1982-12-02-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
JALEHT
Nr. 48 (1709) 1982
Second Class Mail Registration No. 1354.
NEUAPÄEVAL, 2. DETSEMBRIL — THURSDÄY, DECEMBER 2 XXXIII aastakäik
KES ON UUS
Efiimises „Meie Elus" tõime teate
„Eesti Päevalehe" järgi Eestist pärineva
ärahüppaja kohta, kes Nõukogude
turismigrupist tulles taotles'
asüüli Hijspaania võlmudefit. Tele*
foniinformatsioonis oli kuulmisviga
nimes;
|a õige nimi on Elbert
Tuganov, kes on 62-aastane (sünd.
1920 Bakuus) ja tuhiud Eestisse juba
Isiipsenaoptandina. Tema kooliskäik
toimus Eestis. 1937/38 vübis
Berliinis ülmiasjanduse õpingutel.
Eestis on ta olnud nukufilmide pioneeriks,
äratades oma loominguga tähelepanu
ka väljaspool N. Liitu. Tu-ganov
töötas Randveresse loodud!
nukufihni ateljees ja sa^ teenelisel
rahvakunstniku tUtli. Parteisse ei oi©
ia kuulunud.
i Tartu Ülikooli|350. aastapäeva tähistamisel Tartu College'is oli osa akadeemilisi organisatsioone esitatud
oma lipuga. Vasakult: Korp! Frat. Tartuensis, Korp! India, Korp! Amicitla, Korp: Revelia,
Korp! FiliaePatriae, Korp! Rotali^ Korp!• Sakala ja,EestiÜliõ^
: ~ 'ir,-•^••.^ • ^ ' : T o t o ; O : - H a a m ä r •
aailma ähvardab
: ^..Möödunud/pühapäeväl4äM
belit: t b t ü Instituudi ja eesti
§d rõhutati mde kõrgema haridusasutiseosÄ Jbiltuuri; teaduste Ja har^^
ning talletaoiisel tulevastele põlvedele.
Aktusel kus
tulevikumeeleölü;
arv tingis voas nii i ka
f idjulük üritus algas üiiöpilasör^ä-
. nisatsioonide lippiide : sissetoQniiše-ga.
Lipurivis oli4 EÜS^ Korp!-de Sakala,
Ugalav Rotalia, Filiae Patriae,
Revdia, India, Amicitia; Frat; Tartuensis.
r . - ^ : ' : - . : -
•Korraldavaiks üliõpilasorganlsat-sioonrks
oli Korp! Ugala kui tänavu
presideeriv 'könyeiit.
Korp! ügala vilistlane piisikopKad
Raudsepp pidas päiye, meenutades
meie paljusid — rootsi, saksa, vene
ja eesti — faase läbiteinud aima ma-t0i<
it> viäites^^^^^^^ et ainus
õiiis ja ülIÄ aeg meie haridustenip'
Iile oli vaba Eesti aeg. — „Enani ei
ole Eestis vabu üliõpilasorganisatsioone
ega mõttevabädustki. Ollakse
surutud kui kinnisesse ümbrikkur
meie haridüs-emä on ahelais! Kodumaal
valitseb südameis ja pürgib aga
vabaduse ihk, mis aastasadu on meie
Tartu ülikooli iandnüd!'!; ; ^ ^ ^
Avasõnas tervitas BKL sejiidrRoy
till CKorp! Ügala) kokkut^lnuiÜ ning
andis sõna tervitusilcs. ; .
' -Toronto ülikooli presidendi Jarnes
.Ham'i poolt tervitas eesti päritoluga
Märvi Rickfer, kelle sõnavõtust osa
oli eesti keeles', väiitesy et vaatamata
oma mõnevõrra puudulikule keeleoskusele
bn ta tunded eestlusevosas •
jätkuvalt mx^ioi ja soojad.
Järgnevalt sai sõna tervituseks
lätlai^e: Egils; Tanm Korp! :„Pat^
riast", esindades Läti Korporatsioonide
Liitu: ,^õprüs- ja akadeemilised;
sidemed, mis kunagi vabaduses alustatud,
jät'k|ivad edukalt ka poliitiliste
paguiaštena vabas mäaümas."
