Meie Elu = Our life, December 2, 1982

              ,JVIeie Elu" nr. 48 (1709) 1982
iWalter Johanson
• ; , •'•-.'•).• " - ' :
;imon Fraseri Üli­kooli
pastoriks
Joard of Campus Ministry — Wes-jrn
Region otsusel määrati Simon
feseri ülikooli kampuse pastoriks
letaja Walter Johanson. Õp. Jo=
Ihsoni kõnetunnid on iga teisipäeva .
Itupoolikul tuba TC 217. Telefom
11-3180.
3p. Jdhanson on kadunud Hans
|)hansoili ja „Meie Elu" kaastöölise .
Üly Joianšoni poeg. Sündinud Syd-
^ys, Austraalias ja hariduse omanud
.>ronto^ ja Waterloos. Lõpetas a.
677 "Waterloo Luterliku Seminari
[.Div. kfaadigai 'Kutsuti samal aas-
Albertasse^ kus ta teenis kahte
äikest kogudust Edmontoni lähe-šes
3 aastat Samal ajal' oli aktiiv-pühapäevakooli
õpetuste koordi-kerimisel
kogu Alberta osas ja ka
eriõpetuse õppekava" rakendamise
jhataja pastoritele kogu • Lääne-
(anada sinodi (LOA) ulatuses. Küt­iti
jaanuaris 1980 Vancouveri ees-la
Burriaby „Faith" luteri kiriku '
letajaks; ning määrati' sinodi aja-
[he „The Wesjtem Canada Lutheran"
|.e. korrespondendiks. Valiti 1982
ikevadel neljaks aastaks sinodi '
[riti Golumbia praostkonna se'kretä-lks.
Samuti oli tema õlgadel Luteri
)aailmaliidu kongressist osawtjate
ästüvõtu ^korraldamine möödunud
iivel.
Osava organiseerijana on ta tun-id
ka Vancouveri ajakirjanduses,
aadios ja TV-Si Tema kogudus on
fimase aasta välteLkasvanud 20% .
)rra (kogu P.-Ameeri!ka kesikmine
äsv. on ainult pool protsenti). Võtab
(tiivselt osa ka Kanada poliitili-bst
tegevusest:"
IOp.iJohansoni üheiks tuleviku ette^
irtdcs Simon Fraseri'ülikoolis ön
jrraldada -Ülestõusmisepüha vara-
?mmikune jumalateenistus S.F. üli-
)li õuel 1984. aastal, millest on hu-.
ftatud ka CBC programm „Meetin'g-lace".
Akadeemiliselt kuulub õp. Jo-lanson
Eesti Üliõpilaste Seltsi.
ESTi KOOLI
JÕULUPUU
Eesti jõuluvana on saatnud täien-luskoolile
sõna, et ta astub sisse To-lonto
Eesti Majja pühapäeval, 12.
letsembril. Olgu süs koolilapsed ja
täiksemad lapsed kõik kohal — lau-
[lid selged ja salmid peas, sest "et
meeldib e3sti jõululaule kuulda.
Õpetajad ja õpilased on pingerik-b
õppetöö kõrval teinud tublisti et-paPmistusi,
et jõuluvana väärikalt
[astu võtta ja talle oma esinemiste-h
meelehead teha..
Jõulupuu äigab kell 2 päeval Ees­li
Maja^^suures' saalis. Avapalvuse
|eab dr. Allan Laur, millele järgneb
toorilaulu,. deklamatsioone, muusi-tapalu
ja palju mui/d toredat. Kava
[iimaseks osaks on V. Kimberg-JKöt-
Jase ühevaatuseline ^ jõulunäidend
[Vale jõuluvana", mis tõotab kuju­nda
omapäraseks ja huvitavaks
länguks suure tegelaskonnaga. Näi--
Lmdi-lavastab kooliõpetaja Ludvig
kuid, seades tantsud ja lavalise lii^
tumise. 'Kaastegev on ka Oskar Haa-ler
kandlel. Kostüümide eest hoo-litseb
Erma Selge. Loodetavasti, saa-
|)ubi jõuluvana oma abilistega näi-
^^ndi lõpus või pärast näidendit,
^-äikesed |lapsed. saavad kinkepakid
)tse, jõuluva,nalt, suuremad abilis- .
