1982-12-02-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NajAPÄEVAL, Ž. DETSEMÖMt - THÜRSDAY, DECEMBEE 2 H U G O URM Eesti iCaubabeva&titoa jufiit&oma Koondis Torontos omaib meeldiva traditsioom', meenutada, ja tõsta esile oma 'liikmeid, M e l jooiksm aasta kestel on juubelisünnilpäev. Novembrikuu ,,piibuijutu';dhtu*' koosistumisel -koondise abiesitmees Artur Fakq.(esimees kaipt. Jako Luide oli üks juubilaridest) tervitas ja õnnitles juubilare ja neile hüüti kolm korda elagu. Koondise sekretär kapt. Mihkel Alas kandis sündmuse kalligraafias 'koondise logiraamatusse", mida koosolijad allkirjadega kinnitasid^ Kohvi ja tervisejodkide juures veedeti hubane õhtu. Käesoleva aasta juubilaride hulgas oli rõõmustavalt kohal, hoolimata liiõnigates tervisehäiretest, koondise seenior kaugesõiduicapten Gustav Jürgens, kellel oli täitumis 90-es eluaasta.- •. •• Gustav Xürgens'i sündmusterohke . elutee ^Igas 14. novemibril r892 Se- * liste vallas. Pärnumaal. Mere kutsu- ' misele järgnes ta 17 a. noorukina. Kutsehariduse omandas Narva ja Tallinna Merököolis. Viimase kooli lõpetas seille esimeses lennus 1924. a. kaugesõidukapteni eksamiga; 1920. a. astus G. Jürgens E.V. Veeteede Talitusse teenistusse hüdirograafia- ja meremärkide-asetaja ; m/l ,;Pirita" tüürimehena (kapteni abi). Järgmisel aastal määrati sam^ laeva kapteniks. Siit peale algas G. Jürgens'! peamine elutöö, enam kui kaheks aasta-künrn^. Meremärkide asetamine Eesti territoriaalvetes asuvate karide ja miiude navigatsiooniohtude märgistamiseks oli rahvusvahelise tähtsusega vastutusrikas ülesanne, Imis nõudis täpsust ja olustiku põhjalikku tulidmist. Et kapt. Jürgens oma töjö sooritas hästi, selle tunnuseks annetati temale 1938. a. E.V. • Valgetähd Orden kaasuva diplomiga. Merehädaliste päästmise eest omab Punase Risti elupääste mediali ja osalemisest Vabadussõjas^ vastava medali. Tegeles ka spordiga' ja osa° I les Mere-Kaitseliidius, kus evis laskumises esiküti tiitli. Oli Tallinna Merekooli 'Lõpetanud^^Kaugesõidu Kap- • tenite 'ühingii asutaja liige ja esi? mees, ning sama' ühingu- rinnamärgi '{cavandaja. Kapt. Jürgens. määrati korduv^it Veeteede Talituse esindajaks Merekooli, ja lootside eksamir komisjoni ning palgude muude Veeteede Talituse pädevusse kuuluvate komisjonide koosseito. Muutunud riigikorra juures 'Eestiis, ei peetud kapt. Jürgens'it küllalt usaldatavaks ja ta vallandati 1, juunil 1941. a. hüdrograafia aA „Šek>p-tantT kapteni kohalt, mililel olii teeninud rida aastaäd. 1 Kui mindi hõivama Besti saari; 1941. a. hilissügisel, saatis invasiooni ^ juht; oma adjutandi kapt. G.' Jüi^ gens'i, kui väinamere põhjaliku , tundja järgi, et ta julhiks ööpimeduses riiima^ mandri rannast etteniaäratüd paika Muhu rannas. Operatsioon õnnestus. Kapt. Jürgens vääristati Ida Medalilga ja II kl. Raudristiga. Viimase tegelik • üleandmine (tsiviilisikule) takerdus bürokraatlikku rägastikku. '; 1941.444 töötas ametniikana oma j erialal Eesti Ömaivalitsuse Veeteede . .Ametis. • ••: Viinoase raju pealetulekul septembris 1944. a.võiimaMus temal oniatee-nistüs'koii4 tõttu a/i „BalgaT' eva-loieeridia perekond Saksamaale ikus peatuti Oldienburgis. Rahvusvahelise majanduselu elav^- nedes 1947 a. rakendus kapt. Jürgens Briti Transpordi Ministeeriumi laevadele teenistus Pse tüürimehena. Selle tpttu sai t a ^Ä oma pe- 'rekonna 'Saksamaalt Inglismaale, kus loodi' ajutine ikodiü järgnevaks seitsmeks aastaks. Tugevate isiksuste elulugu ei tarvitse ölla pikk: sündis mi ja nii ja suri Waterloo lahingus sel ja selkuupäeval. Hugo Urni on sündinud 28. 13. 1902 ja elab õnneks edasi meie hulgas. 