1986-08-28-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
mional XiÖrary of C"n.,v
^ ' f „ : ...
Tallinn täis vene turiste
saatmise
TbAST EH
Secpnd Oass Mall Regislralion No. 11^4
Nr. 35 (1903) 1986 NELJAPÄEVAL, 28. AUGUSTIL - THURSDAY, AUGUST 28 XXXVII aastakäik
vastu protesteerija
5jViru^* hotelli ees
STOCKHOLM - Okupeeri- populaarne,
tud Eestist saadetakse sund- Samal ajal jutustavad Eestist
korras inimesi koristustöödele saabunud reisijad ka seda, et na-
Tshernobõli, aga Tallinn on täis guomalajal küüditamiste puhul,
vene „turiste", kes ei julge püüavad need, kes saatmise
enam minna suvitama Musta ohus on, end kõrvale hoida ko-mere
äärde, kartes radioaktiiv- dus mitte magades. Aga nad lei-sust.
takse siiski üles. Ka arstitun-nistuste
puhul teostatakse range
Eestlased on rahutud spetsia- erikontroll,
listide ja noorte sundsaatmise
pärast kiirguspiirkonda. Soome TALLINN TÄIS VENE
ajaleht „Uusi Suomi" teatas 6. TURISTE
augusti numbris, et soome turis- Lastekodud Tallinnas on eesti
tid on Tallinnas ,,Viru" hotelli lastest tühjendatud ja asemele on
ees olnud tunnistajaiks hotelli toodud Ukraina lapsed. Tallinn
ees toimunud ühemehe protesti- kubiseb vene turistidest", sest
aktsioonile, mis kestis kümme- keegi ei julgevat enam Musta j;
kond minutit enne kui kohale mere äärde suvitama minna, ee-jõudsid
miilitsamehed ja ta ära listatakse,kui võimalik, Balti rii'
viisid. ke.
Umbes 25-30 aasta vanune Tallinna-Helsingi vahel kul-demonstrant
kandis plakatit, geval laeval on kindel vahe turis-millel
seisis, et ta protesteerib tide ja omainimeste vahel. See
enda sundtööle saatmise vastu kehtib ka haigetele abiandmise
Tšernoboli: kohta. Turistide vastu ollakse
,,Ma ei taha olla katsejäne- viisakas ja hoolitseja, välismaalt
seks",seisis plakatil, kus seisis tagasitulevad inimesed mingit
;| ka tema riimi: Richard Hinka- abi ei saa ka rasketel juhtudel,
nen. I. Ühel kohalikul laulupäeval on
Demonstrant põletas pealt- tavakohaselt lauldud Ernesaksa
vaatajate silmade all protestiks ,,Mu isamaa on minu arm". Laul
oma punase sisemaise Nõuko- on tulnud välja halvasti. Kui
gude passi. koorijuht on hiljem selle üle pa-
,,Uusi Suomi" ütleb selgitu- handanud, on vastanud ano-seks,
et eestlastest saadetakse nüümne hääl basside hulgast:
paljusid noori väeteenistusko- „Katsu seda laulda, kui kõri nöö-
II h.uslasi ja spetsialiste õnnetus- rib!"
piirkonda, mis ei ole põrmugi . , EPL
0 resolutsioon arutusele
riti oarlamendis
Musta Lindi Päeva-demonstratsioon Toromito raekoja ees, osavõtjaid oli umbes paartu Foto - E. Ilves
Eestlased
demonstreerisid,
Vaatamata vihmasele ilmale kogunes umbes 2000 inimest raekoja ette
kuulutas 23. augusti Musta Lindi Päevaks Torontos. Seda päeva tähistasid N. Liidu
Vabas Maailmas kuues riigis 21-hes linnas, meenutades salalepingut millega
Euroopat 1939. aastaL
iie, kus linnapea
poolt ikestatud rahvad
Demostratšioonist Torontosjvõttis
osa 14 rahvusgruppi oma lippudega.