Iclt.
Kinkep^ikkide registreerimisi, võe-
Inkse vastu kooliõhtutel Eesti Majas
la hinnaks on %2.QQ. Pakisaajaks võib
registreerida ka koolis •mittekäijäid
(apsi. Paki saamise kindlustamiseücs
m registreerimine vajalik. .
Pärast jõulupuud on yeel 'ka|ks
ioolipäeva. Viimaseks koolipäevaks
;ane jõulu on algkoolis esmaspäev, >
t() dets. ja teisipäev, 21- dets.' Õppe-
[öö algab uuesti uuel aastal esmas-
)äeval, 3. jaanuaril 1983 ja teisipe-l^
al, 4. jaanuaril 1983. Keskkoolis ja
gümnaasiumis on viimaseks koõli-
Jäevaks reede, 17. dets. ja koolitöö
^Igab uuesti reedel, 7. jaanuaril. 1983:
•Keskkooli talipäevad toimuvad 29.
jaanuaril 1983. " ^
Toronto koolipere ootab kõiki lap-k
vanemaid, vanavanemaid ja sõpru
Jraditsioonilisele jõulupuule. Astume
(jhiselt vastu jõuludele 1982.
KOOLIKOMITEE
- {
,^eie Elu" nr.^48 (1709)
Enne sõda viis Tartus üle Emajõe Ta ütleb muuhulgas: „Sild pidi kat-kolm
silda — Vabadussild, Kivisild ma ka veespordikanali, sadamaraudi-ja
nn. pontoonsild. Nüüd need sillad tee ja Turu tänava, pealegi nõuab
kannavad hoopis teisi nimesid ja ku­jusid
— Vabadussillast on saanud
Võidusild, Kivisillast — Jalakäijate
sild ja pontoonsillasit „Sdpruse
sild". ,
laevaliiklus, et jõe kohal ulatuksid
sambad vähemalt 11 meetri kõrgu­sele.-
:--'-':'-V
õhtul päevavälgustuslampides sä­ravat
neljarealise liiklusega silda on.
_ , V . V . 1 kena vaadata, kuid millegipärast on
Teatavasti venelaste taganemisel 3 ^ sellepärast,
1^41 ajuunis/3uulis Tartust, Km- ^niale sõit, eriti läbi ülikodilinna
sild lasti ohku. samuti purustati Va- ^.^.^^ ^3,^ .^^ab endast oma-badussild.
Viimane oh juba saksa j ^ ^ ^ i mõistatust, mille lahendami-
|kupatsioom:pam^ (1941-44) restau- ^^ga kõik autojuhid ei tulegi toüne
and Delicatešš^
'^'2851 LhwrenceiAve. E . , M -
^ : (Hillside Plaza Briml^ nurgal])
SOOME PAGAR
pagarisaadussd Ja delltetcssSd, aoiMtö kardemoiüsal^ sepik Ja
kib. Maitsvad tordid Ja muud kolsapeal Icüpsetatud eujoopamaits®»
lised pagaiisaadused. ® Spetsiaa! todid Ja sünnipäeva luinglid tel­limise
peale. ® Euroopa deli&at^di i^onservid, Juustud, suitsusin-fltd^
sultsuribid Ja soolaliejeringad. ® iSuitsukalkunid tellimise peale.
7 I OMANIK AKE SA^INEN
illlllllllliillllllII!llll|lillllllllliillilllUllilllillHIISIilliil!S9li!Snü^
jj-eeritud. Kivisild, mis 'iseloomustab
Tartu arhitektuuri omapära, ehitati
Katariina II|võimui)äeviM784. a. ar-
Mt^ktide J. Zäklowsiky ja J . C. Sieg-f|
iedeni poolt. —. Koguteoses ,jMeie
Maa" III loeme Tartu sildade tee-ja
sõidavad endist viisi üle vana Või-dusilla.
