Meie Elu = Our life, July 12, 1984

              2 NELJAPÄEVAL 12.
„Meie E l u " m, 2@ (1793) i m
LiFE"— Estonian
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
,958 Broadvle# Ave,, Toronto, Ont. Ganada, M4K 2R6
Tel. 466-0951 •
lloimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, NIJMUSA,
. Tel. (201) 262-0773.
„Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadast '
Asut. A. Weileri algatuseU950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave;, Toronto, Õnt..M4K 2R6 Caneda - Tel. 466-0951
Tellimiste ja ki|ulutuste vastuvõtmine igal tööp. k l . 9 hm.™
5 p . l , , e8masp.janeljap.kl,9hm.—8õ. '
..MEIEELUvUeilimishihnadi Kanadas 1 a . Ä O
31(415.50. ÜSA-sse - i a.^44.00,6 k, $25.00,3 k. $17.00. Üle-meremaadešse
- 1 a. $48.00, 6,k. $26.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14;25. Kiri- ja
ohupostilisa USA-sse: 1 a. $3Ö.80l 6'k. $15.40. Õhupostilisa
ülemeremaadesse: l , a . $58.00, 6 k. $29.00. ^
• • . Üksiknumber—75(i; :
Kuulutusl^innad: l ' t o l l ühel veerul — esiküljel $5.50,
tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75. ..
MiriisteF Thomas L. Wells'i
„Koos peaministQir Dsivi8'e ja On­tario
valitsusega on mu! hea meel
teid teist korda südamlikult vastu
nud oma laastatud kodud ja taasta­nud
oma põllud ja jätkasite oma tra­ditsioone,
kultu^^i ja keelt ja hoidsite
Tallinna vana raekoja hoonele on
kirjutatud 'õigus püsib; õigust ei saa
ligjSSiiiiiiiiiiiiiiiiiiiliiiiiiiilliiiiiiiiillliillllillllllH
koosseisus. Mõni aasta tagasi käis
Heli koos isaga Tartu kolledzhis
kannelt mängimas Isa Andres
meisterdab kandleid ja nähtavasti
on tema kanneldel ka turgu.
Arvatavasti on Eesti Päevadel ka
rohkem selliseid eesti abielupaare,
kellel teine abielupool ei ole eest­lane,
kuid lapsed räägivad eesti
keelt. Kas ei oleseie eeskujuks teis­tele,
kes emakeele puudust oma
perekonnas põhjendavad segaabi­elu
seletusega. Meie arvame, et
eesti keel on eestlastele uhkuseks
ja hariduse tunnuseks ja näiteks, et
osatakse ka muud keelt, kui ainult
asukohamaa ametlik keel.
Eesti keelt saab õppida kodus või
naabritelt, nagu seda väike Erika
õppis, eesti koolidest^ üksteiselt.
Kirik On selleks paigaks, kus lapsed
saavad kuulda oma õpetaja suust
haritud eesti keelt ja seda talletada.
Kahjuks noored käivad kiriklikel
teenistustel kahjatsemisväärselt
väiksel arvul. Ning lõpuks on eesti­keelne
ajaleht eesti keele õppimise
allikaks. EestiipäevadispuhuV^o^^
Torontosse sisse sõitnud paljudest,
maailmajagudest paarkümmend
eesti lehe toimetajat selleks, et ise
osa võtta, kuid ka selleks, et rapor­teerida
oma lugejaile, kellel Päeva­dest
osavõtu võimalus puudus.
Kas Eesti Päevade juhatus on
mõtelnud sellele, et sissesõitnud
toimetajaile !uua keskus informat­sioonide
ammutamiseks, kuid eriti
sellele, et neil siin olnuks ootamas
pääsmed kõikidele üritustele koos
vajalike statistiliste materjalidega
Päevade osas. Kui seda pole teh­tud,
siis on Päevade juhatus maha
maganud ühe suure võimaluse Päe­vade
edutamiseks ka tuleviku Päe­vade
osas.
