk aastaid tagasi. Vaatamata pensionieale, käib ta organisatsioonilise tegevuse kõrval, ikka veel ka tefenistuslikul tööl. Teenitud raha kasutab ta oma maja ja aia - ' / korrastamiste ning paremaks ja kaunimaks muutmisele. Tööka ja väsimatu inimesena paneb ta käed ise igale poole külge. Suur osa sisetöö-dest kui ka kõik aiatöö tuleb panna tema arvele. Liikmeskond on uhke * oma esinaisele ja tänuljk tema külalislahkusele. - , Kurva sündimusena tabas Klubi hiljuti ühe lugupeetud ja teeneka liikme'surm. Lahkunuks oli Gustav Kilk, sünd. Saaremaal, Emmaste vallas, kes hiljuti tähistas oma 83-dat sünnipäeva. Osava jä täpse meist- . rimehena andis ta väga suure panuse Klubi kooskäimisö ruumide välja- TORONTO EESTI OHISPANK 958 Broadview Ave., TorontOp Ontario M4K IM ühenduses on jõud SOODSAD LAENUD KAASMAALASTELE informatsiooniks helistag® 465-4659 $1805 väliselt sarnased. lEl SCas teie kulutate jäll®gl üleliia rahar et holä^ (oma maja soojana sellel talvel? Vpib-olla isoleerisite oma maja pööningu, aga mitte . keldrit. Teie iiksed ja aknad võib-olla ei ole korralikult tihendatud ega talve vastu ettevalmistatud. Ja teie küttesüsteemi kulud võivad olla liiga kõrged. Nüüd oh aeg midagi ette võtta talvise soojuse ja kütteaine kulude säästmiseks. Energy, Mines and Resources Canada on valmis teid aitama, et vähendada energia- • ^kulu. V S^eie siitam® teid isoleerimiseggi. Korralik isolatsioon ja tuuletõmbe vältimine on kindlam viis raha kokkuhoidmiseks — kuni 40% teie küttekuludest. Võite helistada HEATLINE'iJe, et saada asjalikku nõuannet materjalide osas ja kuidas kvalifltseeruda maksustava Canadian Home Insulation Program (CHIP) annetuse jaoks kuni $500 ulatuses. See käib kõikide majade kohta, mis on ehitatud enne 1. septembrit 1977 (1. jaanuar 1977 Nova Scotias ja Prince Edward lsland'il). Tehke ise v õ i palgake ehitaja. Mõnel Inimesel meeldib ise teha koduseid parandusi. Aga kui eelistate ehitajat, tehke enne kindlaks, et ettevõte on Canadian General Standards Board (GGSB) nimekirjas. Call toll free/Composez sans f rais HE0LINE/THERMOPHONE 1.800-267-9563 BRITISHCOLUMBiA/COLOMBIE-BRITANNIQUE tf2' i i 18 Enorgy, Minosand R'osoiircns Canad.v Rossoiiicos Ciinada Canada „Meie Elu" nr. 40 (1805) 1984 nEStlJX*' näitus reisima Kanad i eestlaste ühiskond on ammu tundr üd puudust eeskujulikust ja professionaalselt valmistatud nältu-sest. mis selgitaks sõnas ja pildis Kanada rahvale eestlaste ajalugu ja tegevust Kjanadas. Seda silmas pidades, otsutati|Eesti Pfievade ajaks valmistada just selline näitus. Kuna Esto ise oli juba ülekoormatud tööga, siis otsustas Eestlaste Kesknõukogu Kanadas olla näituse käendajaks ja kot-raldajaks. Tegelikuks korraldajaks tuli kunstnik Vello Hubel. Näituse nimetuseks pandi „ESTEX". Näitus paigutati Toronto raekoja fuajeesse ja koosnes kuueteistkümnest 3'x8' paneelist. Paneelidele oli kinnitatud värvilised ning must-val-ged suurendatud fotod koos seletustega. Näitust vaadates ei olnud kahtlust, et kunstnik Hubel oli näinud suurt tööd ja vaeva selle valmistamisel. Tuleb märkida ka Reet Mar-ten- Sehr'i tõhusat kaastööd näituse korraldamisel, eriti valitsuse käest rahalise toetuse saamisel. levi