1984-10-04-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL, 4. OKTOOBRIL - THURSDÄY, OKTOBER 4 „M<Bh Ela<* m. 4(9 (1805)1984 Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian. Hoüse,958 Broadvievf Aye„ Toronto, Ont. Canada, M4K 2R(S Tel.466-di95l • ' Toimetajad: H, Rebane ja S. Veideinbaum. Toimetaja New Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., NewMilford, N.I.,USA. Tel. (201) 2624)771. „Meie E k " väljaandjaks bn Eesti Kirjastus Kanadas. Asut.A. Weileri algatusel 1950. „Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majasi 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951 Tellimiste ja kuulut^iste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.~ 5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 hm.-8 õ., laäp.kl. 9 hm.-4 p.L ,,MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00,6 k. $22.00, 3 k. 015.50. USA-sse 1 a. $44.00,6 k. $25.00,3 k. $ l f .00. Üle-meremaädessB — 1 a.^48.00. 6, k. $26.00, 3 k. S19.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a.S28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja õhupostilisa USA-sse: l a . $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostiliss ülemeremaadesse: 1.a. $58.00, 6 k. $29.00. Üksiknumber— 7551; Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel is.SO, tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75; Ontario Mitmekultuuri Kogu uue aastakümne lävel Dollari kõrglend. Teised lehed Estost )a m Esto '84 Didustustelt !3iilHIIIIIIII)Iillllllilllil)lllllllliilllligilillll)lllllllllll^ © -1© ® 9 Kolmveerand aastat on ksilendri-siastast möödunud, kuid juba nüüd tohiks möödunud sündmusi kokku võtta ja neid asetada aktiva poolele. Oleme juba tagasihoidlikult hinnanud valitsuse üleminekut Ottawas. Märkimist väärib siiski paavsti külaskäik Kanadasse, mis kokku tõmbas sadandeid tuhandeid rinimesi, et oma ihusilmaga näha paavst JohjBnnes Paulus II, kes on suhteliselt lühikese ametisoleku aastatega külastanud paljusid maid ja on jutlustanud Jumala Sõna mil- Jdunitele inimestele. Johannes Paulus II on julge mees ja oima külaskäikudel on jutlustanud ka inimarmastusest, inimõigustest. Ta rääkis seda suust suhu ja südamest südamesse, kuigi mõnikord sellest paistis välja kriitiS^a võimule ja manitsus võimule. Paavst Johannes Paulus II on liht-iae isiksus oma suursuguste kardinaalide keskel, kuid seda suurema npiõjuVõimuga, sest ta sageli pöördub oma Jumala poole^ eriti siis kui ta vaikib.^^uured rahvahulgad on temaga ja jälgivad teda vaikses hardumuses ja lootuses. Oma pikkadel tööpäevadel hoovas temast tohutut vitaalsust ja talle ehitatud poodiumitel seisis ta oma tuules lehvivas valges toogas nagu elus pühakuju. Kanada rahvas võttis paavsti vastu suurepärases lugupidamises ja sõpriises. Korraldatud teenistused Toroi)itos ja Vancouveris olid deko-mtiivsed ja maitsekad, yancouve-risse jõudes pääsis paavst tõeliselt rahva hulka, paljudega füüsilise tervitamise kaugusse. Seda võimalust kasutas ka paavst ise meeleldi. Kuid ta kahetses, et ilmastik ei võimaldanud tal maanduda Yuko-nis ootavate indiaanlaste, sp. Kanada pärismaalaste hulka.