Peale nende olid raekojaväljakule
kogunenud mitmed organisatsioonid
oma lippudega. Eesti Võitlejate
Ühing Torontos paistis eriti silma
oma arvukate sini-must-valgete rahvuslippudega.
Paljudel olid kaasas
plakatid. Kommunistlikku korda nimetati
maapealseks põrguks ja nõuti
Nõukogude Liidu likyideerimist, et
rahvad võiks elada vabaduses ja rahus.'
• •> ••
Musta Lindi Päeva (MLP) tähise
tamine algas Kanada hümni laulmisega
ja palvusega, mille pidas ukraina
katoliku kiriku piiskop, manitsedes
rahvast hoidma kokku ja võitlema
kommunistliku valeõpetuse vastu.
See eksitab rahvaid ja levitab vaenu
rahvaste ja rahvusgruppide vahel.
Palvetage, et ükskord võiksime elada
rahus ja vabadusse.
Õiguse ja vabaduse allasurutuse
tähisena N. Liidus, kanti tribüüni
ette, millel istusid aukülalised, nende
seas ka piiskop Karl Raudsepp ja
EKN esimees Laas Leivat, sümboolne
okastraat, mis ümbritseb N. Liitu.
Sellele jürgnesid oma rahvuslippudega
14 lippurit, esindades N. Liidu
poolt ikestatud rahvaid. MLP komisjoni
esimees Markus Hess tutvustas
neid rahvale, rõhutades selle juures,
et nende lippude kandjad anuvad
vabadust N. Liidu poolt anastatud
rahvastele. 300 miljonit langes II
maailmasõja lõpul kommunitliku
diktatuuri haardesse ja N. Liit ei
mõtlegi nende vabastamisele. II
maailmasõja otsene algataja, Adolf
Hitler on surnud ja Hitleri Saksamaa
võidetud, kuid N. Liit, kui Hitleri
Saksamaa kaasaaitaja^sõja algatamisel
ja suurim vallutaja selles sõjas ei
mõtle Molotov-Ribbentropi kokkuleppe
tühistamisele, vallutatud rahvastele
vabaduse andmisele ja Jalta
konverentsil antud lubadusele, korraldada
vabad valimised N. Liidus.
Kõik on unustatud ja praegu N. Liit
hävitab ning okupeerib Afganistani
rahvast, nagu tegi seda Hitler Poola
rahvaga otsekohe pärast Molotov-
Ribbentropi kokkuleppe sõlmimist.
Vaba maailm peab hoidma kokku, et
"kaitsta ise ennast uute kommunistlike
vallutuste vastu ja aidata vabastada
need 300 miljonit, kes.sattusid
sõja lõpul kommunistliku diktatuuri
haardesse. Nende soov on elada vabaduses
ja rahus.
MLP komitee abiesimees David
Somerville iseloomustas Molotov-
Ribbentropi pakti kui türannide omavahelist
kokkulepet Euroopa omavaheliseks
jagamiseks Saksa-Vene huvipiirkondadeks
ja oma võimu laiendamiseks
nendes piirkondades. See
kutsus esile II maailmasõja, kus
kümned miljonid inimesed hukkusid
ja sajad miljonid sattusid kommunistliku
korra haardesse. Vaba maailma
ajakirjandus nimetab Molotov-
Ribbentropi kokkulepet Saksa-Vene
sõpruse ja koostöö kokkuleppeks.
Aeg on hakata nimetama seda kokkulepet
jväiksemate rahvaste hävitamiseks
ning oma võimu laiendamiseks.
See läks Stalinil täielikult korda.
