Meie Elu = Our life, July 12, 1984

              äieElu"nr.28 (17^3) 19M
l i "
IKui see teatavaks sai all-lin-jslaste
komandatuuris, kiirus-
(•saksa ohvitseride grupp üles
linspektuuri. Sääl lepiti kok-
|sa Komandatuuri ja Kindra-jtuuri
vahel, et mõlemad lipud
(ini-njust-valge, kui ka Saksa
I- — tõmmatakse järgmisel
juküheskoos üles.
i j ea komandant kapten V.
linu kätte kolmapäeva õhtul,
|—7 vahel, Eesti lipu ja tegi
korralduse teatava arvu
väljapanekuks auvalvena 11-
skamisel neljapäeva hommi-lin
seega ka määratud yaht-
Ivanemaks.
|apäeyal, 21 septembril 1944.
imikul kella 5—6 vahel, päl-lõusu
eel tuli all-linnast Saksa
idati^urist sakslaste auvalve
lond. Meie rühmas oli kuus
Tõusime Pika Hermani torni.
\y tuuline, kuid täiesti selge,
s; oli üle hulga aja pilvitu ja
Jihine. Sõlmisin oma rahvus-
)uvarda nööri külge. Seda tegi
[sa veltveebel oma lipuga, mis
tšä mereväe lipp ja meie omast
idilt suurem. Kolasid käsklu-jppüde
heiskamiseks eesti ja
ikeeles. Nii eesti kui ka saksa
te rühmad võtsid auvalvesei-llpud
hakkasid kerkima. Tuul
|as meie lipu ümber varrast
traadi. Ronisin poolde var-
Ija yatastasin lipukanga, mõ-lipudjõudsid
nüüd masti tippu
kõrvuti lehvima.
Iralinspektor Soodla lahkus
laatjaskonnaga Toompealt kel^
P'paiku peale lõunat Riia suu-tittmeister
Holberg lahkus sa-
(jal. Viimane nimetas, et vene
msed möödusid lõuna paiku
Itme kiriku juurest, Narva
teed ImöÖda Tallinna suunas,
ime ori Tallinnast 25 km. Ko­pid
juhtkonnast komandant V.
)nel Stockeby.
hta$in korrapidamise sama!
Sellega olin ka viimane Toom-
Issi korrapidaja. Lipud lehvisid
pel Pikal Hermanil,
iksin siia juurde eestlase R.-i
jse, kes oli järgn^isel hommi-rp.
reedel, veel Tallinnas — kui
[pool üheteistkümne ajal vene
Jiksused liikusid linna ja üks.
Jtankist tulistas kuulipildujast
järgi, tänavalt Pika Hermani l i ­ida
pooleks. Mõlemad lipud
)id alla. Samal viisil tulistas üks
tankist 1941. a. suvel Pikalt
iniit punase lipu maha.
on lühidas kokkuvõttes kõik,
thtüs 40 aastat tagasi."
KOMPANII
tülis thermoaknad,
ikordse,klaasiga,
ine.
!238. Kodus 769-0932.
ITS INC,
itarioLOJ 1E0
V
99
, £ B !B
,Mei© Efiu" sai". B (1793) 198-9.
' " ' I II Illini MiMi i w - m m w i mu
NELJAPÄEVA!. 12. JUÜIS5^--THUKSDAY, JULY12
Heinsoo lnsuran€@
irokers Ltdo
EesÜ Majas
Broadview Avenue, ruum
Toronto, Ontario M4K 2R6
Tdtefon 461-0764
volutsiooni keerises toodi Eesti lipp
rahva rongkäigu ette, kus rahvas se­da
kaitses vene üliõpilaste kallale­tungi
eest.
Esto häirib '
Torontost
ja süüdistused Moskvast
Eestis Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuse esimees
Hans Kippar sai Stokholmis kaks Torontost saadetud anonüümset
ähvarduskirja Esto '84 eel, mis langeb kokku süüdistustega Moskvast,
et pidustused on Lääne salaluure rahadega korraldatud komm^«
nismivastane propaeanda.