Kahtlemata elavdaks kuus miljonit
rabla maksma läinud silla kasuta­mist
suurte viitade ütespanek. Prae-
. . .. Riiast, Tallinnast või lääne
mai: „Kuigi suureto osa linnast ja po^jt (Pärnust, Viljandist) Tartusse
linnasüda, asetseb BEmajõe edfelakal- g^abuv autojuht raskustes, sest ei
tea, müliseid tänavaid möödia uuele
sillale suunduda.
on ' feisel 'klaldälji nn. ülejõe
linnaosa ^^küllalt ulatusliik. Selle va­nem
osa on koondanud Kivisillast
linnapiirini viiva Raekoja tänava
ümber, x Peale iKiVisilla ühendavad
linnaosasid Laia ja Vene tänava va^
hdl Vabadussild ja Auriku tänava ot­sa
kohal ühtne, puusild. Viimasest>
Eest! Ma ubi Kanadas
Ent probleemi sisuline külg seisab ja-Ameerika suurimat pildiraamitöÖstust Poolelsajal huvilisel ei
ikka Turu tänavas Esiteks võimal­dab
vaid selte magistraali väljaehita­mine
pääseda südalinnast siis üle
jõe, kui Võidusild remonti läheb.
Selldcs tuleb Turu tänav ühendada
nn. pontoons^last allapoole jääb Roi^ka tööstussõlmes ringteega.
Tartu sadam, kust toimub laevalük-lus
peamiselt Peifpsi, aga teatud mää­ral
ka Võrtsjäfrve suunas." Kuid nii
oli see enne sõda* iseseisvus,päevil.
SUURIM SILD
iNüüd arutab Tartu ajalehes „Eda=
si" Ve'llo Lään, miks üle Emajõe tuli
ehitada ,;Sõpruse sild", mis on,Eesti
suurim cwna 488 m pikkuse ja 80 m
laiusega. *
Esialgsete arvestuste kohaselt tuli
Turu tänava väljaehitamiseks lam­mutada
tosin maja ja paigutada uu­tesse
korteritesse 51 perekonda. Seda
peeti paljuks ja projekteerimine
seiskus. Nüüd on leitud etapivüsili-ne
lahendus, mille põhjal püsab esi^
algu 14 perekonna ümberpaigutus^
olnud vaja teha pikka lennureisi kuhugi naabennaa suurkeskuses-
§e, vaid ainult mõned kilomeetrid kummiratastel oriia kodulinnas.
Et Artistic Woodwork Co. on suur ettevõte, oli teada, et aga aasta­tega
on arenenud suurettevõtteks, mille äritegevus ulatub i M i t m e le
mandrile, oli paljudele üllatus.
iiiiiiiiiiiiiiysisiitHiiiiiiiisiiiiiiiitsiiiiiiiiiisiiiiiiiiniiiiiiiiiünin
Ontario Maanteede valitsuse poolt semana, aga sealjuures siijski sõitja-.
hiljuti avaldatud kokkuvõtte koha- tele ruumikana ja küllaldase suure
selt sõitsid provintsi autosõitjad bagaazhiruumiga. Kaalust oleneb
1981. aastal 1,5 miljardit kilomeetrit bensiini tarvidus ja nii moodsad esi-väh^
m kui 1980. aastal. Autoõnnetus- rattaveoga autod osutunud väga öko- •
tel sai ka vähem inimesi surma ja ni- noomseteks, sõites 100 km 7—9 liit-roelt
1445, võrreldes 1508-ga 1980. aas- riga (30-40 miili galloniga). Auto Ju­tal.
Vümasel 2S aastal ei ole see arv hiie on esiratta-veoga auto sõidu ja .
kunagi olnud väiksem. Autosõitmiis© rooUmise^ omaduste poolest märga-oniildiseU
võrdlemisi hädaohutu tavalt kindlam ja mugavam. See on
liiklemise nwodus. Ontario autosõit- tingitud sellest ,et niootorijõudu ka­jad
sõitsid 1981.-aastal 70,9 miljardit sutatakp sõiduki edasi tõmbami-
Mlomeetrit ja nü tuleb iga sõidetud seks ja mitte tagant lükkamiseks.