Tema okupeeris vägivaldselt Eesti,
Läti, Leedu ning sõjalise jõu abil
vallutas osa C ^rnest, Poolast ja Ru-
'VANCOUVER(„Meie E k " ) - Expo
julgestusteenindus takistas eestlaste
demonstratsiooni N. Liidu
paviljoni ees ja torkas katki musta-dade
lintidega õhupalli. Umbes 200
kaasmaalast, mitmed ka teistest
linnadest, kogunesid kella kahe
paiku Expo värava ette, kus jagati
informatsiooni. Suure sinise õhupalliga,
mille küljes mustad lindid,
liiguti siis läbi värav N. Liidu paviljoni
ette. Kuna Expo l on demokrat-siooiiid
keelatud, nõudis julgestus*
ülem osavõtjate laialiminekut ja
torkas katki õhupalli. Sissepääs N.
Liidu paviljoni suleti, kuid rahvahulk
kogunes selle juures. Musta
Lindi Päevast kirjutati ajalehtedes,
kõneldi raadios, näidati TV-saade-tes
ja ilmus ka leheküljeline ajalehekuulutus.
Musta Lindi PäeVa eelõhtul toimus
baltlaste, ukrainlaste j.t. korraldusel
koosolek ukraina kirikus,
kus osavõtjaid oli umbes 300.
Baltic Gouncil Inglismaal korraldas
18. juulil Löuna^Derbyshire parlamendi
esindaja E; Curiie patro-naaži
all vastuvõtu alamkoja ter^
rassil. Kohal olj rohkesti baltlasi,
kuid kahjuks ei saanud paljud pa^
lamendi liikmed tulla, sest vastuvõtt
leidis aset reedesel päeval^mil
paljud suunduvad oma valimispiir°
kondadesse. '
Morley-Fletcher, Baltic Counciri
esinaine, oma avakõnes tänas pr.
Currie't, kes nii lahkelt oli nõus olema
käemeheks vastuvõtu läbiviimisel
kohas, niis sümboliseerib kõiki
neid vabadusi, mida kaotasid Balti
riigid 46 aastat tagasi.
Oma lühikeses sõnavõtus toonitas
pr. Morley-Fletcher eriti süstemaatilist
venestamist, maapõuevarade hä-
. vitamist, looduse ja keskkonna saastamist
ja Eesti militariseerimist. Ta
ütles, et enamlased teavad minevikust,
et ainult keele sunduslik õpetamine
ei anna soovitud tagajärgi.
sellepärast tuuakse sisse umbkeelseid
töölisi ja sõjavägi on täiesti Nõukogude
juhatuse all. ^ ',
Ta luges ette läände saabunud balti
apelli, kus nõutakse:
1. Lõpetada venestamine, maapõuevarade
hävitamine ja maa kurnamine.
2.. Rahvusvahelisest Inimõiguste
lepingust kinnipidamist ja süüme-vangide
vabastamist.
3. Tuumrelvade ja Nõukogude vägede
eemaldamist Balti territooriumilt.
4. Õigust otsustada ise oma tuleviku
üle ja luua valitsus vabade valimiste
kaudu.
Nad pöörduvad palvega kogu lääne
maailma poole, et see neid nende
heitluses toetaks, toonitas kõneleja.
BALTI RESOLUTSIOON
Esinaine esitas küsimus, et kuidas
saaksid Inglismaa elanikud aidata?
" (Järg. lk. 3)
meeniast. Hitleri vallutuste tagajärjel
kannatasid kohutavalt ka teised
rahvad, Kõigil kannatada saanud
rahastel on põhjust meenutada 23.
augustit 1939.a. kui musta päeva ja
tähistada seda päeva igal aastal suuremate
ja suuremate süüdistustega
N. Liidu aadressil, kuni ta ükskord
(Järg. lk. 3)
Baltic CounciPi vastuvõtult Inglismaal Vasakult - Gurtis Berzins
(läti) abiesimees 85/86, esimees 86/87, Nora Morley-Fletcher (eesti)
esinaine 85/86, abiesinaine 86/87, Etwina Currie, M.P. (konserv.,
lire South), M. Bajorinaa (leedu) abiesimees 85/86 ja 86/87.