Edasi tutvustas dr. Endel Aruja
külaliskõnelejat, ainukest kohalviibivat
Tartu Ülikooli õppejõudu, prof.
Alo Rauni ÜSA-st, keÜe^elutee ja
-töö hõlmab palju teaduskondi ja
ajajärke. Sündinud Eestis 1905. a.,
õppis Alo Raun keeleteadust Tartus
ja Budapestis, j Oli Akadeemilise
. Emakeele Seltsi teaduslik sekretär
1937—39. a. Lektorina töötanud Balr
ti Ülikoolis Hamburgis ja Pinnebergis
1946—49 ning oli selle rektoriks aas--
tatel 1948-49. Pacific Lutheran Col-ege
— 1949—51; Jyväskyläs, Soomes
196(Kf61; 1962. aastasL alates Indiana
ülikooli õppejõud. Mitme teadusliku
ühingu liige. Üks tema hüisema-test
töödest on käesoleval aastal Torontos
ilmunud y,Eesti keele etümoloogiline
teatmik". .
Oma ülevaatlikus ja faktidega varustatud
aktusekõnes avaldas prof.
Raun oma isiklikke mälestusi ja tähel
epanekuiid iseseisvusaegsest ülii-koolist.
:
•Kirjeldades lapsepõlvemälestusi
igapäevasesest ülikoolist mööda kõndimisest
kuni tegeliku osavõtuni, tuletas
ta meelde rasikusi ülikooli raamatukogu
taastamisel, kompetentsete
õppejõudude puudumist -algaasta-
• tel, n.n. „hädavahendeid", „määrali-si"
õppejõude, usuteaduse teaduskonna
telckimist, elujõulisemaid ning
nõrgemaid teaduskondi, välismaiseid
õppejõude, optante, õpetamistasude
maksmist välisvaluutas, soomlaste
osa professuuris, uute teaduskonda-de
rajamist (näit. läänemere-keeled,
eesti ja naabermaade muinasteadus
jne.) Mõne aastaga loodi oma hari-
; tud tegelaste kaader' kõigi ametid
•kohtade jaoks, mida iseseisev kui-tuurriik
ja ^rahvas vajas. Tartu ülikooli
Õppejõudude koosseis, kuhu
varem oli pääsnud äiniilt mõni üksik,
eestlane, suudeti "täiesti eestis-;
tada juba 1930-ndaiks aastaiks ja
seejuures mitte ainult säilitada, vaid'
koguni tõsta õppetöö taset ja viljakust.
—
'Kõneleja väitis, et me' saavutused
olnuksid veelgi silmapais tvamäd, kui
meid vaid oleks lastud rahus elada;.
— „Löodame ainult, et korduvad veel
aj ad, kus oma rahvuslikke püüdeid
saame takistamata jätkata!"
Kavalises osas esitas „Estonia"
segakoor dr. Roman Toi juhatusel
ilmekalt ja mõjulepääšnult kolm laulu:
K;. Türnpuu „Priiuse hommik",
• M. Saare „0h kodumaa" ja Lüdigi
„Sääl kord kasvab".
; Lõppsõnas. tuletas EÜS esimees
Ivar Nippak meelde, et eesti akadee-
. miline pere on küirhajutatud iile terve
maailma ning tõrvikutega rongi-käigu,
tähistamaks Tartu Ülikooli
aastapäeva, nagu see toimus 50. aastat
tagasi, ei teostu kuskil, elavad
vabad mõtted ning taotlused siiski
edasi. — „Tõrvikud põlegu kimagi
uuesti vabadusvalguses!"
Piduliku." aktuse lõpul kõlas Vaba
Eesti hümn Tartu XolJege'i peasaalis,
mille heledal tagaseinal oli seni
' samavärviline „TARTU" esmakordselt
üles kullatud!, nime all aastad
' ;i63^i982.v--':.''--;
Maailmamajandust ohustab ksiu-landussõda,
mida püüdis vältida f%
riigi esmdajate konverents Ger
Eriti pinev on kaubavahetuse pl
ial USA ja Euroopa vahekord, Ma»
fatonkonverentsil, mida tuli pikendada
muigi koickuleppe saavutadii-jeks.
