Meie Elu = Our life, September 27, 1979

              mmmwmm
... ........ V -T------ - - -
:mmm
«ara
....... ,:..,,,MjfftMiS^t^
j'K'
NELJAPÄEVAL, 27. SE^TEMBRtt-" THUISMY, 27
• • ' - \ J' • „Meie Elu" nr. 30 (1546) 1919
Kolm aastat Jimmy Carteri Valges neerimisel, jagunevad vastavalt ka
Majas valitsemist hakkab kiiresti nende hääled/ mis võib tähendada
täis saama. Kuid nii hakkab lähene- seda, et demokraatide asemel <«nna-ma
ka USA järgmise presidendi va- vad uue presidendi kogumi republi-
Mmise kampaania. Ajal, mil riik ja kaanid. Oma kandidaadi läbi kukku-rahvas
seisab keset põhilisi problee- des nomineerimisel võib osa demo-me
— majanduslik retsessioon, tpö- kraate toetada vabariiklaste kandi-puudus,
energia kriis j.m. — sekkub daati jä selle läbi viia.
valimiskampaania probleemide Ila- Republikaanidest on kerkinud ju­hendamise
protsessi silmnähtava se- ba kaks ,,lootjat" John Conally ja
gavusega. Jimmy Carteri administra- Ronald Regani näol, kellel mõlemil
tiivsed otsused ja võimed on nihku- osariigi kuberneri kogemused seljä-mas
praktiliste vajaduste joonelt, taga. Küsimuseks on, paljuks kumb-poliitiliste
ootuste joonele ja se£ ei ki neist annab välja USA presidendi
ole hea. mõõtmed ja milliselt kumbki neist
Kuid demokraatia on demokraatia kaalub Carteri või Kennedy vastäs-ja
Carter tahab eelolevateks valimis- kandidaadi olles. Presidendi tegeljk
teks valmis olla, et võidelda oma tu- nägu hakkab kooruma alles Valgps
leviku eest kuni „viimase delegaadi- Majas tohutu valitsusaparatuuri ees
mi". Kuid Carteri poliitilises taevas olles ja vahekordades senati ning
on peale eksisteerivate probleemide kongressiga, kellest oleneb presiden-kerkimas
üha uusi, mis temale isik- di poolt algatatud seadusandluse ku^
likust seisukohalt on halvemad kui junev saatus,
praktilised probleemid. Neist esiko- (Republikaanidel pole kandidaadi-hal
seisab kaasparteilane, senaator na anda ühtegi kuju, kes oleks ase-
Edward Kennedy, kes seisab.lahedal presidendi ametis olnud ja oleks see-oma
kandidatuurii väljakuulutamise" ga suutnud enda võimeid ja nägu
le n.ri. populaarsel survel. valijaskonnale näidata, Pemokraati-
Seda ajal, mil Carteri töövõimele del on asepresident Mondale, kes po­ja
juhtimisele gallupi andmeil annab le kerkinud tulevase presidendi po-lieakskiidu
ainult 19 protsenti vali- liitilise materjalina ja kes ei kerki ka
jaskonnast. See on madalaim poole- kandidaadina Jimmy Carteri kindla
hoid, mis ükski president Trumanist kandideerimise kavatsuse vastu,
saati on saanud. Kuigi Carteril on Kuidas kavatsevad jConally ja Regan
Millalt kangekaelsust, süs ometi sel- A. Ühendriikide eksisteerivaid prob-line
poolehoiu langus on halvamas leeme lahendada, see võib selguda
veelgi enam tema töövõimet. Vaata- alles kampaanias,
mata kirjule Kennedy minevikule te- on karta, et presidendi valimi-ma
elukäigus, omab ta erakordse po- sed saabuvad USA-le poliitiliselt kõi-
I^ulaarsuse mitte ainult Kennedyte ge halvemal ajal, mil majandus on
iperekonnanime tõttu, vaid ka oma retsessioonis, mil inflatsioon võimut-šuüriJ
töövõime tõttu senatis. seb, tööpuudus vähenemise asemel
Ketgi ei tunne Edward Kennedy ainult suureneb, mil suhteliselt jõu-fuhivõimeid
ja tema-.valik on Amee- kas ühiskond ön mures isikliku elu
rika rahval^ samahästi, kui vastumi- tagasimineku pärast, mil õlikriis po-nek
tundmatule tulevikule. Carter le sammuvõrragi lahendatud ja otse
pole kolme aasta jooksul suutnud ajal, mil USA peab üles ehitama oma
näidata oma juhivõimeid, kuigi tal kaitsejõude, et kindel seista N, Liidu
on tegemist olnud erakordsete ras- relvastustugevuse ja polütilise eks-kustega
USA elust Selles olukorras pansiooni vastu rahvusvahelisel
ei seisa ainult tulevased presidendi areenil.