Foto — H. Heinas
s®pt®mbirfl81® Saypäeva!, 27. S(spt®mbrit 1986 E.®sti'^ajss, 958 Broad^aew Ävenua
^ ORICE
BAAR
DISKO it JAMl
Tsiafon f416) 461-7963
D ,1
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, August 28, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-08-28 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E860828 |
Description
| Title | 1986-08-28-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | mional XiÖrary of C"n.,v ^ ' f „ : ... Tallinn täis vene turiste saatmise TbAST EH Secpnd Oass Mall Regislralion No. 11^4 Nr. 35 (1903) 1986 NELJAPÄEVAL, 28. AUGUSTIL - THURSDAY, AUGUST 28 XXXVII aastakäik vastu protesteerija 5jViru^* hotelli ees STOCKHOLM - Okupeeri- populaarne, tud Eestist saadetakse sund- Samal ajal jutustavad Eestist korras inimesi koristustöödele saabunud reisijad ka seda, et na- Tshernobõli, aga Tallinn on täis guomalajal küüditamiste puhul, vene „turiste", kes ei julge püüavad need, kes saatmise enam minna suvitama Musta ohus on, end kõrvale hoida ko-mere äärde, kartes radioaktiiv- dus mitte magades. Aga nad lei-sust. takse siiski üles. Ka arstitun-nistuste puhul teostatakse range Eestlased on rahutud spetsia- erikontroll, listide ja noorte sundsaatmise pärast kiirguspiirkonda. Soome TALLINN TÄIS VENE ajaleht „Uusi Suomi" teatas 6. TURISTE augusti numbris, et soome turis- Lastekodud Tallinnas on eesti tid on Tallinnas ,,Viru" hotelli lastest tühjendatud ja asemele on ees olnud tunnistajaiks hotelli toodud Ukraina lapsed. Tallinn ees toimunud ühemehe protesti- kubiseb vene turistidest", sest aktsioonile, mis kestis kümme- keegi ei julgevat enam Musta j; kond minutit enne kui kohale mere äärde suvitama minna, ee-jõudsid miilitsamehed ja ta ära listatakse,kui võimalik, Balti rii' viisid. ke. Umbes 25-30 aasta vanune Tallinna-Helsingi vahel kul-demonstrant kandis plakatit, geval laeval on kindel vahe turis-millel seisis, et ta protesteerib tide ja omainimeste vahel. See enda sundtööle saatmise vastu kehtib ka haigetele abiandmise Tšernoboli: kohta. Turistide vastu ollakse ,,Ma ei taha olla katsejäne- viisakas ja hoolitseja, välismaalt seks",seisis plakatil, kus seisis tagasitulevad inimesed mingit ;| ka tema riimi: Richard Hinka- abi ei saa ka rasketel juhtudel, nen. I. Ühel kohalikul laulupäeval on Demonstrant põletas pealt- tavakohaselt lauldud Ernesaksa vaatajate silmade all protestiks ,,Mu isamaa on minu arm". Laul oma punase sisemaise Nõuko- on tulnud välja halvasti. Kui gude passi. koorijuht on hiljem selle üle pa- ,,Uusi Suomi" ütleb selgitu- handanud, on vastanud ano-seks, et eestlastest saadetakse nüümne hääl basside hulgast: paljusid noori väeteenistusko- „Katsu seda laulda, kui kõri nöö- II h.uslasi ja spetsialiste õnnetus- rib!" piirkonda, mis ei ole põrmugi . , EPL 0 resolutsioon arutusele riti oarlamendis Musta Lindi Päeva-demonstratsioon Toromito raekoja ees, osavõtjaid oli umbes paartu Foto - E. Ilves Eestlased demonstreerisid, Vaatamata vihmasele ilmale kogunes umbes 2000 inimest raekoja ette kuulutas 23. augusti Musta Lindi Päevaks