80-aastane jmibüar ei taha nõrkade hulka kuuluda ja meil on nüüd võimalus auväärsel sünnipäeval temale õnne soovida. Juubilaril tema elus on tulnud mõ^ ningaidki waterioosid läbi teha. Ta kasvas Tartumaa talus, pidas ise Tartumaal talu, õppis õigusteadust, tegutses Eestis majanduse alal. Taganes ülevõimu eest Rootsi ja tegutses uuesti majanduse alal. Siis jõudis Torontosse ja asus elamuidjehi-tama. Ikka võimaluste piires, alul kehvemaid ja od'avamai!d ja süs päris häid ja luksuslikke. Ta" ei ehita neid enam. Selle; asemel elab i$e oma luksuslikus elamus Lääne-Torontos, kasvatab marjapuid ja toidab, mesilasi, t a elab oma isiklikus 'Eedenis Ja see on makšimüni, niida inimene saab oma^ küpsusaastail soovida. Juubilar oli korduvalt Rahvusliku Välisvõitluse'Nõukogu valitud koosseisus ja Vaibadusföndi esimees; E . Urm on okiud algusest peale, vähese vaheajaga Eesti Kirjastus Kanadas juhatuse liige ja nii on temal olnud ema sõna ütelda ka „Meie /Elu' i l mumise Icohta. H. Urin on olnud To^ ronto Eesti Ühispanga krediidükojni-tee esimees ja oma tähelepanus on juhtinud seda laene sahktšioneerivat organit nii, et Eesti Pank poile iäe-nude näol kaotanud raha, sest otsused on olnud läbikaalutud ja õiged. H Urm ei ole olniid Waterloo Ä 'gus, kuid 'ka tenial on tulnud oma Waterlood läbi teha. •i Kuid lahingud kasvatavad iseloomu ja selgitavad mõistust. Nii on jõudinud Hugo Urm oma 80 eluaastani ja oma Eedenisse, Eripeatükk, ja võib olla kpige täht» sam juubilari elus on Karin, tema, abikaasa. Alati malbe, alati sõbralik, ikka üks tipp^perenane on Karin nagu kaimim njiajafvaim, kes ei sekku lahinguisse, l mid oma olemaspluga pehmendab r t o . Pealtvaatajale ^n^ et Karm on annud juubilarile tenia elus suurimz väärtuse — õnneliku abielu. 'Nii plidijüubilair seda väärt olema! Eesti Kirjastus Kanadas juhatus tänab juubilari paljude aastate koostöö eest, soovib temale tulevikuks õnne, ja muidugi ka Karinile veel rohkeid õnneÄe aastaid koos 'Hugoga. ,JMe2® ESii" BT. 48 (1709) 1982 CW maksumädrad (Canadian Sctne) — Teemstujate poolt maksetav Ganada Pension Pla-ni maksumäär tõuseb 1983. aastal kuni 300.60 aastas (maksimaalse sissemaksu puhul) endiselt 268.20 aas^ tas, teatas Revenue minister Pierre Bušsieres. Meed sissemaiksud on senini enam-vähem vastavalt elukallidusele ja palkadetõusule tõusnud. 1983. aastal on tõusumäär 1.89^ pensioni alla kuuluvaist sissetulekuist, kuid pensioniallä kuüluya sissetuleku ülemmäär on nüüd 18,500 endise, s.t. 1982. a. 16,500 dollari asemele. Nii on arusaadav; et sissemaks peab vastavalt tõusm^. Need kes järgmisel aastai vähem kui 18,500 dollarit aastas teenivad, maksavad loomulikult ka vähem pensionifondi. Pensionifondi sissemaks oleneb vastavalt aastateenistusele, pellpool antud tõus on Pühapäeval^21; nov. kogunesid Eesti maksimaalne palga T.E.S. täienduskooli juhatajaH. Ründva ja õpetaja H. Leivat'1 70-dat sünnipäeva ja õpetajate H. , - : Leivati ja IL Luide 30-ne aasta ametijuiuM Marten,H. tupp/juubilarid ELeivat^^^^^^ ley, Gering, ' • ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ^..^ _ 21. nov. Eesti vMaj kohviku tagaruuini koosolekuks ko^- kutuhiud õpetajad leidsid ruumi pi" duliku ihnega — valgete linadega kaetud laudadel asetsesid kohvitassid. iPeagi selgus hoolega varjatud saladus — valmistada üllatust Ij^oos. viibijate keökel olevaile juubilandele: H, Leivatile, L.Euide1e ja H.RÜ2id. H. Mvat tähistas hüjuti oma 70- dat sümiipäeva ja koos õpetaja L. Luide'ga tähistavad nad 30 aastast ametijuübelit. Henn Ründva, olles 1973. aastast alates algkooli juhatajaks, sai hiljuti seitsmekümneseks. Juubilaridele amietatl liffi ja lauldi Nad elagu!" MAALID MtJÜGIL suures Valikus. : V\;:.Helistage>tte 390 Princešs Ave., Willowdate Montrealis jõudis auväärse vanaduse 90 gruppi üks meie populaarseid kujusid meie seas Montrealis — Katarüna Rosenheim. Obiud end ala- ; ti pühendanud kirikutoole, sus Montreali Jaani koguduse naisrmg korraldas sel puhul piduliku sünnipäevä-peo oma sünnipäevalapse austami" .'seks.. •••• : ; Katariina Rosenheim on alati olnud nr. 1 meie hulgas — iseloomus» ; tavad teda tema kolteegid naisringis. Ta on alati' olnud abivalmis kõigis koguduse ettevõtetes ja kokkutulekutes oma lõpmata aktiivsuse ja: hea i abiga, .hoolimata oma vänuseaasta-test, ja alati elurõõmus ja tragi, ndi et tema sõbrad koguduse naisringis on harjunud teda kutsuma nende Imidseks hingeks. iKüi me kutsume Montrealli Eesli Jaani koguduse kirikut koos kõigi ta kõrvalruumidega Montreali Eesli Majaks, siis teeme seda teadagi niiöelda miitteametlikus mõttes, Jkuid ometi võime seda nii' nimetadla ka üsnagi tõelises mõttes, sest nii, kui"- d'as meie elu Montrealis on ko< ndu-jiud algusest peale seJle maja ümber, see on meie Montreaü Eesti Maja. Vaadates tagasi nendele meie esimestele siiasaabumise aastatele me