Eriliseks probleemiks on riik-
'ökud juurdemaksud pSlhiinajaiidüs-saadustele
Euroopas. ja võibolla
ka Kanada ähvardavad müüa oma
saadusi dumpinghindadega maailma,
tiirule, et suruda välja võistlejad.
Konverents ei toonud selget lahendust,-
mihi$tri tugev
JUHAN AAVIK SURNUD
Rootsis suri 26. novembril kõ^
ges vanaduses silmapaistev eestS
helilooja ja muusikategelane Juhan
Aavik. Ta oli 98 aastane,
vaimselt V(^l erk kuid raske
kuulmisega ja kaotanud nä^smL
se.
Juhan Aavik sündis 29. jaanua-rU
1884. a. Viljandimaal Holstre-
Pulleritsu koolimajas sealse
koolmeistri pojana. Muusikahariduse
sai Peterburgi Konservatooriumis,
mUle kursuse lõpetas
kahel erialal (trompetimängus
1907 ja kompositsioonis 1911).
Oli Tartu ,,Vanemuise" sümfooniaorkestri
dirigent 1911—23,
„Vanemuise" teatri muusikajuht,
„Vanemuise" Muusika Osakonna
koorijuht. Tartu Kõrgema Muusikakooli
direktor 1919—25. Tallinnas
,3stonia" muusikajuht
1925-33, EMO koorijuht, Tallln-na
Konservatooriumi õppejõud.
OÜ EesÜ Laiiljate Liidu e^ees,
.JWuusikalehc^" toimetaja, Helikunsti
Sihtk|pitali Valitsuse esL
mees ja juh^ltanud laulupidusid.
1944. a. asud Rootsi.
Juhan Aavik on loonud oma pika
muusikalise tegevuse kestel
hulk koorilaule ja andnud välja
koorikogusid. Samuti viislstsmud
lastelaule, soololaule. Samuti on
ta kirjutanud instrumentaalmuusikat.
Paguluses Juhan Aavik võttis
elavalt osa eesti muusikaelust,
oli üldjuhiks laulupidudel ka
väljaspool Rootsit. Hinnatavaks
teeneks on tema poolt kirjutatud
Eesti Muusika Ajalugu, mis i l mus
Stokhohnis i(1965, 1969).
m
ARGENTIINA SAI INGLIS!
TÜr Inglise ajakirjanduse teatel on tõenäolik,
et ArgentUna sai Inglise sõ-jasaladused
Moskva kaudu. Oletuse
põhjuseks on äsja avastatud salakuulaja
Inglise armees, kes korduvalt
käis Falklandi sõja ajal N. Oidu
saatkonnas Londonis. Noor sõjaväe»
lane vastuluureüksusest vahistati
neil päevil, kuid lähemaid andmeid
d ole veel avaldatud.
MK^Kontsertbiir©©
NORMAN REINTÄMM orelil
St. W. 3. detsembri^^^^^^
BAAR — TANTS — ESNELA^^ — esinevad „PÖSITil VSIES) -.
-••.rMEHED^^ l/lHihapäeval, : i 9 . - d e t ^ r ä^
Sissepääs tasuta abilistde, teistele $4.~ | VanarAhdres^ kirikus^^^^^
NEW YORK (M.E.) —Ühenduses
äsjase Läti Vabariigi 64. aastapäevaga
oodati Balti poliitiliste küsimustega
tegelevais ringkonnis huviga
USA uue välisministri Vastavat avaldust,
et sellest teha järeldusi tema
hoiakust okupeeritud Eesti, Läti-, ja,
Leedu asjas. ^
Mirti George P. Schultz oma pikemalt
sõnastatud tervituses, mille ta
saatis Läti Vabariigi diplomaatilisele
esmdäjale dr, Ainaid IMngbiergsile,
kes on Chärges d'Affaires ametiast-mes,
— khmitas USA yalitsüsf ja
rahva häid soove Läti Vabariigi suhtes,
milline oma iseseisvuse aJal oli
rahvusvaheliselt respekteeritud ja
okupeeriti brutaalse vägivallaga
Nõukogude anneelt. Ameeriklased
usuvad khidlalt, et I^ti rahva enesemääramise
õigust ei saa mitte vägivaldselt
riisuda. USA ei ole algusest
JJeale tunnustanud Läti Vabariigi
jõuga inkorporeerimist N. Liitu 1940.