Eesti emakeele õppimine ja os­kus
on ülima tähtsusega meie rah-vuskildude
säilitamiseks võõrsil,
et oleks lubamata, kui sellele küsi­musele
ei osata tähelepanu pööra­ta,
lastevanemate^ täienduskooli­de,
koguduste ja kogu eesti üld­suse
poolt.
On otse traagiline kohata rahva­tantsijate
hulgas rahvarõivais nei­du,
tantsusammud selged, ja ei üh­tegi
eestikeelset sõna suus: vane­mad
ei ole õpetanud! Oleme ka
sellist kohanud. Kuid Eesti Päevad
käivad ja on peagi lõppenud. On
kiiduväärne, et meie oma rahva­kultuuri
harrastame ja teistele näi­tame.
Kuid suurim kõikidest rahva­kultuuri
väljendustest on ja jääb
eesti emakeel! .
llllllliilltittllillliiillllttllillllllllllllllllllUllllillllliil
Sini-must-valge lipp ühendab
meid väliselt juba kaugete maade
tagant. Kuid eesti keel ühendab
meid sisemiselt ja seda nüüd toi­muvate
Eesti Päevade puhul. Nad
tulid eesti lipuvärvid rinnas ja.kõ­lav
eesti keeli suus. Esimestena saa­bus
skautlik noorus, kes siirdus
kohe edasi Kotkajärvele, et seal
nädalapäevad veeta maailmalaag-ris,
telgid metsade ja järvede vahel,
usin tegevus käimas hommikust
õhtuni. Kuid sellest kirjutatakse
mujal eripeatüki all.
Kuid lO-aastane Erika tuli Põhja-
Carolinast, väike kohvrike käeot­sas,
sini-must-valge rahvuslipp
kaasas, silmad rõõmust säramas ja
eesti keel suus. Isa eestlane, ema
ameeriklane ja GhapelHill peagu
eestlaste tühimaa. Kuid vanaema
on eestlane ja Erika on olnud rida
kašvamisaastaid vanaema hoole
all. Kuid Erika on ka õppinud eesti
keelt, sest ümbruses elab Silvia
Hinnom, k^s on Erikale emakeele
tunde annüd. 1 '. ! , ^
gä eestluse vastu on võimalik eesti
keelt ka järelpõlves eciasi viia, kui­gi
segaabielu võinuks olla takistu­seks.
Kui segaabielust kaob eesti
keelja selliseid on olemas, siis ei
ole süüdi teisest rahvusest abielu­pool,
vaid just eestlasest abielu­pool,
kellel ei jätku tahet ja armas­tust
oma emakeele vastu ja ta pole
tahtnud oma emakeelt oma järel-tulijaisse
edasi istutada.
Emakeele unutu^se jätmise ase­mel
on positiivsem võimalus oma
Muulasest abielupoolele eesti keel
selgeks õpeitada. Hildegard Maricq
elab Lõuna-Carolinas ja on abielus
fean Mariccii'ga, kes on belglane
kuid Jean räägib selget eesti keelt,
sest Hildegard on temale seda õpe­tanud.
Nende pojad Mati, Villu ja
Toivo räägivad puhast eesti keelt,
perekond Maricq on teel Toronto
Eesti Päevadeleja vÖib olla on juba
aiin.