ol'ime õnnelikud, kui leidsime NDÖ" linnaosast just meie enamiku tolleaegsete kodude rajoonis ühe müügilölevä. tuliuue kirikuhoonei mille iUcs siinne kogudus lahkarva-mistel omavahel: d i annud müügile ja küna see hind oli meile sobinud ühes^koos selle ehituse sobivusega TTieüle igas mõtteSi süs sai 1954 aasta sügisel sear teoks meie Montreali eesti elu tsentrum. Seal leidsid otsekohe oma kokkutulekute paigaks Montreali Eesti.Selts, Montreali Ees-. • ti Võitliejate Ühing, Äitreali Eesti Naisselts ja meie skautide ja gaidide 'lipkonnad. Ja seillete lisaks veel, meie noorte täiendus, ja pühapäevakpolid. Välja arvatud meie miiremad peo= õhtud ja mitmed teised kokkutulekud, mis on nõudnud suuremaid rütmie, see Eesti Maja on nüüd koduks meie uuele organisatsioonile Montreali Eesti Pensionäride Klubile, kellele sealsed seltskondlikud miraiid sobivad hästi klubitegevu- • seks. 'Samuti.lisaks skautM^^ noortele Montreali Eesti Noorte rafi-vatantsugrupid. . ''Omakorda on sealt välja kasvanud kõiki meie organisatsioone ühendav • teadetebülletään, mis saadetakse väl'- jaüheskoos Jaani koguduse kiriku-teadetega. Muide — see hästi kooskõlastatud Montreali Eesti Maja on jõudmas lähedale oma kolnieküm-nendale aastapäevale 1984 aasta alul.. • HENN ARVQ • Eelmiste aastate eesikujul > toimub Labrador City ja Wabush'i. lahkuses esimene lumelaager Põhja-Ame^^ä suusatajatele. Seal pU novembri algul ainult' 8 sni lund, aga iga päev sadas pisut juurde ja suusatamine oli võimalik. Viimastel päevadel on sadanud vihriia ja rajad on öökülmade mõjul' muutunud jäisteks ning ohtlikkudeks.: 'Sellest kolme-nädalase kestvusega laagrist võtavad osa kõik kontinendi paremad murdimaa-suusatajad; nende hulgas kä eestlased Robert Vel-lend Ontario meeskonnas ja Peeter; Saar Yukoni treenerina. s Bathuret St., 3H1 Pakid Balti riikidesie p Venemaale Meie s@c8dam@ riide- jci jcitenSupcikkt kuni 19^Ä n@elc9 nefte. Kiik ®n täielikylf kindlusfeifiiiir l a.eniigreerüs perekond Jürgens Kanadasse,; valides asukohaks Äxmtp, kuhu raijati mugav kodu. Jutibilaril on jatkimud aega ja energiat siingi^ võtta osa s^fsköndlikust tööst. JKapt.Jürgens^;b^^ Eesti Käubalaiövastiku Juhtkonna Koondis Torontos asütajaw ja mitmekordne juhatusiliige. Ei ole palju neid rah-vuslikke; ja kirikMkke üritusi, millest jimWlar pole vörtriud c^a. ^vaona tahtel lahkus jäädavalt 1979. av kevadel juubilari abikaasa AureMe, kellega' oli jagatud ühiseid rõõme Ja muresid üle oO^ie aasta, jättes asendtoiatu tühja koha jfiubilari eillu. Kõigist askeldustest loobunud, see tüse töömees on kapteni merekaijüti . vahetanud ^.Ehäitare" toaga, kus veedab oma puhkepäevi;: Juiibilari' sünnipäeval oli õnnitleja-" te vastuvõtt tema tiitre mugavas kodus. Tervitajatelt o i palju südamesoojust jaüilli Armas. Gustav —^ soovinie v ^ Sujjc tugevat tervist ja palju helgeid 15. nov. tähistas oma juubelisünnipäeva Merritt Island Floridas kaip-ten Kõu Walter. Ta sündis Käsmus kapten Ruddf ja ema Leena pojana. Lõpetas Tallinna Reaalkool. 1930 a. augustis sõitis tä oma venna Ahtoga väikeses purjepaadis üle ookeani, sünnitades palju tähelpanu ja kõmu ajakirjanduses. Nad saabusid 19. dets. Miamisse. Sealt edasi •Kariibidesse ja 1931 aastal New Yorki, sealt hakkas sõitma laevadel kauges idas. 1934 tuli tagasi Eestisse, kus teenis aega mereväes. Abiellus' Klarissa Markvelliga, selllest abielust on neil kolm tütart: Äloha, Maiia ja Helme. Lõpetas niere^kooli 1939 ja sõitis Ran-gi kompanü laevadel, alul, tiiürinie-hena ja siis kaptenina, kuni venelased Eesti üle võtsid. (Siis sõitis Eel-singi ja Tallinna viahet põlevkiviläa-duhgiga, kuni avanes võimalus oma pere kaasa võtta. Laev pommitati, ta parandas laeva ja .põgenes perega Rootsi. 