Meie Elu = Our life, June 2, 1978

              ,^ei©Elu'^iir..22;(l^
Mida lootsid saavutada Itaalia ter- did ja vabariiklased võitsid tugevalt
mristid mõrvates endiie peämimstrihääU* juure. Käotajäa^^ osutusid
Aldo Moro? Samast ebainimlikku kommunistid 20,5 protsendiga senise
mõrva ei võeta etjte ainult endalõ- 34 protsendi vastu. Samuti kaotasid
buks Ja sellel pidi- olema suurem uus-fashistid ja äärmised pahem-eesraärk,
kui ainult müsWriumitfr^^ proletaarsed demokpa-
Mtamine sündmuse ümber. Vastuse did. Kuigi need valimised ei mõjuta
leiab šüs, kui jälgida Itaalia ühis- keskvalitsuse positsiooni, ometi näK
kondlikku tagapõhja varfem eksištee- tavad tulemused teatud tervenemist
rinud poliitilise võitluse raames. valijaskonna hoiakuis hoidudes po-
Itaalia Oli jõudnud tööpuuduse, liitilistestekstreeinidest.
inflatsiooni ja kommunistliku partei Teadupärast itaalia praegune va-kiire
paisumisega sisemise kriisi lä- litsus töötab koalitsioonis kommu-vele,
kus isegi stäbiüse vamsuse nistliku parteiga, keda tuleb lahu
moodustamine osutus raskeks kui hoida „P^mase brigaadi" terrorigra-mitte
võunatuks. Kui lõpuks kesk- pist, Amethk kommunistide partei
erakonnad suutsid hädaolukorras moodustub n.n; läänekommünisti-icoaleeruda
komniunistliku parteiga, dest, kes taotlevad iseseisvust Mosk^
sös leidsid põrandaalused radikaa- va joonest. „Punane brigaad" moo­lid,
et aeg on rünnakuks valmis. Va- dustub äärmistest radikaalidest, kes
litsuse alustele tuleb anda löök, mis ei ole oma kaarte avalikult avanud
töötab mõlemast otsast ja ohvriks ja kes tüürib oma taktikaga lahtise
valiti Aldo Moro. revolutsiooni smmäs. Aldo Moro
MJI. „Punäne brigaad" lootis Mnd- mõrvaga saavutas ,,Pimane brigaad"
latele tulemustele. Esiteks, kui se^-, vaid ühiskondliku vastulöögi ja vä-duse
ja korra huvides ohverdatakse hendäs ametliku kommunistliku
Moro, süs kerkib üldine pahameele- partei ridasid..
torm ja valitsus langeb. Teiseks, kui Ometi, vaatamata keskerakondade
järgi ..antakse ..„Punase ..brigaadi" ja valitsuse poliitilise olukorra tü-nõudmistele
ja vabastatakse senita- gevnemisele, ei tähenda see, et Itaa-batud
terroristid, näitab valitsus lia On üle saanud kõikidest raskus-oma
nõrkust ja 4ulemused on sa- test, Majanduslikud ja inflatsioonilb
niad: vaütsus sunnitakse lahkumas sedprojs^ püsivad endiselt ja
Mõlemal juhul tekMnud poliitilises nende lahendamine ei ole kerge. Ter-vaakumis
oleks massid ihnuhudtä- rorirümiakud kestavad lokaalsHt,
mavale ja Itaalias oleks tekkinud kuigi vähem sensatsiooniliste tule-
Mois> mis ol^s võimaldanud võimu mustega. Sellest järeldub, et valitsus
sissevõtmist revolutsioonilisel teel. on sunnitud politseirezhiimi kõven-
Terroristid lasksid märgist inöödä dama ja selle kätt saavad tunda yõil^
ja saavutasid just vastupidise. Pä- olla enamad kui otseselt tarvis. See
irast äsjaseid kogukonnavaUmisi ja omakorda suurendab rahulolematute
Moro surma asusid parteid peagu riclasid.