Torontos. Seda päeva tähistasid N. Liidu Vabas Maailmas kuues riigis 21-hes linnas, meenutades salalepingut millega Euroopat 1939. aastaL iie, kus linnapea poolt ikestatud rahvad Demostratšioonist Torontosjvõttis osa 14 rahvusgruppi oma lippudega. Peale nende olid raekojaväljakule kogunenud mitmed organisatsioonid oma lippudega. Eesti Võitlejate Ühing Torontos paistis eriti silma oma arvukate sini-must-valgete rahvuslippudega. Paljudel olid kaasas plakatid. Kommunistlikku korda nimetati maapealseks põrguks ja nõuti Nõukogude Liidu likyideerimist, et rahvad võiks elada vabaduses ja rahus.' • •> •• Musta Lindi Päeva (MLP) tähise tamine algas Kanada hümni laulmisega ja palvusega, mille pidas ukraina katoliku kiriku piiskop, manitsedes rahvast hoidma kokku ja võitlema kommunistliku valeõpetuse vastu. See eksitab rahvaid ja levitab vaenu rahvaste ja rahvusgruppide vahel. Palvetage, et ükskord võiksime elada rahus ja vabadusse. Õiguse ja vabaduse allasurutuse tähisena N. Liidus, kanti tribüüni ette, millel istusid aukülalised, nende seas ka piiskop Karl Raudsepp ja EKN esimees Laas Leivat, sümboolne okastraat, mis ümbritseb N. Liitu. Sellele jürgnesid oma rahvuslippudega 14 lippurit, esindades N. Liidu poolt ikestatud rahvaid. MLP komisjoni esimees Markus Hess tutvustas neid rahvale, rõhutades selle juures, et nende lippude kandjad anuvad vabadust N. Liidu poolt anastatud rahvastele. 300 miljonit langes II maailmasõja lõpul kommunitliku diktatuuri haardesse ja N. Liit ei mõtlegi nende vabastamisele. II maailmasõja otsene algataja, Adolf Hitler on surnud ja Hitleri Saksamaa võidetud, kuid N. Liit, kui Hitleri Saksamaa kaasaaitaja^sõja algatamisel ja suurim vallutaja selles sõjas ei mõtle Molotov-Ribbentropi kokkuleppe tühistamisele, vallutatud rahvastele vabaduse andmisele ja Jalta konverentsil antud lubadusele, korraldada vabad valimised N. Liidus. Kõik on unustatud ja praegu N. Liit hävitab ning okupeerib Afganistani rahvast, nagu tegi seda Hitler Poola rahvaga otsekohe pärast Molotov- Ribbentropi kokkuleppe sõlmimist. Vaba maailm peab hoidma kokku, et "kaitsta ise ennast uute kommunistlike vallutuste vastu ja aidata vabastada need 300 miljonit, kes.sattusid sõja lõpul kommunistliku diktatuuri haardesse. Nende soov on elada vabaduses ja rahus. MLP komitee abiesimees David Somerville iseloomustas Molotov- Ribbentropi pakti kui türannide omavahelist kokkulepet Euroopa omavaheliseks jagamiseks Saksa-Vene huvipiirkondadeks ja oma võimu laiendamiseks nendes piirkondades. See kutsus esile II maailmasõja, kus kümned miljonid inimesed hukkusid ja sajad miljonid sattusid kommunistliku korra haardesse. Vaba maailma ajakirjandus nimetab Molotov- Ribbentropi kokkulepet Saksa-Vene sõpruse ja koostöö kokkuleppeks. Aeg on hakata nimetama seda kokkulepet jväiksemate rahvaste hävitamiseks ning oma võimu laiendamiseks. See läks Stalinil täielikult korda. Tema okupeeris vägivaldselt Eesti, Läti, Leedu ning sõjalise jõu abil vallutas osa C ^rnest, Poolast ja Ru- 'VANCOUVER(„Meie E k " ) - Expo julgestusteenindus takistas