^Ta julges välj^nc[dda, et tal tuleb siia veel kord tagasi tulla, et Yukoni indiaanlasi kohata. ].. Vaevalt oli paavst Vatikani Jõudnud, kui saabus kuninganna Elisabeth ikpos prints Philipiga. Nendie ridade ilmudes ei ole Kanada tra-^ ditsiooijiiline regent veel oma külaskäiku lõpetanud. Kuid ju^ba ida-rannika vastuvõttudest paistis, et kuninganna ja tema prints saabusid siia omainimestena, ladusas vabas käitumises, ümbritsetud lastest a r en ja vanadest, kes jagasid Briti re° gendile väikseid lillekimbukesi. Eelmistest külaskäikudest oli nagu midagi muutunud, kus kuningannat piirasid kõrged ametikandjad, ohvitserid ja politsei ja tavalisel surelikul polnud ligipääsu. Kuninganna vastuvõttude kavast Torontos paistab silma lihtsaid korraldusi ja võib ainult oletada, et lokaalne valitsus temale siin ka selekteeritud vastuvõtte korraldab. Lihtsus kuninganna vastu võtmisel on pööre normaalsuse poole ja see toob Inglise kuningakoja Kanada Vastuvõtud nii paavstile ja kuningannale näitavad, et Kanada ametlikkus ei sammu ainult positiivsuse, vaid ka tõelise demokraatlikkuse suunas. Paistat), et Kanada vahekorrad USA-ga käivad sama rada. Peaminister Brian Mulroney visiit USA president Reaganile hiilgas samuti oma lihtsuses. Ei näidatud punaseid vaipu ega auvalveid. See oli nagu ühe naabri külaskäik teise naabri juurde. Vesteldi kahe maa päevaküsimustest. Lubati üksteisele head koostööd. Kanada peaminister lubas presidendile koostööd kõigis võimalikes küsimustes. Kuid pean^inister märkis naeruisul, et Kanada teeb seda oma iseseisvuse piirides. President pakkus peaministrile lantshi, surus sõbralikult kätt ja paistis, et mõnedki vahekor-ralised küsimused olid sõbralikult korraldatud. Kanada peaministril ei olnud kaasas rasket bürokraatiat ega vist mitte ka vormuleeritud märgukirju. USA-s teatakse siit peale, et Kanadas oodatakse jälle võõrkapitali, S.O. ka USA kapitali sissevoolu ja rakendamist, sest liberaalide valitsuse kunstlikud barjäärid on ümber lükatud. Liberaalide shpvinist-lik majanduspoliitika jooksis pankrotti. Uus majanduspoliitika tohiks aga tähendada majanduselule uut arengut ja töötatöölistele uusi rakendusvõimalusi. Aasta 1984 ei ole veel kaugeltki möödas. Järgijäänud kuud peavad näitama musi mdasid Kanada rahval ©, ' • ' . 1l)llllillltlll3lliill|llllliii)llll)llli))lllllllli!Hliilllllllilillilillllll „Teataja" 15. sept. numbris ki^ jutab Katrin Nyman: 0 - • " Tagasi mõeldes Esto '84-le, on mul palju ilusaid mälestusi, aga kahjuks ka vähem ilusaid muljeid, millest tahaksin nüüd jutustada. Võin ütelda, et kui tugev eestlus kuskil suudab püsida, siis on see Rootsis. Tänapäeval, mil suurem osa vabadest eestlastest on elanud 40 aasta väljaspool kodumaad ja juba kaks generatsiooni on sündinud paguluses ning võibolla pole kunagi Eestit näinud, siis on' mõnikord raske olla eestlane. Kas ei oleks võib-olla kergem „ära kaduda", liituda asukohamaa ühiskonnaga? Olla eestlane — see nõuab tugevat tahtmist, julgust ja jõudu. Sellepärast on eriti tähtis, et eestlased saaksid kokku, saaksid tuttavaks ja räägisid eesti keelt. Esto-d on muidugi selleks ideaalsed üritused. Aga siis peaksid Esto-d ka tõesti olema eesti keeles ja eesti meeles. Seda võib ainult osaliselt ütelda Esto '84 kohta. Toon ette mõned näited: Gaidlaag-ris enne Esto-t pidid gaidid mäkra-meed tegema laagri värava ehitamiseks. Neile ähti kätte pikk töökjr-jeldus — inglise keeles! Esto avamispäeval toimunud ksks show:d Ontario, Place'il olid inglise keeles"ja kui „ameerikali|fud", ülepakkuvalt ilusad konferansjeed juhtusid mingit eestikeelset sõnalar-vitama, siis nad palusid vabandust! Esto-tunne, mis rahvast oli haaranud avatseremoonial Eesti hümni lauldes, kadus ruttu, eriti ruttu veel Euroopast tulnuil vanemail eestlastel, kes inglise keelt küllaldaselt ei valda. • Üks nädala võimsamatest üritustest oli rongkäik. Kuuma päikese all