üksmeelselt valitsuse selja taha ja Kuna see ongi „Punase brigaadi"
parlamendi koosseisust toetati valit- eesmärgiks, siis on selge, et rahuli-suse
kindlat hoiakut terroristide kud päevad ja ar^g ei ole Itaaliale
vastu 522 häälega 39 hääle vastu või v^el kaugeltki saabunud ja Andreot-earapooletuks
jäädes. Nii on Giulio ti valitsusel seisab ees raskeid päevi,
^dreotti valitsuse püsimine kindlus- et oma riigilaeva rahulikesse vetesse
tatud, vähemalt esialgseks. tüürida. Seda arengut jälgivad põne^
Valijaskonna vastureaktsioon „Pu: vusega teised läänedemokraatiad,
Mase brigaadi" terrorile ihnnes ka sest Itaalia on iiks oluline partner
kahe provintsi kogukonna valimistel, üldises rahu hoidmises.
Keskerakonnad, kristlik-demokraa- V.
ti(iiiiiniiiiiiiiiiiiiiii!iiiiiiiiiiiiiiiiiiii!iiiiiin
Laenu vajaduse korral kasutage
TÖROMTO EESTI ÜHISPANGA
madalaid laenuintressimäärasid.
« • o t f J B % :
Im: <sid aivesiatakse veerandaasta vii^i laenud ori lahtised
oeetaot<>90»ooef*t
PersyiuiallaenMd on laenuvõtja sütnia ja jäädava töövõimetuse
puhul kindlustatud $10,000.00 ulatuses. ^ J ;.
üHENDUSiS ON JÕUO
9 (D
Kalev-Estienne elütvõimleja Nora , sed näevad yäljä täpselt nagu.mehed;
Mall Kerson saatis oma kodustele ja kannavad patse. Kõikidel on mus-
Pekingist kirja, milles ta ütleb: , tadstissid^jalas.
,>Hiina on lihtsaFt uskumata. See 'Jalgrattaid on tänavatel rohkem
on täiesti'teine maailnivOn tunne, et kui autosid. Liiklusreegleid ei eksis-oleme
ühe teise planeedi peale teeri. Bussid ja veoautod sõidavad
maandunud.^ Me pole elus .niisugu-; seal, kus qn ruumi. Kui keegi on nen-seid
asju näihud. Kõik on teissugu-! del ees või vastu, tulemas, nad tüü­ne:
riided, maastik, lõhnad, ;keel, - tutavad naga' hullud. Sõidukite mu-könibed,
kultuur jne. Ei leia midagi; delid 'cm
siin,mida võiks mõne teise kohaga ajast —- kas originaalid või järele
võrrelda. : ^ j tehtud. Tänavatel näeb samapalju
Lendasinie Tokiost; Pekingi. Air hobuse ja eesli vankreid, kui moo-iga,
mis oli esimene shokk. torsõidukeid ja ,mõned isegi sõidavad
Lennuk oli must ja väike ja stewar- traktoritega. Autod on lubatud al­did
mängisid üksteisega nagu lapsed.
Neli ja popi tundi olin litsutud kahie
nült ^ametlikele" inimestele. Tööli­sed;
kas kõnnivad või sõidavad jalg-istme
vahele, jalad laiali istmete all, ratastega.
Kanada eestlaste kõige aktuaalsemaks küsimuseks praegusel hetkel on
EKN uue koosseisu kujundamine. Valimismaterjalid juba enamikul käes
ja hääletamine alanud. Selleks, et EKN võiks eesti rahvusgrupi huvisid
tõhusalt kohalike valitsusvõimude juures Icaitšta, on vajalik, et võimali­kult
rohkesti Kanada eestlasi valimistest osa võtaks. Peale selle on Vajalik,
et valitakse esitatud kandidaatide seast need, kes on võimelised ja tahte­lised
Kanada eestlaste huvisid kõige jõulisemalt ja paremini kaitsma. Mida
aeg edasi läheb, seda raskemaks ja keeruhsemaks läheb EKN töö. Peaks
olema selge, et vajame selle töö jaoks suurte kogemustga seniseid EKH
liikmeid ja hende seast just neid kõige suurema pa^^ Kuid
kandidaatide ^hulgas on ka 19 isikut, kes kandideerivad esmakordselt. S.ee-ga
on head võijmalused EKN liikmeskonna täiendamiseks.