eestlaste demonstratsiooni N. Liidu paviljoni ees ja torkas katki musta-dade lintidega õhupalli. Umbes 200 kaasmaalast, mitmed ka teistest linnadest, kogunesid kella kahe paiku Expo värava ette, kus jagati informatsiooni. Suure sinise õhupalliga, mille küljes mustad lindid, liiguti siis läbi värav N. Liidu paviljoni ette. Kuna Expo l on demokrat-siooiiid keelatud, nõudis julgestus* ülem osavõtjate laialiminekut ja torkas katki õhupalli. Sissepääs N. Liidu paviljoni suleti, kuid rahvahulk kogunes selle juures. Musta Lindi Päevast kirjutati ajalehtedes, kõneldi raadios, näidati TV-saade-tes ja ilmus ka leheküljeline ajalehekuulutus. Musta Lindi PäeVa eelõhtul toimus baltlaste, ukrainlaste j.t. korraldusel koosolek ukraina kirikus, kus osavõtjaid oli umbes 300. Baltic Gouncil Inglismaal korraldas 18. juulil Löuna^Derbyshire parlamendi esindaja E; Curiie patro-naaži all vastuvõtu alamkoja ter^ rassil. Kohal olj rohkesti baltlasi, kuid kahjuks ei saanud paljud pa^ lamendi liikmed tulla, sest vastuvõtt leidis aset reedesel päeval^mil paljud suunduvad oma valimispiir° kondadesse. ' Morley-Fletcher, Baltic Counciri esinaine, oma avakõnes tänas pr. Currie't, kes nii lahkelt oli nõus olema käemeheks vastuvõtu läbiviimisel kohas, niis sümboliseerib kõiki neid vabadusi, mida kaotasid Balti riigid 46 aastat tagasi. Oma lühikeses sõnavõtus toonitas pr. Morley-Fletcher eriti süstemaatilist venestamist, maapõuevarade hä- . vitamist, looduse ja keskkonna saastamist ja Eesti militariseerimist. Ta ütles, et enamlased teavad minevikust, et ainult keele sunduslik õpetamine ei anna soovitud tagajärgi. sellepärast tuuakse sisse umbkeelseid töölisi ja sõjavägi on täiesti Nõukogude juhatuse all. ^ ', Ta luges ette läände saabunud balti apelli, kus nõutakse: 1. Lõpetada venestamine, maapõuevarade hävitamine ja maa kurnamine. 2.. Rahvusvahelisest Inimõiguste lepingust kinnipidamist ja süüme-vangide vabastamist. 3. Tuumrelvade ja Nõukogude vägede eemaldamist Balti territooriumilt. 4. Õigust otsustada ise oma tuleviku üle ja luua valitsus vabade valimiste kaudu. Nad pöörduvad palvega kogu lääne maailma poole, et see neid nende heitluses toetaks, toonitas kõneleja. BALTI RESOLUTSIOON Esinaine esitas küsimus, et kuidas saaksid Inglismaa elanikud aidata? " (Järg. lk. 3) meeniast. Hitleri vallutuste tagajärjel kannatasid kohutavalt ka teised rahvad, Kõigil kannatada saanud rahastel on põhjust meenutada 23. augustit 1939.a. kui musta päeva ja tähistada seda päeva igal aastal suuremate ja suuremate süüdistustega N. Liidu aadressil, kuni ta ükskord (Järg. lk. 3) Baltic CounciPi vastuvõtult Inglismaal Vasakult - Gurtis Berzins (läti) abiesimees 85/86, esimees 86/87, Nora Morley-Fletcher (eesti) esinaine 85/86, abiesinaine 86/87, Etwina Currie, M.P. (konserv., lire South), M. Bajorinaa (leedu) abiesimees 85/86 ja 86/87. Foto — H. Heinas s®pt®mbirfl81® Saypäeva!, 27. S(spt®mbrit 1986 E.®sti'^ajss, 958 Broad^aew Ävenua ^ ORICE BAAR DISKO it JAMl Tsiafon f416) 461-7963 D ,1 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-08-28-01
