Meie Elu = Our life, July 12, 1984

              Library 0? C^mida /
GoHection Develõpiaent 3j?aneh.
i 39? li ellington Strv todei?^ s@et
0
Esto '84 peakomitee pilatuse esiipees Toomas Metsala kuulutab IV
Ülemaailmsed Eesti Päevad avatuks Ontario Place Foorumis, mis oli
inimesi tulvil. Ametlike andmete järgi mahutab Forum koos mäe-nõlvakutega
12.000. Foto - S. Preem
E
Secbnd Class Mail Registration No. 1354.
Nr. 28(10^) 1984 NELJAPÄEVAL 12. JUULIL - THURSDAY,JULY 12 XXXV aastakäik
Neliandad Ulmaailmsed Eesti Päevad avati Torontos unibes 12.
kimese osavõtul. Ontario Place oli terveks pühapäevaks muutunud
nagu eesti linnuseks, kus lehvisid sini-must-valged lipud ja kõlas eesti
On 8. juuli ennelõuna. Ilm on päik­sepaisteline,
ainult Valkjad pilvemü-rakad
liiguvad taevasinal. Ontario
on anaaa^p^p^cle Kõrva
lehvimas ka meie sini-müst-valge.
Merel liiguvad valged purjekad —
suured ja väiksemad. Mitmel neist
lehvib sini-must-valge mastis. Rah­vamassid
liigU|Vad ranna suunas, et
näha purjelaevu, rais alles päev va­rem
Montrealist Toronto sadamasse
jõudsid. r
Ontario Place'i tõttab ka rahva­mass,
kuid enamuses on see eesti
rahvas, kes kokkutulnud igast ilma­kaarest,
et avada 4. Ülemaailmsed
Eesti Päevad. Enamusel on Esto mär­gid
rinnad jä üksikutel ka nägusad
rahvarõivad seljas, mida imetlevad
ka võõra rahva silmad. Väravad ava­takse.
Igal pool on kuulda eesti keelt.
oma aparaatidega liiguvad siia-sin-na.
Õhkkond on pühalikult pidulik.
Teadustaja Toomas Marley astub
iriaailnlsetele Eesti Päevadele! Täna
on meie teopäevade algus, mis on
pühendatud meie sini-mustvalge lipu
100-aasta juubeli pühitsemiseks."
Lipud tuuakse sisse kuue valgesse
kostüümi riietatud neiu poolt. Laul­dakse
Kanada hümni.
Peapiiskop Korirad Veem ütleb
avapalvuse 3-nda laulu sõnadega. Ta
lisab:,,Jumal Sa oled meid äratanud
raskest orjaajast ja andnud meile us­ku
Sinu päästvasse nimesse. Ärka­mist
sellesse usku, mis äratas rahva
oma rahvuse tunnetusele ja täna ja
neil päevil sellel nädalal võime selles
Lastega perekonnad ruttavad larate- elada, mida meile meie esivanemad
pargi ^uunaš, et mudilased saaksid on annud ja meie rahvas kätte võit­nud.
Tahame rõõmsad jä tänulikud
olla Sinule just nendel 4. Ülemaailm-
.'^Pitel Eesti Päevadel siin Torontos.
Tbd me süda soojaks ja anna meile
jõudu ja oma õnnistust heaks korda-
Sini-must-valge pühitsemiselt Vana-Andrese kirikus. Peapiiskop
Konrad Veem peab õnnistamiskõi^et. Altari ees Eesti Üliõpilaste
Seltsi lipp, mis on täpne koopia esimesest lipust, mis õnnistati 10(D
Foto — S. Preem
Õiguse e mäele
Sini-must-välge taasõnnistamine
Vana-Andrese kirikus
Seoses Esto '84 pidustustega Torontos tähistati sini-must-valge lipu
sajandat aastapäeva ja õnnistati seda lippu kolmandat korda, seekord
Eesti peapiiskop Konrad Veemi poolt. Õnnistamine leidis aset To­ronto
Vana-Andrese kirkus pühapäeval, 8. juulil 15 vaimuliku juures­olekul,
nende seas piiskop Karl Raudsepp, praost Oskar Puhm, praost
Rudolf Kiviranna ja praost Andres Taul. Jumalateenistuse korraldas
pastor loci Udo Petersoo.
riautidp maailma ilusamat mängu-parki..