Kuid EKN neil valimistel ei ole ,^nende perekondadegai kes' EKN'u
valiku tegemine hääletaj atel mitte
kerge. Valijate tutvustamise koosole­kuid
seekord ei ole. Seega puudub
võimalus kandidaatidega / isiklikult
tutvuda, neile küsimusi esitada, na­gu
see toimub kõikidel • valimistel.
Ka puuduvad: valirnisprogrammld,
kus kandidaadid deklareerivad omi
seisukohti. Ainult kolm kandidaati
tutvustasid ennast sellega, et kriti­seerisid
EKN praeguse juhtkonna
tööd ja koosolekul jäi mulje, et tu­leks
valida ainult neid kolme isikut
Kuid valijatel tuleb valida 45 EKN
liiget. Ühes ajalehes on korduvalt
uutest kandideerijatest' esile, tõste­tud
ainult 4—5 nime, mis pn teiste
LUGEJA
Jäm Eh" avalddh '6-
OTna lugejate mõtteavaldusi ha
neid, mis eiuhtu ajaleJie seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku-
, võtlikult ja lisada oma: nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi-'
fwse lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning miitesohiA)use
korral jätta avaldamata^
iKN'u
,,Meie Elu" nr. 19, 12. mail); teata-,
takse JEKN'u Valimiste Peakomitee
poolt, et EKN'ti valimised on välja
kuulutatud ajavahemikur 3. kuni 12.
juunini. Ühtlasi teatatakse, et eel-
^ s s e koosseisu kuuluvaist kandidee-pi-
ivad 35 jä uusi koos nooremel gene-iratsiooiii
esindajatega 18.
Kahjuks ei leidu mingisuguseid
isiklikke aiiümeid kandidaatide koh­ta,
'nende isiklikke seisukohti ja ar
vaihusi teatavates eestlasjtesse puu­tuvais
küsimustes, — nii näiteks^
suhtlemine pagulasorgariisatsiooni-dega.
globaalses ulatüses, suhtlemine
sünnimaale jäänutega? Missugused
kavad on EKN'u tegevuse tõhusta­miseks
ning-mis kavatsetakse ette
võtta lõhestatud-pagülaskonnal koon­damiseks?
Endisse koosseisu kuulujad on ju
hukka mõistnud sünnimaaga! suhtle-jad-
külastajad. Selle tagajärjel pagu­laskonnas
arusaamatused, paha meel
ja lõhenemine. See suhtlemise — kü­lastamise
— probleem on ju üks kõi
ge tähtsani nii pagulaskonnale - kui
ka sünnimaad viibivatele kaasmaa­lastele.
Oleks huvitav teada (saada,
kuidas kavatsevad uued ^ja vanad
EKN'u liikme kandidaadid suhelda
sünnimaal viibivatega? Kuids^"tea­da
saada nende sihte ja^soove et võit
luses nende sihtide ja soovidega ar­vestada
— kui meie nendega; labi-käiä
ei tohi ja neid külastada?
Missugused plaanid ja kavad on
kandidaatide tehtud vigade pararidä-
; • miseks?v; y'- .
^ "Enne kui valijad oma otsust iga
kandidaadi siihtes teha saavad, peab
j u valija valitava valini^is „platVonn"
teada olema, eriti aga eelpool niaini-tud
küsiinustes. Plank veksli nõuta^
mine ei vasta ju demokraatliku vaU-nüsšüsteemile.
Mittete^^ võib
põhjustada ka loidu osavõttu vali­mistest.
Nü siis jääme lootma kandi-
: daatidelt uusi ja tõhusaid ideid ja
kavu meie võitluse tõhustamiseKs.
: Ä. Jursi Miltonis
,,]keie Elus" — 12. 5. 78—Eestlas­te
Kesknõukogu Kanadas peakoos­oleku
5. 5. 78 kirjelduses on väljen­dus,
et Rahvuspoliitilise Komisjoni,
esimees H. Teder olevat lausunud,
„et okupeeritud Eestist siia saadetud
ingliskeelsetes triikis.tes taotakse kii­lu
noorte ja vanade vahel... Sellele
trummipõrinale oleme meie siin ise
hakanud kaasa jooksma samas rüt­mis.
