Meie Elu = Our life, August 28, 1986

              28 „Meie Elu" m, 35 (1903) 1986
Vally Johanson
2.
näituse osa on seda
võrd kõrgtehniline, et tavaline kü
lastaja, kesExpo-st kolme päevaga
„läbi jookseb", ei siauda kõike ta­juda,
mida näitused pakuvad. All­pool
püüan tuua kokkuvõtliku üls-vaate
parematest läänemaailma
paviljonidest, et lugejal oleks või­malus
meenutada, mis neis tegeli­kult
oli. teen algjust Jaapani
Jaapani paviljon asub. punases:
tsoonis. Paviljonifassi^adil võib näha
kuulsate Jaapani kunstnike Hiroshi-,
ge Ja Hokusäi (16004868) „Ukiyo-e" 1
järeltrükke Jaapani kuulsast idakal- •
da maanteest Tokaidost, mis on 500
km. pikk ja ühendab Jaapani endist
pealinna Kyoto't Tokioga. Järeltrü-kid
on Tokaid.o jaamadest ja näha
pab kaHokusai kuulsat nLainet" ja'
„Fuji lumemäge". Paviljoni sisene­des
tuleb vaadata lakke, kuhu pn
kinnitatud repliik maailma esime­sest
lennukist, mille ehitas Jaapani
sõjaväelane Chul^achi Ninomyia ja
tegi eduka lennu aastal 1893. (Ven­nad
Wright lendasid esmakordselt
aastal 1903.)
Esiku seintel on pildid Jaapani
esimesest auriilaevast, vedurist ja au-lostKoridoris
võib seinal näha topo­graafilist
maakaarti, kus pn mäed,
jõed ja saared. Ei puudu ka loodusli­kud
katastroofid, nagu taifuunid,
vulkaanid ja maavärisemised, mis on
olnud suurteks takistusteks kindla ja
vastupidava transpprdisüsteemi ehi­tamisel.
Edasi 1 võib näha audio-vi-suaal
etendust (joonistu.š) kahest
noorest, keda viiakse minevikku, kui
liikuda sai ainult ja]a ja tuuakse nad
tuleviku imedemaale. See lühike
etendus ei paistnud külastajaid huvi-
'tavat.
Sisenedes suurde näitusesaali, jää­vad
külastajad, tavaliselt tummalt
vahtima, ega liigu edasi. Silme ees on
900 ruutmeetri suurune miniatüür
Jaapan jaotatud seitsmesse transpor-diliiki
— lennuväli, linn, sadam, töös-tusrajoon,
elamüterajop^, mägismaa
ja saared ning meri. Igas osas lii­guvad
vastavad transpordivahendid,
mis omavahel on kõik ühendatud.
Sellel suurel miniatüür-pinnal liigub
500 autot, 200 rongi, 350 laeva, 150
lennukit ja 20.000 inimest (need sei­savad).
Hooneid on igas suuruses
kokku 3500. Teede võrk on mitme­kordne,
kohati võib näha miniatüür,
sõidukeid liikumas maapinnast nel­jal
korrusel. Seda eriti kuulsal To-kaidol.
kus on nüüd käibel rahvuslik
maantee nr. 1, Tomei ja Meishin
ekspress-maantee, Tokaido, ja Uue-
Tokaido raudteeliinid. Lisaks neile
võib liikuda lennuteel. Siin näeb te­gelikku
Jaapanit — külasid, linnu,
mägesid, järvi, jõgesid, vabrikuid ja
nende ümber tohutuid riisiväljäsid.
Ehitused on 1/80 tegelikust suuru­sest.
Laevad 1/160, lennukid 1/500
tegelikust suurusest. Siin naudib laps
ja täiskasvanu maailma transpordi
imet — ainulaadne Expo-86.
Näitusesaalist väljudes leiab kü­lastaja
end Jaapani plaazas, kus on
veel eriline näituseruum uuemat
tüüpi autodega ja ülimoodsa ratas­tooliga
erinevatelt Jaapani firmadelt.
Samuti on plaazas lava, kus saab
näha Jaapani etendusi ja demonstrat­sioone.
Ei puudu ka suveniiride
kauplus.
j a lõpuks jõuab külastaja Jaapani
kõige hilisema tehnoloogia saavutu­seni
- HSST (High Speed Surface
Transport), millel saab külastaja teha
2-minutilise sõidu, mis on puhas,
vaikne ja ühtlase liikumisega. See on
kolmas HSST ja liigub ruumi puudu­sel
ainult 40 km tunnis. Esimene
HSST-katsetati aastal 1978 jä saa­vutati
307,8 km tunnis.HSST-3 tõu­seb
maapinnast 1 • cm kõrgemale
elektromagneti jõul õhkpadjale.