ikandidaadid saabuvas kampaanias Kas see on Carter või) Kennedy,
tohutute dilemmade ees, vaid ka va- Conally voi Regan, kes kord astub
lijaskond seisab suure küsimärgi üle Valge Maja ukse järgmiseks nel-ees,
keda järgmisena saata Valgesse jaks aastaks, ön,kindel et järgmine
Majja. president saab endale terve koorma
Võimalik valimisvõitlus Carteri ja üliraskeid probleeme, milliste lahen-
Kennedy vahel moodustab tohutu - damist ei oska ükski neist praegu
rnsikomomendi demokraatidele,^est veel ette näha.
kahe kandidaadi öleniasolles homi- V.
I3!l!I!llll!!llllll!I!l!!ltHillllltlll|]|l!lllllllinillllllUI!lllll^
mto£, Bluthner, Förster, J ^ ^ ^ f u ' ^ ü l d i s e k s probleemiks
Uued ja renoveeritud.
Kitarrid, akordionid ja tcisedL
JursMMe.
Ihouse of müsic Ltd.
Ont. — tel. 363-1966, 363-273®
553 Queen St. W., Toronto M5V2B6;
Mõni nädal tagasi käesolevate ridade kirjutajal oli võimalus ehitada
artiklit „Kolmanda Maailmasõja ähvardus suureneb^'. Kui hunti nimetad
siis ta ilmubki silmapiirile. Fraegu käib Hawai ülikooli professori R. J.
Rummeli teadusliku analüüsi jarataninie, kus professor näitab, et mõelda­matuks
ja võimatuks peetud| Soveti-Ameerika sõjaline konflikt on silma­piiril.
Hiljuti ilmus ka endise^ÜSA väUssekretäri H. Mssingeri hoiatus, et
N. Liidu sõjajõudude massiline ülesehitamine on praegu juba ilmseks
ohuks vabale maailmale. Kriitiliseks ajaks peetakse aastat 1980, mis ei ole
ehana mägede taga. Ilmseks sõjaohu märgiks on kullahinna suur tõus.
LUGEJA KIRJUTAB-
^niHffMTf""*"!!!!!» III ••••II • III i III I Illil II
„Meie Elu" avaldab meelsasti
oina lugejate mõtteavaldusi —- ka
neid mis erühtu ajalehe seisukoh­tadega;
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadressi Toimetus jätab endale õi-yuse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning \ miitesobwuse
korral jätta avaldamata.
õnnestunu
istamirie
Selle lehe veergudel oli mul võima­lus
tuua täielikku pilti hiljutisest nn.
kolmanda jõu riikide võimsuse de­monstratsioonist
Kuubal. Kolmanda
jõu riikide perre kuuluva 55 riigi,
enamik kommunistlikud ja nendega
liitunud ca 40 teatud riigivõimu taot-.
leva grupi, nagu PLO sõjakaid ähvar­dusi
peamiselt muidugi USA, Hiina
ja Iisraeli vastu.
Kordamine on tarkuse ema, ütel­dakse
ja sellepärast ma kordan veel,
et praegune olukord on mitmeti .sar­nane
olukorrale aastal 1939, Teise
Maailmasõja eelõhtule. Tookord viis
A. Hitleri pluhvimine suurele sõjale.
Nüüd on Hitler surnud. Ribbentrop-
Molotovi pakti ja kahe diktaatori
pruuni j a punase, Hitleri ja Stalini
asemele on tekkinud detcnte kom­munistliku
Venemaa ja korruptiivse
USA-vahel. A. Hitleri asemel laiutab
ja pluhvib. nüüd Fidel Castro/Tuu­akse
ette, et tema. viimasel kolman­da
jõu riikide konverentsil esinemi­ne
meenutas Adolf Hitleri• vehkle­mist
ja äh vardani isi. Sisuliselt ta
kõne oli ehitatud üles kuulsa Hitleri
propagandamehe Joscph Goebbelsi
fraasidele, et mida suurem on vate,
seda tõhusam on selle vale löögijõud.-
Ta oma pooleteise tunni pikkuse kõ-paadirahva
(boat people) eest hoolit­semine.