Esmaspäevane „The Toronto gandat. Esto'84 on küll korraldatud
Sun" tõi sellest üle lehekülje ulatuva eesti emigrantide poolt, aga kinni-pealkirjaga
teate, et Metro-Toronto makstud Lääne salaluure poolt..
1917. a, võtsid eesti sõjamehed
sini-must-valged värvid oma lippu­deks.
Eesti lippude lehvides nõuti
40,000 eestlase poolt Ajutiselt Va­litsuselt
Eestile autonoomiat. See
meeleavaldusoli nii võimas, et Eesti­le
antigi autonoomia. Sini-must-val-ge
kujunes Eesti rahva võitluslipuks
ja sai riigilipuks. Ei sakslased ega
venelased ei sallinud teda. Ja 1940. a.
politsei on alusanud juurdlust ähvar­duskirjade
kohta. EKN peasekretär
• Priit.Aruvald ütles lehe kaastööli­sele
Robert MacDonald'ile, et tõe­näolikult
ähvardusaktsiooni taga on
N. Liitu sümpatiseerijad, kui see pole
otse KGB aktsioon. Et politsei oleks '
alustanud juurdlust, ei pea paika.
Esto '84 peakomitee abiesimees
Feliks Koop ütles ajalehele „The
Globe and Mail", mis tõi ära sama
Moskva teate, et tegu on mõttetu
Nõukogude propagandaga, mis vaid
juhib tähelepanu pidustustele,
Kõik kolm Toronto ajalehte kirju­tasid
Ülemaailmsetest Eesti päeva-
Aupeakonsul Ilmar Heinsoo süütab Võidutule
Eesti Võitlejate Ühingute liikmed.
suveharjapeol. Lipuvalves Hamiltoni ja Toronto
Foto - S. Preetn
Hans Kippar, kes jõudis Torontosse
pühapäevaõhtul tõi kaasa ähvar- dest, eriti „Sun", mis tõi esiküljel
duskirjad. foto Kalev-Estienne võimlejatest
Moskva teatade järgi, Ülenõuko- Annete Grofist ja Heli Oder'ist ning
kõrvSrvõõ^^^^^^^ gu presiidiumi aseesimees A. Rüütel lehekülj? värvitrükis fotosid Esto
Pika Hermanni tornist. Eestlaste ütles, et Esto^^^^^^^ avamiselt. Pildistatuü on Vilu
käed ei sooritanud seda häbitegu.
Kodumaal algas jälle alanduse aeg
'M avataktid kõlasid laupäeval, 7. juulil Seedriorul. Suvehari pidustus avas tee järgnevaks
kaheksaks pidupäevaks eesti rahvahulkadele, kes järgnesid kutsele ja taas kogunesid igast ilmakaarest
kohtuma sugulasij sõpru ja hõimlasi ühises tervituses eestlusele. Kokku kogunes umbes 2000 eestlast.
