1984-07-12-08 |
Previous | 8 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
f';
1^
I i '
.äi •
22. JUULU- - THURSOÄY, JULY 12
Meis Elu" nr. 28 (1793) 1984
„I^eie Elu*' m, 28 (1793) 1984
PK)rt " - M l - ' ' ' - '•'*
Ajal, milEesti skaiidid ja gaidid
pidasid Kotkajärvel oma maailma-laagrit
ja Torontos käis kõikides
sektorites ülemaailmsetele Eesti
Päevadele ettevalmistus, leidsid iile
60-ne eesti sportlase aja ka I!
Vabast Olümpiaaadist osalemiseks
Etobicoke Spordikompleksis, kus
Igal rahvusel oli võiinalus vaid paremaid
atleete välja panna. Kokku
võttis vabast olümpiakdist osa 400
tippsportlast eesti; läti, leedu ja uk-mina
rahvusgruppidest Põhja-
Ameerikas. Kaugemalt tulnud
võistlejad olid Austraaliast. Tänavuse
Vaba Olänipiaadi kaaskorral-däjaks
oli Eestlaste Kesknõukogu
: Kanadas. ^
Vaba Olümpiaadi esimeseks ürituseks
oli Ontario Place'i Trilliumi restoranis
aukülalistele ja organiseeriva
komitee liikmetele korraldatud vastuvõtt
esmaspäeval, 2. juulil. Seal
esinesid lühikeste sõnavõttudega
mitmed parlamendiliikmed, rahvuste
keskorganisatsioonide esimehed
ja spordijuhid. Eestlaste nimel kõneles
EKN esimeies Laas Leivat.
Kõnedes rõhutati vendlust, koostööd,
olümpia liikumise mõtet ja seda,
et ikestatud rahvastel puudub
võimalus oma lippude ^ll olümpiaadidel
võistelda. Kui Balti riikidel ja
Ukrainal oleks olnud võimalus iseseisvalt
olümpiamängudest osa võtta,
riagu viimased olün^piaadi tulemused
näitavad, oleksid need riigid
saanud 300 medalit ja sellega viinud
venelased üldpunktides seitsmendale
kohale. Isegi Ontario sotsialistide,
NDP liider Bob Räe kinnitas oma
partei opostisiooni „Vene totalitaris-mile".:
Nü^d mindi Ontarioi Place'i Uoh
soni aeda, kus umbes 2500 inimest
ees ootas. Algas nelja j^-ahvuse kultuuriline
tutvustamine. Ukrainlased
olid välja toonud oma hoogsad rahvatantsijad
ja Ifumoorikad kasakad,
iätlased olid samuti esindatud rahva-
0
Avatseremoonia algas lielja rahvuse
mitmesaja atleedi staadionile
marsiga, ees olümpialipp kantuna
mitmete sportlaste poolt. Sellele järgnesid
eestlased oma sportlaskonna
esindusena. ,,Estonia" plakatit kandis
8-aastane Mark Randmaa. Eesti
lipu all sammusid rahvarõivais Susi
Hoimberg, Anne Kriisa ja Tiina
Randmaa. Teised olid Mai Kreem
{Eesti osa sportliku tegevuse koordineerija),
Erik Randmaa, Laura Randmaa,
Evald Aruvald ja Ken Ahlberg.
Kui sjortlased olid ringi staadionil
ära maršsinud, tervitas, neid endine
Kanada minister H. Wilson opositsi-oonijuhi
Brian Mulroney nimel. Anti
.plümpiatõotus ning staadionile
jooksid mees- ja naissportlane tõrvikuga.
Kõlas Kanada hümn ning lipumastidesse
tõusid Kanada, USA ja
osavõtvate maade lipud. Vaba
Olümpiaadi avas Ontario peaminister
William Davise nimel sotsiaalminister
Frank Drea, ning Vaba
Olümpiaadi Komitee esimees dr. A.
Petrauskas rõhutas selle võistluse
mõtet. ;
Sündmus leidis käsitlemist Kanada
ajakirjanduses ja televisiooni päevauudistes
Edgar Vääri kaasabil.