Andres ja SusanPe^knad on tei­le
eesti perekond, kus Andres on
sündinud eestlane ja Susan on
ameeriklanna. Kuid keegi ei ütle, et
see ei ole eesti perekond. Sest juba
esimeste Eesti Päevade, aegu oli
Susanil Jiesti kee^ suus, ta oli õm­melnud
oma väiksele tütrele Helile
erjsti rahvariided. Susan küpsetab
kodus eestii rukkileiba ja sõidab
pikki kilomeetreid, et kaugelt oma­le
leivajahu osta. Tütar Heli tantsib
Chicago rahvatantsurühmas, vend
Kalev laulab Chicago lastekoori
võtta. Ön eriliselt tähtis, et teie oma rahvuslikku identsust. Ma üt-peate
seda eesti festivaali samal len, et praegune okupatsioon teie
ajal,kui nieie pühitseme TOFOEIJ® suurepärases riigis, vastu tahtmist,
150. ja Ontario 200. juubelit. on väga valus õppetund kõikidele
vabas maailmas. Meie ei tohi vaba-
Kakssada aastat tagasi asutati siia dust iseenesestmõistetavaks pidada,
väike asundus inimeste poolt, kes j^e peame meeles pidama, et^üks-tulid
siia USA-st, mis praegu on On- kõik kui kindel see ka oleks, see
tario provints. Meie ei pühitse seda vabadus, mis meie ümber on, on alati
üksikjuhtumit, vaid me pühitseme hädaohus. Meie ei tohi kunagi unus-tõika,
et viimasel 200 aastal mitmed tada eestlaste valusat õppetundi,
ja mitmed inimesed mitmelt maalt ja .
mitmest rahvusest üle maailma on
tulnud Kanadasse ja Ontariosse. ja
me pühitseme oma 200. juubelit
üheskoos kõikide rahvastega, kelle
panuste ja kultuuripäranditega ehi- ületada; kõik pahad teod peavad alla
tati see suurepärane provints. Ja nen- andma'i Ma tean, et see on kõikide
de hulgas ei ole mitte kõige väiksem eestlaste lootus, ükskõik, kus nad
tähtsus eestlastel. Paljud teist siin on elavad, kas vabas maailmas või.oku-ameeriklased,
röotslakd, sakslased, peeritud Eestis. Ma tean, et olete
t e olete tulnud mitmelt maalt. Kui omaks võtnud usutunnistuse, mis on
olete Kanadast, olete uhked kanaa- kritseldatud tahmasele Leningradi
dalased. Ja kui olete teistelt maadelt, vangla öeinale — 'ma usun oma Va-olete
uhked kodanikud nendes maa- basse Eesti kodumaasse. Ma usun
des. Kuid see tõik ei ole teid pidurda- tema ülestõusu. Ma usun tema iga-nud
austama ja meenutama teie eesti vesse püsimisse', (aplaus). Meie siin
päritolu. See on tähtis. Inimesed läänes, siin vabas maailmas, peame
meie provintsis peaksid meenutama südamesse võtma teie õppetunnid,
oma päritolu. On eriti tähtis, et teie mida nii valusasti tuli õppida Eestis
meenutate oma päritolu ühest rah- ja mitmel teisel maal, mis on alla
vast ja maast. Maast, mis teadaole- surutud maailmas praegu. Me ei tohi
vast ajaloost saadik on üleelanud seda unustada. Ja kui me naudime
lugematuid kallaletunge, allasuru- sellel pidustusel ilusat muusikat.
mist ja rahvastiku hävitamist.
VABADUS ;
Teie ja meie südamed on rasked,
sest alati on see nende südameis, kes , . i . ., . ,.
hindavad vabadust. Nii kaua,kui va- titaks meie südameis,'et me võiksime Valitsuse tegevusse astumisega,
badus ei valitse neis maades, kust väärikalt kinni hoida sellest, kus me Millal sini-must-valge jälle heisa-teie
tulite, või kust teie esivanemad P^^^^^ ^^'^^^V^rT^' . f takse oma kohale, ei tea keegi, või-ühel
päeval on see mi kõikjal maail- memeenutada ainultseda.kui meie
mas. lipp seal viimati lehvis;
Viimane Eesti lipu hõiskaja E,
Mul on hea meel teid siin Ontario Aruvald jutustas sellest „MeieEliLE"
kaastöölisele.
