Meie Elu = Our life, May 10, 1979

              2 NELJAPÄEVAL, 1®. MAIL — THÜRSBAY, MAY ,^IeieJEIu" nr. 19 (1526) 197?
BJBBJ
Kanada valimiskampaanias on suu­rem
osa ajast mööda jooksnud. Vaa­tamata
sellele ei suuda ikka veel 30
protsenti valijaskonnast! \ otsustada,
millist parteid nad tahavad valitsu
vatest suurtest kuludest. Kuhu kavat­seb
Kanada ininna sotsiaalhoolekan­de
programmidega, millest oleneb
elanikkonna heaolu ja tuleviku enda­kindlus.
Paljuks kavatseb Kanada
ses näha. Vähemalt nii ütlevad gallu- kulutada osavõtuks NATO organisat-pi
tulemused. Oleks vale oletada, et siooni-ga koostöös. Millist panust
see osa valijaskonnast pii lihtsalt peavad pretendendid Kanada ,,troo-passiivne
ja huvitu ajal, mil Ottawas niie" sobivaks ja õiglaseks seoses vä-peaks
istuma kompetentsed mehed, listoetustega. Kes ja milliselt suvat-kes
oskavad maa läbi koisikaride sevad liiderid vähendada eelarvelisi
juhtida. kulutusi seoses administratsiooniga
Valijaskonnal puduub lihtsalt pilt; ja paljude eriprojektidega. Milliseks
milliselt jfchva usaldusele pretendee- kujuneb etnilise rahvastiku osatäht-rivad
kandidaadid tahavad Kanada sus tuleviku Kanadas kahe põhigru-majandust
ja inflatsiooni likvideeri- pi kõrval.
da või milliste vahenditega tahavad Vastustest neile ja paljudele teiste-nad
Kanada terviklust hoida. See, Ie küsimustele oleneb valijaskonna
mis valijaskond on kuulnud kampaa- poolehoid ja usaldus rohkem kui
nias olevalt erakondade lüdereilt on blanko ja üldsõnaliselt antud lubä-olnud
sageli tühine, üldsõnaline ja dustest. Mng lõpuks jääb endiselt
täpsustamata. Ühelgi lüderil ei ole õhku rippuma Kanada ühtsuse küsi-olnud
üldist programmi ei majandu- mus seoses Quebeci separatismiga,
se elustamise ega inflatsiooni pidur- Kahjuks ei suutnud praegune peämi-damise,
rääkimata Kanada püüdlus- nister lahendada ka Kanada põhisea­duse
küsimust, sest täpsustatud põ­hiseaduse
juures võib garanteerida
ka Kanada tulevikku praeguse vabalt
test rahvusvahelisel areenil.
Kampaania käigust on jäänud mul­je,
e r liiderid ön alles valimisvõitluse
kestel asunud noppima juhuslikult
meeldetulevaid elemente ja need siis
paisanud valijaskonna ette, nagu sel­lest
oleks piisav. Sellest tulenevalt
ongi tegemist 30-protsendilise otsus-tamatusega
valijaskonnas, sest ei tea­ta,
millisele lüderile järgneda. On
vaevalt usutav, et erakonnad, kes
kõik püüdlevad võimu juurde, vali-jaskonda
meelega ignoreerivad.
Pigemini on olukorrad sedavõrd
komplitseeritud, et liiderid ja nende
nõuandvad staabid ei ole suutelised
koordineeritud programmi, mis töö­taks,
isegi koostama. Nii ei julge nad
esitada midagi sellist konkreetselt,
mis hiljem olukordade sunnil tuleb
vastupidiseks muuta.
liitunud (territoriaalse föderatsiooni
asemel.
Kuna käimasolevas valimiskam­paanias
on liiga vähe puudutatud
konkreetseid küsimusi, siis erineb
seekordne kampaania mitmetest eel­mistest,
kus paljud päevaküsimused
leidsid sõelumist ja kus liiderid su­vatsesid
oma mõtlemisviise tutvus­tada.
Kiirelt läheneva valimispäeva
eel ei ole valijaskonna mälus muud
kui Trudeau, Clark ja Broadbent.
üks neist on küli küps ja esinduslik
poliitik, kelle üksteist aastat valitsu
Laenu vajaduse korral kasutage
.TORONTO EESTI ÜHISPANGA
madalaid laenuintressimäärasM.