On leierdatud laulu: „vanad ko­likambrisse,
noored organisatsiooni­de
etteotsa". Ta märkis, et seda tehti
eriti Montreali sümpaasionil."
1) Montreali noored organiseerisid
majanduslikult toetvad. Ori arusaa­dav,
et igaüks - tahab, et temapoölt
annetatud ' raha kulutataks õigeks
otstarbeks. EKN välimine on ka^kan­didaatidele
populaarsuse testiks. En­diste
liikniete osas näemey |et on
;neid, kes kõikider valimistel on esi­meste
hulgas ja neid kes on taga­pool,,
kuid säilitavad oma järjekorra
(aaskandida^tidega peagu teadusli­ku
täpsusega. Airiult harva juhtub,
kus üks kandidaat järgriiistel vali­mistel
nimekirja tagant otsast vali­takse
ettepoole. See juhtus möödu­nud
valimistel EKN liiknie J. Kaha-riga,
kes oli: EKN 1972. a. valitud
koosseisus järjekorras 38-sas, kuid
suhtes täiesti lubamata. :^eega. tuleb 1975. a; valimistel ta nihkus isegi 27
valiiatel otsustada ja oma valik teha kohta ettepoole ja oli järjekorras
ainult ajalehes ilmunud lühielulugu- ll^es.
de põhjal..See annab suured eelised
neile kandidaatidele, kes Eesti ühis­konnas
on senini täitnud suuremaid
ülesandeid. ; ' :
Senised kogemused ja seniseid
EKN 9 koosseisu valimistulemusi
analüüsides tuleb; veenduda, et Ka­nada
eestlane On väga järjekindel
valija ja otsustaja. See on ka arusaa­dav,
sest EKN valimistest osavõtt on
võrdlemisi piiratud, tavaliselt ainult
2000—3000 eestlast võtavad valimis­test
osa. Sqe arv võrdub peaaegu
Selle põhjus oli kõigile arusa.adav.
Ta viibis Helsingis EKN ülesandel ja
Soome politsei vangistas- ta "KGB kä­sul
ning tä sai üldiselt tuntuks.
. Kui võrrelda EKN (RVN) 9. koos­seisu,
siis on karididaätide hulgas
väga vähe neid, kes on kuulunud ai- .
gusest peale EKN-rii. EKN' esimesest
koosseisust bn ainult üks liige. —
22—23. okt. 1977 a. sümpoosioni, jküs
enamus kõnesid olid vanemalt g me-ratsioonilt,.
kes olid vähemalt selleks
korraks Montreali noorte poolt „ko-likambrist"
välja toodud — vastupi­di
„leierdatud laulu" sõnadele! • ^
2) H.T. eelpool niainitud sümpoo-siojöil
ei olnud — kas H. T. on selle
sümpoosioni paljundatud kõnede
materjalid ja kas tä nimetaks kes kõ-nelejätest
— või sõnavõtjatest —
• Kuigi ,;Floricla Almanac" ja palju
teisi teadlusteoseid on saadaval väi­kese
tasu eest või tasuta ometi luge­des
kirjutusi eestikeelsetes lehtedes
Florida kohta näib, et kirjutajad
siiski meelsamirii tuginevad kuulu­juttudele
ja väärarvamistele kui fak-tidele.'.
' ^
Näiteks keegi kirjutab ühes Kana­da
eestikeelses lehes et Floridas su-
,„trummipärinale" kaasa jooksis - - - i reb putukate hammustamise tagajär-ja
kelle intormatsiooni alusel? Ava- jel enam inimesi kui haikala võibar-lilms
eesti ajakirjanduses sellist inr|racu^
formatsiooni ei ilriiunud sümpoosio-^ das surmava hammustusega putu-ni
kohta: j kaid ei ole. Isegi möskntosi on kir-
3); H. X. on endine Montreali ela. ^ jutises mainitud Imnades väga har-nik
asudes Torontosse mõiied aastad va näha. Samuti on väga haruldane
tagafi. Kas HvT. ei nimetaks, miilis- haikala voi barracuda attakk suple-
Esto Mutual FuBidLt4
26. mail aktsia hind S6.42
te Montreali noortega või nende or­ganid
atsioonidega oU tema viimase
10 ai' jooksul kontaktis — aidates
sumbutada'„trummipõrinat" ja ku­jundada
noorte rahvuslikku hoiakut.