Eestlased olid edukad eriti ujumises,
võites enamiku esikohti. Tulemustest
lähemalt järgmises lehes.
m
4
Il
Martin Tiidus (esimene), Allan Mägi (teine). Foto - Kaljo Lehela
,; mejiujias noor lauljatar Inglismaalt,
Icesoii 1974.a, ära tiiinu^ ühest nõukogude
trupist Saksamaal, Eestlasi
tutvustasid Kalev-Estienne väikesed
võimlejad pallidega ja valikrühm.
Esinemiste vaheajal süütas olümpiatule
kuulus Leedu korvpallur
Leo Rautins, mille Etobicoke linnapea
poeg teiste rahvaste juuresolekul
vastu võttis ia siis teatejooksuga
Eesti 'Majja 4-ja jooksjaga
alustades viisid. Selle jooksu tõrvikuga
läbi linna tegid kaä^a Evi Valge
(organisaatQr), Heidi Laikve, Elle
Sildva, Harri Sildva, Linda Laikve,
Allan Mägi ja Feliks Veski. Eesti
Majast viidi tuli hiljem kolme teiste
rahvaste sportlaste pooirima ühiskonna
majadesse, Vaba Olümpiaadi
avamisele ja sealt edasi Los Ange-les'se
protestina põlema eestlaste,
lätlaste, leedulaste ja ukrainlaste
olümpiamängudest mitte osavõtmise
märkimiseks vabade rahvastena.
AVAMINE ETOBICOKE
STAADIONIL
' II Vaba Olümpiaad avati Etobicoke
staadionil neljapäev|al, 5. juulil.
Peale tööpäeva väikeses vihmasajus,
mis kogu avatseremoonia kiiresti lõpetas.
Sadu ja varajane avamise aeg
olid kahtlemata teguriteks ainult
paarisaja publiku kohaletulemiseks,
kellede hulgas vaid üksikud eestlased
(25).
Pühapäeva hommikul, 8. juuli!
kell 9.15 algas Toronto raekoja ees
Eesti lipu all vabadusjooks 27-ne
osavõtjaga mõlemast soost, jooksu
mõtte algatajaks oli Jaan Roos.
Jooks algas raekoja poodiumilt
suundudes Bay tänavalt põhja poole,
siis Gerrard tänavalt ida poole,
kuni Church tänavani; sealt kuni
Rosedale Valley teeni, pöördudes
Bayview Avenüüle, East River tänavale,
Wellington tänavale ja tagasi
Bay tänavale — linnavalitsuse
hoone ette. Selle lO-miililise distantsi
võitjaks tuli Martin Tiidus
ajaga 40.31, teiseks tuli Allan Mägi
ajaga 40.41 ja kolmandaks Martin
Sowden ajaga 41.42. Jooksu ideeks
oli teha propagandat Esto '84 al-^
guseks.
«siiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii»^^^
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused rioortele ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa-miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2RÄ
IB
Eestlasi treeneritena
olümpiamängudele
Kanada Olümpiakomitee poolt
Los AngelesMs peetavatele Olümpiamängudele
saadetud eestlaste
arv on suurenenud kahe võrra. Lisaks
Gindy Õunapuule, kes võistleb
ujumises, on saadetud sinna
veel Martin Vellehd Kanada nais-jalgaratturite
treenerina ja Robert
Muru purjejahi treeningu kaaslasena
ja reserwõistlejana.-
Martin Vellend on juba mõnda
aega treneerinud Kanada naisjalg-rattureid
ja nendega edu saavutanud
Ühendriikides ja Euroopas
peetud võistlustel.
Robert Muru on viimase 7-me
aasta vältel pidevalt võistelnud
suurtel rahvusvahelistel purjejahi
võistlustel. Tulnud Kanada meistriks
ja mitmel korral Ontario meistriks.
Austatud Ontario Provintsiva-litsuse
poolt eriauhinnaga.
Los AngelesMs toimuvatel Olümpia
Mängudel Kanada esineb purjejahi
võistlustel 7-me erineva paadiga
erinevates klassides. Robert
Muru võistleb sel aastal „Tähe"
klassi paadiga, mille meeskond ^n
kaheliikmeline.
i
30-nclad Eesti Mängud
USAs
laupäeval, 4 . augustil Lakewoodis, New Jersey
Spordivõistlused algavad kell 9 hommikul. Õhtusel valgus-pidul
esineb ANDRES RAUDSEPP meremeeste, sõjameeste ja
ühislaulude osas PETER SÖRRA akordioni-saateS.