« • o o o « a t o , 0 0 0 0 , o , o o » o o
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi
PERSONÄALLÄE • o 111 o • a o f « • o • o o » o
laenud on lahtised
Persönaallaenud on laenuvõtja surmaja jäädava töövõimetuse
puhul kindlustatud $10,000.00 ulatuses.
SIS ON JÕUD
Christian oli saanud: hiljuti 8-aasta-seks.
Tema ema lamas raske vähihai:
gcna voodis; Ar-stid ei suutnud enam
aidata. Ta oli oma poega ettevalmis­tanud
kõigele võimalikule, mis tule­mas
on. Lihtsate ja arusaadavate sõ­nadega
oli ta rääkinud, et inimene
koosneb surevast kehast ja surema­tust
vaimust. Ta ise uskus kaljukind­lalt
sellele, mida ta pojale jutustas
ja selgitas.
. Emadepäev oli saabumas. Ghris­tian
ja tema klassikaaslased olid koo­lis
valmistamas Emadepäeva kinke.
Christiani kingiks oma emale oli vär­vilisest
paberist mütsike.
Ühel päeval tüli poeg oma haige
ema voodi juurde ja ütles: „Ema, ma
loodan, sa saad varsti terveks." Ema
haaras oma poja lähemale/võttis ta
väikese käekese oma pihku ja ütles:
„Ma ei taha sinu eest, armas poeg,
tõtt varjata. Ma ei saa paremaks/mu
ga ja vähenenud usaldusega. Teine
ön noor ja algav poliitik, kellel on
puudunud võimalused end näidata
positiivselt ega negatiivselt ja kes
Mda siis tahaks vaiijaskohd oma kahtlemata toob endaga kaasa tuge-liideritelt
kuulda? Kuidas näiteks ta- va murrangu riigiasjade ajamisel ja
haks mõeldav uus valitsus vastu min- seejuures Valijaskonnale teadmata,
na eksisteerivale energiakriisile ja milliste tulemustega. Kolmas on tea-milliselt
kavatseb valitsus suunata tud poliitiliste parlamentlike koge-tulusid
Õlidest maapõuevarade uuri- mustega ja hea argumenteerija, kuid
ses langevad kokku süveneva kriisi- j tervis on halvemaks, läinud.: Kui sa
kord tuled mu-matusele, kuuled teis-misele
ja võimalikule ekspluateerib
misele? Milliselt näeb valitsus maa­põuevarade
( õli, gaas) kasutamist va­hekorras
lõunanaabriga? Milline
oleks iga liideri nägemus Kanada rii­gikaitse
alal, kuna on eriti juttu ol­nud
Kanada kaitseväe varustuse
taäsuuendamisest ja sellega seostu-seisab
arvuliselt tagasihoidliku era­konna
ees ja seega võimalusteta pea­ministri
toolile.
Nii ootab 30 protsenti valijaskon­nast
seni vastamata vastuseid ja
võib valimispäeval tuua Ottawasse
üllatusi.
ÖIIIIIIIIIIIIIIIIIIlM
LUGEJA KIRJUTAB;
: :o (Algus esiküljel) :.
le. Need uued immigrandid elavad
enamik hoolekande summadest ja
nad on puutumatus positsioonis. Neil
ei tarvitse töötada ja kui nad on4ööl,
siis nad teevad seda, mis tahavad,
sest keegi ei tohi neid puutuda.
M. Tatcher kavatseb vähendada ka
suuri makse,
mis läksid sotsialiseerimise projek­tidele.