•MontreaUs?
4) Montreali eesti noored — eriti
skautlike noorte — kasvatuse alal on
aastakünmeid tegutsenud Endel Rü^
berg, kes on saavutanud eriti noorte
laskespordi alal hiilgavaid tulemusi.
Senini ei ole Montreali eestlaspere
märganud E. Rübergi ega tema kas­vandike
juures mingit „trummipõri-nale
kaasa jooksmist". Või on H. T.
teada mõningal^ juhtumeid?
; 5) Montreali noored on osa võt­nud
Trenti seminaridest 1977 a. ja 19
—20. mail 1978 Trenti Ülikoolis, Pe-terborough's,
Oht., korraldatud se­minarist
võttis osa 8 noort: Malle
Höövel, Kadi Madrus, Peeter Mad­rus,
Meeme Sultson, Mark teose, Ain
Vaus, Helle Vaus, Hille Viires^utt.
Kas on mõni neist noortest «trum­mipõrinale"
kagsajooksja?
C. R. Jakobson ajalehe „Sakala"
toimetajana 100 ä. tagasi on generat­sioonide
küsimust käsitledes kirjuta
nud: „Aga seda oleme lootnud ja
peame nõudma, et isamaa arrnastus
ja rahva au iga võitleja juures kõr­gemal
seisab kui oma au ja kasu-
145 Külg Street West, Silite
Toronto M5H 3M1 ~ tel. 3644131
õhtul tel. 925-6812
jatele, surmast rääkimata. Edasi kir­jutab
autor et tillukeste ja suurema­te
putukate invasioon elumajja al^
gab sooja tulekuga. On aga teada et
õhujahenduse ökonoomia huvides on
peagu kõigi siinsete majade uksed ja
aknad tihendatud. Pealegi on linna­valitsuste
pioolt teostatav putukate
kontroll üsna tõhus.
Edasi: Floridas olevat kuritege­vus
nü suur, et majade aknad olevat
trelUtatud sissemurdmiste vastu. Õi­ge
on, et hispaania stiilis majadel on
trellid dekoratsiooniks. Politšeiline
statistika näitab et IFlprida on üks
madalama kuritegevusega osariike
Sns väidab autor et Fort Lauderdale
rannas ei õle noori näha. Ometi pn
see rand üle-ameerikalikuks noorte
kogunemiskohaks. Edasi räägib au
tortõrva tükkidest, mis.vahete-vähe
rannas leida, nagu oleks see Florida
iseäraldus. See on aga ülemaailmne
nähe.
Eelnimetatud luueveerulisele ar­tiklile
võiks sama palju veerge vasta­miseks
kasutada, kuid usun et need
vähesed näited tõendavad küllalda­selt
minu alguses märgitud tähelepa­nekut.
•. . E . T.
kUs oli natiike ruumi. Üks minut en^
ne määndumist tuli peale • ,,Fasten
seat helts" ja; lendui*; näitas oma os­kust
kõva maandumisega. Vaatasin
aknast välja ja nägin paari tuld (kell
oli 10.30) aga mitte iirinav Kõik oli
pime. Teisest aknast nägin Mao Tse-
Tung'i portreed.. Terminal; oli suur
kivist müüriga maja, mis nägi välja
nagu vangla. Kõndisime lennukist
sinna, sest busse ja teisi mootorsõi­dukeid
er olnud. Kõik läks väga kii­resti;
Kui sisse astusime,-nie silmad
ei uskunud midagi. Tundsime; et oli­me
astunud ühte vana sõjaväe filmi.