Tantsuks D.J. muusika,
igile tere tulemast!
• i '
EESTI SPORDILIIT USA-s
li
ih
Al I tl
T'1
Tulge kõik „Simman'ile"
H.R.
Tere, tere poisid ja tüdrukud! Tulge
kõik „Siinman'ile"!
Kus? Royal York'isl
Millal? Neljapäeval, 12. juulil kell
8.00 õhtul - 1.00 hommikul!
Neljapäeval o n . . , , suveõhtu! Su-
Veriided ja päikeseprillid, palun!
Kõige toredam ehk originaalsem kübar
või riietus võidab väikese auhinna.
Tulge, tulge tantsige, noored!
SANDRA RANNU
^ ' I Government', Gouvernement,
• T ofCanada duCanada
Kalev Esfienne eliitvõimleja Taimi
Petersoo.
•Vr7;-:' •. • •• - B • *
Kalev Estienne
' ' Multiculturalism Canada
Response of the
Government of Canada
"Equality Now!
Address;
Ö?vincer
J
ÄiarM» • «-MIX 1 «Triyr.-at.*»^!»?**:» W V i ö ^ f
I
C0\
soil
ku
joi
ko
vel
jlJ
kui
lei]
kui
re^
sõi
du
koi
tui
toi
H
h(
Ki
ml
KI
Eesti baptismi lOO-aasta juubelikonvoi
Toronto Eesti Baptisti kirikus. Noortel
100 aastat ees
Juubelikonverentj
. Eesti baptism on oma olemuselt gu
olnud rahvaliikumine. Seda pole „M
toodud meie maale teistelt maa- „L
delt, vaid see on tekkinud usulise toi
ärkamise läbi rahva koskel, mida an
kristliku evangeeliumi kohaselt Ee
nimetatakse Püha Vaimu tegevu- vuf
seks. Eestis sai usuline ärkamine ho
alguse Läänemaal ja saartel ning so
levis hiljem, muutudes ülomaaU- ko
seks. Ärkamisega koos tekkisid aja- Kr
jooksul oma kogudused ja usulised
organisatsioonid. Esimene usuris-timine
toimus veebruarikuus 1884-
ndal aastal Ungru jõel jääaugus,
millega pandi alus ka esimesele
baptisti kogudusele Eestis. Selle
sündmuse sajandat aastat tähista-
.,ti juubelikonverentsiga, mis toimus
möödunud nädalal Toronto
Eesti Baptisti koguduses. Samaaegselt
tähistati ka läänemaa*
ärkamise 105-ndat ja Toronto koguduse
35-ndat aastapäeva.
KONVERENTS
Konverentsile oli kogunenud arvukalt
võõrsllasuvate baptistikogudus-te
esindajaid-külnlisi peagu igast
maailmakaarest. Suurema grupina
oli laupäevaks kohale jõudnud 44
vancouverlast. Laupäevaõhtuse ter-vituskoosoleku
avas siinsCikoguduse
pastor Kaljo Raid ja juubeliks kirjutatud
oma luuletuse J3sita8 Varje
Raid. Avapalvuse järele' tervitas kõi-korraldava
- komitee esimehena, ^
Pärast konverentsi hümni laulmist ^
(dr. J. Talli muusika V. Raidi sõnade- »
le) alustas tervituste toomisega dr. A.
Proos Võõrsilasuvale Eesti Baptistide
Keskkoondise ja Vancouverl Eestil
Ühendatud Koguduste nimel. Tallinna
Oleviste koguduse ja Eostl usk-likrahva
tervitused tõi prespüüter
Ülo Meriloo, kes andis üle ka kingitusena
Inlarsla Oleviste kirikust. U.
Meriloo abikaasale anti roose. Toronto
naaberkoguduste poolt tervitasid
E. Saraoja ja dr. A. Laur. Endise
baptistide keskliidu juhatuse liikmena
tervitas dr. E. Mänd Amherstlst,
USA-st. Tervitusi Rootsist tõld Mart-ha
Õun ja Aldor Laur; Austraallast j.
-Ööplk ja E. Ölvlngson; Brasiillast G.
Mitt ja Lõuna-Aafrlkast misjonär W.