Trotsides süngeid vihmapilvi ja ja- rahvale, kus ilmakaares iganes )me Eesti vabaduse eest vOidelnute ma­hedust,
hakkas eestlasi Seedriorule viibime. Need värvid toovad meid lestuseks laulis trio koosseisus: Aino
kogunema juba päev, või paar varem; kokku ikka ja jälle - uuendame Tera, Hilda Sepp ja Õie Saar õrn-kes
ettevalmistustöödeks, kes mäe- vannet ja palume Jumalalt õnnistust nukra tunnetuse ja südamesoojuse-ättes
unustamatu pildi kauneis
sihvakate
nõlvakul telgitamiseks või suvilates meie rahva tulevikule." Ta lõpetas ga
sõpraderingis mõnusaks ajaviiteks, oma kõne palvega Jumalale õnnista- rahvarõivais neidudest
Laupäeva pealelõunaks oli mitusada da meie lippu ja rahvast. seedrite taustal,
kaasmaalast kogunenud kontsertak- Kauneis eesti rahvarõivais neiu,
tusele Eesji vabadusvõitlusis lange- Merike Koger, endine Seedrioru kas- AKTUSEKÕNE
nute mälestussamba ette. Selleks pi- vandik, esines sujuva kommentaato- Aktusekõnelejaks oli piiskop Karl
dulikuks sündmuseks taandusid ise- rina, tutvustades kõnelejaid ja esine- Raudsepp, kes oma pikemas ja põh-gi
tumedad vihmapilved'ja päike ter- jäid nii inglise kui eesti keeles. Sü- jalikus esituses käsitas teemat: „Või-vitaa
soojalt kqgunenuid. gavatundeliselt deklameeris ta luule- delgem edasi oma lipu all". Ta kirjel-tüse„
Mälestus ja tõotus", mille rida das, kuidas möödunud sajandi algu-
AVAMINE „Misvõet;meilt, meenutagem, ja mis ses kadus meie rahvast piinav pä-
Seedrioru juhatuse esimees Au- meile jäi" on jäädavalt raiutud Seed- risorjus, kuid teoorjuse rakendami-gust
Jurs tervitas avasõnas kphalvii- rioru mälestussambale. sega kurnas ja piinas Vene tsaaririik
bijaid ja tõstis esile aukülalisfi: föde^ August Jurs astus uuesti mikrofoni meie rahvast edasi. Samal ajal tõu-raal-
parlamendi liiget Michael Wil- ette, meelde tuletades meie vabadus- sevad esile esimesed eesti haritlased,
son'it, Eesti Vabariigi peakonsulit võitlusis langenuid, kellede ohvrite kes esimestena toovad esile eestlaste
USA-st ErnBi Jaakson^fjanpeakon-- tõitü püsib ej^ati rähyas i^aäpäeya- , in^rtvväärtus^.^viaiinn'^^
sul Kanadas Ilmar Heinsoo'd, piis- ni. Kaks pisikest rahvarõivais lapsu-_ ja ^r. Fählmann kõneleyadgsjime^te-kop
Karl Raudseppa ja teisi kohalik- kest sammusid suurte kodumaiste na eesti rahvast kui tervikust, Lydia
ke vaimulikke, Seedrioru juhatust ja lillekimpudega mälestussambani ja Koidula oma isa Jannseniga kirjuta-paljusidteisi,
keS'Onpiidustuselekaa- asetasicJ need samba juurde, kuhu ka yad rahvast, kes surmani tahab olla
sa aidanud töös ja vaimus. Ta mee- endised relvavennad oma pärja pai- truu oma maale ja seda armastada,
nutas Seedrioru rajamist üle 25 a. gutasid.
tagasi eestlaste kohtumispaigana/ja
/VÕIDUTULI
ilma oma lipu, oma valitsuse või va­baduseta.
Väljaspool, vabaduses, on aga eest- ^
lasi ja eesti lippe. Siin on vabadus
korrata Otepää tõotust ja mälestada
lahkunud võitlejaid Seedrioru ausam­ba
juures. Selle idee alustajaks oli
koi. Rebane, kavandi valmistas Vello
H|ubel ja läbiviijaks kujunes komitee,
esimees Valter Tera. Need isikud vii­bivad
tänagi siin, selle ausamba juu­beliaastal.
Meie ^ i taha elada anas­tajate
all kodumaal orjadena. Meie
jätkame võitlust Eesti vabaduse eest.
Sest me isamaa on alles, liieie rahvas
on veel elus ja sini-must-valge lippki
ootab meid; see Otepääl pühitsetud
lipp bn varjul kodumaal, väga hooli­kalt
ja kindlalt pakitult ootab ta pare­maid
päevi. Meid on vähe, aga olgem
visad. Meid leidub igas ilmakaares ja
me armastame oma; maad. Me oleme
eestlased. .
Eestlane, Sa ei ole täna siia tulnud
sööma ega jooma. Sa oled tulnud oma
isamaaga kõnelema. Sinu kõrv kuu­leb
veel kunagi lausutud ilusaid sõ­nu.