100 miljoni kilomeetri kohta ainulf Keegi ei tulöks mõttelegi rakendada
'2 sürmajui^tumit. Mootorratta sõit hobune vvõi eesel vankri taha seda;
lükkama, aga tagumised rattad on
mootorsõidukeid edasi-lükanud al­gusest
peale. Kuna esiratta-veoga au­tol
on r Ä e m raskust vedavatel esi­ratastel,
häaravad^kummid tee pip-nast
tugevaminii, mis teeb juhtini-se
ja auto kontrollimise kä kõige
viletsamal teel hõlpsamaks. Kanadks
on väga hädaohtlik. Ontarios sai
1981. a. surma 94 mootoniatturlt>
mis on 16% rohkem kui eelmisel aas^
•tal.; ••V/:V;:'V >••,'::''•:•
lOOBNUD &ÖITOP:.= • ^ ^
^ Alkohol on paljude autoõnnetuste
põhju'<ltajaks ja kahjuks suurenes
joobnud autosõitjate 'poolt tingitud ja põhjaniaadel pn sellest eriti palju
autoõnnetuste ary 1981. aastal 2% kasu, kuna pikal talvel peame sageli
võrra. Surmasaanutest olid- 58.7% sõitma lume ja jääga kaetud teedel
'Seda rõhutas ^ ka IMajandusklubi
esimee^s H. ^Later oma tervituses
Denslöy avenüül asuvas tööstushoo­nes
kogunenud grupile, kes alustas
ringkäiku tööprotsessi. jälgimiseks
viies kõrvuti asuvas ehitises. Sele-
Rootsi mõistatus
on eelduseks, et ettevõte oma* suu­ruselt
on praegu 5---6 maailmas, kus'
itaallased esirinnas.
KÜÜES.H(K)NES, ^
Tööstuse kuuest hoonest üks asuib
tuste andjaiks olid ettevõtte presi- ^ ^ " i kilomeeter põhjapool St. Regis
dent Ü. Sipsakä, sekretär-laekur J.Cres.'Seal toimub liistude lõikamine ^
Vihma ja produktsioonijuht R. Lille- ja pildiraamidaks; kokkupanemine ja
Qj,g_ raamimine tellijatele. Küna Artistic
Wcodwork Cö. Ltd. on suurmüügi
ettevõte, raamitakse vaid; teistele fir°
emadele. Valmisräame; saadetakse
laiali kogu Ontario ulatuses. . Ka
müüb.ettevõte^ raamimiseks;yajälik-ke
materjale, masmäid jne. Samuti
korraldatakse raämimisseminare,
mis leidnud; suurt tähelepanu. Kor­duvalt
;on Artistic Woodworki liistud
saanud auhindu.
• STOKHOLM (EPL) - Mysingenüs,
Mälsteni läheduses kuuldi selgelt
'singenis avastasid/ helikopterite ak­tiivsed
hüdrofonid uuesti võõra 'sisr
summutatud kolkse, umbes nii, nagu, setungija, mispeale langetati terved
oleks keegi kasutanud mingeid töö- seeriad süvaveepomme.
riistu. Just selles piirkonnas õhiti
põhjamiine kahtlustatava võõra all­veelaeva
vastu. 1
MELI
ipildiraami liist saab alguse peami^
selt tamme-, pärna, ja ühest Brasiii-liast
toodavast puust. Suurest lao­ruumist,
misi oma kõrgete^ lauavir­nadega
tuletab meele puühöovi, al­gavad
'masinad lõikama, liitma ja
hööveldma kuni pikad liistud katab
kas 5/1000.mm paksuse imitatsioon-kullaga
või värvi. ja lakiga. Töösr
tus on mehhaniseeritud ja yeritileeri-tud.
Ei puutööstuse tavalist puru
ega tolmu, mis eemalidatakse torus­tiku
kaudu. ,
• Lnstude kujundaja on J. Viihma,
30 AASTAT
tarvitanud alkohoolseid jooke.
Statistika kohaselt on käitseriih-mad
yastuvaidlematulit osutunud
liiklusõnnetuste puhul elupäästja-teks.
Nendel autojuhtidel ja kaasa-sõitjatel,
kes kaitserihmu ei tarvita
oii 23 korda suurem hädaoht surma
saada kui neil, kes neid järjekindlalt
kasutavad.