Foorumis rriängib orkester ja
solistid laulavad.' Võimlejad teevad
viimseid viimistlusi eelolevateks
etendusteks, Ja eesti rahvast kogu­neb,
üksikuid, kümneid, sadu ja tu- minekuks."
handeid kuni koguFoorum on viimse
kohani täidetud ja ümbritsevad halja- KUULUTAN AVATUKS!
salad rahvast murrul. Foorumi lava Esto '84 peakomitee esimees Too-piirab
sini-valgel-eesti rahvamust-, mas Metsalaj tervitab kõiki kokkutul-o
kaunistus. N^lja avause t a ^ asu- nuid.„01ger|i rõõmsad. Täna on meie
vatel mäenõlvakutel on rida sini
must-valgeid lippe; lehvimas sinitae­va
taustal. |. \ •;•
Täpselt kell 1.15 ^lustab 50-liikme-line
orkester Uno Kook'i löödud he­lindiga
„ Kutse Estole" ta enda juha­tusele.
Sisenevad aukülalised ja kõ­nelejad
mitmelt maalt ja mandrilt.
Kaanlerad välguvad. Filmimehed
päev. Päev, mida meie kõik oleme
aastaid ette valmistanud. Päev, kus
meie saame maailmale näidata meie
võimeid ja kultuurivara. Ainuke vär­vita
pilv, et meie ei saa seda omal
kodumaal pühitseda. Meid kiusati
võõra võimu pooh. Meid ei lastud
kodumaal elada, nagu me seda ise
tahtsime. Oleme töökas ja edasi-ja
meeled vabaks. (Toome kõne tei­sel)
TERVITUSED
Tervitusi teistelt maadelt tõid:
Sven Hansson Rootsist ja Põhjalast;
Eric Schmidt Austraaliast; Helmut
Heinastu Inglismaalt; Edgar Her­mann
Saksamaalt; pr. Asta Gale
Uus-Meremaalt ja Veljo Areng USA­st.
Lõpuks võttis sõna peakonsul
Ernst Jaakson. Ta ütles:
_ ..Eestlased ligidalt ja kaugelt on
siia kogunenud, et taas osa võtta
Ulbmaailmsetest Eesti Päevadest,
(Järg Ihk. 3).
Eesti Vabariigi esindaja peakonsul Ernst Jaakson tervitamas Esto '84
avamiseL Esireas, vasakult teadustaja Toomas Marley, minister
Thomas L. Wells, Esto '84 peakomitee esimees Toomas Metsala.
. j.. • Foto — S.'Preem
püüdlik rahvas ja oma kogunemisega
siia täna oleme näidanud, et tahame
olla osa eesti rahvast, et meil on
südames isamaa armastus. Mida
järgmisel kaheksal päeval saate nau­tida,
on tuhandete töötundide vili.
Esto '84 juhatuse ja peakomitee ni­mel
kuulutan neljandadEesti Päevad
avatuks."
Lühikese ingliskeelse tutvustava
sissejuhatusega Toomas Marley'lt
astub poodiumile Ontario sisevalit-
"suse minsiter Thomas L. Wells. Ta
tervitab eesti keeles: ..Teretulemast
Torontosse ja Ontariösse!" poliitiku­le
ojnase kõneosavusega soojendab
ta kuulajaskonna südamed rõõmsaks
Muusikalises osas esines ühenda­tud
Peetri koguduse koor Cantate
Dominp ja Vana-Andrese segakoor,
Asta Ballstadti ja Roman Toi juhatu­sel.
Solistidena esinesid alt Irene
Loosbergja tenor Heinz Riivald. Ore­lil
saatis Lembit Avesson. Rahvast
oli kirikus umbes 1200.
Jumalateenistus algas lauluga, mis
lõppes sõnadega, Issand... juhi me
rahvas õiguse pühale mäele. Algus­salmid,
palve, pühakirja ja usv.tun-nistuse
lugemisel teenisid praostJlu-dolf
Kiviranna ja õp. Rein Neggo.
Sellele järgnes sini-must-valge lip­pude
toomine kirikusse. Ühed lipu tõid
kirikusse skaudid ja gaidid, teise To­ronto
Eesti Võitlejate ühingu liikmed
kdos Eesti Korporatsioonide Liidu
presideeriva korporatsiooni, korp.