'Riskis veelkord tagasi mimia ja Soomest 964 eestlast — i^genikku Rootsi tuua. 1945' aastal juuli kuus, 48 jalases purjepaadis, oma perega, algas jälle, teistkordselt^^ reis üle Inglismaa ja Hispaania, üle ookeani otse Miamisse, kuhu jõuti Lõikustänupühal. Töötas j^lle venna Ahtoga laevadel ja 1953^8 Miami üli-kopli juures okeanograafia alal. Peale selle St. Thomäses sadama lootsina. Selle järele kohn aastat Kariibides ja kauges idas, kuni Vietnami sõja lõpuni. Saabudes tagasi Miamis-^ se töötas „AlcoIntemationalis", kuni jäi puhkepaigale. • Kõu Walter on isiksus, kelle eeskujul nii paljud eestlased põgeneisid väikestel paatidel üle ookeani va^ basse maailma, Ameerikasse omale uut kodu rajama. Tänu, õnne ja tervist juubilarile, v Vcfipadi f€3 mööbli k@emili§i§ puhastus samuti akende pesemine. „Scotch stainguard" hhma sees. Söögituba, elutuba ja koridor $59.95. Pensionäride korteritele hinna-alandus. PEETER VALING - Tel. 6904961 Äri lahtioleku ajad: esmaspäevast ~ laupäevani kl. 9 hom. — kl. 5 pl. KESKNÄDALATEL suletud. Pärast kella 5 kokkuleppel telefoni teel. B A L T I C EXPORTING C O . Roncesvalles Ave., Toronto, ()ntario MoR 2N3 Td. 33i-309g Seoses nqortehöki 25. aasta juube-liga Esso Petroleum'! president Gond Thomson teatas 2. nov. ajakirjanduse esindajatele korraldatud einel Sheräton Hotellis, et Esso kompanii hakkab hokiala 'käendajaks jäiTgimise kolm© aasta jooksul $900.00D-lise medalite programmiga ja ühtlasi on esimeseksi) toetajaks noortehoki nädalale Kanadas, mis on plaanis; 15. kuni 22. jaan. 1983. . Saavutusmedalad (3) valib iga ho-klubi peatreener kelle arv liigi 20.000. Hooaja lõpul saab medali väärtuslikum, rohkem edenenud ja sportläs-likum mängija igast klubist. „See on investeerimine tuleviku juhtidelie" nagu mainis presidient Thomson. . Esimene noortehoki nädal 1957 aastal hplmas 54.0CO mängijat, ke^le arv nüüd on;tõusnud 500.00()-le.'Nä-dak ülesanne on tutvustada selle spordiala kasu noorte iseloomu ja spOrdimehellLkkiise arendamisel^ olles üiitlasi ka tribtiut paljudele vabatahtlikele treeneritele, mänedžeride» le, kohtunikele ja haldjatele. MedaMte osas .peaks treenerid kontakti võtma Esso esindusega /kes tihti on aktiivsed hokiinänigu toetajad. Inforniatsiooni annavad ka Larry Skinner, CanAm. Hockey Assoc. (613) 741-2341 jaüeather Sibley, Esso caa LSIÜSri {19ill!llilllllllllillllllllllllllllllllillllllllll)l|||il|||||||||||i||H^ Pühap., 28. nov. kuni 5. dets. EKKT XXVII aastanäitus Peetri kirikus. Neljap., 2. dets. M. 6-^9 p., reedel^ 3. iäets. kl. 6—9 õ., laup., 4. 4ets. kl- 6—9 õ. ja pühap., 5. dets. 2—9 õ. ^Reedel, 3, dets. Tallinn Festivali järelpidu Tartu Collegeis algusega :;M,;7.30.O.:..:..:--V"'^^^^^ Laup., 4. dets. Abistamiskoniltee loterii ja jõuluriiüük „Ehatares" 40 Oid Kingston Rd. kl. 2-5 õ. Pühap., 5. dets. Ella Jostmani ku-dumistööde, Dagmar Finfi ja Armude Pihla käsitööde näitus^nüük Eesti Majas kl. 12-^ õ. ^ Pühap.. 5. dets. Adventscontsert Metropolitan United kirikus (Boiiä ja Queen St. E.) algusega kl. 4 õ. ^ Pühap^ Jõulupuu Eesti Blajas algusega ki 2 P- i v . ; ^ ; ; / : ; ' r; * Piiihap., 19. dets. EKK Jõuluko^t^ sert \ Vana-Ändrese kirikus al^iic k i^: Reedel, 3L dets. uueaasta-vasti-võtu ball Eesti Majas. ^ > Reedel, 31. dets. Toronto gešti Meeskoori Aastavahetuse baU w d - Us Inn ^ The Park algusega k U 5. li^lHlllIilllHIIIIlllIlII lowntowü Woois Äris 9 Q u ^ St. E. Toronto (Yongejuurw) — T©l. S68-30IS Meil on rikkalikus valikus Importeeritud lõngu, Sceland lopi lõng, aS-paca, anchor needlepoint lõng, Iat>y lõng j.t Sobivad varrastel Ja kangasteigedel kudimüseks, põlnüiiilsieks, heegeldamiseks, ti&M-iniseks ja sõlmljsüselks :SIUNDINMYIAST ^: 1 ^ MUSTRIGA Kanvaa nütaia«s värvis ^ s m J D Š A D HINNAD. Avatud: csimäs^.,--kotonap, 9 ^ , ndjap., reedel 9—laup. 9.3(^—4. Meie teine äri: 674 Broädvlew Ave. Tor. — Tel. 409-2003, kell 3-^5 pl. Kui naine petab oma meest tema pärim.a sõbraga, tuleb sellest, et mehed ei too vaenlasi koju. V •^•••^^^^ Kaabakluseni kasvanud loUüstm-metatakse tänapäeval edüsan^muks. •••0 Literatuuri viimase, röögatuse järele ootan ma tavaliselt tema viimast hingetõmmet. j Kogunud NIHITS Restoramkülaline kelnerile: ^,See lible siin peab seakotletf olema! See on ju sea solyamihe." - „Vabandust, mu härra", õiendab kelner. „Ma ei tahtnud teid solvata.", lOÕMÄSSOOTS CENTREPLAZA ^ 128 Queen St. South (Missis^uga Rd.) Štreetsvllle, Ont. TEL. 826-4846 jmaa Natuke napakas „Ma olin juba kolmeaastasena imelaps." :-]y/ 'y^'-y::\;'-r j^ina?''imestab teine. „Jah, ma olin sel ajal sama tark ^sBsoailJ kui praegu." •
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, December 2, 1982 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1982-12-02 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E821202 |