Kokkuvõttest selgub veel, et üle
poole (53.7%) 1445est surfnasaanuist
cli 16—34 a. vanuseklassis ja et kõi­ge
rohkem liiklusõnnetusi Ontario
maanteedel juhtus juuli ja augusti
.kuus.-.. • ' • : • ; " , ; . ' • ;
SEADUS MSTEKAIIŠEKS:;.^
Kui Ontario parlament 1976. aastal
kehtestas auto kaitserihmade suri-duslikuks
muutmise seaduse, ei puu­dutanud
see imikuid ja sülelapsi kü-
Enamus autosõitjatest on kunagi
.elus sattunud küljetsi libisemise olu­korda;
See võib juihtuda väga ker­gesti
Ubedaga Hiiga suure kiirusega
kurvesse sõites. Sellises olukorras ön
. esirätta-vedu suureks plussiks kont­rolli
säilitamisel ja õnnetuse välti-
'misel •..
Allpool; toodud joonestus püüab
demonstreerida, ' kuidas kaks ühe
suurust,' aga erihevatel printsiipidel
ehitatud autot käituvad libedal.kur-
•vel.- \ • '; •'•.':•;
;a-veõga;
Kui Majandüšklubi . g r i ^ 5 aasta vanuseni. Laste julgeolek
kogunes peakontoris kohvitassi juu­autosõidüL
jäetii täiesti vanemate
res tervitas neid i asepreSident-pea^
mänedžher R. Fairholm ja J. Vihma
kõneles 30 aastat töötanud ettevõtte
Mereväelased märgivad, et tege­mist
võib väga hästi olla vigastatud
allveelaevaga, miile meeskond püüab
kahjustusi parandada. Teisalt aga
Helikopterite vahetuse ajal kaotati
aga kontakt võõra allveelaevaga ja
arvatavasti lahkus see takistamatult
Rootsi vetest 11. oktoobrih Tehnili­sed
uurimused mih. miinitõkete osas
on praegugi veel käigus, samuti põh-kelle
hooleks on produktsiooni kuns- arengukäigust. Tööstus algas ühes •
öeldakse, et pole üldse .kindel, et ko- jauurimised Härsf järdenis ja Mysin-lin
ja põrin pärineb mõnest vigasta- genis. ,
tud allveelaevast. ^ Igal juhul on üsna kiäidel, et Root-
VÕib näiteks esineda ka teisi hää- si vetes oli pärast 25. septembrit
li j ^ helisid, mis on tööriistade koli- . võõraid allveelaevu „parvede kaupa",
nale üsna sarnased. ;Nii pole üldse Mis kokkuvõttes tähendab seda, et
võimatu, et müstüist häält tekitab tänavusi „vahejuihtumeid'' on vähe-mõne
poi ankrukett. Poi ise võib mait 15. Aastatel 1979—Sl täheldati
asuda üsna kaugel, kuid heüteviik vee kõigest viis püririkkumist, kus süüdi
all võib olla kaunis kummaline. Kau- olid võõrad allveelaevad,
ged helid võivad näitöks kosta lähe- Pole olnud yõimalik kindlaks teha
dal jne. ; .sissetunigijate päritolu, veel vähem
Mysingeni merepõhja kohta öel^ sundida neid pinnale. Kuid pdnnäle-dakse,
et see on väga erinev..Otsingu^ simdimine on äärmiselt raske üles-te,
piirkonnas on sügavus 16—50 anne. Üldiselt aga arvatakse, et
meetrit. Teadaolevalt pole aga mida- Härsfjärden—Mysingeni allveelaev;
gi leitud ja mereväe esindajad vaiki- või allveelaevad olid ida päritoluga,;
tiline disain. - Igas kuus tülely välja
umbes 4 uues kujunduses liistu. Ku­na
pildiraamid muutuvad kOos kuns­tivooludega,,
süs võistlusyõimelisena
püsimine nõuab ajaga kaasaskäimist
ja ettenägelikkust. Et seda on olnud,
näitab ettevõtte eduikäiik. Firmal ön'
osakonnad Montrealis, €aligafys,-
Vancouveris ja Clevelandis, ÜSA-s.
ruumis paari Soomes võidelnud en­dise
isõjamehe ühisettevõttena^; kes
tulid Kanadasse rahata ja oskusteta.