See asjaolu elustab ise majan­dust,
sest rahval jääb rohkem raha
ostudeks. Inglismaal käis võitlus töö­erakonna
sotsialiseerimise jja võõran­damise
poliitika ja konservatiivide
eraalgatuse suurendamise ja indivii­di
väärtuse tõstmise vahel. Sotsialis­tid
sekkusid iniinese ellu hällist kuni
hauani ja piirasid indiviidi tegevust
niipalju kui võimalik. Taheti inimest
muuta riigi töömoonakaks, tööor-
• J a k s - - -
M. Thatcher kavatseb, linglasi teha
õnnelikumaks ja ta arvab, et Inglis­maa
peab jälle tõusmaj praegusest
sotsialismi halvatusest ning muutu­ma
sama tugevaks, kui ta oli alles
mõni- .aastakümme tagasi Inglise
maailmariigina. Need, kes. uskusid
Inglismaa tulevikku,1 ineed hääletasid
konservatiividele ja .viisid M. That-cheri
10 Downing Streeti. Need, kes
olid usu kaotanud Inglismaa tulevik­ku,
need andsid omad hääled J. Gal-laghanile
ja neid oli vähem. Olukord
Inglismaal ja Kanada valimistel on
mitmeti sarnane. Kahtlemata annab
konservatiivide suur võit uut tuult
Kanada konservatiivne ja Joe Clarki
purjedesse. Ka siin käib võitlus ühelt
poolt eraalgatuse1 suurendamiseks ja
teiselt poolt liberaalide sotsialiseeri­mise
ja riigi sekkumise suunas era
ettevõtlusse. Tööerakond toetas koos
USA, Kanada jt. maadega Rodeesia
N. Liidu poolt relvastatud terroriste.
Uu9. valitsus töötab välja uue poliiti­ka
ja ön oodata, et piiskop Muzareva
mustade väiksust toetatakse.
„Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei MM ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
tadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobwüse
korral jätta avaldamata. ?
Kirjutan teile kõigesuuremast ka­last,
mis on Eesti vetest püütud. See
oli 1943. a. Olin Peipsi ääres Nina kü­las
rannavalves. Seal panid kohali­kud
kalavenelased märtsikuus jäälii-kumise^
ajal, läbi jääaukude võrgud
telt ja näed ise. mind kirstus lama-
.mas, siis see. on kõik nii loomulik
sinu vanusel poisil mõelda ja uskuda,
et seal kirstus lamab, sinu ema. Kuid
see ei ole mitte nii. Seal on vaid mi­nu
keha. Sinu ema vaim ei sure mit­te
kunagi! Ta jääb alatiseks sinu
juurde."
Veel kolm päeva enne Emadepäeva
küsis Christian oma isalt,,kas ema
elab. Emadepäeval ja kas ta võib
emale kingi üle. anda niipea kui see
on valminud. Isa rahustas poega ja
lubas, et ema saab tema kingi..
Haige tervis oli üha halvenenud ja
mõni tund enne Emadepäeva saabu­mist
sulges Christiani ema silmad
igavesele unele. Ema sai oma poja
valmistatud kingi. See pandi talle
kirstu kaasa... V -
Järgmise aasta Emadepäeva eel olid
Christiani klassikaaslased jälle kõo
lis valmistamas emadele üleandmi­seks
kinke. Ka Christian valmistas
oma emale kinki. Seekord maalis ta
suure südame,, värvis selle oma või­mete
kohaselt, lõikas siis maalitud
südame mööda äärejooni välja. Sü­dame
keskele oli ta kirjutanud: „Mi-nu
ema elab igavesti minu südames."
. Aastad mööduvad. Aasta järele tu­leb
jälle teine >- koos Emadepäeva­ga.
Tärkav kevad oma võimsate tuk­setega
elustab uuesti ka igavesti kest­va
emaarmu. Väikesed tüdrukud ja
poisid, annavad emale kinke, toovad
lilli ja püüavad sel päeval ema vastu
paremad olla kui tavaliselt. Igapäe­vases
elus ollakse tihti vägagi tagasi­hoidlikud
õrnuse väljendustes .oma
ema vastu. .......v.•:
Meie põhjamaisel iseloomul on
nagu raske ema kaela ümber omad
käed põimida ja öelda: „Ema, ma ar­mastan
sind!" Eestlane ei armasta
sõnades oma tunnete väljendamist,
ta teeb seda südamega. Emale tänu,
—: helluse ütlemisel jäävad sõnad na­gu
kurku kinni. Süda tunnetab..roh­kem
kui suu saab seda. avaldada.
Meil ei ole igapäevaseks tarvitamis-viisiks
siin maal nii sageli kuuldav
ütelus:. „I love you!" Oleme jätnud
emalegi oma tänu, kiituse ja armas-tussõnad
ütlemata — kuni see liiga
hilja on.