Description
Title | 1982-12-02-08 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | NajAPÄEVAL, Ž. DETSEMÖMt - THÜRSDAY, DECEMBEE 2 H U G O URM Eesti iCaubabeva&titoa jufiit&oma Koondis Torontos omaib meeldiva traditsioom', meenutada, ja tõsta esile oma 'liikmeid, M e l jooiksm aasta kestel on juubelisünnilpäev. Novembrikuu ,,piibuijutu';dhtu*' koosistumisel -koondise abiesitmees Artur Fakq.(esimees kaipt. Jako Luide oli üks juubilaridest) tervitas ja õnnitles juubilare ja neile hüüti kolm korda elagu. Koondise sekretär kapt. Mihkel Alas kandis sündmuse kalligraafias 'koondise logiraamatusse", mida koosolijad allkirjadega kinnitasid^ Kohvi ja tervisejodkide juures veedeti hubane õhtu. Käesoleva aasta juubilaride hulgas oli rõõmustavalt kohal, hoolimata liiõnigates tervisehäiretest, koondise seenior kaugesõiduicapten Gustav Jürgens, kellel oli täitumis 90-es eluaasta.- •. •• Gustav Xürgens'i sündmusterohke . elutee ^Igas 14. novemibril r892 Se- * liste vallas. Pärnumaal. Mere kutsu- ' misele järgnes ta 17 a. noorukina. Kutsehariduse omandas Narva ja Tallinna Merököolis. Viimase kooli lõpetas seille esimeses lennus 1924. a. kaugesõidukapteni eksamiga; 1920. a. astus G. Jürgens E.V. Veeteede Talitusse teenistusse hüdirograafia- ja meremärkide-asetaja ; m/l ,;Pirita" tüürimehena (kapteni abi). Järgmisel aastal määrati sam^ laeva kapteniks. Siit peale algas G. Jürgens'! peamine elutöö, enam kui kaheks aasta-künrn^. Meremärkide asetamine Eesti territoriaalvetes asuvate karide ja miiude navigatsiooniohtude märgistamiseks oli rahvusvahelise tähtsusega vastutusrikas ülesanne, Imis nõudis täpsust ja olustiku põhjalikku tulidmist. Et kapt. Jürgens oma töjö sooritas hästi, selle tunnuseks annetati temale 1938. a. E.V. • Valgetähd Orden kaasuva diplomiga. Merehädaliste päästmise eest omab Punase Risti elupääste mediali ja osalemisest Vabadussõjas^ vastava medali. Tegeles ka spordiga' ja osa° I les Mere-Kaitseliidius, kus evis laskumises esiküti tiitli. Oli Tallinna Merekooli 'Lõpetanud^^Kaugesõidu Kap- • tenite 'ühingii asutaja liige ja esi? mees, ning sama' ühingu- rinnamärgi '{cavandaja. Kapt. Jürgens. määrati korduv^it Veeteede Talituse esindajaks Merekooli, ja lootside eksamir komisjoni ning palgude muude Veeteede Talituse pädevusse kuuluvate komisjonide koosseito. Muutunud riigikorra juures 'Eestiis, ei peetud kapt. Jürgens'it küllalt usaldatavaks ja ta vallandati 1, juunil 1941. a. hüdrograafia aA „Šek>p-tantT kapteni kohalt, mililel olii teeninud rida aastaäd. 1 Kui mindi hõivama Besti saari; 1941. a. hilissügisel, saatis invasiooni ^ juht; oma adjutandi kapt. G.' Jüi^ gens'i, kui väinamere põhjaliku , tundja järgi, et ta julhiks ööpimeduses riiima^ mandri rannast etteniaäratüd paika Muhu rannas. Operatsioon õnnestus. Kapt. Jürgens vääristati Ida Medalilga ja II kl. Raudristiga. Viimase tegelik • üleandmine (tsiviilisikule) takerdus bürokraatlikku rägastikku. '; 1941.444 töötas ametniikana oma j erialal Eesti Ömaivalitsuse Veeteede . .Ametis. • ••: Viinoase raju pealetulekul septembris 1944. a.võiimaMus temal oniatee-nistüs'koii4 tõttu a/i „BalgaT' eva-loieeridia perekond Saksamaale ikus peatuti Oldienburgis. Rahvusvahelise majanduselu elav^- nedes 1947 a. rakendus kapt. Jürgens Briti Transpordi Ministeeriumi laevadele teenistus Pse tüürimehena. Selle tpttu sai t a ^Ä oma pe- 'rekonna 'Saksamaalt Inglismaale, kus loodi' ajutine ikodiü järgnevaks seitsmeks aastaks. Tugevate isiksuste elulugu ei tarvitse ölla pikk: sündis mi ja nii ja suri Waterloo lahingus sel ja selkuupäeval. Hugo Urni on sündinud 28. 13. 1902 ja elab õnneks edasi meie hulgas. 