marssisid mitmed tuhanded eestlased läbi huvitava Toronto. Linn on teistest suurlinnadest erinev, kuna ta peamiselt koosneb madalatest majadest. Peatänavate ääres on kahe-või kolmekordseid maju, ja päris linna südames, kõrgete kontorihoonete taga Jeidub väikeseid maju ilusate aedadega. Torontos on üle kahe miljoni elaniku ja linn ulatub üle suure maa-ala, (mida väga hästi näeb CN-tower'ist, mis on üks tnaailma kõrgematest ehitustest, ja kus ka Esto ajal toimus tants.) Teine Toronto omapära on suured ja ilusad pargid — linna sees või linna äärtes — kus iga lill on oma õiges kohas ja kus murud on alati rohelised ja pehmed. Rongkäik lõppes suure kogunemisega arhitektuuriliselt põneva linnamaja ees. Ometi sai näha eesti lippe lehvimas sinise päikesepaistelis® taeva taustal! Agapääle pikka hilinemist (mida muide nädala jooksul palju ette tuli) ilmus kohale ainuke kõneleja, Brian Mulroney, kes pidas valimiskampaania jaoks, sobiva kõne, mis äärmisel juhul võis pila huvitav ainult Kanada eestlastele. Vabanduseks inglise keele rohkele tarvitamisele ja üldisele „ ameerikalikkusele" toodi,et Esto seega saaks rohkem tähelepanu ajakirjanduses ja TV-s. Sellest hoolimata avaldati Es-to- st väga vähe artikleid kohalikes lehtedes. Võrdluseks võiks siin tuua; et Stokholmis toimunud Esto'80 kohta avaldati rootsi ajakirjanduses ligikaudu 700 kirjutist, vaatamata sellele, et Esto ametlikuks keeleks oli eesti keel. Kõige rohkem tähelepanu osutati Kanada TV-s Miss Esto-võistlustele, mis iseenesest oli väiksema tähtsusega pidustustel toimunud üritustest. Olin ise üks Rootsi Miss Esto kandidaatidest. Miss Ida-Rootsi. Olen kindel, et m/ind ja Laine Laksi valiti Rootsi kandidaatideks sellepärast, et räägime eesti keelt ja oleme eestlusest aktiivselt osa võtnud. Ka kõik teised kalndidaadid rääkisid hääd eesti keelt ja olid oma asukohamaa eestluses väga tegevad eri aladel, aga sellest zhürii ei olnud üldse huvitatud. Meie ülesandeks võistlustel oli enamvähem ainult naeratada. Miss Esto zhürii neljast liikmest oskas ainult üks eesti keelt ja kohtasime neid ainult väga põgusalt ühel kokteilivastuvõtul enne balli. (Rootsist pidi Richard Norvell ka zhürii liige ölfema, aga tema keeldus osa võtmast.) Esto-st kõige kurvema mulje jättis aga see, et paljud nooremad eestlased USAst või Kanadast rääkisid ainult inglise keelt, kui nad ka eesti keelt valdasid. Kui kusagil kontserdil, linnas või näiteks „salakõrtsis" kuulis kedagi rääkimas eesti keelt, siis olid need peaaegu alati eestlased Rootsist või mujalt Euroopast. .Kui säälsed eestlased kuulsid, et meie, noored Rootsist, hääd inglise keelt oskame, siis rääkisid nad meiega selles keeles. Pääle selle oh paljud Kanada ja USA eestlased tihti valmis „ sotsialistlikku" Rootsit laitma ja oma vabadust iiing oma eestluse tugevust kiitma. Usun, et kui nad mõtleksid tõsisemalt järele, peaksid nad tunnista-, ma.et Rootsis on siiski ka väikestel - rahvustel võimahk oma häält tõsta ja oma lippudega linnu ehtida, ja veel enam: s^n on eestlastel — nii noortel kui ka vanadel just seda tahtmist, julgust ja jõudu, mis teeb, et eestlus elab meie^hülgas edasi — ja elab hästi! KATRIN NYMAN 1983 -odal aastal täitus 10 aastat Ontario Mitmekultuuri ja Kodakondsuse Nõuandva Kogu (Ontario Advisory Gouncil on Multlcultura-lism and Citizenshlp) asutamisest. 