Kimberg. Ühendriikidest oli mitmeid
tervitajaid: L. Heinmets, M. Lige,
H. Rüdmlk, E. Leps jt. Lõpuks tervitas
Vancouverl Kodukirlku poolt
P. Lepik.
Õhtu ava- ja tervltuskoosolekut
kaunistasid mitme lauluga Noortekoor
„Pälke" C. Klpperl juhatusel ja
solistina Asta Kaups. Pärast koosolekut
järgnes all saalis teelaud külalistega
kohtumiseks ja jutuajamiseks.
TÄNU1UMALATEENI8TUS
\ Pühapäevahommlkusele tanuju-malateerilstusele
oli kogunenud kirikutäis
rahvast, nende hulgas mitmeid
uusi külalisi, kos vahepeal olid
kohale õudnud. Kõnelesid Kaljo
Raid ja dr. Evald Mänd. Mälestati
jutlustajaid, kes viimase vile aasta
jooksul piid lahkunud. Hommikust
jumalateenistust kaunistasid lauluga
Toronto (koguduse segakoor C. Klpperl
juhatusel ja solist Marika Wil-blks.
Samuti rahvarohke ja hea vaimse
mõjuga oli õhtune jumalateenistus
Juubell-õhtu nime all, kus kõnelesid
Ü. Meriloo ja mag. E. Toompuu. 60-
nelllkmeline ühlskoor esitas mitmeid ,
laule ja solistiks oli H. Kirves Van-couverlst.
Eesti Evangeelse Misjoni
pooh tõi tervitusi .E. Meiusi.
Esmaspäeval jätkus konverents et-tekannetega-
loengutega: dr. E. Männilt
„Peltelootused" ja dr. A. Proosilt
„Nemad lootsid 100 aasta eest". Õhtusel
evangeellumlkuulutuse-koosole-kul
kõnelesid H. Rüdmlk jaÜ. Meriloo,
kuna muusikalist osa täitsid
kammororkesler ning vendade ], ja
K. Medrl duett.
h
1
VÄLJASÕIDUD
Teisipäev ja neljapäev olid pühendatud
väljasõitudele. Esimene nplst
tolmus Nlagara kosele ja teine Cul-len
Gardenlsse, Whltby's. Viimases
toimus ka vabaõhü-koosolek. Mõle-mist
väljasõidust oli rohkearvuline
osavõtt. Kolmapäeval jätkusid loen-sa
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, July 12, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-07-12 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E840712 |
Description
| Title | 1984-07-12-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | f'; 1^ I i ' .äi • 22. JUULU- - THURSOÄY, JULY 12 Meis Elu" nr. 28 (1793) 1984 „I^eie Elu*' m, 28 (1793) 1984 PK)rt " - M l - ' ' ' - '•'* Ajal, milEesti skaiidid ja gaidid pidasid Kotkajärvel oma maailma-laagrit ja Torontos käis kõikides sektorites ülemaailmsetele Eesti Päevadele ettevalmistus, leidsid iile 60-ne eesti sportlase aja ka I! Vabast Olümpiaaadist osalemiseks Etobicoke Spordikompleksis, kus Igal rahvusel oli võiinalus vaid paremaid atleete välja panna. Kokku võttis vabast olümpiakdist osa 400 tippsportlast eesti; läti, leedu ja uk-mina rahvusgruppidest Põhja- Ameerikas. Kaugemalt tulnud võistlejad olid Austraaliast. Tänavuse Vaba Olänipiaadi kaaskorral-däjaks oli Eestlaste Kesknõukogu : Kanadas. ^ Vaba Olümpiaadi esimeseks ürituseks oli Ontario Place'i Trilliumi restoranis aukülalistele ja organiseeriva komitee liikmetele korraldatud vastuvõtt esmaspäeval, 2. juulil. Seal esinesid lühikeste sõnavõttudega mitmed parlamendiliikmed, rahvuste keskorganisatsioonide esimehed ja spordijuhid. Eestlaste nimel kõneles EKN esimeies Laas Leivat. Kõnedes rõhutati vendlust, koostööd, olümpia liikumise mõtet ja seda, et ikestatud rahvastel puudub võimalus oma lippude ^ll olümpiaadidel võistelda. Kui Balti riikidel ja Ukrainal oleks olnud võimalus iseseisvalt olümpiamängudest osa võtta, riagu