Sõidukil rattaid ei ole. Ta liigub sirg­joonelise
induktsioonmootori abil.
Jaapani paviljonil on ka ,,NIPPO"
söökla, kus. serveeritakse ,,ekiben''-
ni" Jaapani raudteejaamade eesku­jul.
(Eki tähendab jaama ja ben on
lühend bento'st ja tähendab lõunat.)
Seal oh saada jaapani toite, nagu
sushi, sashimi, tempura ja sukiyaki
— hinnaga $10-S18. Väga hea on seal
kohv. Jaapani paviljoni motoks on
„The Puise of Change" ja plaaza
motoks on ,,The Puise of Progress".
Personal on eranditult siia toodud
Jaapanist ja nad kannavad Jaapani
rõivastust. Lahkudes oli tunne, et
(neiuna NÜGI]
sündinud 30. augustil 1915
surnud 2 i
miälestavad kurbuses
olin käinud
is.
Agronoom Helgi Nirk Austraa-llaist
Expol Vancouveris,
Fojo — V. Johanson
USA PAVILJONID
USA on Expo-86 esindatud nelja
paviljoniga — ifSA ja Washington,
Oregon ja California osariikide pavil­jonid.
See kompleks võtab enda alla
5,5 aakrit Expo pindalast ja on kõige
suurem mitte-Kanada näitus Expo-1.
USA paviljon iseenesest on ainult
1500 ruutmeetrilise pindalaga. Pavil­jon
on president Reagani poolt pü­hendatud
seitsme hukkunud „Chal-lenger"
astronaudi mälestuseks
Ameerika rahva nimel. Paviljoni mo­toks
on ,,WhyExplore?"
Paviljoni tuleb siseneda teisel kor­ral,
kuhu viivad trepid. Kogu kesk­kond
tunnetab maailmaruumi. Sise­nedes
võib näha astronauti tõotamas
manööverdavas ühikus kusagil maa
ja kuu vahepeal. Seintel on fotod
astronautidest, kes on maaailmaruu-mis
käinud, nagu Shepard, Glenn ja
Armstrong. Seina lõpuserval on mä­lestustahvel
Challengeri hukkunute
nimedega. Sisenedes kaugemale
võib näha samm-sammult USA
maailmaruumi uurimisreise, mis lõ­puks
viisid inimese kuu peale. Ühel
pool seisab teadustaja, kelle taga
võib näha video-f ilme ja vastasseina­le
on asetatud vastavad õhulaevade
mudelid —Mercury, Gemini, Apollo
mudelid ja Saturn „booster" ning
kuul maandumise sõiduk. Samuti on
„taeva all" rippumas Pioneer, .Voya-ger
ja Viking õhulaevad ja robotid,
kes maailmaruumis uurimisi soorita­sid
ja need maapeale edasi andsid.
Ruum muutub nüüd palju avara­maks
ja kõrgemaks. Seinad on värvi­tud
tumesiniseks, kuhu on paiguta­tud
helkjad tähed, mis jätab väga
loomuliku mulje maailmaruumist.
Sellel tumedal tagapõhjal paistavad
hõbedased maailmaruumi liiklusva­hendid
üllatavalt loomulikena, kuna
need on silmale siiski üsna ligidal.
On tunne, et oled ise ka maailmaruu­mis
neid lähedalt silmitsemas — väga
osavalt ja maitsekalt ülesehitatud
näitus. Siin kõneleja tutvustabmaail-maruumi
süstiku tähtsusest tulevi­kus.
Süstik on võimeline satelliite
maailmaruumi panema, neid sealt
alla tooma, parandama jne. Järgmirie
käik on treppidest allapoole kino­saali,
kus saab näha 6-minutilist filmi
süstiku lennust — Mission Cont-löll
^jaamast, kui süstik välja saade­takse,
lennust läbi maailmaruumi
kuni ta rnaandub maailmaruumi jaa­mas.
Sealt jõuame tohutu mahukas­se
ruumi, kus kaks kõnelejat tutvus­tavad
ruumi keskset maailmaruumi
KIRIKLIKKE
; TEATEID
Esmaspäeval, 1. septembril 1986 EITOIMU jäätmete äravedu.
Tavaline esmaspäevane (1- septembri) prügi veetakse ära
teisipäeval, 2. septembril.