1983—84 nimetati ..päikeselooiakn aastaks", kuna Nõukogu tegevus 6- kuulise pikendusega lõppes ametlikult septembris 1984. Nõuandev Kogu, milles eestlasi esindas Valve Andre, viimasel kokkutulekul 21. ja 22. septembril Torontos, tegi Ontario kodakondsuse-ja kultuuriminister Susan Fish koosoleku teisel päeval Nõuandva Kogu liikmetele ning ajakirjanduse ja organisatsioonide esindajaile teatavaks, et Ontario valitsus on otsustanud pikendada Nõuandva Kogu eluiga: „päikeseloojaku aastast" saab uus „päikesetõusu aasta!" MÕUANDVA KOGU TEGEVUS Enam kui 10 aasta jooksul on Nõukogu oma all-komiteedes: kultuurisuhted ja -pärand,, hariduselu ja noored, meedia ja kommunikatsioon, ühiskondlik areng, inimõigused ja rassi vahekorrad, kodakondsus, immigratsioon ja põgenikud, uskude vahekorrad, käsitanud kõiki nende teemadega kaasunud probleeme ning esitanud Ontario valitsusele vastavat nõu ning ettepanekuid. Nõuanded ja rekommendatsioonid on leidnud detailset tähelepanu, reaktsiooni ja positiivseid tulemusi. Seekordse 2-täispäevase kokkutuleku raamides toimusid reedel komiteede koosolekud, Hamiltoni Tweedsmuir algkooli poolt esitatud näidendi „New Canadian Kid" ettekanne ning täiskogu koosolek. Laupäevases kavas oli pärast Nõukogu esimehe dr. Mavis E. Burke'i sissejuhatavat sõnavõttu ettepanekute esitamine komiteede poolt. Keskpäevaeinel oli külaliskõnele-jaks Ontario Bicentennial Advisory Commission'i esimees Arthur Gel-ber, kes andis sisuka ülevaate Ontario 200. juubeliaastast. MINISTER SUSAN FISH Pärastlõunases kavas oli ühiseks aruteluks koos organisatsioonide ja ajakirjanduse esinda jäiga avalik foorum teemal: „Mitmekultuurilisus ja kodakondsus Ontario perspektiivis". Ontario kodakondsuse- ja kultuuriminister Susan Fish pidas ülevaat» liku ja sisuka kõne. Minister rõhutas kultuuripärandi säilitamise tähtsust, noorte ja uustulnukate abistamise ja ühiskondliku ellu rakendamise vajadust, ühtlasi mainides, et uue föderaalvaütsusega koostöös on võimalik kindlustada kõikidele etnokultuurilistele gruppidele Kanadas väärikas osa kõikides riigi ja provintside eluavaldustes. Minister nimetas kolleege keskvalitsuse juures, kellega tal on head isiklikud kontaktid ning kellega on juba toimunud või kavandatud kokkusaamised mitmekultuurilisuse, kodakondsuse ja immigratsiooni probleemide käsitamiseks. Nende hulgas tõstis ta välja: teenistus- ja immigratsiooniminister Flora Mac- Donald, indiaanlaste-küsimuste minister David Cf ombie, Marcel Masse (koiQmunikat kultuuri minis oon), muidugi mitme-er Jack Murta jt. MITMEKULTUURILISUS TÕUSUTEEL Mitmekultuuri' poliitika ametlikust algusest 1971. aastal.on etno-kultuuriliste rahvusgruppide osapa-nus Kanadas järjest tõusnud. On olnud ja esineb pidevalt ka igasuguseid pärandkeelte ja kultuuri säilitamisega kaasuvaid probleeme. Üldiselt on aga mitmekultuurilisiia Kanadas tõusuteel. Ka paavst oma äsjasel külaskäigul Kanadasse rõhutas kultuuride säilitamise vajadust: „Kaitske mino-riteetide kultuure!"õhutas paavs. Ta kiitis Kanada „avatud-uste"-poliiti-kat immigrantide ja põgenike osas ja innustas neid, omakorda rikastama Kanadat tulevikus nagu minevikuski. V.A. LUGEJA KIRJUTAB ms „Meic Elu" ovoldab meelsa^fi omc lugejate mõtteavaldusi— ka neid mis ei iihtu a]alehe seisukohtadega. "Palume kirjutada kokku-võtlikult ja lisada oma nimi ja aadress. Toimetus jätab endale õi-flfusc lugcjote kirju redigeerida ja lühendada ning mittesohivuse korral jätta avaldamata. Kas Issand või Isand? Piiblimõistete seletamisel ütleb Vally Johanson „Meie Elu" numbris 36 s.a. muuseas, et sõna ..Jehoova" on (kunas?) muudetud ..Issandaks", mis olevat Jumala nime põhjalikum lahjendamine. See võib olla, kui