lik, ADMIRAL Robert Kreem kirjutas oma äsja- OK Ilmunud raamatus „Vandega seo- kori iud" lk. 174.kuidas iema üks ven- Kult dädeet on 21. septembri päeval koh jõudnud Kose-Risti seltsimajja, kus emal sel ajal oli admiral Pitka staap, hoi „Kohe pärast majja sisenemist sõit- des,j 9id 6—7 vene sõjaväeautot puna- kui£ sõduritega õue, kust seltsimajale bas tule avasid. Vähesed Pltka mehed Anc (äi saanud õieti midagi ootamatu vaenlase ilmumise puhul teha. Mu ale) vend sai oma jalgrattaga minema ka maja teisest k ü l j e s t . . t u s sõd^ Selle loo tõi ära ka ..Eesti Päeva- kl leht" nr. 48, 29. 6,1984.1956. aastal jool kirjutas kapten August Luur, Harju Naij Omakaitse Maleva Kose pataljoni nisc ülem, „Võitlejas" nr. 10 omafiviiiüar, ,, sest kohtumisest admiral Pitka^. , ses I^äesoleva aasta maikuus koräas mai A. Luur oma seletust kokkuvõtlikult histl järgmiselt: „September 1944. Teenis- punl tuskoht Kehtnas OK. Juhtide Koolis küsi (kpt. Luur oli lähetatud Koselt ajuti- riiin| selt Kehtnasse. M.H.). Kodu hävis ,Ei 9/10 märtsi õhurünnaku i3uhul Tal- sõjal linnas. Abikaasa koos 1 l/2-aasta8e nüü| tütrega asus Kose alevikus. Rinde kori olukord muutus järjest raskemaks, jäi Septembri algul saadeti OK Juhtide pali Kooli kaadrist kolm ohvitseri lõuna- Laai rindele — kpt. Langel, Itn. Mulgi ja teel Itn. Lindsaar. Ka lõppes järjekordse rasti lennu kursus. Et olukorra ja meie juhil edaslpldise tegevuse kohta selgust A) saada, sõitis kooli ülem kolonel Paul i^estI Tallinna. Kasutasin juhust, et oma kes peret Kosel külastada, räni Koi. Paul sõitis 21. sept. hommikul vlts^ autoga Tallinna ja mina samftl ajal suui jalgrattaga Kehtnast Kosele. I^ohale Pi jäi kol.Kasak. Kosele jõudsin umbes nagt kella 10 paiku. OK Kose pataljoni llnnl ülema k.t. ja adjutant olid sama päe- Raa va hommikult Koselt Tallinna lahku- „ So| nud, viles kaasa ka pataljoni kirja- Raal vahetuse. Lahkunud olid ka kohalik lahi politseinik ja postkontori ülem. Tele- jani foni keskjaam töötas. Proovisin ühu ühendust OK Kose pataljoni kompul- ke. Idega. Minu väljakutsele vastasid UI Tuhala ja Kulmetsa kompaniid. Kose kusti Surmal ei oi Mälestusmomei kaugetest hämarj lOONAS UI 1. sas pu( El osanud oma naabrist kompa- ha nllülemat kahtlustada. Tõi mulle, ju- tõol ba algava kollatõvega maadlevale pliil oma abile ja 1. rühma ülemale staabi küsj relvaruumide vajalikud võtmed, käs- vlli kls võtta mind kompanii juhtimine üle, lubades sõita 2-3 päevaks Tal- enai linna — ega tulnudki enam. Minul Jaki kui vabatahtlikul oli ülesande täit- om« mine nädalapäevade jooksul .üsna lub| raske. Aga 20. sept. õhtuks ei nõud- vari nud Saksa oberleltnant enam Paide laht Unna omakaitselasi llnnaäärselsse sa kaevikuisse, kus ta hoolitses eriti gun| selle eest, et meeste kätte ei jääks a6j( ükskõik,mllllse päritoluga ja kuidas- ümt tahes saadud automaatrelvi. Linn oli mui jäänud äkki vaikseks, kesk aam vae] enam ei töötanud, sakslasd olid vist jastj viimaseni lahkunud. Ainult tundma- tadi tut pööblit laamendas tänavanurka- tuni del ja minule ajalehetöös abiks saa- sid detud karsklane-moraalijünger lip- ml(" r |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-10-04-04