100 aasta tagant toob tuul siia
. Otepääl tõotatud palve sõnad; „Eesti-.
maa, sa helde, püha. Kuule meie '
Mlvpiha-, meid sü hoidjaks pühitsel"
iöStMne, efai tööta jaVölEejümaliga'"
:lCoõ& ja tema n i m e l . " -
tab eksiileestlaste sentimentaalsust ja Kreem,' Kassari rahvatantsijad jt.
toetab Ühendriikide põhimõtteid, Päevauudistesaates näidates Esto
mitte tunnustades Eestit kui kom- ka GBC-tv. Pressiga ühenduse pida-munistlikku
riiki ja kasutab Esto-misel oli suureks abiks tv-filmimees
'84, et kasvatada venevastast propa- Edgar Väär. "
A FiNNISH <v,
fi P L A C E N> «lil * M FINNISH PLACE
5463 Yonge St., Wiiiowdale M2N 5S1
j (Finchi lähedal) e Tel. 222-7575
SOOME DELIKATESS-, PAGARITOODETE-JAKINKEÄrtB
Suvised äri lahtioleku-ajad:
Qsmasp., teisip., kolmap. 9-6, neljap., reedolj9-8, Danfip. 9-3
TERE TULEMAST! SEE TASUB!
Sini-must-valge
uusloomingu võistluste
tagajärjed
Toomas Marley tegi Esto '84 ava-
1 2 . 0 0 0 .
(Algus esiküljel)
kultuurihällina, mis pakub noortele
ja vanadele mitmekesist meelelahu­tust.
Seal on keha ja vaimu arendatud
võitluseks kommunismi vastu ja kas­vatatud
üles uut generatsiooni eest­lasi
selle võitluse jätkamiseks. Inglis-keelt
kõnelevaile peokülalistele tut-
Tuleb dr. Kreutzwald eesti rahva ee­posega
..Kalevipoeg"; tuleb laulupi­du,
kus Jakob Hurt julgelt annab eest­lastele
ülesande jääda igas olukorras
eestlaseks; tulevad Jakobsoni sütita­vad
isamaakõned, Mihkel Weske
isamaalaulud ja eesti üliõpilastel
Tartus tekib tahe eestlane olla. Nad
Laitmatuis mundreis marssisid sõ­ja
väelise distsipliiniga Eesti Võitle-ate
Ühingu liikmed ja eesti sõjavi-gastatute
esindajad võidutule kolde­ni
ja palusid aupeakonsul Heinsood , , . . . ., .
seesüüdata;Tuleläitnudjavõidutule tulevad kokku Kalevipoja^Dhtuiks^
vustas ta Seedrioru tekkelugu^ lõkendades,lausushr.Heinsoo:Üle- hakkavad organiseerima oma seltsi,
le sihte mngpuudlufi,^ kuhuu- ^laailmsete Eesti Päevade eelõhtul ja muretsevad endile oma varyid ja ta-rihst
tähtsust meie rahvusgm^^^^ Eesti rahvusvärvide 100-ljuubeliaas- havad kanda oma lippu. Vahtakse
meie lugupidamist Kanadale koos- tal, süüdates eestlaste traditsiooni- ^^^^^^ ^aeva varv, must kui mulla
V ' A V , u . . iist yõidutuld. ja. mälestades meie f ^^^^^ rahvariide värv ning valge
Järgnes Kanada humn. lauldud meie ^ahva pika ajaloo võitlusi, võitusid ja ^ui aadete, usu ja armastuse varv.
rahvusvahehselt tuntud laulukuul- ^^^^^.^ ühineme ühiseks tõotu-eeks
ja palveks oma kodumaa ja
rahva eest nende palvesõnade^a:
„Hõia Jumal, Eestit, meie kodu­maad."