Hiinlased oUd kõik Vanades univor­mides,
mis olid kas hallid või kulu­nud
sinised. Arvasime, et need olid
ainsad, kes pidid neid laiu kott-puk-se
ja särke kandma. Aga tuli välja,
et terve. linn käib nnmoodiTildes.
Pimedas ei näinud palju, kui sõitsi­me
bussiga „Friendship hotelli". Aga
meie esimene mulje maastikust oli
uskumata. Puud olid igalpool ja maa
oli nii reguleeritud nagu sõjavägi.
Meie hotell oli kolmas shokk. Pu­tukad
ronisid põrandal ja tuba oi
peaaegu paljas. Kõik ehitused on siin
väga suured ja kõrged. Aga nad on
kõik hallid ja paljad. Horiimikul nä­gime,
et rohtu ei olnud kusagil maas
ja inimeste riided olid väga mulla
sarnased'. Kõik kannavad vanu kulu­nud
mundreid, mille mood on um­bes
Teise Maailmasõja taoline. Nai-
. Me ikka ei saa aru, kuidas Pekm-gi
linn on kokku pandud. Linna kes­kel
näib olevat põllumaad ja lagen­dikke.
Kõik hooned on kivist. Elu-iTiajad
paiguti ; meenutavad vana
Kreeka kokkulagunenud tsivilisatsi­ooni.
Majad on maakividest ehitatud •
ja katused on õlest. Kiviiiunnikud on
igai^pöol. uuemates rajoonides on
hiigelsuured korterimajad, millede
tühjad aknad on vähemalt 10 jalga
kõrged ja laiad.
Pole usutav/ et kusagil maailmas ,
leidub sellijst ümbrust.
Mao ja Lenini pildid on igalpool ja
sõjavägi moodustab poole tänavllik-lusest!
Inimesed töötavad palju ja
keegi ei logele. Igal on kuhugi tõta­t
a . ' V - ' . - . •'••'••^;.,.v,.., :•:
Meie esimene • etendus oli „work-ers
gümnaasiumis".. Hiinlased pole­vat
kunagi meie moodi liigutusi näi­nud,
ja -reageerisid omamoodi. Saali
mahtus 13.000 inimest ja kõik kohad
olid täis. Kui kellegi! meist pall kuk­kus,
kõik naersid rõõmsasti jä veel
rõõmsamalt meie liigutusi jälgides.
Oli rohkem nägu hokey-mängu de-monšträtsioori
kui etendus,^sest pub­lik
rääkis kogii aeg.
Siis nägime pikka inimrida Pekin­gi
gümnaasiumi eest, just enne järg­mise
päeva etendust. Mr. Ghang üt­les,
et inimesed on juba kella viiest
hommikul seisnud ja oodanud pile-.
teid, et meid tulla vaatama." .
püüdmine ja et võideldes ausat teed ka aset peab tegema.. Tahab ta selle
käiakse. Peale selle on igal inimesel loodpliku käigu vastu parina, siis ei
oma teatav aeg, kus tema jõud noor- ole tal mitte üksi vanadusenõrkus,
soo nõudmiste kohta otsa lõpeb ja Vaid Ica isamaa-armasfuse puudus." '
ta noorem„atele meestele enda kõrval. Erich Aser
Deasekretär E. Salürand.-^ Teisest
toosseisust ori airiult H. Lupp, A.
Cala ja Ü.' Jürima. Kuid nendest Ü.
Jürima ei ole kuulunud mitmesse va-lepealsesse
EKN koosseisu, Kolnian-dast
koosseisust on kandidaatide
hulgas ainult L. Kahrö, kes on kuu-unud
kõikidesse järgnevatesse koos­seisudesse,
arvatud välja 5. koosseis.
6. koosseisust alates on pidevalt va­litud
Martin Pühvel, Julie Herma ja
P. Möldre. Teised on hilisemast
ajast. Selle tõttu ei ole küll vist vaja
muret tunda sellepärast, et EKN
koosseis muutub alaliseks. Hoopis
vastupidi, nende liikmete arv, keSv
meie vabadusevõitluse tööd on algu­sest
peale kannud, kipub jäärria ke-.
siseks. .