: a. Kõik, kes tegutsevad õigluse põh-lustej,
austavad ja toetavad Läti
raSiva vabaduse ja iseseisvuse püüdlusi
milles nad on näidanud väsimatut
võitlusjõudu.
^ Analoogiline soojasõhallne tervitus
saabus Leedu Vabariigi aastapäeva
puhul Leedu dipl. esfaidajale, ja president
R. Reagan oli saatnud telegrammi
Leedu Vabastamise Ülem-komiteele.
Selles ta kordas, et USA^
ei saa legaliseerida Leedu, Läti ja •
Eesti vägivaldset o&upeerimist N.
Liitu. USA leedulased pn hoidnud
elavana küsimust — mis ühenduses
soveti dominatsiowii all olevas Leedus,
Palvetame, et hümesed Leedus,
samuti kui kõik teised türannide all
olevad rahvad on ühel päeval taas
Kanada välisminister Allan Mac-
Eachen teatas Ottawas, et valitsusel
on kavas alustada läbirääkimisi
Moskvas, et elustada kultuurilist ja
teafduslikku sidepidamist, mis katkestati
Kanada poolt, kui N/ Liidu
väed tungisid Afganistani 1979. a.
Välisnünister loodab, et kontaktide
kaudu on võimalik mõjustada N. Liidu
valitsust, et see pehmendab oma
senist hoiaku^ mõnes teravas polüti
lises küsimuses, Arvestades seda, tuleb
jätta kõrvale sellised küshnused
nagu ^ sõda Afganistanis, sõjaväeline
diktäti ur Poolas, inimõiguste maha-
Eunmüne N. Ludus ja relvastuse suurendamine.
Välisminister märkis, et mitte Ka.
nada üksi ei otsi vahekordade normaliseerimist
M. Luduga. S«da teevad
ka Euroopa riigid ja USA. Kui
kõik need riigid püüavad mõjustada
H.LUdüj valitsust oma senise polütir
ka revideerimiseks, lootes et see ehk
annab tulemusi.
Metropolitan Toronto sikhide juhid
ennustavad, et uued löömingud
hindude vahel võivad Torontos aset
leida. Nende juht, kes korraldas demonstratsiooni
Toroiitos, selle rahvusgrupi
iseseisvuse' taotluste toetamiseks
Indias, väitis, et India valitsus
püüab oma agentide abil maha
suruda selliseid demonstratsioone,
kus neid iganes korraldatakse.
"jfr PVO on hakanud \ organiseerima
oma löögiüksusi Süürias. President
. Havez Ašsad on saanud lubaduse M.
Liidu valitsuselt, et see garanteedlii
SüüriaJe tpetu^^ võimalike lisjraell
riinnakute vast^ ja ann^
jalist sõjalist varustust oma löögi-üksuste
organiseerimiseks ja instruktoreid
nende väljaõpetamiseks. ^
^ Ligemale 30 liberaalide partei iii^
get parlamendis on ähvardanud hääletada
seaduse eelnõu vastu, mis an-riaks
valitsusse õiguse vähendada
riigiametnike; pensione, et riigi;' võlakoormat,
vähendada. Arvestades sellega,
valitsus nähtavasti joobub õrna
kavast. - • -• ^-v::• i . /•
ij!r Konservatüvide partei liikme Per„
rin Beatty küsimuse peale tegi Kanada
peaprokurör Bob Kaplan teatavaks,
et valitsusel on eriUne juhend
immigratsiooriiametnike tarvis, uute
ünmigrantide hindamiseks Kanadasse
asumisel. | Selles juhendis on
loetletud l i i etnilist gruppi. Mõned
.nendest on peetud uusnatsistideb^,
teised rassivaenvilikeks ja kolmandad
anti-semiitideks. Juhend täpsustati
1970. a. ja oli saadetud Välja piiratud
arvul salajase dokumendina kõrgematele
inimigratsiooniametnikele ja
RCMP-le.