Tõusku IV eestlaste suurko-gunemisest
siin Seedriorul, Kotka-mis
rõhutavad meie rahvuslikku üh­tekuuluvust,
omapära ning meie ko-misel
teatavaks sini^-must-välge durahva õigust vabadusele ja riikli-uusloomingu
võistlused, mis on iseseisvusele
järgmised: Meie vanematelt päritud ee^ti keel
$206 ergutusauhind anti Arne" Ja eesti meel seovad meid kõiki. Nagu
Väht^^^'IPoar^ršt: HindamiseY bft"i " ^^^"^ r.ahvas. võivad ka ,ee8tla8«<Jl
tööd. ' ul]ke4 olla,,Qn)3 saavutustele haridu-
' Muusika alal oli saabunud 3 • kultuuri aial. Eesti noored on
Sööd. $50 ergutusauhind anti Astrid tõendanud korduvalt, et nende hari­duslik
tase on sammu pidanud lääne
maailma haridusliku arenguga. Tä­napäeva
eestlased on kä teadlikud
sellest, millistes oludes'meie esiva­nemad
pidid töötama ja võitlema
oma õiguste maksmapanemiseks.
Eesti ärkamisaegsed'tegelased and­sid
meie rahvale kelle tõuke, mis viis
TERVITUSED
Järgnevalt tutvustas Merike Koger Bowler'ile Australiast.
tervitajaid. Esimesena võttis sõna Kirjanduse alal oli saabunud 31
Eesti peakonsul U S A s Ernst Jaak- tööd. 1. auhind anti Lembit Koorit-son.
Ta mainis, et on liigutav viibida sale USA-st näidendi „Meie rah-
Seedriorul kaasmaalaste keskel ja vusvärvid'e" eest. ($1000); 2. au-
Eesti lipu ajalugu kuulda. Siin on ilus §iind läks Ilmar Külverile USA-st ja
paikloodud, kuid mõtleme oma kan- Salme Ekbaumile Kanadast ($500).
natavale kodumaale' teeme kõike, Ja 3« auhinna sai märgusõna . . , . ,
et meie olukorda sel 'tada. See töö "Sire!" USA-st ($300). Kaks $100 "i^li^^le iseseisvusele ja vaba eesti
on vilja kandnud, sest rahvaesinda- ergutusauhinda said Ly Krabi ja vaimuarengule. Sellest ei loobu meie
jad nii Kanadas kui USA-s on sellest Salme Ekbaum Kanadast. ^
teadlikud. Kanname lootust vabadu- ~ ""^ ~
sele. Ta soovis Esto"e head edu ja
kordaminekut.
Parlamendiliige Michael Wilson
oma tervituses avaldas lootust, et
suse Ingemar Korjuse poolt Asta
Ballstadfi klaverisaatel, ,
SINI-MUST-VALGE
Järgnevalt õpetaja Udo Petersoo
kõneles sini-must-valge rahvuslipu
100 a. juubelist ja lipu tekkeloost. 4.
juunil 1884. a. õnnistati sini-must-valge
iipp Otepää kiriklas, alul Eesti
Üliõ];>ilaste Seltsi! lipuna ja sellest
kujuneslhiljeni Eesti rahvuslipp. Ta
ütles: „Nende värvide all on antud
vanne meie rahva poolt isamaale. Sa­muti
oli sini-must-valge lipp jõuks
meie rahvale, kui loodi vabadust, ja
hoiatuseks neile, kes seda ähvarda­sid.
Ta on ühendavaks jõuks meie
Ülikool aga ei lubanud neid värve
kanda, neid trotsivalt kandjaid aga
rünnati ja kiusati. Haritlased hoolit­sesid
rahvustunde kasvamise ja idee­de
eest, haritud eesti naised õmb­lesid
Tartus siidise sini-must-valge
järvel ja Torontos ühise rahvusliku ^^P^ pühitseti Otepaa kirikus
tunnetuse tugevusel uus jõud ja visa ^O^^ tagasi, väikese salga eestlaste
tahe jätkamaks võitlust eesti rahva P°^^ ^^P^ pühitsemisel tõotasid
eluõiguse eest — selle rahva vaba
homse eestl^ Selleks liitku meid ühte
meie lauliku sõnad:
Meie kodu parast
kutse keeb me südames.
Meie mälestuste särast
ei ta kustu iganes
vaid meid ikka liidab ü h t e ! . . ."
need mehed:
,,Löögem, vennad, käed kokku,
Tõstkem silmad taeva poole,
Isamaa, Sind armastada.