Raskusi oli palju; kuid püsivuse ja
kindla lootusega jätkati. Rasikem aeg
0^ tööstusel siisy kui kõik lehed ja
tv-jaamäd kõnelesid streigist ja pike-titast.
Teigelikult oli ainult kuu&
streikijat, aga 500 piketeeriljat toodi-
Liistu eksporteeritakse Austraalias- igal hommikul majalt ^k 'Prae-se,
Uus-Meremaale, L.-Aafrikasse, L.-
Ämeerikasse, Jaapani ja isegi Hong-
Kongi. • •• ;
Põhjijs, miks nii kaugelt Artistic
>rki' liiste soovitakse, on pea.
nende kujunduslik erine:vüs,; ja- läbikäik aastas 20^ m^^ doTla-
Woodw
miselt
Olles võistlusvõimeline maailmaturul -nt.
gu töölistel ei ole ametiühingut.
' Ettevõtte ulatusest annab püdi sta­tistika:
kokku umbes 500 töölifst,
pindala ;200 000 ruut j alga, produkt­sioon
20 miljonit jalga liistu aastäsi
vad samuti peaaegu sajaprotsendili­selt.
On ju võimalik sa'ata asja uurima
tuukreid, kuid ka nende tegevus on
tõenäoliselt N. Liidust.
ÜKSKORD SIISKI
Curt-Henry Freje on teadaolevalt
EÄSID
raske. Nähtavus on halb ja paiguti ainuke rootslane, kes tõepoolest on
kõigest mõni meeter.
Mereväe nn. atakktüukrid, kes su-
•kelduyad akvalangidega, on suuteli­sed
töötama 40 meetri sügavuses kõi­gest
kümmekond minutit. Pärast se­da
ei saa neid kasutada vähemalt 12
tundi. Akvalangisti võib sellistes olu­des
kasutada kõige rohkena pool tun­di
ööpäevas.
Niiöelda tavalised tuukrid, kes saa­vad
õhku voolikute kaudu ja on pin-nalaevaga
ühenduses telefonikaabli­tega,
ei saa otsiingutel kasutada..Nad
saanud pinnale sundida N. Liidu all­veelaeva.
Karlskrona skäärides, kuid
üsna kaua aega tagasi, nimelt J945. a.
Freje oli tol ajal miilnitraaleri oh­vitser
ja käimas, oli võimailike vrak­kide
traalimine Karlskrona lähedal.
Mispeale äkki läks lahti suuremas
skaalas veemulin ja bbistamine ning
pinnate tõusis mustjasroheline all­veelaev.
„Objekt" OÜ sajaprotsendiliselt ^PP
(EPL) — Viis vaba­tahtlikku
võtsid osa siiani raskei­mast
üleelamiskatsest Rootsis. Men-resti
pidevalt Otsima toidupoolist ja
tuld hoidma Toidu juurde jõid nad
teed, rr^iš oPj iv3'almistiattud; mäniii-de
hulgas oli Karu li]>konna juht; okastest. Kuigi mitu ööd järjest sa-
Harry Sepp. Viis meest olid kõik va­nuses
30—40 aastat. Neist olid kolm
varem teinud sõjaväeteenistuse lan­gevarjuritena,
iiiks oli langevarjurite
õpetaja ja viies oligi skaudijuhi
das ägedat vihma> läks grupi rän­nak
hästi. ; -
võimalik ja peale kõige muu veel ve- Nendeiilesandeks d i rännata 250
,.. , ^ 1 J . , , nd&ne. Allveelaev oli jäänud oma kilomeetrit läbi raske metsamaästi-'
on higa kohmakad ,a nende tegevus- -propelleriga kinni miinitraaleri te- k Upplandis 10 päevaga, kus j uu-ra^
dius luga vaike. Alles sus on nei'st rasvaierisse. Freje ütleb, et nad ku- ' J
nagi ei saanud t^ada 'millega habetu­nud
venelased Karlskrona saaresti­kus
tegelesid, kuna riad ei osanud sõ­nagi
inglise keelt. Veel vähem mui­dugi
rootsi keelt.
Imestus ja hämmeldus ootamatu
saagi puhul oli mõlemapoohie; kuid
midagi kasu kui leitakse mingi,,ob­jekt"
ja kui on vaja selle kallal töö­tada.