Tavalineteisipäevane(2. septembri) prügi veetakse ära kolma­päeval,
3. septembril.
Ajalehtedp ja suuremate esemete äravedu kolmapäeval,
3. sepptembril EltOIMU.
Hoidke oma ajalehed ja suuremad esemed 10. septembri
•keskn.ädaläseks äraveoks.
Meeldetuletus: Torontos on 17 klaasi ja metalli ümbertööt­lemise
depood. Juunikuus korjati kokku 369 tonni ajalehti, 46
tonni klaasi ja 8 tonni tina.
Lisainfprmatsiooni saamiseks palun helistage 392-7742.
PALUiVlE MITTE PANNA KLAASITÜKKE VÕI MUID
TERAVAID ESEMEID PLASTIKUST JÄÄTMEKOTTi
R. M. Bremner, P.Eng., FJ.G.E.
Commissjoner of Public Works
1
EELK PEETRI KOGUDUS
iS17.Mt. Pleasant Rd., Toronto,
Ontario M4P 2L1
Praost Andres Taul Tel.483-41(I}3
Kantselei teL 483-5847
Õpetaja Edgar Heinsoo
Tel kodus 283-9387
Tel kirikus 483-6848
Organist dr. Roman Toi
lUMALATEENISTUS pühapäeval,
31. augustil kell 11 hommikul. Tee­nib
õp. A. Taul.
JUMALATEENISTUS pühapäe­val,
7. septembril kell 11 hommikul;
Teenib õp. E. Heinsoo.
CANTATE' DOMINO lauluproo­vid
algavad kolmapäeval, 3. sep­tembril
kell 7 õhtul, luhatabdr. R. Toi.
Uued lauljad teretulnud.
Õp. E. Heinsoo on puhkusel kuni
3. septembrini.
PÜHAPÄEVAKOOL alustab tege­vust
14. septembril jumalateenistuse
ajal. Sel aastal võtame vastu lapsi
3' aastat vanad kuni 11-aastased,
LEERIEELSED: 12-15 a.' Sel aastal
on kasutamiseks uued ja huvitavad
õpperaamatud.
INGLISKEELSED JUMALATEE-NISTUSED
algavad pühapäeval, 7.
septembril kell 9.30 h. Armulaud.
ÕPETAJATE KÕNETUNNID
kolmapäeviti kl. 9.30-12 hommikul ja
neljapäeviti kl. 6-8 õhtul, muul ajal
telefoni teel.
, KANTSELEITUNNID teisipäevi­ti
kl. l o h.-6 õ.; neljapäeviti kl. 12-3
P.l.
EELK TORONTO VANA-ANDRESE
KOGUDUS
383 Järvis St. Toronto, Omi
: M5B2C7
öpi jUdo Petersoo
3714 Beechollow Cres.,
Mississauga, Ont. L4Y 3T2
Tel. 824-6128 või 625-5930
kirikus! 923-5172
Organist pr. Asta Mitt
Koorijuht pr. Asta Ballstadt
Pühapäeval, 31. aug. pika nädala­lõpu
tõttu JUMALATEENISTUST
ei ole.
Pühapäeval, 7. sept. SURNUAIA­PÜHA
JUMALATEENISTUS Mt.
Pleasant kalmistul kell 3 p.l. Ja York
,., ,. . , . kalmistul kivialtari juures kell 5 p.l.
jaamajnis on taielik liginevate ,a Muusikalises osas Estonia orkester,
maandunud süstikutega, tiirlevad -, -
platvormid astronautidega, kes ma- Pühapäeval, 14. sept. kell4 p.l. pü-nööverdavad
oma „toolider' ja töö- hapäevane JUMALATEENISTUS,
tavad jaama välisel küljel. Maandu- Pühapäeval, 21. sept. kell 11 h.
nud süstik kasutab „Kanada-kätt", kodumaalt lahkumist mälestav JU-mis
laadib maha ehitusmaterjale. MALATEENISTUS.
Selles näitusesaalis, mis on tume
Vana-Andrese koguduse SEGA­KOOR
alustab oma tegevust esmas­päeval,
8. sept. kell 7 õhtul.
KÄSITÖÖRING alustab oma te­gevust
9. sept. kell 11 h. Kõik daamid
lere tulemast - nii endised kui ka
uued.
ÕPETAJA SUVISED KÕNETUN­NID:
neljapäeviti 6-8 õhtul.
KIRIKU KANTSELEI AVATUD:
selle tumesinise tähtedega kaunis­tatud
seintega, paistavad maailma­ruumi
liiklusvahendid aukartust ära­tava,
lootusrikka tuleviku visiooni­na.