tulid ja kus sugulased ja sõbrad prae­gu
elavad; nii kaua, kui see maa ei ole
vaba, meie südamed on alati rasked,
kuigi meie rõõmustame sellistel pi­dustustel,
nagu see pidustus. Eestla- provintsis näha ja ma ütlen teile soo-sed
on uhked inimesed (aplaus). Kui- tere tulemast. Ma tean, et see nä­gi
lugematud invasioonid ja mahasu- on täis lõbu ja inspiratsiooni,
rumised on aset leidnud teie kodu- Nautige ennast. Meil on hea meel
maal, olete korduvalt ülesse ehita- teid siin näha." .
tantsu ja kultuuri ja imelisi mälestusi
tele pärandist, peame meenutama, et
selle kõige läbi tuleb usk vabadusse. Eesti lipp oli septembris 1944 tornis. Kui see teatavaks sai all-lln-mis
ön surematu. Ja et konverentsid Pika Hermani tornis lühikest aega. nas sakslaste komandatuurls, kllrus-ja
festlvaalld, nagu see, jätkuvalt sü- See sündis seoses Eesti Vabariigi tas üks saksa ohvitseride grupp üles
Klnd^^llnspektuurl. Sääl lepiti kok­ku
Saksa Komandatuuri ja Kindra-llnspektuurl
vahel, et mõlemad lipud
— nii sini-must-valge, kui ka Saksa
riigilipp — tõmmatakse järgmisel
hommikul üheskoos üles.
Toompea komandant kapten V.
andis minu kätte kolmapäeva õhtul,
kella 6—7 vahel, Eesti lipu ja tegi
ühtlasi korralduse teatava" arvu
meeste väljapanekuks auvalvena l i ­pu
heiskamisel neljapäeva hommi­kul.
Olin seega ka määratud yaht-
,,01m 1944. a. Kindrallnspektuurl
koosseisus. Eesti Leegionis. Klndral-
Inspektuur asus Toompea lossis.
Toompea komandandiks oli tookord
eesti phv-ltser kapten V. Saksa tsi- konna vanemaks. I
, viilvalltsus lõpetas 18. septembril , j j ;^<r> ,
1944.a. Tallinnas ome tegevušfe ja 21. SEPTEMBRIL 1944 .
duiid 8hop pakub Kanada kuulsamate kunstnikkude
toodanguid nii keraamikas, klaasis, puus, metallis Ja kunst-materjalis.
i^gCil^O GÄLLERVs leiate Kanada
rija
GUILD SHOP
140 Cumberland St., Toronto « 921 -1721
y-Cumberland avaus Bioori ailmaajafimas)
(10%hinnälandustkunsti-korrusel koos juuresoleva kuulutusega ja
vähemalt $20.00 ostuga) '
Suure töenäollkkusega võib väita,
et enamusele ÜEP-st osalejaile ön iga
päev selle nädala jooksul alganud
m^gamaminekuga. , Kavakohased
üritused on küll enarjiasti enne kes­kööd
lõppenud, kuld sõpradevahell-sed
kokkusaamised Eesti Majas, öö­klubi
„Ankrus" või ke legl kodus on
kestnud varajaste hommlkutundlde-nl.
Toronto eestlase?! on järjekordselt
ÜEP korralduslikke puudusi kuhja­ga
korvanud itervislikku dieeti igno­reerivate
roogade ja käetammu väsi­tavate
jookide varal. Sellega pole
öeldud, et ametlik ÜEP kava pole
. olnud tihe ja tujutõstev. Kes teab^
võibolla poleks Austraalias või Van-couveriš
ka suudetud kõike ilma vi­gadeta
läbi viia. Ka seal oleks korral­dajad
võinud tulla mõttele, et mõnes
Ontario Place'i taoljses paigas yõõ-msteie
eesti kultuuri tutvustamisel
näidata, et eesti lauljad mitte ainult ei
« 0
pea viit, vaid on vabalt võimelised
tuntud ameerika laule eestikeelsete
sõnadega esitama.