80-aastane jmibüar ei taha nõrkade hulka kuuluda ja meil on nüüd võimalus auväärsel sünnipäeval temale õnne soovida. Juubilaril tema elus on tulnud mõ^ ningaidki waterioosid läbi teha. Ta kasvas Tartumaa talus, pidas ise Tartumaal talu, õppis õigusteadust, tegutses Eestis majanduse alal. Taganes ülevõimu eest Rootsi ja tegutses uuesti majanduse alal. Siis jõudis Torontosse ja asus elamuidjehi-tama. Ikka võimaluste piires, alul kehvemaid ja od'avamai!d ja süs päris häid ja luksuslikke. Ta" ei ehita neid enam. Selle; asemel elab i$e oma luksuslikus elamus Lääne-Torontos, kasvatab marjapuid ja toidab, mesilasi, t a elab oma isiklikus 'Eedenis Ja see on makšimüni, niida inimene saab oma^ küpsusaastail soovida. Juubilar oli korduvalt Rahvusliku Välisvõitluse'Nõukogu valitud koosseisus ja Vaibadusföndi esimees; E . Urm on okiud algusest peale, vähese vaheajaga Eesti Kirjastus Kanadas juhatuse liige ja nii on temal olnud ema sõna ütelda ka „Meie /Elu' i l mumise Icohta. H. Urin on olnud To^ ronto Eesti Ühispanga krediidükojni-tee esimees ja oma tähelepanus on juhtinud seda laene sahktšioneerivat organit nii, et Eesti Pank poile iäe-nude näol kaotanud raha, sest otsused on olnud läbikaalutud ja õiged. H Urm ei ole olniid Waterloo Ä 'gus, kuid 'ka tenial on tulnud oma Waterlood läbi teha. •i Kuid lahingud kasvatavad iseloomu ja selgitavad mõistust. Nii on jõudinud Hugo Urm oma 80 eluaastani ja oma Eedenisse, Eripeatükk, ja võib olla kpige täht» sam juubilari elus on Karin, tema, abikaasa. Alati malbe, alati sõbralik, ikka üks tipp^perenane on Karin nagu kaimim njiajafvaim, kes ei sekku lahinguisse, l mid oma olemaspluga pehmendab r t o . Pealtvaatajale ^n^ et Karm on annud juubilarile tenia elus suurimz väärtuse — õnneliku abielu. 'Nii plidijüubilair seda väärt olema! Eesti Kirjastus Kanadas juhatus tänab juubilari paljude aastate koostöö eest, soovib temale tulevikuks õnne, ja muidugi ka Karinile veel rohkeid õnneÄe aastaid koos 'Hugoga. ,JMe2® ESii" BT. 48 (1709) 1982 CW maksumädrad (Canadian Sctne) — Teemstujate poolt maksetav Ganada Pension Pla-ni maksumäär tõuseb 1983. aastal kuni 300.60 aastas (maksimaalse sissemaksu puhul) endiselt 268.20 aas^ tas, teatas Revenue minister Pierre Bušsieres. Meed sissemaiksud on senini enam-vähem vastavalt elukallidusele ja palkadetõusule tõusnud. 1983. aastal on tõusumäär 1.89^ pensioni alla kuuluvaist sissetulekuist, kuid pensioniallä kuüluya sissetuleku ülemmäär on nüüd 18,500 endise, s.t. 1982. a. 16,500 dollari asemele. Nii on arusaadav; et sissemaks peab vastavalt tõusm^. Need kes järgmisel aastai vähem kui 18,500 dollarit aastas teenivad, maksavad loomulikult ka vähem pensionifondi. Pensionifondi sissemaks oleneb vastavalt aastateenistusele, pellpool antud tõus on Pühapäeval^21; nov. kogunesid Eesti maksimaalne palga T.E.S. täienduskooli juhatajaH. Ründva ja õpetaja H. Leivat'1 70-dat sünnipäeva ja õpetajate H. , - : Leivati ja IL Luide 30-ne aasta ametijuiuM Marten,H. tupp/juubilarid ELeivat^^^^^^ ley, Gering, ' • ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ^..^ _ 21. nov. Eesti vMaj kohviku tagaruuini koosolekuks ko^- kutuhiud õpetajad leidsid ruumi pi" duliku ihnega — valgete linadega kaetud laudadel asetsesid kohvitassid. iPeagi selgus hoolega varjatud saladus — valmistada üllatust Ij^oos. viibijate keökel olevaile juubilandele: H, Leivatile, L.Euide1e ja H.RÜ2id. H. Mvat tähistas hüjuti oma 70- dat sümiipäeva ja koos õpetaja L. Luide'ga tähistavad nad 30 aastast ametijuübelit. Henn Ründva, olles 1973. aastast alates algkooli juhatajaks, sai hiljuti seitsmekümneseks. Juubilaridele amietatl liffi ja lauldi Nad elagu!" MAALID MtJÜGIL suures Valikus. : V\;:.Helistage>tte 390 Princešs Ave., Willowdate Montrealis jõudis auväärse vanaduse 90 gruppi üks meie populaarseid kujusid meie seas Montrealis — Katarüna Rosenheim. Obiud end ala- ; ti pühendanud kirikutoole, sus Montreali Jaani koguduse naisrmg korraldas sel puhul piduliku sünnipäevä-peo oma sünnipäevalapse austami" .'seks.. •••• : ; Katariina Rosenheim on alati olnud nr. 1 meie hulgas — iseloomus» ; tavad teda tema kolteegid naisringis. Ta on alati' olnud abivalmis kõigis koguduse ettevõtetes ja kokkutulekutes oma lõpmata aktiivsuse ja: hea i abiga, .hoolimata oma vänuseaasta-test, ja alati elurõõmus ja tragi, ndi et tema sõbrad koguduse naisringis on harjunud teda kutsuma nende Imidseks hingeks. iKüi me kutsume Montrealli Eesli Jaani koguduse kirikut koos kõigi ta kõrvalruumidega Montreali Eesli Majaks, siis teeme seda teadagi niiöelda miitteametlikus mõttes, Jkuid ometi võime seda nii' nimetadla ka üsnagi tõelises mõttes, sest nii, kui"- d'as meie elu Montrealis on ko< ndu-jiud algusest peale seJle maja ümber, see on meie Montreaü