Aastakümnete möödudes viivad
Emadepäeva mälestused ammuhää-bunud
aegadele ja kadunud ema kal­mukünka
juurde. Ei ole ema kalmu­küngast
näinud ega ta muldasängita­misel
1 viibinud. Mõtteis aga tuhan­deid
kordi seal seisnud. Vahemaa
ema kalmule on nii pikk, et sinna ei
AKTUAALSEL TEEMAL
ÄIÄDÜSVÖITLEJÄP VAHETAT
SPIOONIDE VASTU
President J. Carteri omapärast vahetuskaubandust, kus kaks vene spi­ooni,
Valdek Enger ja Tsherniajev, vahetati välja viie rahvusvahelise kuul­susega
dissidendi ja inimõiguste ning ködanikevabaduste eest võitleja vas­tu,
hinnatakse kõrgelt. Suure rahvusvahelise kuulsuse omasid nende hulgas
eriti Aleksander Ginsburg ja Ukraina rahvuslane ja ajaloolane Valentini
xMoroz. Mõni aasta tagasi ingliskeeleš ilmunud N. Lodu vastupanuliikumise
trükis „Samizdat" osutab neile rohkesti ruumi. Kuid neist on pidevalt kir­jutatud
ka vaba maailma ajakirjanduses. Nende vabastamiseks on kordu­valt
avaldatud proteste vabas maailmas.
•MA Ai
sisse, hornade saamiseks. Olin välja­võtmise
juures. Võrku vinnav mees,
ütles, et puuront on jäänud võrku
aga tõmbamisel paistis suur havi
pea, kes oli jäänud lõuakihva pidi
võrku. -Kaalumisel selgus, et havi
kaalus 27 kg 800 grammi. Arvestades,! PoSJlf iBlSeS mal@faUaS
et havi võtab iga aastaga kaalus juur­de
viissada grammi, pidi ta olema va­nem
kui 55 aastat.
August Karise
See, mis kord aegade algusest antud,
südameverde on tallele pandud,
valude vaevast ja rõõmudest kantud
' — ema;'arm.. •
See, mida maailma vara ei osta,
millele teadjate tarkus ei vasta,
millele ainult üks süda võib kosta—
'•• ema arm..
See, mis on püsivam kivist ja rauast,
ikaldusaastateil tugevam põuast,
õrnam on õhust ka sügavam hauast
••, " — ema arm.
See iidne kui tuul üle vete,
kui kevade pakatus puus.
See vanem kui sõna või mõte
: • ja.
igavesti uus. ,,
ulata .käsi oma lillekimbuga ja seal
ei saa ka suu enam öelda seda, mis
elus ütlemata on jäänud. Käed ei ula­ta
lilli asetama kodumaa maakamara
kalmukünkani. Saab seda vaid mõte­tes
teha ja loota, et järeljäänud ja
iähemalviibivad lastekäed seda tee­vad
ka selle nimel, kelle käsi nii kau­gele
ei ulata.
Kuid Emadepäeval kohtuvad taas
meie mõtted, armas ema. Tajun, na­gu
seisaksid mu juures oma igavesti
armastava emasüdamega. Tahan,
nüüd minagi sulle öelda, mida aasta­kümneid
oma südames olen kandnud
ja mida suu sulle ütlemata on jät­nud:
Emake, ma armastan Sind! Sa
elad ikka mu südames "
• Albert Rammul,'
Fo R. Kreyfzwd
reputafsioora
i. .
kaitseks
Kõikideks kindlustusteks
ü LATEi
jt
1482 Bathurst St,
toronio, M5P 3H1
Tel: 653-7815 ja m
(j®a»oooo©©<B®oooo© oo oooooooo
välisele vaikusele ja
Ida-Lääne näilisele üksteisele lähe­nemisele
teravneb, võitlus klasside­vahelisel
pinnal kulisside taga. Selle
tulemuseks on poliitiliste mõrvade
ja terroriaktide sagenemine. Tähele
pahu nendele on hakatud juhtima
Ida-Lääne vahekordade eriteadlaste
poolt, eriti pärast Bulgaaria emigree
E. Toiger lugejakirjas .Kreutzwal­dist
ja pärisorjusest'' (M.E. 13, 1979)
põhjendab oma argumente Okup.