Kõigile puudustele ja märgist möö-dalaskmlstele
vaatamata on pidu-päevllt
oma Igapäevaste toimingute
juurde tagasimlnejail kindlasti palju
kauneid mälestusi kaasa viia, Tõsiste
elamuste seas peaks paljudel esma­joones
meenuma film „Estonians for
the .record" („Eestläsed, nii see
oli..")i See sisutihe ajaloo pooltundi
sisaldab kõike,mida tahame,et võõ­rad
ja meie endi noored eestlastest
teaksid, Selle, elukutselise filmitoi­metaja
poolt loodud kroonikafilmide
kollaažl muudavad tundmuslikuks
tunnistuseks eestlastest ja neile
osakssaanud ülekohtust kirjanik Ar­ved
Viirlaiu ja tema pere selgitused.
KAS VÕIKS iga ÜEP-lt kojumineja
kaasa võtta vähemah ühe videolindi
sellest filmist? Pole kahtlust, et seda
Kõikideks kindlustusteks
H. LATER & CO. LTD
,,lnsurance"
1482 Bathurst St.,
Toronto M5P3H1
Tel: 653-7815 ja 653-7816
EI
MINGIT
KOMPROIÖISSi'
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts — 1918.
' k õ i k võim koondus Saksa sõjaväe- Neljapäeval, 21 septembnl
valitsuse kätte. Maa saatus hakkas a., hommikul kella 5—6 vahel, päi-lõpllkumalt
selguma. Sakslased vai- kese tõusu eel tuli all-llnnast Saksa
mistusld evakueerimiseks. Kolma- komandatuurlst sakslaste auvalve
päeval, 20. sept., 1944.a. oli linn äre- meeskond. Meie rühmas oli kuus
vüst täis. Hakkas tekkima körrala- meest. Tõusime Pika Hermani torni,
gedus ja päeva jooksul registreeriti Hm oli tuuline, kuld täiesti selge,
rida kokkupõrkeid mitmesuguste Taevas oli üle hulga aja pilvitu ja
elementide'vahel, kusjuures tullrel- sügavsinine. Sõlmisin oma rahvus-vad
pandi mängu. Linnas oli tihti lipu lipuvarda nööri külge. Seda tegi
kuulda laskmist. Kõikjal oli näha ka saksa veltveebel oma lipuga, mis
ettevalmistusi sakslaste äramlne- oli Saksa mereväe lipp ja meie omast
kuks, valitses pogenemlsmeeleolu. formaadilt suurem. Kõlasid käsklu­sed
lippude heiskamiseks eesti ja
SINI-MUST-VALGE saksa keeles. NII eesti kui ka saksa
Kindrallnspektuurl kooseisu kuu- sõdurite rühmad võtsid auvalvesel-luv,
Neevell rindel väljateenitud au- saku, lipud hakkasid kerkima. Tuul
märkidega eesti allohvitser L. otsus- keerutas meie llpü ümber varrast
tas enda viimase aktsioonina vila ' hoidva traadi. Ronisin poolde var-
Eestl lipp Pika Hermani masti. Ta dasse ja vabastasin lipukanga, mõ-realiseeris
oma kavatsuse: võttis lemad lipud jõudsid nüüd masti tippu
omal algatusel Pika Hermani torni ja jäid kõrvuti lehvima,
võtme, Eesti lipp oli tal olemas. Sak- rr. J i. w n j i i i i
sa lipp lasti alla ja asemele kerkis K.ndrahnspektor Soodla lahkus
sini-musl-valge. See võis olla kella uhes saatjaskonnaga Toompealt kel-viie-
kuue vahel kolmapäeva peale- 'a 2 - 3 pa.ku peale lõuna Riia suu-
Ig^^gj nas. Rittmeister Holberg lahKus sa-
Eesti värve nähes Pikal Hermanil, "f.^i^LY^^f
muutus linnas kõikjal meeleolu, sest
värvide vahetust peeti mingiks rah-
. vuslikuks signaaliks. See nõudis ka
ohvri. Ltn. Tui, kes kuriks ka Kindral­lnspektuurl