EKN ülesanded -on vahepeal aga
põhjalikult muutunud. EKN esimes­tes
.koosseisudes tegeleti pea ainult
välisvõitluslike ülesannetega. Vahe­peal
on olukorrad muutunud. Kana­da
rahvastik koosnes siis peamiselt
inglastest ja prantslastest. Vahepeal
on teistest rahvastest kanadlaste arv
tohutult suurenenud ja selle tõttu on
tekkinud nn. kolmas jõud. Igä kol­manda
jõu rahvusgrupp peab oma-ma
tugeva esinduse, et oma rahvus­grupi
huvisid tõhusalt Kanada mit-mekultuurilises
ühiskonnas esile tõs­ta.
Meil eestlastel ja teistel balti rah­vastel
tuleb võidelda veel E. V. prae­guse
jufiidihse staatuse säilitami­seks.
Kui valitakse, uus koosseis ai­nult
nendest noortest kandidaati­dest,
kes Kanadas on sündinud ja
üleskasvanud, siis on nendel raske
E. V. õigusliku staatuse eest võidel­da;
kuna nad ei ole nende küsimus­tega
kursis. Kuna kodumaal on esile
kerkinud uus noortest vabadusvoit-lejaist
kaader, siis on vajalik ka
nende inimõiguste eest võitlemise
panuse tutvustamine nii eesti ühis­konnas,
kuid veel enam siinses Ka-liada
avalikkuses ja Kanada vaUtsu-se
juures. Kui EKN (RVN) esimes­tes
' koosseisudes oli rohkesti suurte
kogemustega eesti juristei, kes E. y:
õiguslikku olukorda põhjalikult
tundsid, siis on neid selle koosseisu
kandidaatide hulgas vaid mõned ük­sikud.
EKN uuele koosseisule oleks
vajalik korraldada seminai', kus E,
V. juriidilist staatust;ja muid aktu­aalseid
vabadusvõitluse küsimusi kä­sitatakse,
et kindlustada vajalikku
teadlikku valis võitle jäte järelkasvu,
Sellega on nõudmised, mida EKN
töö uutele liikmetele esitab suured.
EKN ei vaja mitte ainult nimelisi
SYDNEY — President Carteri poeg
Chip (James EarlCärter III) külas­tas
koos abikaasa Gatoniga Austraa­liat
Korallimere lahingu aastapäeva
ürituste puhul. Peale Sydney, viibis
Canberras, Brisbanes, Melboumes ja
Tasmanias.
Eestlaskpnna esindajatel oli või­malik
kohtumiseks Menzies hotellis
lõunasöögil ja • Wentworth hotellis
toimunud ballil, millest osa võtsid
10 eestlast koos abikaasadega. Jutle-.
misel käändus ka jutt sellele, et üks
Chip'i tädi on eestlane. (Chipi ema
vend on abielus eestlannaga, kes põ-genikuna
9 aastaselt saabus USA-sse).
Tekkis idee kinkida Caronile
ingliskeelne Eesti kokaraamat (tea­tavasti
tädi ise sai seife juba varem
USA-s). Selle üleandmine toimuski
ballil, mil puhuL Chip lubas lahkelt
jutustada ka „däd'ile" Austraalia
eestlaste muredest. Eelkõige aga bal­ti
kunstinäitusest mille.jaoks presi­dent
Nixori pakkus jValget Maja
(1973), Icuid mis jäi teostamata Wa-tergate
kliimas, kui. jkä juhtivate
eestlaste endi vähese usu tõttu asja
edusse.
ühtuvalt Ghipi.jä Caroni'külaskäi:
guga toimus ka abipresident Mon-dale
külaskäik koos ministriabi
Richard Holbrooke'ga. Mondale rõ-huta^
Vietnami põgenike (keda
Austraalia ajakirjandus on hakanud
suure järjekindlusega kutsuma paa-di^
rahvaks ,>boat people") suure­ma
hulga vastuvõtmise vajadust.