viimased olün^piaadi tulemused näitavad, oleksid need riigid saanud 300 medalit ja sellega viinud venelased üldpunktides seitsmendale kohale. Isegi Ontario sotsialistide, NDP liider Bob Räe kinnitas oma partei opostisiooni „Vene totalitaris-mile".: Nü^d mindi Ontarioi Place'i Uoh soni aeda, kus umbes 2500 inimest ees ootas. Algas nelja j^-ahvuse kultuuriline tutvustamine. Ukrainlased olid välja toonud oma hoogsad rahvatantsijad ja Ifumoorikad kasakad, iätlased olid samuti esindatud rahva- 0 Avatseremoonia algas lielja rahvuse mitmesaja atleedi staadionile marsiga, ees olümpialipp kantuna mitmete sportlaste poolt. Sellele järgnesid eestlased oma sportlaskonna esindusena. ,,Estonia" plakatit kandis 8-aastane Mark Randmaa. Eesti lipu all sammusid rahvarõivais Susi Hoimberg, Anne Kriisa ja Tiina Randmaa. Teised olid Mai Kreem {Eesti osa sportliku tegevuse koordineerija), Erik Randmaa, Laura Randmaa, Evald Aruvald ja Ken Ahlberg. Kui sjortlased olid ringi staadionil ära maršsinud, tervitas, neid endine Kanada minister H. Wilson opositsi-oonijuhi Brian Mulroney nimel. Anti .plümpiatõotus ning staadionile jooksid mees- ja naissportlane tõrvikuga. Kõlas Kanada hümn ning lipumastidesse tõusid Kanada, USA ja osavõtvate maade lipud. Vaba Olümpiaadi avas Ontario peaminister William Davise nimel sotsiaalminister Frank Drea, ning Vaba Olümpiaadi Komitee esimees dr. A. Petrauskas rõhutas selle võistluse mõtet. ; Sündmus leidis käsitlemist Kanada ajakirjanduses ja televisiooni päevauudistes Edgar Vääri kaasabil. Eestlased olid edukad eriti ujumises, võites enamiku esikohti. Tulemustest lähemalt järgmises lehes. m 4 Il Martin Tiidus (esimene), Allan Mägi (teine). Foto - Kaljo Lehela ,; mejiujias noor lauljatar Inglismaalt, Icesoii 1974.a, ära tiiinu^ ühest nõukogude trupist Saksamaal, Eestlasi tutvustasid Kalev-Estienne väikesed võimlejad pallidega ja valikrühm. Esinemiste vaheajal süütas olümpiatule kuulus Leedu korvpallur Leo Rautins, mille Etobicoke linnapea poeg teiste rahvaste juuresolekul vastu võttis ia siis teatejooksuga Eesti 'Majja 4-ja jooksjaga alustades viisid. Selle jooksu tõrvikuga läbi linna tegid kaä^a Evi Valge (organisaatQr), Heidi Laikve, Elle Sildva, Harri Sildva, Linda Laikve, Allan Mägi ja Feliks Veski. Eesti Majast viidi tuli hiljem kolme teiste rahvaste sportlaste pooirima ühiskonna majadesse, Vaba Olümpiaadi avamisele ja sealt edasi Los Ange-les'se protestina põlema eestlaste, lätlaste, leedulaste ja ukrainlaste olümpiamängudest mitte osavõtmise märkimiseks vabade rahvastena. AVAMINE ETOBICOKE STAADIONIL ' II Vaba Olümpiaad avati Etobicoke staadionil neljapäev|al, 5. juulil. Peale tööpäeva väikeses vihmasajus, mis kogu avatseremoonia kiiresti lõpetas. Sadu ja varajane avamise aeg olid kahtlemata teguriteks ainult paarisaja publiku kohaletulemiseks, kellede hulgas vaid üksikud eestlased (25). Pühapäeva hommikul, 8. juuli! kell 9.15 algas Toronto raekoja ees Eesti lipu all vabadusjooks 27-ne osavõtjaga mõlemast soost, jooksu mõtte algatajaks oli Jaan Roos. Jooks algas raekoja poodiumilt suundudes Bay tänavalt põhja poole, siis Gerrard tänavalt ida poole, kuni Church tänavani; sealt kuni Rosedale Valley