lahjendamise all mõelda Jumalat kui isandat. Sest „issand" on vaid sõna „isand" transkriptsioon eesti keele vanas kirjaviisis, kus tuli kirjutada ümbhäälik kahekordselt, kui sellele eelnev täishäälik oli lühike (mitte kahekordne). Vastavalt sellele on Soomes „Här-ra Jumal" (s.o. „Isand Jumal"); Saksas on „Herr Gott" ja ingliskeelega mail „My Lord". ,.Issand" on seega vaid kirjaviisi eksitusest tingitud väljend, nagu vanas kirjaviisis kirja pandud nimedki — Kasse, loe: Kase, Leppik, loe: ..MEIEELU" • ' lugejad, ärge unustage omci sõpradele soovitamast ..MEIE ELU" CJCQISI^BDDI Bxrn Lepik, Kusik, loe Kuusik jne. Aga ta tõtt öelda — kõlab pidulikumalt, küllap harjumusest! Juhul, kui kirjaviisi uuendada, |ei saaks enam ohata: „0h, sa Issand Jumal küll!" vaid - „0h, sa Isand Jumal küll!" Aga:„Oh, sa Issanda vits!" kõlaka nagu elulähedasemalt ~ „0h, sa isanda vits!" Jne. NoBe Rõngu on Tartumaal William Mulla surmateates (ME 39/84:9) on eksitus juhtunud Eesti geograafias. Sünnikohaks on õieti antud Rõngu, kuid see valesti pandud Võrumaale. Rõngu on Tartumaal; Võrumaal on Rõuge — aga seda ei küsitud. ' Tahaksin lisada, et'^ William lõpe-tas Tartu Ülikooli ipatemaatika-loo-dusteaduskonna ja mul oli rõõm teda tunda hea kolleegina, assistendina ülikooli Füüsikainstituudis, ENDEL ARUJA Ölleotri tuleb sisse liua ISO Bloor @t. W., Suito Toronto, Ont. MSS zW? V EiSultIpIo Ustingi ^msQ T©». 864-7291,923-5685 cm 1065 STEELES AVE W NORTH YORK ONT M2R2S9 J36-1170 OCodus 223-0201 MRDVÄRK FLORH Eestis pruulitakse head õlut nagu varemaltki, kuid õUeqtri tuleb sisse tuua. Nagu Marica Lillemets kirjutab sealses lehes ,,Kodumaa", pole viimastel suvedel Eestis head otra kasvanud, seepärast on tulnud seda osta „vennasvabariikide8t". Linnaseid on aga ka Tshehhoslovakkiast, Soomest, Prantsusmaalt ja mujalt sisse veetud. Mitu aastakümmet oli tartlaste õl- •letegu okupeeritud Eestis suurim, üminarguselt 2,8 miljonit dekaliitrit aastas. Viimastel aastatel on aga moodne „.Saku" tehas ettepoole nihkunud. Tähtvere mäele 1893—98 ehitatud õllevabrik, mis töötas „Tivoli" ja „A. TORONTO LINU Le Coqi" sildi all, kannab alates 1973. aastast Tartu Eksperimentaal-õlletehase nime. Kesvamärge pruulitakse nelja sorti „Žiguli" ja „Slaavi" Ölut ja margiõllesid „Moskva" ja ..Tartu". Eestis on praegu 7 suurt õlletehast ja omad ..pruulikojad" Pärnu ja Kingissepa linnal ja kolmel kolhooeil — Virul, Karksil ja Viru-Nigulal. Esimesed kujalikud teated õllepruulimisest Eestis pärinevad 1284- ndast aastast, mil Saaremaa piiskop oli rahvalt õlleandmist nõudnud, kuid Tartus arvatakse õlleajalugu alates 1826-ndast aastast kui J. R. Schramm avas seal pruulikoja. Avatud 7 päeva nädalas @ Ülelinna kohaleviimlne; LTD S. HOPPE CLEANIN6fr BJUILDING CARE LTD. Puhastan keemiliselt vaipu, mööblit ja akende pesemine. ' Söögituba, elutuba ja koridor $59.95 ^ Äris: tel. 686-4030 Kodus: tel. 686-4395 JÄÄTMETE ÄRAVIIMISE TEADAANNE Thanksgiving Day Esmaspäeval, 8. oktoobril 1984 Esmaspäeval, 8. oktoobril El OLE jäätmete äraviimist. \ Regulaarne esmaspäevane (8. okt.) äraviimine toimub teisipäeval, 9. oktoobril. Regulaarne teisipäevane (9. okt.) äraviimine toimyb kolmapäeval, 10. oktoobril. Ajalehtede ja suurte esemete äraviimist El OLE kolmapäeval, 10. oktoobril. Kolmapäeval, 17. oktoobril toimub ajalehtede ja suurte esemete äraviimine. Meeldetuletus: Torontos on 17 klaas- ja metallpurkide ümbertöötamise kohta (Recycling Oepots). Juunikuu jooksul koguti 328 tonni ajalehti, 61 tonni klaasi ja 5 