Neid lubab Vietnami valit-
;sus kulla eest sõita merele j a jätab
nad seal oma saatuse hooleks. Aasia
rahvad ei hooli nendest ja „Kolman-da
maailma" poolt on asetatud selli­ne
moraalne surve demokraatlikele
riikidele, eriti USA-le ja .Kanadale,
et need peavad paadirahva;yvastu võt­ma
ja võimaldama uue*'elu alusta­mist.
Kanada on lubanud vastu võt­ta
järgmise aasta, lõpuks 50,000 põ­genikku.
USA võtab vastu enamiku
ülejäänuist ja eranditult kõik need,
keda USA sõjalaevad üles korjavad
Lõuna-Hiina fnerest, Nende arv vii­masel
ajal taas suureneb.:
Viimaste andmete kohaselt on nen­de
seas Vietnami valitsuse poolt'eri­ti
väljaõpetatud terroriste; sabotöö
re ja'-'kommunistlikke.' agitaatoreid
Tuleb arvata, et sellise „väärtusliku"
koormaga „merehädaliste" laev ju­hitakse,
merele arvestusega, et ta sa
tub mõne USA sõjalaeva teele ja põ­genikud
võetakse laevale. See kind­lustab,
et kõik pääsevad vahet tege­mata
USA pinnale. Eriülesannetega
„põgenike" sihiks on sisemiste lahk­helide
ja rahutuste esile kutsumine,
mis peaks nõrgendama demokraatia
kantsi — Põhja-Ameerikat. ,
Kas on paadirahva saatmine va­basse
maailma faasiks demokraatli-nõuandjaid
Abessiinias ja mujal. Mo-sambiikis
asuvad Kuuba treening­laagrid,
et võtta üle Rodeesiat.
1960ža. F. Castro korraldas Domi-lte; maade vastupanu nõrge^idami-
Fund Ltd.
21. sept. aktsia hind $9.52
145 King Street West, Süite
Toronto 1VI5H 3M1 - tel. 364-1131
õhtul tel. 925-6812
nikaani ülevõtmist, mis aga tol kor­ral
ebaõnnestus. Ta katsetas veel
Haitis ja Venezueelas ning Boliivias.
Aja jooksul E. Castro on suurenda­nud
oma kogemusi. Praegu käib val­lutamine
ja ülevõtmine nii vaikselt
ja vaba maailma; ajakirjanduse; hu-raa
hüüete saatel, et keegi ei märka­gi,
et mangus on Moskva ja F. Cast­ro
näpud. Sellisel viisil- on vallutatud
Kariibi mere piirkonnas kommunis-'
mile Nikaraagua, Panama, Guajaa­na,
Jamaica ja Granada, Kuid sõda
järeljäänud Kariibimere riikide ja
Kesk-Ameerika riikide ülevõtmiseks^
oh veel praegu täies käigus. Selleks j
on olukord soodus, kuna USA prae­gune,
president oma Andrew Youngi
taoliste nõuandjatega seda kõike
soodustab. Seepärast ei rünnanud F.
Castro oma kõnes kolmanda jõu rii­kide
konverentsil mitte president J.
Carterit, vaid Ameerika Ühendriike.
Nüüd alles hakati USA Kongressil
lööma lokku. sellepärast, et Kuubal
on 3000 N. Liidu sõdurit. Kuid J, F.
Kennedy ajad on möödas ja keegi ei
julge otseselt nõuda,; et venelased
seks kommunistlikule ekspansiooni
le? ;.'v.f.v'-'-^
Kommunistlik ekspansioon Lõuna-
Ida-Aasias äigas pärast Hiina; muu­tumist
kommunistlikuks maaks.