Eesti Kreutzwaldi muuseumi and.
mestikuga, milles aga Kreutzwald on [on siis teda riimetada kingsepast pä-vastavalt
kompartei liinile, nagu risorja pojaks! Pealegi polnud Ohu-muudki
eestlased, kuulutatud sihili-1 lepa (a. 1241 Aekizae) mingi „mõisa-kult
„pärisorjaks". Igal,kel vähegi ai­mu
ön' Eesti akadeemilisest elust
möödunud sajandil ja rangest aume-helikkuse
printsiibist, mis tollal va­litses,
peaks olema häbi väita, et
Kreutzwaldi enda antud andmed „A1-
bum estonorumis" on tahtlikud va­led.
Valeandmete andmine tolle aja
commenti kohaselt oli sama kui võt­ta
vastu otsus korporatsioonist väl­jaheitmises.
Korp! Estonial oli kon­vendi
maja juba Kreutzwaldi päevil
ja viimane koguni elas seal paar se­mestrit.
(Vt. avaldatud dokumendid
„Tulimuld", 1969, nr. 2&4).. "
E. T. väidab jü ise,.et Kreutzwaldi
isa oli Rägaveres Aru kõrtsi pida­jaks
. . , ja „siis 3 või 4 aastat Ohu­lepa
mõisakese majapidamise juhtiv
ja". Seega mõisavalitseja! Mis õigus
kene" vaid vastavalt LCD-le 7 haagi-maa
suurune (s.o. 7 ruutklm.) asus-tuskeskus,
mis kuulus sajandeid ees
ti soost Taani kuninga vasallidele,
Lechtes, Sawijerve,Lode (LCD. 312)'
Kui kirikukirjad ^.T. sugukonna esi­isade
osas ei näita perekonna nime­sid,
siis pole muud järeldust kui et
need olid vaid eesnimedega maata
mehed. Dokumentatsioon näitab, et
valdav osa eesti rahvast, talupereme­hed
ja nende omaksed kirikukirjas,
kui ka riigi, — ja mõisate — revisjoni'
des on 1582. alates oma perekonna
resp. talu-nimedega ja neil polnud
midagi tegemist ,,pärisorjusega''. Al-lakirjutanul
ilmub sel aastal uurimus
mainitud küsimuses'ja seal leiduvad
vajalikud dokumentide fotokoopiad
. E. V. Saks '
Georgi Marko vi. mõrvamist Xondo-.
nis ja anti-kommunistliku ajakirja­niku,
Dominique de Roux mõrvamist
Prantsusmaal. '
Poliitilised.mõrvad omavad legaal­se
staatuse kommunistlikus blokis
kui ..sotsialistliku õigusmõiste" ko­hased
karistused. Seda rakendatakse
isikute suhtes, kes astuvad üle ^sot­sialistliku
õiguse" mõiste piiridest ja
kritiseerivad või halvustavad sotsia­listlikku
korda väljaspool .kommu­nistlikku
blokki. Nende inimeste
röövimine või mõrvamine Nõukogu­de
mõiste kohaselt ei ole kuritegu
vaid ^sotsialistliku õiguse'' rakenda­mine
sotsialismi vaenlaste suhtes.
Ida-Saksamaa uue kriminaalseadu­se
alusel (7. apr.; 1977.), väljaspool
Ida-Saksamaad kordasaadetud kuri­teod
Ida-Saksamaal valitseva korra
vastu on karistatavad IdarSaksamaa
seaduste kohaselt ja karistuste täide­viimine
..sotsialistliku õigusmõiste"
kohaselt ei tunnista riiklikke piire.
Unsari kohtupidamise seaduses,
peatükk 10 oh määritletud ,,kuriteod
riisi vastu". Nende kuritegude soori­tajad
väljaspool Ungari riiklikke pii­re
on karistatavad Ungari seaduste
kohaselt, nende kodumaal, vaatama­ta
sellele-, kas sealse korra -kohaselt
nad on teostanud mingi kuriteo või
Aleksander Ginsbura sai. üldtun-tuks
suurt avalikku tähelepanu N.
Liidus ja väljaspool äratanud nn. nel­ja
suure, vene luuletajate.protsessil
Väga suurt tähelepanu oli; osutatud
ka Valentin Morozile, kelle vangista­mise
vastu protesteerisid ukrainla­sed
vabas maailmas väsimata. Georgi
Vins oli baptisti usulahu jutustaja ja
tema eest võitlesid baptistid. Eduard
Kusnetsov ja Mark Dymshhyst olid
juudi rahvusest ja nad mõisteti omal
ajal surma lennuki kaaperdamise
katses süüdistatuna, millega nad
tahtsid lennata Iisraeli. Kuid hiljem
muudeti juutide protestide tõttu
nende karistus elu-aegseks vangistu­seks
range rezhiimiga töölaagris.