Laup., 18: dets. kell 13.00—20.00
.y 19. dets. keH 13.00—18.00
Meisivisandeid ja muljeid akvarellis
Kodu-ateljees: 8 Wascana Ave. Toronto, Ontario
{QueenŠt^E.&Eiver St., I tänav põhjapool Queeril)
Peetri kiriku näitustesaales, '
Mt. Pleasant—Roehampton (Eglintoni lähedal)
28. nov. — 5. dets. 1982
pühapäeviti 2—9 p.l., neljap., reedel ja laup. 6—9 õiitul .
ii-
I
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, December 2, 1982 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1982-12-02 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E821202 |
Description
| Title | 1982-12-02-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | JALEHT Nr. 48 (1709) 1982 Second Class Mail Registration No. 1354. NEUAPÄEVAL, 2. DETSEMBRIL — THURSDÄY, DECEMBER 2 XXXIII aastakäik KES ON UUS Efiimises „Meie Elus" tõime teate „Eesti Päevalehe" järgi Eestist pärineva ärahüppaja kohta, kes Nõukogude turismigrupist tulles taotles' asüüli Hijspaania võlmudefit. Tele* foniinformatsioonis oli kuulmisviga nimes; |a õige nimi on Elbert Tuganov, kes on 62-aastane (sünd. 1920 Bakuus) ja tuhiud Eestisse juba Isiipsenaoptandina. Tema kooliskäik toimus Eestis. 1937/38 vübis Berliinis ülmiasjanduse õpingutel. Eestis on ta olnud nukufilmide pioneeriks, äratades oma loominguga tähelepanu ka väljaspool N. Liitu. Tu-ganov töötas Randveresse loodud! nukufihni ateljees ja sa^ teenelisel rahvakunstniku tUtli. Parteisse ei oi© ia kuulunud. i Tartu Ülikooli|350. aastapäeva tähistamisel Tartu College'is oli osa akadeemilisi organisatsioone esitatud oma lipuga. Vasakult: Korp! Frat. Tartuensis, Korp! India, Korp! Amicitla, Korp: Revelia, Korp! FiliaePatriae, Korp! Rotali^ Korp!• Sakala ja,EestiÜliõ^ : ~ 'ir,-•^••.^ • ^ ' : T o t o ; O : - H a a m ä r • aailma ähvardab : ^..Möödunud/pühapäeväl4äM belit: t b t ü Instituudi ja eesti §d rõhutati mde kõrgema haridusasutiseosÄ Jbiltuuri; teaduste Ja har^^ ning talletaoiisel tulevastele põlvedele. Aktusel kus tulevikumeeleölü; arv tingis voas nii i ka f idjulük üritus algas üiiöpilasör^ä- . nisatsioonide lippiide : sissetoQniiše-ga. Lipurivis oli4 EÜS^ Korp!-de Sakala, Ugalav Rotalia, Filiae Patriae, Revdia, India, Amicitia; Frat; Tartuensis. r . - ^ : ' : - . : - •Korraldavaiks üliõpilasorganlsat-sioonrks oli Korp! Ugala kui tänavu presideeriv 'könyeiit. Korp! ügala vilistlane piisikopKad Raudsepp pidas päiye, meenutades meie paljusid — rootsi, saksa, vene ja eesti — faase läbiteinud aima ma-t0i< it> viäites^^^^^^^ et ainus õiiis ja ülIÄ aeg meie haridustenip' Iile oli vaba Eesti aeg. — „Enani ei ole Eestis vabu üliõpilasorganisatsioone ega mõttevabädustki. Ollakse surutud kui kinnisesse ümbrikkur meie haridüs-emä on ahelais! Kodumaal valitseb südameis ja pürgib aga vabaduse ihk, mis aastasadu on meie Tartu ülikooli iandnüd!'