Suure propagandaga hakati nõudma
sealsetele rahvastele vabanemist ka­pitalistlikest
kurnajatest. Prantsus­maa
andis iseseisvuse Vietriamile,
jel, Lõüria-Vietnam püüdis end kaits­ta
USA;: Austraalia,; Lõuna-Korea, /
Tai, Uus-Meremaa ja Filipiini abivä­gede
toetusel Ajakirjanduse' kaudu
ja kõigi teiste vahendite-abil vallan­dati
selline sõjavastane propaganda,
et sõja pidamine ..vabastajate" vas­tu
tembeldati kuriteoks ja nõuti sõ-jä
ning abi andmise 'lõpetamist Lõu-na-
Vietnamile. : &
Abistajad tõmbasid ükstqise järele
oma sõjaväed Vietnamist välja, vii-mastena
USA sõjalised.jõud, kui Kis-singer
sõlmis Hanoiga ,.ausa rahu"
(!). Selle rahu tagajärjel rahvad
Vietnamis, Laoses ja Kambodshas
said kommunistlike diktaatorite or­jadeks
ja neid. rakendatakse nüüd
uute- probleemide esile .tõstmiseks,
millega pannakse tegelema. demo­kraatlikud
riigid, nii et neil ei. ole
aega •'-tegeleda- kommunistliku, eks-pänsiooniga.
. Paadirahvas Kanadas, leiab küla­lislahket
vastuvõttu. Neid paiguta-,
takse hotellidesse j a hiljem vabades­se
majadesse või korteritesse. Igale
põgenikule antakse elamiseks küllal­dane
taskuraha ja neid õpetatakse
tasuta kõnelema inglise või prantsu- <
se keelt. Rahvale seletatakse, et paa­dirahvas
ei;, tule koormaks riigile, ei
suurenda töötatöÖliste.hulka ega vali
tööd. Näd on valmis tegema kõiki
neid töid mida kanadlased teha ei
taha. '•''•:•••'
Kambodshale, Laosele ja Täilandile.
Vietnamis algas kohe kodusõda ei vaja enam nimetamist
kommunistide võimuliaarde tagajär-;
ne alguses märkis, et Kuuba ei ole oma rünnakbrigaadi Kuubalt ära.
mitte tööriistaks Moskva:-käes> kuid , viiks. Tuues selle näite Moskva taot-
Saksamaal asuvate sõjainvaliidide
asju on sageli arutatud, aga. rahul­davaid
tagaj.ämi see ei ole senini
andnud. Võibolla on paljudele' see
peatu kk juba. vii! and. Mina olen tei­sel
arvamise!. s/x!a enam, et kuulun,
ka:ise niriL kategooriasse.
Minu mitmetel külaskäikudel nii
ülemere '-kui Euroopa maades,, kuu­len
ikka ja jälle küsimust — mis on
teie invaliididega Saksamaal lahti?
Küsijatele oskasin vastata nii, na­gu
seda.' siin • ise paarikümne aasta
\su-\ nrirtid ja kogenud olen. ,
A-><!-'ic! sel teemal kestev hik-hak
or;.rui'm'endanüd- enamikel; kaasvõit-leiatel
tahet pidevalt, päid vasjjU
müüri taguda. . . :;
Hoiafy:
(Algus esiküljel)
muga haaratud okupatsiooni!) ja
enamasti selle ka saanud, teadmata,
kas neile tee tagasisõiduks vabadus­se
ka avatud on.,
Kui mina siinjuures paijunäritud
kondi üles võtan, siis kindlasti mit­te
lapsiku mõttega, sellega, kellegile
põnts panna. Loodan aga, et käes-'
olevaga saan kõikidele küsijatele
mõningad,: mulle eneselegi, varemalt
mitteteadmatud faktid esitada.
oma. kõne lõpul ta ülistas. ja kiitis
vene revolutsiooni ja kutsus otseselt
üles kolmanda jõu. riike- ühinema
Moskva kommunistliku liiniga. •
Alates 1975. a. on Kuubal 15.000 sõ­durit
Ahgoolas, mis on- täielikult rel­vastatud
ja'varustatud N. Liidu rel­vadega.