Seda maailmaruumi jaama val-
.mistavad koostöös USA, Kanada,
Jaapan ja osa L.-Euroopairiikidest ja
kavas oh see paigutada maailma­ruumi
1990 aastate alul.
JEdasi on kaks ühtemoodi korido­ri,
kus saab näha tegelikku elu maail- , ,
maruumiliiklusvahendeis-kusnad ^eliapaeviti 2-6 õhtul
töötavad.söövad ja magavad. Nende ; • " • .
toidukapid ja pesuruumid. SeaU eda­si
ootab külastajat viimane paviljoni
ala, kus on üles pandud suursugu­ne
kristallide skulptuur, mis tahab
vaataja silme ette tuua peagu perfek­tseid
orgaanilist ja inorgaanihsi kris-tall-
materjale tuleviku iehnika tar­vis.
Öhujaamas, kus on võimalik too-"
ta puhtaid droögisid, et ravida hai­gusi
maa peal. Toota paremaid too-
TORONTO EMMANUELI
EVANGEELNE KOGUDUS
21 Swanwick Ave.
, TeL 698-5645
Jutlustaja Allan Lamir
72 Appleby Cres.,
Markham, Ontario L3R 4Lg
TeLi77-6248.
Pühapäeval, 31. aug. kell 11 11.
teid, perfektseid raalikristalle, pare- ingliskeelne JUMALATEENISTUS.-
mat plastmassi, lennukite turbiine Kõneleb Allan Laur. Kell 3 p.l. MIS-jne.
jne. See on põhjus, miks USA, SIONI JUMALATEENISTUS. Kõ-eesotsas
president Reaganiga seda- neleb Allan Laur. Solist Rael Laur.
võrd tähtsaks peab maailmaruumi Missioniohver. (Buss Eesti Kodust
jaama ehitamist. Jäi nagu mulje, et kell 2:15 p.l.J
tulevikus enam vabrikuid maa peal ei
ole!
Kahtlemata jättis USA paviljon
Expo-1 kõige soliidsema mulje. Ta oli
maitsekas, ruumikas, suursugune ja
ARMAST ABIKAASAT. ISA JA VANAISA
LEMBIT
NICHOLAS
SUSI
surnud 23. augustil 1986 Toronto.?
mälestavad kurbuses
AGNES
/HELVE abikaasaga
KARL ja TOOMAS
OMA ARMAST VILISTLAST
LEMBIT SUSI
sündinud 19. detsembril 1911 Tartus
surnud 22. augustil 1986 Torontos
mälestab sügavalt leinates
EESTI ÜLIÕPILASTE SELTS
KALLIST KAUAAEGSET NOORUSPÕLVE SÕPRA
ALUS VARES't
mälestab kurbuses
EVINELIS
IGAVIKU TÄHISEID:
ja rahu teed nad ei tunne ( 0 0 0 0 0
Kui me sõidame tundmatul maan­teel
ja märkame sellel hoiatavat silti-:
see tee lõpeb kuristikus — kas me siis
kihutaksime edasi ja jätaksime hoia­tuse
tähele panemata või pöördume
ära selliselt ohtlikult teelt?
Piiblisõna viitab taolisele inimese
ohtlikule rännakule kui ta ütleb:
,,...ja rahu teed nad ei tunne; ei ole
Jumala kartust jiende silmade, ees"
(Rooma 3:17,18). Piibel hoiatab kor­duvalt
oma kuuekümne kuues raa­matus,
et me kontrolliksime kas see
on tõeline rahu tee, millelmeie igavi­ku
poole oleme min&mas.
Nii sageli arvatakse, et inimene
peaks iseendaga omal jõul toime tu­lema.
Paratamatult seisame küsimu­se
ees: kuidas küll suudaksime ilma
Jumalata elada? Isegi õhk, mida me
hingame on Tema and, ja loodus meie
ümber, mis meid toidab ja kaitseb.
Tema kätetöö; Tema juhtimist võime
oma eludes igal päeval tunda, kuigi
vahel ei oska või ei taha seda tunnis­tada.
TORONTO EESTI BAPTISTI
KOGUDUS
883 Broadview Ave.
luti. Kaljo Raid
{6 Bards Walkway, Willowdak,
Omtario M2J 4T9
Pühapäeval, 7. sept. kell 3 p.l.