' Nad toodi oma vangilaagritest,
enamik Mordva vangilaagrist järsku
Moskva, kus Lefortovo vangilaagris
30. vangivahi .juuresolekul neilt võeti
N. Liidu kodakondsus, viidi Moskva
lennuväljale ja sõidutati New Yorki,
kus neid pidulikult vastu võeti.
Nende vastu välja vahetatud vene
spioonid on. ka eestlastele ajalehtede
veergudelt hästituntud, sest üks neist
oii eestlane Valdek Enger ja teine ve­nelane
Tserniäjev, mõlemad kuulusid
venelaste esinduste hulka. USA-s. V.
Engeri nimetatakse kurikuulsa Vil­jandi
massmõrvari Aleksander Enge­ri
pojaks. F. Tamme raamatus „Need
Teod Süüdistavad" lk. 131-139 kir­jeldab
üks masshauast pääsnu, kui-,
das hävituspataljonlane.A. Enger tal­le
ja kümmekonnale tema kaasvangi­le
püstolist surmavaid kuule kukla
laskis. Pääsnu oli A. Engeri kaastee-nija
1941. a. 8. juunil Viljandis.
Valdek Enger ja tema venelasest
kaaslane mõisteti spioneerimises;
süüdi, kuid vangi neid'millegipärast
ei pandud ja nad jalutasid New Yor­gis
vabalt pärast kohtu otsust ringi.
Alles nüüd selgus, et nendega tehti
omapärast vahetuskaubandust.- Nad
viidi USA -lennukiga Moskva lennu­väljale,
kus neid ootasid ainult mõ­ned
üksikud inimesed.
Aleksander Ginsburg on kahtlema­ta
üks suurema rahvusvahelise kuul­susega
inimõiguste ja ködanikevaba­duste
eest võitlejaid N. Liidus. Ta sai
kuulsaks, ja tuntuks mitte üksi üle
N. Liidu, kuid ka vabas maailmas nn.
"nelja suure protsessil 8.—12. jaanua­rini
1968. a. kus kohtuall olid tuntud
vene luuletajad Andrei Sijavski, Yuli
Daniel, Yüri Galantsov ja Aleksander
Ginsburg. Y. Kalantsov suri Mordva
vangilaagris. Nad kõik kuulusid De­mokraatlikku
liikumisse, mis oli le­vinud
ka N.; Eestis. Neid süüdistati
tol ajal suure levikuga illegaalse aja­kirja
.Jooksvate sündmuste krooni­ka"
toimetamises ja levitamises. A.
Ginsburg toimetas veel „Süntaxi" ni­melist
tsenseerimata ajakirja. Nad
nõudsid, et N. Liidu põhiseaduses ga­ranteeritud
õigused tegelikus elus ra­kendatakse.
Nende protsess kutsus
esile protesti avaldusi ja N. Liidu või­mudele
saadeti rohkesti protesti kir­ju.
Nende eest astusid avalikult välja
sellised kuulsad dissidendid, nagu en­dine
punaarmee kindral Grigörenko,
Kosterin, Ä. SolzhenitsÖn; jt. '
A. Ginsburg mõisteti pika-ajalist
range rezhiimiga töölaagri karistust
kandma. Kuid laagri võimudele hak­kas
ta korduvalt vastu, organiseeris
ja korraldas streike ja nõudis põhi­seadusega
kindlustatud õigusi. Ta üt­les
New Yorgis ajakirjanikele, et N.