Kuubalased aitasid Angoo-las:
Moskvast suunatud MPLA liiku­mise
võimule, mille juhiks oli Neto
nimeline kohimunist, kes suri müs­tiliselt
hiljuti. Moskvas; Nähtavasti
oli aeg Neto .asemele nihutade veel­gi
.kindlam Moskva agent. N. Liit ka­sutab
Angoola sadamaid ja õhuruum
mi. Aafrika Tiikide vallutamiseks ja
juba omale vallutatud riikide kont­No
jutt võiks alata nii: rolli miseks.. Portugal j uba tunni stas
Kunagi peale suure tapatalgu lõp- praegust Angoola |ezhiimi
pu astus Saksamaal- väljal väepäälik , P r a e 2 u 0 n F ' . C ä f t r o 1 c a 5 0 - 0 0 0 S(>
Anatolius. Ta kutsus enda: ü h i b e r | d u r i t Aafrikas jaj peale selle-:veel
koonduma kõik Määr j amaa poisid,
kes rumalal kombel sõjas kätest-jal-gadest
või tervisest ilma jäid. Ta tun­neb
seadust ja sotti,, ehitab majad
ja teeb. pihlasaanud poisid õnneli­keks.
Kavalal kombel la lisas, pääd
jätke koju, seda pole teil tarvis; Kes
aga siiski salaja-, pää rätikuga hõlma
all,' punti peaks hiilima, sel. läheb tu­levikus
kehvasti ja- talle õnne ei väl-
2u. .
Panen nüüd kõrvale, oma naerata­va
sule, sest statistikal puudub huu­mor.
Niipalju kui minul teada, elab
praegu Sehönaus 5% meie invaliidi­dest,
kes maksavad umbes samana!-
ju üüri ühingule kui võrreldavalt
mujalgi. Milles abi seisneb? Kahe­kümne
aasta vältel on kodust lahku­nud
1.8; perekonda, resp.üksikinva-
Selline inimõiguste vägistamine
vägisi pealesunnitud kodakondsuse
näol on ühenduses: nüüdse „uue"
Nõukogude seaduse, maksmähakka-mise
eel ja. järel ralivusgruppide
keskel elevust, protesti ja pahameelt
äratanud. Väga paljusid selgitust
nõudvaid protestikirju selles küsi­muses
ön saadetud viimaste kuude
jooksul valitsuste liikmeile, rahva-saadikuile;
senaatoreile jne. nii Põh-ia-
Ameerika mandril, Lääne-Euroo-pas
(eriti Rootsis) kui ka mujal nii
balti kui ka teiste rahvusgruppide
poolt..Mingeid selgeid ja rahuldavaid
vastuseid pole.meie teada veel selles
. suhtes vastavaist Nquk. Liidu ameti-asutusist
ega saatkondadest saadud.
Moskva Olümpiaad on ju veel ees
ja turistme miljoneid ei tule ju ära
hirmutada, selleks ..patsutatakse"
vastuseis vaid rahusftavalt õlale."
Tõsi, ega enamik poistesit Anatoliu-' . • • •
se poolt^jagatud õnnest ösa ei saa- • L e i a n ' " e t v a b a s ^ailmas meie
nud" Ma ei tunne kedagi, kes sage- .kaasinaahste juures.kära ja lokku-dasi
kadi juures käike õnneks peak- loonud abistamisaktsioon on valedis-s
i c l .' positsiooni,.-kalkulatsiooni ja muu-
Tõsi ka, et Anatolius tegi majad, d e . e U e f § c m a t u t e asjaoiude tõtlu
vaatamata'kisa-kärale poiste poolt, l t a i e s t l ebaõnnestunud. ES.KS-Ees-kes
leidsid, et elada võib ka ilma
Änatoliuse juhtimist. ,
Abivalmid ja paremal, elujärjel
olevad, kaasmaalased /veeretasid
omad seeklid kokku veendumusel,
aidata seega omi sõjas kärnasaanud
sõdurpoisse.. •Kuldaväärt, kah|üks
suuremas osas aiataha läinud ette-võte.
Kuulen vaimus. • solvunud anne­tajate
hüüdeid: kes süüdi, ise jü te­gite!'-
Räägin iseenda eest ja pean häbi­gatunnistama,;
tolläl kui päälik ma­jaehitamisega
tegeles, oli minu pea
kapi otsas habet kasvatamas. Kui
hiljem selle ära ajasin, küsisin; mis­moodi
on sinna pärapõrgusse ehita­tud
majad enamikku siinasuvaid in­valiide
aidanud?