Eesti elu ülendada
Olgu ikka meie hool."
Karm olukord aga kestis edasi ja
lippu tuli varjata, kuni 1905. a. re-võib
ükskord kutsuda meie aukonsu­lit
konsul Heinsooks ja et ta hindab
küllakutset ilusale Seedriorule. Hal­lid
pilved aga meenutavad talle libe­raalide
valitsust, kes on paljus süüd­lased.
Ühtlasi lausus_ ta mõne kiidu-sõna
uue konservatiivide juhi arvel ja
soovis peole head kordaminekut.
KONTSERTOSA
Kontsertosas laulsid Hamiltoni
MHelletajad" kolm laulu Olaf Kopvil-lemi
juhtimisel: M. Härma ..Isamaa,
õitse sa", rahvalaulu 0. Kopvillemi
seatuna - ..Tii, tii, tihane" ja R. Toi
seatud rahvalaulu ..Kanneldaja".
Tugevate aplauside tõttu anti ka 11-
rahvas kunagi, olgugi et võõrad valit­sevad
praegu meie maad.
Siin,-vaba Kanada pinnal kui ka
mujal vabas maailmas on eestlased
oma töökuse ja edasi-piiüdlikkusega
kindlustanud endile majandusliku
mis on võimaldanud nende
Nõukogude Eesti
teadlased AABS'i
konverentsil ja Torontos aiüse!
Balti Uurimiste Edutamise ühingu lastele kõrgema hariduse saamist
(AABS'i) konverentsist, mis peeti ning ühtlasi edutanud meie rahvus-
Montrealis 14. — 16. juunini, võttis likkude organisatsioonide tegevust,
osa ka ka kaks eesti teadlast N6uko- Selle töö tulemusena toimuvad ka
gude Eestist — ajaloodoktorid Jüri ja järjekordselt neljand Ülemaailmsed
Sirje Kivimäe'd Tartu ülikoolist. Mõ- Eesti Päevad,
lemad ajaloodoktorid on eriteadlased Juba eelmised yiemaailmsed
Eesti vanema ajaloo alal ja esinesid Eesti Päevad on nii selgelt tõenda-
Montreali konverentsil ettekandeiga nud, et need rahvuslikud suurpidus-
Eesti ajaloost. Pärast AABS'-i kon- tused annavad meile kõigile värsket
verentsi abielupaar Kivimäe'd saa- jõudu ja rõõmu edasitöötamiseks,
busid Torontosse ja jäid siia ESTO Olen kindel, et see sünnib ka eeloleva
nädala kestel.
"°° Selles vaimus tervitan teid kõiki
ning soovin kõigi ürituste head kor­daminekut."
!
'84-ni.
Sfflsf, Aino Tera ja HiM® Sepp laulavad langenute mäkstuseko Seedrioru suveharjapsol.
. , Foto-S.
Juhi me r a h v a s .
[Algus esiküljel)
sapala, mis tänuga vastu võeti. Noo- Meie ei ole üksi. Sini-must-valge lipu
red, nägusad neiud rahvarõivais jät- õnnistamisest on möödunud 100 aas-sid
sooja ja südamliku mulje vaata- tat. Süs see lipp oli uus ja puhas. Ta
mata üha kõledamale tuulele ja lan- kujunes varsti eesti rahva võitlusli- j^r^ paiumise"UnoKook'i'uhti
gevale temperatuurile. Suure aplausi puks. Jaan Tõnisson tõi ta esmakord- P, V, ? " ™ f Ä „ o « k rü° «.-/unuü
saatel astus esile bariton Ingemar selt avalikkuse ette Tartus 1905. aas- Rahvas tõuseb. On pühalik
Korjus, kelle ilusat häält nauditi T. tal ja kujunes otsekohe rünnaku öb-
Vettiku. „Laulus sõnajalaõiele" ja A. jektiks eesti rahva vastaste poolt.