!; ; ^ ^ ^ Avasõnas tervitas BKL sejiidrRoy till CKorp! Ügala) kokkut^lnuiÜ ning andis sõna tervitusilcs. ; . ' -Toronto ülikooli presidendi Jarnes .Ham'i poolt tervitas eesti päritoluga Märvi Rickfer, kelle sõnavõtust osa oli eesti keeles', väiitesy et vaatamata oma mõnevõrra puudulikule keeleoskusele bn ta tunded eestlusevosas • jätkuvalt mx^ioi ja soojad. Järgnevalt sai sõna tervituseks lätlai^e: Egils; Tanm Korp! :„Pat^ riast", esindades Läti Korporatsioonide Liitu: ,^õprüs- ja akadeemilised; sidemed, mis kunagi vabaduses alustatud, jät'k|ivad edukalt ka poliitiliste paguiaštena vabas mäaümas." Edasi tutvustas dr. Endel Aruja külaliskõnelejat, ainukest kohalviibivat Tartu Ülikooli õppejõudu, prof. Alo Rauni ÜSA-st, keÜe^elutee ja -töö hõlmab palju teaduskondi ja ajajärke. Sündinud Eestis 1905. a., õppis Alo Raun keeleteadust Tartus ja Budapestis, j Oli Akadeemilise . Emakeele Seltsi teaduslik sekretär 1937—39. a. Lektorina töötanud Balr ti Ülikoolis Hamburgis ja Pinnebergis 1946—49 ning oli selle rektoriks aas-- tatel 1948-49. Pacific Lutheran Col-ege — 1949—51; Jyväskyläs, Soomes 196(Kf61; 1962. aastasL alates Indiana ülikooli õppejõud. Mitme teadusliku ühingu liige. Üks tema hüisema-test töödest on käesoleval aastal Torontos ilmunud y,Eesti keele etümoloogiline teatmik". . Oma ülevaatlikus ja faktidega varustatud aktusekõnes avaldas prof. Raun oma isiklikke mälestusi ja tähel epanekuiid iseseisvusaegsest ülii-koolist. : •Kirjeldades lapsepõlvemälestusi igapäevasesest ülikoolist mööda kõndimisest kuni tegeliku osavõtuni, tuletas ta meelde rasikusi ülikooli raamatukogu taastamisel, kompetentsete õppejõudude puudumist -algaasta- • tel, n.n. „hädavahendeid", „määrali-si" õppejõude, usuteaduse teaduskonna telckimist, elujõulisemaid ning nõrgemaid teaduskondi, välismaiseid õppejõude, optante, õpetamistasude maksmist välisvaluutas, soomlaste osa professuuris, uute teaduskonda-de rajamist (näit. läänemere-keeled, eesti ja naabermaade muinasteadus jne.) Mõne aastaga loodi oma hari- ; tud tegelaste kaader' kõigi ametid •kohtade jaoks, mida iseseisev kui-tuurriik ja ^rahvas vajas. Tartu ülikooli Õppejõudude koosseis, kuhu varem oli pääsnud äiniilt mõni üksik, eestlane, suudeti "täiesti eestis-; tada juba 1930-ndaiks aastaiks ja seejuures mitte ainult säilitada, vaid' koguni tõsta õppetöö taset ja viljakust. — 'Kõneleja väitis, et me' saavutused olnuksid veelgi silmapais tvamäd, kui meid vaid oleks lastud rahus elada;. — „Löodame ainult, et korduvad veel aj ad, kus oma rahvuslikke püüdeid saame takistamata jätkata!" Kavalises osas esitas „Estonia" segakoor dr. Roman Toi juhatusel ilmekalt ja mõjulepääšnult kolm laulu: K;. Türnpuu „Priiuse hommik", • M. Saare „0h kodumaa" ja Lüdigi „Sääl kord kasvab". ; Lõppsõnas. tuletas EÜS esimees Ivar Nippak meelde, et eesti akadee- . miline pere on küirhajutatud iile terve maailma ning tõrvikutega rongi-käigu, tähistamaks Tartu Ülikooli aastapäeva, nagu see toimus 50. aastat tagasi, ei teostu kuskil, elavad vabad mõtted ning taotlused siiski edasi. — „Tõrvikud põlegu kimagi uuesti vabadusvalguses!" Piduliku." aktuse lõpul kõlas Vaba Eesti hümn Tartu XolJege'i peasaalis, mille heledal tagaseinal oli seni ' samavärviline „TARTU" esmakordselt üles kullatud!, nime all aastad ' ;i63^i982.v--':.''