tonni plekkpurke. Lähemaks informatsiooniks helistada 947-7742. R. M. BREMNER, P. Eng., F.I.C.E. Commissioner of Public Works. „Meie Elu" nr. 40 (1805) 1084 „HUNGAI VILUVGE' rastorani osimsi ja valmis ttid tej ungari IcQlajisial leegitsevad ungari romantiline mustlai saalid pidusöökidel Laudade ettetollimiseka helist ehk 922-5741 990 BAY (Ule tee „Sutton Plaj L JOHNESOOSi Chartored Accoi i" Süite 1802,181 University Ave.,To| Tel. 864-00! C. OTTWAY H Ravitaimed, tewislikud toiduained, Nõuanne ja sõbralik teenimine eestirohi] 300 Danf orth Ave. Toronto, Ont. Reagan ja. 0 0 (Algus esiküljel) et suurvõimude vahel peaks valitsema parem-vahekord, Sellest võiks järeldada, et võimalikud on kunagi tulevikus suurvõimude lähenemine üksteisele diplomaatiliste kanalite kaudu. Mingit tähtpäeva selleks siiski ei määratud. ^ Ei ole selge, kas N. Liidu valitsus Moskvas tahtis mõjestada USA valimisi, oma välisministri saatmisega USA-sse ja ähvardava kõne pidamisega ÜRO üldkogu ees, selleks, et järgmislorpi^öšlderidi valimistel hääletajad ei annaks hääli president Reaganile, vaid vastaskandidaat Mande-lile, kellega N. Liidu valitsu^s loodab paremini koos töötada. Gromõko vaevalt seda saavutas, sest tema kõne ÜRO üldkogu ees oli tüüpiline nõukogulik kõne, mis USA valijaskonda enam ei mõjusta. Ähvardus, veelgi suurendada kommunistliku bloki sõjalisi jõude, võib tuua juurde uusi hääli Reaganile, mitte vähendada. A.N. 6M 13. 20. 27. 81 Bvnl Eost big( kib kooi Rahvuskomitee esimees palus presidendil tõstatada Nikluse simus Eesti Rahvuskomitee esim.). Si-monson saatis president R. Reaganile telegrammi, milloB ta palus presidenti^kui see kohtub N. Liidu välisministri A. Gromõkoga, võtta kõnelusse eesti inimõiguste eest võitleja Mart Nikluse küsimus, kelle 50 a. sünnipäev langes 22. septemb* riie ja kes viibib väga halvas tervislikus olukorras Ghistopoli vanglas. President on saanud M. Nikluse, küsimuses palju kirju. Sellega ühenduses ta avaldas hiljuti üleskutse, et N. Liit lubaks tervislikult ruineeritud M. Niklusel emigreeruda oma sugulaste juurde Rootsi. Samaaegselt president juhtis tähelepanu sellele, et Helsingi Aktile allakirjutanud riigid täidaks selle nõudeid inimõiguste, sugulastega ühinemise jm. asjus. mäi väi( dai tüd da. vähi Ü kon la«i tusil Bait viki Ai kiu) nudi 150,1 last lehi dei mö< KUI le"l poi] nei teif Põetuskodu.. (Algus esiküljel) Ml Vai veli nui kes abi vajavad oma vanaduspäeva- 7% del. EAK soov on, et kõik kaasmaa- oln lased mõtleksid nendele. EAK avaldab suurimat tänu nen- to^^ dele, kes on pärandanud või isiklikult annetanud osa oma varandusest, vni ,,Ehatarele'\ et rahvuskaaslased rasi võiksid oma viimaseid päevi veeta o\u\ eestlaste keskel eesti miljöös. Päran- Kui| dajate ja annetajate nimed jäädvusta- «er takse „Ehatare" autahvlile tulevas- vui tele põlvedele. Aunimestus seisavad järgmised nimed „Ehatare" fuajees: Karl ja B( Hilda Eerme, Kornelius ja Hilda Old-la, Alice Tõnisson, August ja Erika Reesalu, Louise Tibar ja Adele Ilves; EAK teeb kõik, et teenida eestlust ja eesti ühiskonda täna ja tulevikus, lõpetas esimees. elna
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, October 4, 1984 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1984-10-04 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E841004 |
Description
Title | 1984-10-04-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
NELJAPÄEVAL, 4. OKTOOBRIL - THURSDÄY, OKTOBER 4 „M |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-10-04-02