teeni, pöördudes Bayview Avenüüle, East River tänavale, Wellington tänavale ja tagasi Bay tänavale — linnavalitsuse hoone ette. Selle lO-miililise distantsi võitjaks tuli Martin Tiidus ajaga 40.31, teiseks tuli Allan Mägi ajaga 40.41 ja kolmandaks Martin Sowden ajaga 41.42. Jooksu ideeks oli teha propagandat Esto '84 al-^ guseks. «siiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii»^^^ Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendi-pärandused ja mälestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma annetused rioortele ja teistele eesti organisatsioonidele Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa-miseks. — Eesti Maja, 958 Broad-view Ave. Toronto, Ont. M4K 2RÄ IB Eestlasi treeneritena olümpiamängudele Kanada Olümpiakomitee poolt Los AngelesMs peetavatele Olümpiamängudele saadetud eestlaste arv on suurenenud kahe võrra. Lisaks Gindy Õunapuule, kes võistleb ujumises, on saadetud sinna veel Martin Vellehd Kanada nais-jalgaratturite treenerina ja Robert Muru purjejahi treeningu kaaslasena ja reserwõistlejana.- Martin Vellend on juba mõnda aega treneerinud Kanada naisjalg-rattureid ja nendega edu saavutanud Ühendriikides ja Euroopas peetud võistlustel. Robert Muru on viimase 7-me aasta vältel pidevalt võistelnud suurtel rahvusvahelistel purjejahi võistlustel. Tulnud Kanada meistriks ja mitmel korral Ontario meistriks. Austatud Ontario Provintsiva-litsuse poolt eriauhinnaga. Los AngelesMs toimuvatel Olümpia Mängudel Kanada esineb purjejahi võistlustel 7-me erineva paadiga erinevates klassides. Robert Muru võistleb sel aastal „Tähe" klassi paadiga, mille meeskond ^n kaheliikmeline. i 30-nclad Eesti Mängud USAs laupäeval, 4 . augustil Lakewoodis, New Jersey Spordivõistlused algavad kell 9 hommikul. Õhtusel valgus-pidul esineb ANDRES RAUDSEPP meremeeste, sõjameeste ja ühislaulude osas PETER SÖRRA akordioni-saateS. Tantsuks D.J. muusika, igile tere tulemast! • i ' EESTI SPORDILIIT USA-s li ih Al I tl T'1 Tulge kõik „Simman'ile" H.R. Tere, tere poisid ja tüdrukud! Tulge kõik „Siinman'ile"! Kus? Royal York'isl Millal? Neljapäeval, 12. juulil kell 8.00 õhtul - 1.00 hommikul! Neljapäeval o n . . , , suveõhtu! Su- Veriided ja päikeseprillid, palun! Kõige toredam ehk originaalsem kübar või riietus võidab väikese auhinna. Tulge, tulge tantsige, noored! SANDRA RANNU ^ ' I Government', Gouvernement, • T ofCanada duCanada Kalev Esfienne eliitvõimleja Taimi Petersoo. •Vr7;-:' •. • •• - B • * Kalev Estienne ' ' Multiculturalism Canada Response of the Government of Canada "Equality Now! Address; Ö?vincer J ÄiarM» • «-MIX 1 «Triyr.-at.*»^!»?**:» W V i ö ^ f I C0\ soil ku joi ko vel jlJ kui lei] kui re^ sõi du koi tui toi H h( Ki ml KI Eesti baptismi lOO-aasta juubelikonvoi Toronto Eesti Baptisti kirikus. Noortel 100 aastat ees Juubelikonverentj . Eesti baptism on oma olemuselt gu olnud rahvaliikumine. Seda pole „M toodud meie maale teistelt maa- „L delt, vaid see on tekkinud usulise toi ärkamise läbi rahva koskel, mida an kristliku evangeeliumi kohaselt Ee nimetatakse Püha Vaimu tegevu- vuf seks. Eestis sai usuline ärkamine ho alguse Läänemaal ja saartel ning so levis hiljem, muutudes ülomaaU- ko seks. Ärkamisega koos