Kahju, et too abistavate kaasmaa­laste'
õilis külv sai. põhjuseks kuna­giste
sõjävellede vaheliseks hammas-tekiristamiseks,
laimujuttude taller­maaks
ja; kõigeks; mis ei peaks ole- j maale asuma ei läheks
m a : . . " ' • ' . : : : : .-. '' Henno Kriis, Stuttsart
ti Sõjainvaliidide Koondis' Saksa­maal
omaaegsed vastuhääled, mis
VESmÜ aktsiooni pidurdada püüd­sid,
surid varjusurma.-
Kui suurt õnne VESmÜ oma jüng­ritele
tõi, näitab tõsiasi, ei seni on
peetud 21 kohtuprotsessi oma kaas­maalaste
;vastu: Üks;-kohtunikest ol­la
Anatoliusele irooniliselt tähenda­nud,
et Schönau tarvis-tuleks tulevi­kus
erikoda luua.
No tore, sellega oleks ju tulevikus
laekuvate toetussummade äravõtja
olemas. Korterites peale protesteeri­jate
väljaprötsessimisi elavad.muu­maalased.
. Änatoliuse staabist on kuulda hää­li,
Schönau majadest, saavat tulevi
^et öma
väidab,
lustest: ja oma mõju piirkonna laien­damisest
otse USA külje all analüü­sime
uue suure sõja tekkimise ohtu:
Seda vastavalt professor R. J. Rum­meli
teaduslikule argumentatsiooni­le..
Ta väidab, et läänes ei mõisteta
Moskva kommunistide mõtlemisvii­si.
Läänes püütakse Moskva kavatsu­si
.seletada lääneliku; .mõtlemisviisi
kohaselt; .Selle tõttu ••• ei suudeta
mõista.N. Liidu juhtide jä tema kä­silase
F. Castro: taotlusi. .Kui seleta­da
Moskva samme kommunistliku
klassivõitluse teooriate .seisukohalt,
.siis -on sõjaoht pidevalt suurenemas.
R. J. Rummel märgib, et detente
abil on N. Liit jõudnud saavutada
omale tohutu suure sõjalise üleole­ku
ja ta otsib ainult maailmas nõr­ku,
kohti, kuhu sissemurda,
mõjupiirkondi laiendada Ta
et Lähis-Idä, Aafrika sõjalised kon­fliktid,
Hiinä-Soveti kokkupõrked.
Indo-Hiina ruumis .põhjustavad, et
detente- 1980 aastal lõpeb ja tule­museks
võivad olla sõjalised kon­fliktid.
Ta soovitab USA-1: Ümberhin­nata
1\T.'' Liidu ekspansiooni ja* sõjali­se
ülekaalu mõistmine.' Rahvas tuleb
ümberkasvatada, et mõistetaks N.
Liidu ohtu ja inimõiguste väärtust.
Tuleb juhtida; avalikkuse, tähelepa­nu
NV. Liidu nõrkustele^ nagu inim­õiguste
puudumine ja ras ism. Lõ­puks
ta soovitab ümberkorraldada
USA ja" teiste vaba maailma, riikide
kaitsejõud. :. V -
Oma Belgias peetud kõnes julitiš
ka endine USA välisminister H. Kis­si
nger ja detente peaarhitekt ise tä­helepanu
uuele sõja. ohule. Võime
neile viibetele ainult, allakirjutada.
Lään on kaotamas tasakaalustatud
terrorit. : ' . -J
AJK
Nädabkroonika
IÄNE PRESIDENT
® Afganistani president N. M. Tara-ki,
kes oli truu Moskva trabant, lasti
parempoolsete poolt maha oma ka­binetis,
ajal kui ta pidas parajasti
valitsuse koosolekut oma palees.
Üheksa kuuli kihutati ta kehasse.
Need on välisdiplomaatide andmed.