Kapi ,.Metsateel". Tungiva aplausi Rahvas võttis selle lipu omaks ja
tõttu esitas Ingemar Korjus ka lisa- võitles selle all Vabadussõjas. Selles
pala. Teda saatis klaveril Asta Ball- võitluses oli jõud, mis eesti rahva viis
'stadt. võidule. Riigikogu otsusega sai sini-
Lõpusõnad ütles Seedrioru abiesi- must-valgest Eesti riigilipp,
mees Elmo Piil. Ta tervitas ja tänas 1944.a. kui suur osa eesti rahvast
kõiki esinejaid ja külalisi riihg tõstis põgenes kodumaaU, Õnnistati uuesti
eriti esile paljusid abistajaid, kes sini-must-valget lippu, kui eesti rah-
Seedriorumaa-alapeoval^^^^^^^ j^.^^^ ^ . j ^ . poodiumile astub-sid,
perenaisi ja einelaua tõotajaid, vat sümbolit. Selle lipu all võitleme ^yg_. ^a^ada koonduse esimees
Eeltööd on kestnud mitu kuud ja edasi, Täna õnnistati seda lippu kol-need
on võtnud hulga töötunde, kuid mandat korda, lipu 100 aastapäeva
Seedrioru on valmis Suveharja küla- puhul. Koondugem selle lipu alla ja , . ^. , „ „ „ ^. 1 ' . , . r J 1 X r j i • * J !• loon ajalugu, mis nu tinedalt on seo-nstele
jalle roomu ja head kosuta- kandkem vaimustusega seda lippu, coot„o««n c s i o U A Uk
mist pakkuma.
Sisutihe aktus lõpetati võipisa Ees- võita vaenlane,
ti hümni laulmisega. Eestpalve kodumaa eest pidas õp.
MÕTTELENNUL KODUMAALE Udo Petersoo ja ühendatud koor lau-
Südaöötunnil pidas õpetaja Tõnis üs selle juure „Hoia, Jumal. Eestit".
Nõmmik Seedrioru mälestussamba Kirikupalves teenisid Thomas Vaga Lausa tuleleeki lõikab
esiselväljakul lühikese sõnavõtu. Ta \i õp. Oskar Gnadenteich. Kirikulist Käe kaljukammitsasta -
rõhutas meie nõuet oma kodumaa õnnistas peapiiskop Konrad Veem. ^üll siis Kalev jõuab koju
vabadusele: meie ei nõua rohkemat Jumalateenistus lõppes Eesti hüm- kastel' õnne tooma,
ega lepi vähemaga. Ta pidas ka sü- ni laulmisega. Enamik kirikulisi läks Eesti põlve uueks looma."
damliku palvuse., mille järele lauldi kohe edasi Ontario Place'i Üle- Aktus lõppes Eesti hümniga.
feti hümni kolmas salm. maailmsete Eesti Päevade avamise­lt
u . VALLY JOHANSON
SINI-MUST-VALGE
Kahesaja-liikmeline ühendatud
koor koos orkestriga esitab Artur
moment — sisse tuuakse Vana-And-rese
kirikus äsjaõnnistatud ja pühit­setud
sini-must-valge. Seda kanna­vad
pidurüüs ja värvides Eesti Üli^
õpilaste Seltsi liikmed ja EKL-i pre-sideeriva
korporatsiooni korp.Rota-
Ua liikmed, saadetuna Võitlejate
Ühingu liikmete, ühe gaidi ja skaudi
ning kolme rahvarõivais noore poolt.
Filmimehed otsivad sobivaid vaate­nurki,
kaamerad vilguvad, Inimesed
Ivar Nipak. Ta kõneleb inglise ja
eesti keeles, tutvustades meie triko­loori
ajalugu, mis nii tihedalt on seo-
• J . . * * J 1 . • J' tud meie rahva saatusega. Siis kõlab
sest seda õnnistatud l.ppu ei suuda võimsalt EÖS-lase Allan Tederihääl.
„Aga ükskord algab aega,
kus kõik piirud kahel otsal
Lausa lähvad lõkendama;