Liidus ön praegu iga ausa inimese õi­geks
kohaks Siberi vangilager. Ta sai
vabaks, kuid vangistati korduvalt
jälle. Tema kaudu saab vaba maailm
tõenäoliselt; kuu Ida paljudest N. Lii­du
orjalaagri koledustest. Ta sõitis
Vermonti "A. - Solzheriitsõni juurde
küiia. ; ; ^
Valentin .Moroz on Ukraina rahvus­lane
ja ajaloolane. Ta vangistati es­makordselt
1965. ä. koos paljude Uk-mitte;
Ida-Saksamaa ja Ungari seaduste
kohaselt "sakslased ja ungarlased on
sooritanud'. riikliku kuriteo, kui nad
on astunud vabatahtlikult või seadus­liku
korra kohaselt, näiteks; NATO
üksuste teenistusse. ICaristus on 6
kuud kuni 5 aastat. Nende poolt teos­tatud
..sotsialistliku õiguse" rikkumi­ne
loetakse kuriteoks, kõigis kommu­nistlikes
maades, .eriti N. Liidus. Un­gari
seaduste alusel loetakse Ungarla­seks
igat väljaspool Ungarit sündi­nud
last, kui tema isa või ema õli Un­garlane
ja on karistatav Ungari sea­duste
kohaselt (sama on kehtiv sega­abieludest
sündinud eestlaste suh­tes).
• •
Need on üksikud näited sotsialist-raina
rahvusi astega põhjusel, et ta
võitles .venestamise;vastu Ukrainas.
Talle mõisteti neli aastat, millise ka-ristuse
ta kandis Mordva vangilaag­ris.
Kuid vabanemisel võeti ta uuest[
kinni ja nüüd karistati teda juba
koos; asumisele saatmisega ligi 10
aastase karistusega. Ukrainlased
võitlesid valdas maailmas väsimatult
tema vabastamiseks, Selleks korral­dati
proteste Vene saatkonna ees
jne. Ukraina noored ehtisid teda pi­dulikult
USA-s lilledega.
• Georgi Vins oli baptisti jutlusta U
ja president J. Cartef osutas talle
erilist tähelepanu, kui kaasbaptistile.
Tema vabastamiseks võitlesid baptis­tid.
Eduard • Kusnetsov ja Mark
Dymshyst võtsid New Yorgis o>.\
suurest protesti marsist N. Liidus
vangistatud juutide kasuks. Anatcli
Scharanski on veel vangis ja Mosk\ a
-gi lasknud teda. vabaks.
See vahetuskaubandus on üks USA
president J. Carteri positiivsemaid
samme viimasel ajal.
Lubaduste asemele
emme
Liberaalide. juht P. E. Trudeau
suunas oma valimiskampaania vas-lasparteide,
eriti konservatiivide par­tei
juhi Joe Clarki poolt valijatele
antud .lubaduste kritiseerimisele. Ta
ise peab kinni tugeva keskvalitsuse
moodustamise vajadusest ja Kanada
ühtsuse rõhutamisest, kuigi paljude
valijate arvates see on kõrvaline kü­simus
inflatsiooni ja tööpuuduse kõ.r-,
vai. Õrnalt poolt ta lubab naistele
suuremaid õigusi ja valmisolekut
kaubelda' Quebeciga kui -see tahab
Kanadast lahku lüüa või suverään­seks.
saada Kanadas. Ta hirmutab va­lijaid,
et Joe Clark'i poolt antud lu­badused
lähevad maksma miljardeid
dollareid mis maksumaksjate tas­kust
peab tulema. Joe Clarkll pole
kuju, kogemusi ega kindlat joont ha­gu
temal. Omapoolseks: viimaseks lu­baduseks
oli 80 miljoni dollarit pere­kondadele
vastastikuseks külastami­seks
Kanadas. Trudeau nimetab seda
;,Open House" programmiks ja loo­dab
palju pooldajaid. ,
Konservatiivide partei lubadused
Joe Clark'i arvestuste kohaselt pida­vat
tulema ligemale 3 korda odava­mad
kui liberaalid hirmutavad, aaa"
selle tulemusena riigi majandus võ­tab
uue ning terve suuna. Tema pea­miseks
lubaduseks on endiselt toetus
uute majade ostjatele hüpoteekide
protsendiraha mahaarvamise näol
tulumaksust, kesk- ja väiketööstuste
toetamine ping uute töökohtade soe­tamine.
Tasakaalustatud eelarve.
juurde ta lubab jõuda ning inflatsi­ooni
pidurdada 4 aasta jooksul.
NDP juht Broadbent on teinud sa­malaadseid
lubadusi kui konservatii-vide
juht, selle vahega, et tema ei
hakka piirama palkade tõusu vaid
hindade tõusu ja on nõus Quebeci •
laskma lahkuda föderatsioonist kui
Quebeci enamus seda soovib.