Eesti Maja. Vaadates tagasi nendele meie esimestele siiasaabumise aastatele me ol'ime õnnelikud, kui leidsime NDÖ" linnaosast just meie enamiku tolleaegsete kodude rajoonis ühe müügilölevä. tuliuue kirikuhoonei mille iUcs siinne kogudus lahkarva-mistel omavahel: d i annud müügile ja küna see hind oli meile sobinud ühes^koos selle ehituse sobivusega TTieüle igas mõtteSi süs sai 1954 aasta sügisel sear teoks meie Montreali eesti elu tsentrum. Seal leidsid otsekohe oma kokkutulekute paigaks Montreali Eesti.Selts, Montreali Ees-. • ti Võitliejate Ühing, Äitreali Eesti Naisselts ja meie skautide ja gaidide 'lipkonnad. Ja seillete lisaks veel, meie noorte täiendus, ja pühapäevakpolid. Välja arvatud meie miiremad peo= õhtud ja mitmed teised kokkutulekud, mis on nõudnud suuremaid rütmie, see Eesti Maja on nüüd koduks meie uuele organisatsioonile Montreali Eesti Pensionäride Klubile, kellele sealsed seltskondlikud miraiid sobivad hästi klubitegevu- • seks. 'Samuti.lisaks skautM^^ noortele Montreali Eesti Noorte rafi-vatantsugrupid. . ''Omakorda on sealt välja kasvanud kõiki meie organisatsioone ühendav • teadetebülletään, mis saadetakse väl'- jaüheskoos Jaani koguduse kiriku-teadetega. Muide — see hästi kooskõlastatud Montreali Eesti Maja on jõudmas lähedale oma kolnieküm-nendale aastapäevale 1984 aasta alul.. • HENN ARVQ • Eelmiste aastate eesikujul > toimub Labrador City ja Wabush'i. lahkuses esimene lumelaager Põhja-Ame^^ä suusatajatele. Seal pU novembri algul ainult' 8 sni lund, aga iga päev sadas pisut juurde ja suusatamine oli võimalik. Viimastel päevadel on sadanud vihriia ja rajad on öökülmade mõjul' muutunud jäisteks ning ohtlikkudeks.: 'Sellest kolme-nädalase kestvusega laagrist võtavad osa kõik kontinendi paremad murdimaa-suusatajad; nende hulgas kä eestlased Robert Vel-lend Ontario meeskonnas ja Peeter; Saar Yukoni treenerina. s Bathuret St., 3H1 Pakid Balti riikidesie p Venemaale Meie s@c8dam@ riide- jci jcitenSupcikkt kuni 19^Ä n@elc9 nefte. Kiik ®n täielikylf kindlusfeifiiiir l a.eniigreerüs perekond Jürgens Kanadasse,; valides asukohaks Äxmtp, kuhu raijati mugav kodu. Jutibilaril on jatkimud aega ja energiat siingi^ võtta osa s^fsköndlikust tööst. JKapt.Jürgens^;b^^ Eesti Käubalaiövastiku Juhtkonna Koondis Torontos asütajaw ja mitmekordne juhatusiliige. Ei ole palju neid rah-vuslikke; ja kirikMkke üritusi, millest jimWlar pole vörtriud c^a. ^vaona tahtel lahkus jäädavalt 1979. av kevadel juubilari abikaasa AureMe, kellega' oli jagatud ühiseid rõõme Ja muresid üle oO^ie aasta, jättes asendtoiatu tühja koha jfiubilari eillu. Kõigist askeldustest loobunud, see tüse töömees on kapteni merekaijüti . vahetanud ^.Ehäitare" toaga, kus veedab oma puhkepäevi;: Juiibilari' sünnipäeval oli õnnitleja-" te vastuvõtt tema tiitre mugavas kodus. Tervitajatelt o i palju südamesoojust jaüilli Armas. Gustav —^ soovinie v ^ Sujjc tugevat tervist ja palju helgeid 15. nov. tähistas oma juubelisünnipäeva Merritt Island Floridas kaip-ten Kõu Walter. Ta sündis Käsmus kapten Ruddf ja ema Leena pojana. Lõpetas Tallinna Reaalkool. 1930 a. augustis sõitis tä oma venna Ahtoga väikeses purjepaadis üle ookeani, sünnitades palju tähelpanu ja kõmu ajakirjanduses. Nad saabusid 19. dets. Miamisse. Sealt edasi •Kariibidesse ja 1931 aastal New Yorki, sealt hakkas sõitma laevadel kauges idas. 1934 tuli tagasi Eestisse, kus teenis aega mereväes. Abiellus' Klarissa Markvelliga, selllest abielust on neil kolm tütart: Äloha, Maiia ja Helme. Lõpetas niere^kooli 1939 ja sõitis Ran-gi kompanü laevadel, alul, tiiürinie-hena ja siis kaptenina, kuni venelased Eesti üle võtsid. (Siis sõitis Eel-singi ja Tallinna viahet põlevkiviläa-duhgiga, kuni avanes võimalus oma pere kaasa võtta. Laev pommitati, ta parandas laeva ja .põgenes perega Rootsi. 