--; Maailmamajandust ohustab ksiu-landussõda, mida püüdis vältida f% riigi esmdajate konverents Ger Eriti pinev on kaubavahetuse pl ial USA ja Euroopa vahekord, Ma» fatonkonverentsil, mida tuli pikendada muigi koickuleppe saavutadii-jeks. Eriliseks probleemiks on riik- 'ökud juurdemaksud pSlhiinajaiidüs-saadustele Euroopas. ja võibolla ka Kanada ähvardavad müüa oma saadusi dumpinghindadega maailma, tiirule, et suruda välja võistlejad. Konverents ei toonud selget lahendust,- mihi$tri tugev JUHAN AAVIK SURNUD Rootsis suri 26. novembril kõ^ ges vanaduses silmapaistev eestS helilooja ja muusikategelane Juhan Aavik. Ta oli 98 aastane, vaimselt V(^l erk kuid raske kuulmisega ja kaotanud nä^smL se. Juhan Aavik sündis 29. jaanua-rU 1884. a. Viljandimaal Holstre- Pulleritsu koolimajas sealse koolmeistri pojana. Muusikahariduse sai Peterburgi Konservatooriumis, mUle kursuse lõpetas kahel erialal (trompetimängus 1907 ja kompositsioonis 1911). Oli Tartu ,,Vanemuise" sümfooniaorkestri dirigent 1911—23, „Vanemuise" teatri muusikajuht, „Vanemuise" Muusika Osakonna koorijuht. Tartu Kõrgema Muusikakooli direktor 1919—25. Tallinnas ,3stonia" muusikajuht 1925-33, EMO koorijuht, Tallln-na Konservatooriumi õppejõud. OÜ EesÜ Laiiljate Liidu e^ees, .JWuusikalehc^" toimetaja, Helikunsti Sihtk|pitali Valitsuse esL mees ja juh^ltanud laulupidusid. 1944. a. asud Rootsi. Juhan Aavik on loonud oma pika muusikalise tegevuse kestel hulk koorilaule ja andnud välja koorikogusid. Samuti viislstsmud lastelaule, soololaule. Samuti on ta kirjutanud instrumentaalmuusikat. Paguluses Juhan Aavik võttis elavalt osa eesti muusikaelust, oli üldjuhiks laulupidudel ka väljaspool Rootsit. Hinnatavaks teeneks on tema poolt kirjutatud Eesti Muusika Ajalugu, mis i l mus Stokhohnis i(1965, 1969). m ARGENTIINA SAI INGLIS! TÜr Inglise ajakirjanduse teatel on tõenäolik, et ArgentUna sai Inglise sõ-jasaladused Moskva kaudu. Oletuse põhjuseks on äsja avastatud salakuulaja Inglise armees, kes korduvalt käis Falklandi sõja ajal N. Oidu saatkonnas Londonis. Noor sõjaväe» lane vastuluureüksusest vahistati neil päevil, kuid lähemaid andmeid d ole veel avaldatud. MK^Kontsertbiir©© NORMAN REINTÄMM orelil St. W. 3. detsembri^^^^^^ BAAR — TANTS — ESNELA^^ — esinevad „PÖSITil VSIES) -. -••.rMEHED^^ l/lHihapäeval, : i 9 . - d e t ^ r ä^ Sissepääs tasuta abilistde, teistele $4.~ | VanarAhdres^ kirikus^^^^^ NEW YORK (M.E.) —Ühenduses äsjase Läti Vabariigi 64. aastapäevaga oodati Balti poliitiliste küsimustega tegelevais ringkonnis huviga USA uue välisministri Vastavat avaldust, et sellest teha järeldusi tema hoiakust okupeeritud Eesti, Läti-, ja, Leedu asjas. ^ Mirti George P. Schultz oma pikemalt sõnastatud tervituses, mille ta saatis Läti Vabariigi diplomaatilisele esmdäjale dr, Ainaid IMngbiergsile, kes on Chärges d'Affaires ametiast-mes, — khmitas USA yalitsüsf ja rahva häid soove Läti Vabariigi suhtes, milline oma iseseisvuse aJal oli rahvusvaheliselt respekteeritud ja okupeeriti brutaalse vägivallaga Nõukogude anneelt. Ameeriklased usuvad khidlalt, et I^ti rahva enesemääramise õigust ei saa mitte vägivaldselt riisuda. USA ei ole algusest JJeale tunnustanud Läti Vabariigi jõuga inkorporeerimist N. Liitu 1940. : a. Kõik, kes tegutsevad õigluse põh-lustej, austavad ja toetavad Läti raSiva vabaduse ja iseseisvuse püüdlusi milles nad on näidanud väsimatut võitlusjõudu. ^ Analoogiline soojasõhallne tervitus saabus