Rotalia liikmetega ja kolmanda äsja
valmistatud koopia esimesest sini-must-
valgest lipust, Eesti Üliõpilaste
Seltsi liikmed. See lipp viidi otse
altari ette, kahe eelmise lipu vahele,
õnnis
liputseretnöonia Esto '84 avamisel Ontario Place^i Foorumis,
de Liidu presideeriva korporatsiooni Koü-p, Eotalia lipuvalve,
EesHi Üliõpilaste Seltsi lipp auvalvega, vasakul Eesti Korporatsioonl-
Eesti Võatlejate Ühiigi Mpuval^Ha äärtel noorte esindajad gaidide ja
~ — S. Preem
ÖNNISTAMISKÕNE
Peapiiskop Konrad Veem oma õn-nistamiskõnes
märkis, et sini-must-valge
lipp on sõna tõsises mõttes
eesti rahva pühadus. Selle lipu saa­mislugu
kõneleb eesti naisest, kes
tuli mõttele valmistada sini-must-valge
lipp esimesele ametlikuU luba­tud
eestlastest koosnevale üliõpilas­te
seltsile. Koos kahe mõtteosalise
neiuga õmbles ta lipu puhtast siidist
jä see anti üle Eesti Üliõpilaste Seltsi­le
Tartus. Lipp otsustati seada Juma­la
väe ja kaitse alla. See toimus lipu
pühitsemise ja õnnistamisega 4. juu­nil
1884 Otepää kiriklas.
Tähenduslikuh on pühitsemine
võrreldav ristimisega. Ristimisel võ­tab
Kolmainus Jumal inimese usu
pärast omale lapseks ja taevariigi
pärijaks. Õnnistamine omakorda
väljendab Jumala kestvat ligiolekut.
Pühitsemisega seati sini-must-valge
hpp Jumala väe alla ja õnnistamisega
5aab tajutavaks Jumala ligidus lipule
ja neile, kes on koondunud selle lipu
alla.
Sini-must-valgest lipust sai eesti
rahva pühadus. Ta on usulipp juma­la
väest. Ta on võitluslipp, sest risti­usk
on väljakutse vastasjõule, mil­leks
on uskumatus ja Jumala salga­mine.'
Algusest peale on olnud'8ini-must-
valgele lipule ägedaks vasta­seks
punane plagu. Selle alla on
koondunud jumalasalgajad, kes on
pidevalt rünnanud seda lippu. Esi­mene
rünnak oli Tartu tänavatel
1905. aastal, kui sini-must-valge lipp
toodi esmakordselt avalikkuse ette.
Eesti rahvas võttis sini-must-valge
lipu omaks ja Jumal on õnnistanud
seda lippu ja eesti rahva võitlust selle
Upu all. Vabadussõda võideti selle
lipu all ja nüüd on see lipp laiali­pillatud
eesti rahva sümboolseks
ühendajaks. Sini-must-valge lipu
värvid jutustavad sinisest taevast,
rasketest rahva kannatustest ja loo­tusest
parema ningj Jumala poolt õn­nistatud
tulevikust.
Ärgem talugem minnalaskmist ja
elü roiskumist. Ärgem laskem lahti
võitvast eluväest, mis eesti rahvale
on ligi toodud emakeelse kiriku poolt
kodumaal ja paguluses. Tiivustagu
selleks meid usk ja lootus, milleks
meil on Jumala õnnistus^.
Nende sõnade järele peapiiskop
tõstis käe sini-müst-valge Hpu pü­hitsemiseks
ja õnnistamiseks eesti
rahva võitluslipuks. Eesti noored,
võitlejad, korporatsioonid' ja Eesti
Üliõpilaste Selts hoidke kokku ja
võidelge selle lipu alla. Teil on Ju­mala
õnnistus.
•JUTLUS
Päevakohasejutluse pidas piiskop
Karl Raudsepp.' Rajatuna Johannes
evangeeliumi sõnadele — Mis Isa on
minule annud, see tuleb minu juure ja
mina ei lükka seda välja. Meie rah­vuslik
sini-must valge lipp on õnnis­tatud
Jumala nimel. Tema kandjatena
seisame meie Jumala käe kõrval.
(Järg Ihk. 3)