'Riskis veelkord tagasi mimia ja Soomest 964 eestlast — i^genikku Rootsi tuua. 1945' aastal juuli kuus, 48 jalases purjepaadis, oma perega, algas jälle, teistkordselt^^ reis üle Inglismaa ja Hispaania, üle ookeani otse Miamisse, kuhu jõuti Lõikustänupühal. Töötas j^lle venna Ahtoga laevadel ja 1953^8 Miami üli-kopli juures okeanograafia alal. Peale selle St. Thomäses sadama lootsina. Selle järele kohn aastat Kariibides ja kauges idas, kuni Vietnami sõja lõpuni. Saabudes tagasi Miamis-^ se töötas „AlcoIntemationalis", kuni jäi puhkepaigale. • Kõu Walter on isiksus, kelle eeskujul nii paljud eestlased põgeneisid väikestel paatidel üle ookeani va^ basse maailma, Ameerikasse omale uut kodu rajama. Tänu, õnne ja tervist juubilarile, v Vcfipadi f€3 mööbli k@emili§i§ puhastus samuti akende pesemine. „Scotch stainguard" hhma sees. Söögituba, elutuba ja koridor $59.95. Pensionäride korteritele hinna-alandus. PEETER VALING - Tel. 6904961 Äri lahtioleku ajad: esmaspäevast ~ laupäevani kl. 9 hom. — kl. 5 pl. KESKNÄDALATEL suletud. Pärast kella 5 kokkuleppel telefoni teel. B A L T I C EXPORTING C O . Roncesvalles Ave., Toronto, ()ntario MoR 2N3 Td. 33i-309g Seoses nqortehöki 25. aasta juube-liga Esso Petroleum'! president Gond Thomson teatas 2. nov. ajakirjanduse esindajatele korraldatud einel Sheräton Hotellis, et Esso kompanii hakkab hokiala 'käendajaks jäiTgimise kolm© aasta jooksul $900.00D-lise medalite programmiga ja ühtlasi on esimeseksi) toetajaks noortehoki nädalale Kanadas, mis on plaanis; 15. kuni 22. jaan. 1983. . Saavutusmedalad (3) valib iga ho-klubi peatreener kelle arv liigi 20.000. Hooaja lõpul saab medali väärtuslikum, rohkem edenenud ja sportläs-likum mängija igast klubist. „See on investeerimine tuleviku juhtidelie" nagu mainis presidient Thomson. . Esimene noortehoki nädal 1957 aastal hplmas 54.0CO mängijat, ke^le arv nüüd on;tõusnud 500.00()-le.'Nä-dak ülesanne on tutvustada selle spordiala kasu noorte iseloomu ja spOrdimehellLkkiise arendamisel^ olles üiitlasi ka tribtiut paljudele vabatahtlikele treeneritele, mänedžeride» le, kohtunikele ja haldjatele. MedaMte osas .peaks treenerid kontakti võtma Esso esindusega /kes tihti on aktiivsed hokiinänigu toetajad. Inforniatsiooni annavad ka Larry Skinner, CanAm. Hockey Assoc. (613) 741-2341 jaüeather Sibley, Esso caa LSIÜSri {19ill!llilllllllllillllllllllllllllllllillllllllll)l|||il|||||||||||i||H^ Pühap., 28. nov. kuni 5. dets. EKKT XXVII aastanäitus Peetri kirikus. Neljap., 2. dets. M. 6-^9 p., reedel^ 3. iäets. kl. 6—9 õ., laup., 4. 4ets. kl- 6—9 õ. ja pühap., 5. dets. 2—9 õ. ^Reedel, 3, dets. Tallinn Festivali järelpidu Tartu Collegeis algusega :;M,;7.30.O.:..:..:--V"'^^^^^ Laup., 4. dets. Abistamiskoniltee loterii ja jõuluriiüük „Ehatares" 40 Oid Kingston Rd. kl. 2-5 õ. Pühap., 5. dets. Ella Jostmani ku-dumistööde, Dagmar Finfi ja Armude Pihla käsitööde näitus^nüük Eesti Majas kl. 12-^ õ. ^ Pühap.. 5. dets. Adventscontsert Metropolitan United kirikus (Boiiä ja Queen St. E.) algusega kl. 4 õ. ^ Pühap^ Jõulupuu Eesti Blajas algusega ki 2 P- i v . ; ^ ; ; / : ; ' r; * Piiihap., 19. dets. EKK Jõuluko^t^ sert \ Vana-Ändrese kirikus al^iic k i^: Reedel, 3L dets. uueaasta-vasti-võtu ball Eesti Majas. ^ > Reedel, 31. dets. Toronto gešti Meeskoori Aastavahetuse baU w d - Us Inn ^ The Park algusega k U 5. li^lHlllIilllHIIIIlllIlII lowntowü Woois Äris 9 Q u ^ St. E. Toronto (Yongejuurw) — T©l. S68-30IS Meil on rikkalikus valikus Importeeritud lõngu, Sceland lopi lõng, aS-paca, anchor needlepoint lõng, Iat>y lõng j.t Sobivad varrastel Ja kangasteigedel kudimüseks, põlnüiiilsieks, heegeldamiseks, ti&M-iniseks ja sõlmljsüselks :SIUNDINMYIAST ^: 1 ^ MUSTRIGA Kanvaa nütaia«s värvis ^ s m J D Š A D HINNAD. Avatud: csimäs^.,--kotonap, 9 ^ , ndjap., reedel 9—laup. 9.3(^—4. Meie teine äri: 674 Broädvlew Ave. Tor. — Tel. 409-2003, kell 3-^5 pl. Kui naine petab oma meest tema pärim.a sõbraga, tuleb sellest, et mehed ei too vaenlasi koju. V •^•••^^^^ Kaabakluseni kasvanud loUüstm-metatakse tänapäeval edüsan^muks. •••0 Literatuuri viimase, röögatuse järele ootan ma tavaliselt tema viimast hingetõmmet. j Kogunud NIHITS Restoramkülaline kelnerile: ^,See lible siin peab seakotletf olema! See on ju sea solyamihe." - „Vabandust, mu härra", õiendab kelner. „Ma ei tahtnud teid solvata.", lOÕMÄSSOOTS CENTREPLAZA ^ 128 Queen St. South (Missis^uga Rd.) Štreetsvllle, Ont. TEL. 826-4846 jmaa Natuke napakas „Ma olin juba kolmeaastasena imelaps." :-]y/ 'y^'-y::\;'-r j^ina?''imestab teine. „Jah, ma olin sel ajal sama tark ^sBsoailJ kui praegu." • |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-12-02-08