Peacock aga pidas N. L. kasvava sõ-jaHse
ohtlikkuse kohta markantse
kõne, mille üheks tulemuseks on lä­hemal
ajal toimuvad Austraalia ja
USA merejõudude manöövrid India
ookeanis. Samal ajal rõhutas Mon­dale,
et yŠA on tõsiselt huvitunud
Austraalia iseseisvuse; hoidmisest ja
säilitaniisest. Eriti vajalik just kõi-panuse
andma. Uutel liikmetel tuleb
senisest suuremal määral nii sõnas,
kui ka kirjas EKN tööd sooritada.'
•Meie vajame neid, kes siinsete aja­lehtede
veergudel meie. probleeme
esile tõstavad. Meie Uikmed peavad
astuma vähemalt kahe suurema Ka­nada
poliitilise partei liikmeks, et
Ottawasriende kaudu senist E.V. de '
juret säilitada: Rahva; kohuseks on ^ ^mgdom) uhishuvang (Com
suurearvuline .valimistest osavõtt.
... Üks eesti rahvatarkus ütleb, et
rahva hääl on Jumala hääl ja sellel
majesteedil pn nüüd sõna — olgu
liikmeid, vaid igaüks, kes sirina vali- see otsus milline tahes — see ori rah-takse
peab ka võimeline ja tahteline va tahe. . .
olema eestivabadusvõitluseks oma : - '
kuvate ja kahtlevate Aasia ja Aafri­ka
rahvaste, pärast. « :
Austraalia ajakirjandus .pea üks-'
meelselt peab Chipi rahvalikku, ot­sekohest
ja südameidvõitvat esine- .
mist palju edukamaks välisministri
kõnelustest. Pealegi kui Mondale
peetakse vasak-liberaaliks, kelle sea­tud
sihid on sootuks erinevad Fra^
seri konservatiivsest ilmest.
Sydneys toimus järjekordne ÄN-ZAC-
päeva marss- (Gallipoli poolsaa­rel
toimunud maandumise tähista-misena
Austraalia ja Uus-Meremaa
armeede poolt), millest seekord võt­sid
osa esmakordselt ka E.V.Ü. liik­med
ligi 40 mehelise kontingendina.
Esmakordselt kanti avalikkuses ka
II Maailmasõja jaTi Eesti Vabadus-heitluse
mälestusmärke jättes ühtla­se
kauni mulje. Esmakordselt olid
ka esinemas Vaba Vietnami vetera­nid
— põgeniku^, kes on jõudnud
Austraalia.
.Hüisemal oijiavahelisel koosviibi­misel
tähistati ka tuntud majandus­tegelase
autoparanduse äri omaniku
Arvo Austla 70 aasta sünnipäeva ja
ESVL asutaja jä esimese esimehe E.
Aavik'u 65. sünnipäeva. Tundub, et
senised arusaamatused ja eriarva­miste
periood on ületatud, mis loob
teatud kindluse tulevikuks.
Austraalia endine peaminister Sir
Robert Gordon Menzies suri Mel-bournes
84 aasta vanuses. Menzies
oli tuntud suure eestlaste sõbrana,
ning tuntud; oskushku poliitikuna
kes oli kaks korda Austraalia peami­nistriks;
Sööme talvesõja ajal läks
ajalukku oma nõudega, et IngHse.
lennuvägi (RAF) asuks pommitama
N. L. Baku õliallikaid.
Praegust peaministrit Fraserit loe­takse
'Menzies's poolt leituks, kes
siiski ei arenda ;M. konservatiivsust.
Viimasel ajal on ajakirjanduses leyi-nenud:;
visad teated Liberaal partli-uus-
konservatiivse tiiva tegevuse
kohta, mis taotleb Menzies'e aegset
mentaliteedi taastariiist mida iseloo­mustas
tugev anti-kommunism. Ing­lise
kunirigatruudus, :usk Jumalasse
ja moraalsetesse ja eetilistesse väär-lustesse
mida kehastas Inglise (Uni-mon-wealth).
: Menzies lubas Eesti Meeskooril
Austraalias esinemise peaministri
„Lodges". Ta kuulas eesti meeste lau­lu
ja. jutles • sõbramehena immigran­di
murede ja probleemide üle.