koosseisu, sammus juu­beldavas
tujus Toompealt alla Lühi­kest
Jalga mööda, mis teatavasti
suundus Rüütli tänavale, hakkas õhtul. Sellega olin ka viimane Toom-rõõmujoovastuses
püstolit pauguta- pea lossi korrapidaja. Lipud lehvisid
ma. Samal ajal liikus Harju tänavalt siis veel Pikal Hermanil,
teeriumipoohkorraldatudvällspolll- Rüütli tänavale.üks saksa ohvitser Lisaksin siia juurde eestlase R.-l
tlllsest konverentsist oli kutsutud osa kapteni aukraadis, kes hilisemal üle- jutustuse, kes oli järgmisel homml-võtma
ka Dallase Eesti Seltsi esimees kuulamisel seletas — ta arvas, et kui, s.o. reedel, veel Tallinnas — kui
Ilmar Pleer.kes on ühtlasi Eesti Rah- vastutulija (leitnant Tui) laseb tema kella pool üheteistkümne ajal vene
yuskomltee Ühendriikides Kesk- pihta. Ta haaras relva ja tulistas lelt- . tanklüksused liikusid linna ja üks
LõunajDllrkonna direktoriks. Konve- nant Tui suunas, kes sai raskelt haa- vene tankist tulistas kuulipildujast
rentsi kavva oli võetud kolm peamist vata ja suri. See oli juhuslikkude Falkpargl tänavalt Pika Hermani 11-
punkti, nimelt Ühendriikide vahe- asjade halb kokkusattumine. Saks- puvarda pooleks. Mõlemad lipud
korrad Kesk-Ameerikas; Ühendrll- lasi oli Unnas juba rünnatud. Lah- langesid alla. Samal viisil tulistas üks
klde vahekorrad Kesk-Idas ja Nõu- kujate ärevus ja närvlllkkus oli sll- saksa tankist 1941. a. suvel Pikalt
kogude Liidu ja Ühendriikide vaheli- mapaistev. Hermanilt punase lipu maha.
sed suhted. Kesk-Ida vahekorrast Eesti lipp lehvis kolmapäeval, 20. See on lühidas kokkuvõttes kõik,
refereeris presidendi erisaadik sept. lühikest/aega Pika Hermani mis juhtus 40 aastat tagasi."
Morris Draper, Kesk-Ameerika va- ' '
hekordadest Michael Skol ja Nõuko- — — — — ———. — ' ' y . .
gude Liidu ja Euroopa küsimustest
/Aleksander Vershbow kes on välis-uilnlsteeriuml
Nõukogude Liiduga
suhtlemise Euroopabüroo juhataja.
Küsimuste ja vastuste perioodil esi­tas
Ilmar Pleer küsimusi Balti riikide
vabaduse ja inimõiguste rikkumise
Välispoliitiline
konverents Dallases
DALLAS ^ Ameerika välisminls-eelüksused
möödusid lõuna palku
Jõelehtme kiriku juurest. Narva
maanteed mööda Tallinna suunas,
õelehtme on Tallinnast 25 km. Ko­hale
jäid juhtkonnast komandant V.
ja kolonel Stockeby.
Lõpetasin korrapidamise samal
filmi saab kerge vaevaga kanada ja
teiste ingliskeelse elanikkonnaga kohta nendel aladel. Vastustes ei ol-riikldes
näidata nii koolide, raamatu- nud midagi uut, väljaarvates märge,
kogude ja ühiskondlike organisatsi- et Eestis on eestlased nüüd vähemus-
. oonide vahendusel. Ja mida rohkem rahvuseks küna sissetoodud venelas-seda
filmi nähakse, seda suuremaks -te arvulatub juba üle 50%. Olukordi
muutub meie sõprade arv, ning seda nendes maades muuta ei saavat,kuna
kõvemini hakkab kostma meie vaba- venelased ei käitu rahvusvaheliste
dusnoudluse hääl. , normide ega Helsingi ega teiste kok-
. Harri Kivilo kulepete järgi.