Kommunistlik partei, kes esineb
27 kandidaadiga Suur-Toronto piir­konnas,
esineb paljulubava kavaga —.
las rikkad maksavad ja palju muud,
mis peaks andma hääled temale. Par­tei
korraldas isegi demonstratsiooni
Torontos Inglismaa tööliste unionide
kaitseks, et seal ei tugeks valitsusi,
kes kavatseb rünnata unionide õigu­si.
'
„Libertariate" partei; kes ka esineb
oma "kandidaatidega igas valimise
ringkonnas, on jäänud oma lubadus­tega
teiste varju ja enesele tähelepa­nu
võitnud ei ole.
liku õiguse" ja karistuse rakendami­sest
väi j aspool kommunistlikku, blok­ki.
,,Sotsialistliku õiguse" aluseks on
Lenini teesis, et „kõik on aus", mis
aitab levitada kommunismi ja hävi­tada
tema vaenlasi. Tapmine ei ole
mitte kuritegu ja meie ei eita tapmi­se
vajadust poliitilistel kaalutlustel.
Üksikud terrori aktid võivad olla ise­gi
kasulikud, kui need aitavad kaasa
masside liikuma panemisele. Need
on vahendid, et- kommunismi võidu­le
viia."
Ajalugu näitab, et võitja võidetak­se
kunagi hiljem tema oma taktika
ja relvadega. Varem' või hiljem de­mokraatlik
õigus peab midagi õppi-,
ma ..sotsialistliku õiguse" mõistest ja
taktikast. A. N."
I
, Ä Elu" d
Nädalal
SCHOJ
® Ayatoüah
ja ideekaaslar
Teherani tänr
ooni ajal, kusi
monstreerisid
te revolutsioi
oma salajasel!
dise korra poi
mõistetute arf
ne.
Iraanist teaj
rohkem õli
Shahhi poolej
hendatakse pc
'..MUS valitsus cil
sia lahe valvul
® Viimane gal
'-.konservatii-vidj
edu. Eriti šuuij
rontos- ja-öntJ
Trudeau; omal
eriti riigijuhi
)\is seal juurel
juhi kohta J.
Samas jällel
nnnister ha lv J
^is neil välisnj
na. Nimetas
ning tarvitas
vaid väljendiu
Mida aeg kill
ägedamaks jäM
• Viimasel a|
veerge sellegaj
vigased on aat
dised, nii, et J
pääsevad loodf
suured mass<
tomenergia kl
koguni 284 d
Vigasteks peef
teisi Kanada ;J
0 Mustad saij
•misi; kõik tal
mustade enain
suses. Kuid Lil
nisatsioön-. keel
Mälestu
(Alg
niis sõja mees! |
valdusel kolia]
Ottawa sõjal
mees R. Pi irved
• pere ei ole nii
jal, kuid nael
eest väljas ja J
ne Eesti orgal
tuntud oma
ca, naguEKM
Pent j.t.
Hamiltoni sel
cevus.esl' kõne
55 ii iget. On. o|
• lange mi si;kui(
nud juurde.
Hamiltonis Üll
kus ja ühingu
; 0 Keskuse esimj
pingerikas. Se'
ba asetamine
palule ning üj
ronto ühirigugl
Ameerika söi
valmistamine.
Sõna anti kl
USA sõjani
Raimond Trl
kes kirjeldas
munud liidu
mores, kus se
Itn. ü. Anson
astuda välja n)
eest, keda tahf
teha. sõjaku|
Ameerika sõji
aastal USA-s ei
25.; augustil Sl
kui Baltimore!!
Keskuse'teenel
du kauaaegsel
niie.
K. E; V. Liid)
vaks 25. augusl
du ajakiri
milleks 'kaastol
bunud. Kuna
dude korralda]
nuluni kaudu J
da 2 nädalaks!
võimalik ja sci
Travelile" volil
'uimel lühemal
teise lennuliini
lubas H. Kivi II
• sutada näiteksl
Saksamaalt Ei.
sellejuures mii
sikoj.
Pikemalt ref^
Liit Kanadas
munud voldiki
in Crosswinds'1
paljude naideti
ti tutvustaja oil
ja kohati :esiti
eestlastest ja
Koosolek asusl
levitamine sellil
bekohane ja lj
oma pooleliolej
mis saama.
Asjalik töökl
oleku juhataja|
eesti hümni,
oli Hamiltoni
endine, eesti kc