Teadaolevad ot^jektid, millest laialt
kõneldi ja kirjutati, kadusid aga sa­ma
salapäraselt kui nM tulid.
Kaitsejõudude i stakbr aruandest ^arutaü allveelaev vaierist lahti
Härsfjäfdeni aUveelaevaafääris sel- ja see sukeldus mng kadus silmapilk-gub,
et võõras allveelaev pääses yäl- * .
;ia „hiljemait" 7. oktoobril. Põgene- ; ,
mist soodustas asjaolu, et põhjapool­ne
Härsf jäTden oli halvasti tõkesta­tud.
Muu hulgas puudusid vajäükud
ja efektiivsed alke^laeva-võrgud.
Kui võõra allveelaeva meeskond
sai siiski üsna\ vapustava õppetunni
Rootsi riigikaitselt. Selle läheduses
-langetati vihemalt 35 süvaveepommi
ja ndi täie efdktiga müni.
Et allvee aev või allveelaevad, mis
viibisid mereväe kaüsealal Härsfjäf-denis
üMseij pääsesid -välja läbi põh­japoolse
tõkke, olenes peamiselt sel­lest,
et tõke ei ohiud nii efektiivne
kui seda kirjeldati massimeediumi­des.
:
Mida sü s tegi võõras allveelaev?
raitsejcudude staap oletab, et a-laev
hiilis vaikselt mööda merepõhja ja
m ei. avastanud seÜa iikski nn. pas­siivne
hüdrefon. ••'^Yiss hiljem. My-mõistavad
üleelamist
täiesti valesti> ütles osavõtja Peter
fbrtensen y^Expressenile".— Nad
arvavad, et peab olema märg, kül­munud
jä^ näljane. Tegelikult on asi
otse vastupidine. Tuleb hoida end^
res nende ainukeseks varustuseks oh kuivana, soojana ja hooütsemasöö-vilei^'
s jkaant, nuga, tuletegemisölbir gimuretsemise eest. Siis saab. ikka
nõud ja vihmakaitsematerjalv 'Nad ei hakkama, kui ei loikäsõrme ega saa
saanud kaasa riidevahetust. vigastada mõnel teisel
Kaks osavõtjat pidid ainiit metsa- ; Pikapeale ; tüütas iri^ ühe-taimedest
elama, kuna teistele anti külgne samblike, kõrkjajüurte ja
kaasa kolm poi'tsioni sõjaväe häda- teiste toidükõlblike taimede sööm>
toitu, millest seega pidi piinama ne ära. Mägamkega potoud mi^^^^
kümneks päevaks. Nad said-peale probleemi — kõik magasid oma va-ud
7—9 tundi. Kõik olid ka täie
jõu juures ja arvasid ise, et nad olek-hooleks
ja nü nägime isikuid taga^
istmel pesukorvis, sülelšapsi emadel
süles, suuremaid püsti ema põlvede
vahel, VÕI .siis lihtsalt vabalt Hikuvas
autos ringi kolamas. Sellel vabadusel
on olnud kurvad tagajärjed. Ainult
Ontarios sai möödunud aastal auto=
õnnetustel surma 20 ja vigastada
1595 last. Arvestatakse,'et USA-s ja
Kanadas saab 50 korda rohkem lapsi
surma autoõnnetustel, kui sureb
riakkushaiiguste tagajärjel.
1. novembril s.a. hakkas Ontarios
eelpoolmainitud seadus maksma pa­randatud
kujul ja nüüdsest alates
maksavad kuni 5 a. vanuste laste
^ ^ t a järgmised reeglid: -
V 1) Imikuid tohib autosse kaasa
võtta ainult setiekohastes ja valit­suse
poolt heakskiidetud V kande-ist-metes,
millised peavad olema kinnj-tatud
instmerihmadega auto istme
külge nii, et imik on seljaga sõidu
suunas.
V 2) Sülelaste jaoks, kes kaaluvad
9—18 kg (20-40 naela), peavad va­nemad
muretsema samütii valitsuse
poolt heakskiidetud istme, millme
tudeb aga istme külge külnitäda nii,
et laps vaatab sõidu; suunas.