tekkisid aja- Kr jooksul oma kogudused ja usulised organisatsioonid. Esimene usuris-timine toimus veebruarikuus 1884- ndal aastal Ungru jõel jääaugus, millega pandi alus ka esimesele baptisti kogudusele Eestis. Selle sündmuse sajandat aastat tähista- .,ti juubelikonverentsiga, mis toimus möödunud nädalal Toronto Eesti Baptisti koguduses. Samaaegselt tähistati ka läänemaa* ärkamise 105-ndat ja Toronto koguduse 35-ndat aastapäeva. KONVERENTS Konverentsile oli kogunenud arvukalt võõrsllasuvate baptistikogudus-te esindajaid-külnlisi peagu igast maailmakaarest. Suurema grupina oli laupäevaks kohale jõudnud 44 vancouverlast. Laupäevaõhtuse ter-vituskoosoleku avas siinsCikoguduse pastor Kaljo Raid ja juubeliks kirjutatud oma luuletuse J3sita8 Varje Raid. Avapalvuse järele' tervitas kõi-korraldava - komitee esimehena, ^ Pärast konverentsi hümni laulmist ^ (dr. J. Talli muusika V. Raidi sõnade- » le) alustas tervituste toomisega dr. A. Proos Võõrsilasuvale Eesti Baptistide Keskkoondise ja Vancouverl Eestil Ühendatud Koguduste nimel. Tallinna Oleviste koguduse ja Eostl usk-likrahva tervitused tõi prespüüter Ülo Meriloo, kes andis üle ka kingitusena Inlarsla Oleviste kirikust. U. Meriloo abikaasale anti roose. Toronto naaberkoguduste poolt tervitasid E. Saraoja ja dr. A. Laur. Endise baptistide keskliidu juhatuse liikmena tervitas dr. E. Mänd Amherstlst, USA-st. Tervitusi Rootsist tõld Mart-ha Õun ja Aldor Laur; Austraallast j. -Ööplk ja E. Ölvlngson; Brasiillast G. Mitt ja Lõuna-Aafrlkast misjonär W. Kimberg. Ühendriikidest oli mitmeid tervitajaid: L. Heinmets, M. Lige, H. Rüdmlk, E. Leps jt. Lõpuks tervitas Vancouverl Kodukirlku poolt P. Lepik. Õhtu ava- ja tervltuskoosolekut kaunistasid mitme lauluga Noortekoor „Pälke" C. Klpperl juhatusel ja solistina Asta Kaups. Pärast koosolekut järgnes all saalis teelaud külalistega kohtumiseks ja jutuajamiseks. TÄNU1UMALATEENI8TUS \ Pühapäevahommlkusele tanuju-malateerilstusele oli kogunenud kirikutäis rahvast, nende hulgas mitmeid uusi külalisi, kos vahepeal olid kohale õudnud. Kõnelesid Kaljo Raid ja dr. Evald Mänd. Mälestati jutlustajaid, kes viimase vile aasta jooksul piid lahkunud. Hommikust jumalateenistust kaunistasid lauluga Toronto (koguduse segakoor C. Klpperl juhatusel ja solist Marika Wil-blks. Samuti rahvarohke ja hea vaimse mõjuga oli õhtune jumalateenistus Juubell-õhtu nime all, kus kõnelesid Ü. Meriloo ja mag. E. Toompuu. 60- nelllkmeline ühlskoor esitas mitmeid , laule ja solistiks oli H. Kirves Van-couverlst. Eesti Evangeelse Misjoni pooh tõi tervitusi .E. Meiusi. Esmaspäeval jätkus konverents et-tekannetega- loengutega: dr. E. Männilt „Peltelootused" ja dr. A. Proosilt „Nemad lootsid 100 aasta eest". Õhtusel evangeellumlkuulutuse-koosole-kul kõnelesid H. Rüdmlk jaÜ. Meriloo, kuna muusikalist osa täitsid kammororkesler ning vendade ], ja K. Medrl duett. h 1 VÄLJASÕIDUD Teisipäev ja neljapäev olid pühendatud väljasõitudele. Esimene nplst tolmus Nlagara kosele ja teine Cul-len Gardenlsse, Whltby's. Viimases toimus ka vabaõhü-koosolek. Mõle-mist väljasõidust oli rohkearvuline osavõtt. Kolmapäeval jätkusid loen-sa |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-07-12-08