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII
Syüiid saadaval uued Euroopa stiilis thermoaknad/
kolmos värvis, kahe- ja kolmekordse klaasiga.
Tasuta hindamine.
Helistage päeval töökoda tel. 832-2238. Kodus 769-0932.
OSSO INVESTMENTS DNC,
10335 Keele St., Maple, Ontario LOJ 1E0
« I l « i m i i M i iiUllli'lll l'l liHI
..Meie Elu" nr. 28 (1793) 1964
nr-"!-
Aupeakonsul Ilmar Heinsoo süütab
Eesti Võitiejate Ühingute liikmed.
Seedri
Est
Esto '84 avataktid kõlasid laup
kaheksaks pidupäevaks eesti rahvij
kohtuma sugulasi, sõpru ja hõimh
Trotsides süngeid vihmapilvi ja ja­hedust,
hakkas eestlasi Seedrlorule
kogunema juba päev või paar varem,
kes ettevalmistustöödeks, kes mäe­nõlvakul
telgitamlseks või suvilates
sõpraderingis mõnusaks ajaviiteks.
Laupäeva pealelõunaks oli mitusada
kaasmaalast kogunenud kontsertak­tusele
Eesti vabadusvõitlusls lange­nute
mälestussamba ette, Selleks pi­dulikuks
sündmuseks taandusid Ise­gi
tumedad vihmapilved ja päike ter­vitas
soojalt kogunenuid.
AVAMINE
Seedrioru juhatuse esimees Au­gust
Jurs tervitas avasõnas kohalvii­bijaid
jä tõstis esile aukülalisi: föde-raal-
parlamendi liiget Michael Wil-sQn'it,
Eesti Vabariigi peakonsulit
USA-.al EruBl laak»Qft*R<#m©|^n-;|
sul Kanadas Ilmar He nsoo d, piis- '
kop Karl Raudseppa ja eisl kohalik-ke
vaimulikke, Seedrioru juhatust ja
paljusid teisi, kes on pidustusele kaa­sa
aidanud töös ja vaimus. Ta mee­nutas
Seedrioru rajamist üle 25 a.
tagasi eestlaste kohtumispaigana ja
kultuurlhälllna, mis pakub noortele
ja vanadele mitmekesist meelelahu-1
tust. Seal on keha ja vaimu arendatud
võitluseks kommunismi vastu ja kas­vatatud
üles uut generatsiooni eest­lasi
selle võitluse jätkamiseks. Inglis-keelt
kõnelevalle peokülallstele tut­vustas
ta Seedrioru tekkelugu ja sel­le
sihte ning püüdlusi, koha kultuu­rilist
tähtsust meie rahvusgrupile ja
meie lugupidamist Kanadale koos-j
töö eest. ,
Järgnes Kanada hümn, lauldud meie |
rahvusvaheliselt tuntud laulukuul­suse
Ingemar Korjuse poolt A8ta|
Ballstadfl klaverisaatel.
SINI-MUST-VALGE
Järgnevalt õpetaja Udo Petersool
kõneles slnl-must-valge rahvuslipul
100 a. juubelist ja lipu tekkeloost. 4.1
juunil 1884. a. õnnistati slnl-must-l
valge lipp Otepää kiriklas, alul Eestil
Üliõpilaste Seltsi lipuna ja sellestj
kujunes hiljem Eesti rahvuslipp. T£
ütles: „Nende värvide all on antu(
vanne meie rahva poolt Isamaale. Sa­muti
oli slnl-must-valge lipp jõuks
meie rahvale, kui loodi vabadust, ji
hoiatuseks neile, kes seda ähvardai
sld. Ta on ühendavaks jõuks m,ei(
E M
õle Saar, Aino Tera ja Hilda Si