Leedu Vabariigi aastapäeva puhul Leedu dipl. esfaidajale, ja president R. Reagan oli saatnud telegrammi Leedu Vabastamise Ülem-komiteele. Selles ta kordas, et USA^ ei saa legaliseerida Leedu, Läti ja • Eesti vägivaldset o&upeerimist N. Liitu. USA leedulased pn hoidnud elavana küsimust — mis ühenduses soveti dominatsiowii all olevas Leedus, Palvetame, et hümesed Leedus, samuti kui kõik teised türannide all olevad rahvad on ühel päeval taas Kanada välisminister Allan Mac- Eachen teatas Ottawas, et valitsusel on kavas alustada läbirääkimisi Moskvas, et elustada kultuurilist ja teafduslikku sidepidamist, mis katkestati Kanada poolt, kui N/ Liidu väed tungisid Afganistani 1979. a. Välisnünister loodab, et kontaktide kaudu on võimalik mõjustada N. Liidu valitsust, et see pehmendab oma senist hoiaku^ mõnes teravas polüti lises küsimuses, Arvestades seda, tuleb jätta kõrvale sellised küshnused nagu ^ sõda Afganistanis, sõjaväeline diktäti ur Poolas, inimõiguste maha- Eunmüne N. Ludus ja relvastuse suurendamine. Välisminister märkis, et mitte Ka. nada üksi ei otsi vahekordade normaliseerimist M. Luduga. S«da teevad ka Euroopa riigid ja USA. Kui kõik need riigid püüavad mõjustada H.LUdüj valitsust oma senise polütir ka revideerimiseks, lootes et see ehk annab tulemusi. Metropolitan Toronto sikhide juhid ennustavad, et uued löömingud hindude vahel võivad Torontos aset leida. Nende juht, kes korraldas demonstratsiooni Toroiitos, selle rahvusgrupi iseseisvuse' taotluste toetamiseks Indias, väitis, et India valitsus püüab oma agentide abil maha suruda selliseid demonstratsioone, kus neid iganes korraldatakse. "jfr PVO on hakanud \ organiseerima oma löögiüksusi Süürias. President . Havez Ašsad on saanud lubaduse M. Liidu valitsuselt, et see garanteedlii SüüriaJe tpetu^^ võimalike lisjraell riinnakute vast^ ja ann^ jalist sõjalist varustust oma löögi-üksuste organiseerimiseks ja instruktoreid nende väljaõpetamiseks. ^ ^ Ligemale 30 liberaalide partei iii^ get parlamendis on ähvardanud hääletada seaduse eelnõu vastu, mis an-riaks valitsusse õiguse vähendada riigiametnike; pensione, et riigi;' võlakoormat, vähendada. Arvestades sellega, valitsus nähtavasti joobub õrna kavast. - • -• ^-v::• i . /• ij!r Konservatüvide partei liikme Per„ rin Beatty küsimuse peale tegi Kanada peaprokurör Bob Kaplan teatavaks, et valitsusel on eriUne juhend immigratsiooriiametnike tarvis, uute ünmigrantide hindamiseks Kanadasse asumisel. | Selles juhendis on loetletud l i i etnilist gruppi. Mõned .nendest on peetud uusnatsistideb^, teised rassivaenvilikeks ja kolmandad anti-semiitideks. Juhend täpsustati 1970. a. ja oli saadetud Välja piiratud arvul salajase dokumendina kõrgematele inimigratsiooniametnikele ja RCMP-le. Laup., 18: dets. kell 13.00—20.00 .y 19. dets. keH 13.00—18.00 Meisivisandeid ja muljeid akvarellis Kodu-ateljees: 8 Wascana Ave. Toronto, Ontario {QueenŠt^E.&Eiver St., I tänav põhjapool Queeril) Peetri kiriku näitustesaales, ' Mt. Pleasant—Roehampton (Eglintoni lähedal) 28. nov. — 5. dets. 1982 pühapäeviti 2—9 p.l., neljap., reedel ja laup. 6—9 õiitul . ii- I |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-12-02-01