JUMALATEENISTUS. Kõneleb A l ­lan
Laur. Laulab koor Ülo Lind-ström'i
juhatusel. Issanda surma mä-
[!j|'y|I^WBJ.lBl Enxn
andis üksikasjaliku ülevaate. Amet- kestamine. (Buss Eesti Kodust kell
konna rahulikkus, lahkus ja enese^ 2.15 p.l.]. Kell 6 õ. ingliskeelne JU-kindlus
andsid sellele ; paviljonile MALATEENISTUS. Kõneleb Allan
veelgi rohkem punkte. Laur.
p,VÄBADUSE KUULUTUS"
RAADIOSAATED IGAL
PÜHAPÄEVAL
MI 3T-3.30 p.l. ,
Pühapäeval, 31. aug. kell 11 h. JU­MALATEENISTUS.
Kõneleb K.
Raid. Solist A. Kaups.
Pühapäeval, 7. sept. kell 11 h. SÜ-
GISPERIOODI ALGUS-JUMALA-TEENISTUS.
Kõneleb K. Raid. Lau­lab
segakoor. ISSANDA SURMA
MÄLESTAMINE.
PÜHAPÄEVAKOOL alustab te­gevust
14. sept. kell 10.15 h.
VANCOUVERI EELK
PEETRI KOGUDUS
6520 Oak SL
f4i9th & Oak St. nurgal)
Vancouver, B.C. V6P m
Koguduse õp. Thpmas Vap
Kantselei tel. 263-1802
Kirikla tel. 263-4527
Jumalateenistused pühapäeviti kell
10.30 hommikul. TERE TULEMASTI
Tänapäeval elab suurem enamus
nähtavale ja nende motokski on ku­junenud:
nägemine on uskumine.
Kuid nähtava jaoks pole ju usku vaja!
Ekslik oleks käia sellise filosoofia
järgi, sest elus on reaalsusi, mida me
ei saa näha, mõõta ega kaaluda. Üks
selline tõelisus on usaldus. Ühis-kondliku
elu aluseks on vastastikune
usaldus, millele meie lootus on raja­tud,
nagu näiteks arstiabi, kindlus­tused,
pangandus jne. Kui ühiskon­nas
puuduks vastastikune usaldus,
siis see paratamatult laguneks. Juba
sündimisest saadik oleme harjunud
teisi inimesi usaldama: esmalt oma
vanemaid, hiljem õpetajaid, sõpru,
elukaaslast. Kahtlemata on mõnedki
neist meile ühel või teisel viisil pettu­musi
valmistanud. Inimene on oma
loomukohaselt eksiv ja kaduv nagu
Piibelgi ütleb: ,,Ärge lootke õilsate
peale, inimlaste peale, kellede käes ei
ole abi! Kui tema vaim väljub, siis ta
pöördub tagasi oma niulda, samal
päeval kaovad tema kõrged mõtted!"
(Laul 146:3,4).
Ometi on olemas midagi suuremat,
täiuslikumat ja püsivat, kelle peale
võime loota ja. keda uskuda ning
usaldada:,,Kui me võtame vastu ini­mese
tunnistuse (usalduse), siis on
Jumala tunnistus suurem..." (l.Jöh.
5:9). Need, kes oma usalduse on raja­nud
Piiblisõnale ja Kristusele, teavad
et Jumal ei valeta, ei tagane antud
lubadustest ja tõotustest ega valmista
meile mingil viisil pettumust. Jumal
armastab igaüht meist enam kui üks­ki
inimene seda suudaks: Ta on and­nud
osa endast, oma Poja Kristuse,
kelle läbi on tee avatud Tema juurde.
Mis hoiab inimest eemal Kristuse
usaldamisest, pole mitte mõistuslik
probleem ega puudulik arusaamine
usulisest tõekspidamisest, vaidlema
sisemine moraalne ja vaimpe olu­kord:
usu,puudumine. Selle tõttu ol­lakse
valel teel ja jäetakse hoiatused
tähele panemata. Nii on takistuseks
inimese „...uskmatu süda, mis loo­bub
elavast Jumalast" (Heebr. 3:12).
Rahu ja igavese elu tee leiavad
need, kes oma südamest usuvad Jee­susesse
Kristusesse kui oma tõelisse
Päästjasse. Usaldamine on uskumi­ne.
Inimene ei saa usuta elada, sest
Jumal on usu tema südamesse pan­nud:
„Õige peab usust elama... kes
mind leiab, leiab elu!" (Rooma 1:17;
Öp. 8:35). Rahu teed leides ja sellel
käies teame, et tulevik on meile elu-andev
sõber, mitte surmatoov vaen­lane.
K.E.V.