3) Eelkooliealised lapsed, kes kaa­luvad
18—23 kg (40—50 naela) pea­vad
kandma iistmerihmu;
Karistus nendie reeglite rikkujatele
on N sama, mis maksab kõigi kaitse-rihmadö
mittetarvitajate kohta s.o.
$28.—. Laste vanematel, kellede lap­sed
on sündinud enne 1. nov. 1982,
annab seadus aega kuni 1. nov. 1983
vastavate istmete muretsemiseks.
Neid on ärides saadaval suures va-
; likus hinna klassis $40 kuni $100.—.
Esiratta-veoga
matsr
? Rivervievr Gardena (Bloor-Jan(s
SubwciyStn.) Toronto, Or[t. MoS m
Rudi Sl SehneldotT;
OOZEB-CxCaVCMZI»
selle kaasa õngenööri ja konkse.
SUHKUR TÄHTIS
Konksud tulid' vaid harva kasutu­sele,
kuna taimede kogumine läks
palju kiiremini.
Kõige raskemaks kujunes teine.
näev, kui keha veel polnud suutnud
kohaneda vähese ©nergiakasutüsega,
mis niisuguse pingutuse juurespid^-
nuks olema umbes kümriekordselt •
suurem, et kehakaal säiluks.
. Suhkrutagavai:a on üks kriitilisi
resursse. Kogu tagavara hävib ühe
ööpäeva jooksul. Kui suhkur saab
ots£{, hakkab keha rasvatagavara
põletama, mispuhul tekib kahjulikke
aineid. Km pole võimalik kusagilt
suhkrut juurde saada, satub inimene
nooluimasesse oMorda. Ta võib te­ha
tõsiseid vigu, näiteks kaardi luge­misel
või kriitilistes olukordades.
Grini liikmed õrniäld kaunis kii­sid
suutnud vajaduse korral loen­dada
ka lahinguülesandfeid.
ESIRATTAVEDU
Esirattaveoga autode populaarsus
j a arv suureneb ÜSA^s j a Kanadas
iga päevaga. Autotööstuste plaanide
kohaselt on 1985. a. enamus selle
mandri auto-produktsioonist üle vii­dud
esirattaveoga autodele. Chrysler
loodab; 1982 mudeliaasta jooksul
müüa üle miljon esiratta-veoga auto,
mis on 87.H selle suurtööstuse a,asta-.
toodangust Tagarattaveo printsiibil
ehitatud autcdtest on peale 1985. a.
^ehk veel saada suuri ümusiine ja
teatud sportautosid nagu Corvette,
Firebird, Camaro jne.\ / .
Esirattaveo printsüp võimaldab
autosid ehitada kergemana ja väik-
Autosõitjatele uudisena on müügi­le
tulnud uutlaadi põrandamatid,
mis peaksid vältima, püksisäärte jä
saabaste rikkumist soolasest lume­lörtsist
sulanud vee poolt. Kui tava­lise
mati pullul lumevesi jääb selle
peäiler kust imbub 1^ jä
püksisäärde, langeb n.n. „püksi
päästjate" (Pant Savers) mati Ipuhul
vesi panniJkujulisesse õnarusse kõr­gete
ribide vahele, kust seda on ker-.
ge pärast sõitu matiga välja; visata.
Ühe mati hind on Can£|dian tire'i
müügikohtades $14.95. Matt peaks
säästma riiete-puhastamise kulu ja
sobiks võiboila isegi mõnele j õulu-kihgiks.
: -, ;
,.MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskohna teenistu°
;8e8./"'- • '*.;;./
ja 5. detsembril
mi
nrja,:i2,;detsembrii::
1^-ja 19. detsemliril ^
Ž5v 26. Jä 27. detsembril
dr. T. Sau&s 461-091?
Olen kaasmaalaste teenistuses
selle firma juures kinnisvarade
agendina. 50 kontorit Toi^ohtos
ja lõuna Ontarlos;
M M I L Y TBU«T COnPanATION RCALTOB
1052 KINGSTON RO., SCARBOROUGH. ONT.
TEL. kONTOBIS: 694-3338
KODUS: 488-0129
KINNISVARADE VAHENDUS!
• s