Moskvameelne valitsus teatas aga
möödunud pühapäeval, et president
N. M. Taraki astus oma ametist ta­gasi
ja tema asemele tuli peaminis­ter
Hafizullah Ämin. N. M. Taraki
Angelesis lennuväljale, vaid palusid
USA-s.. assüüli.. Tantsijad olid väga
hirmunud ja märkisid assüüli palu­mise
põhjusena vabaduse puudust
ja tagakiusamist usu parast. Kui ta­gasipöördunud
trupi liikmeilt küsi­ti,
et mis nad arvavad, siis vastas
peatantsija Nadeshda Pavlova mees,
et kellegil pole neist kahju, sest.kee­gi
ei olevat neid sallinud. Teatavasti
lahkus samast trupist New Yorkis
tantsija Godunöv, kelle naise pärast
tuli; võimule sõjaväelise riigipöörde'- lennuk ootas mitu päeva enne kui tä
ga. 17;. aprillil 1978 Moskva abil ja surve all- või omast peast ütles
tsensuuri dl?
Kanada lehed keeldusid avalda­mast
Ribbentrop-Molotov pakti. 40-
dal aastapäeval kirjutisi ja isegi lu­gejakirju.
Allakirjutanud, kirjutas
Joronto SuiVile",. „Toronto Star'ile"
ja ,,The Globe & Mail'ile" isale kaks
kus Saksamaa „Eesti majad'1. S,elli- artiklit lugejana ning märkis- muü-se
totaka mõtte puhul ei saaks isesi, seas et Kanada kaotas Teises Maail-aevastada.
Olen varematel aastak!' masõjas üle 48.000 sõduri: ja kanad-kui
mu sõbrad-tuttavad veel seal ela-; lased peaks teadma, et J. Staiin aitas
Afganistanis^ on praegu mitu rüge­menti
Punaarmeed'. Arvatakse, et
uus president H. Amm on veelgi suu­rem
kommunist ja Moskva käsilane,
kui oli seda N. M . Taraki. Ta pidas
ametisse astudes kõrte, kus ülistas
kommunismi ja Moskvat ning abis­tamispakti
N. Liiduga. Vastupanulii­kumise
keskusest, kelle kontrolli all
on suur enamus mägisest territoo­riumist,
teatatakse, et sadakond ini­mest
sai surma palee vallutämiskat-sel.
Kuid on veel kolmas variatsioon
ja see märgib, et,N.M. Taraki mõr­vati
mitte vastupanuliikumise poolt,
vaid hoopis H. Amini poolt, sest N.
M. Taraki pidas salajasi läbirääki­misi
vastupanuliikumisega, et vere­valamist
lõpetada.
• ® Moskva olümpiamängude/ abipre-sident
Georgi Rogulski märkis aja­lehtede
esindajatele, et nad ei karda
Moskvas rassismi. Koos kõikide pro­gressiivsete
jõududega, venelased
püüavad teha kõik, mis võimalik, et
puhastada olümpiamänge rassismist
ja mitmerassipoliitikast. Kui küsiti,
et kuidas lahendatakse inglaste ja
Lõuna-Aafrika vaheline konflikt, sest
inglased ei talu Lõuna-Aafrika. mit-merassi
poliitikat, siis märkis vene­lane,
et Moskva aktsepteerib selles
küsimuses rahvusvahelisi seisukohti.
© Konservatiivide Valitsus tegi Air
Canada direktorile B. Mackaseyle et­tepaneku
oma ametist lahkuda, mil­le
tä sai P. E. Trüdeau pärase polii­tiliste
teenete eest liberaalidele. Vaa­tamata
sellele, et tai puudusjd suu­re
lennuliini juhtimiseks kogemused
oli palk 90.000 dollarit aastas. Kuid
B. Maekasey keeldus lahkumast. Ta
oli lasknud endast ametisse kinnita­da
7. aastaks ning juhul, kui ta val­landatakse,
siis tuleb Kanada mak­sumaksjal
maksta ligi S39.000-line
pension aastas.
Valitsus vallandas siiski P. E. Trü­deau
endise ministri ja määras tema
asemele uueks Air Canada juhiks
endise juhi Pierre Taschereau. Arva­takse,
et B. Maekasey hakkab koh­tuga
kahjutasu nõudma valitsuselt.
©Kuulus Moskva Bolshoi balett kao
^0
Praegune kodanike heaolu läheb ••
riigile miljardeid maksma, ilma, et
sellel katet oleks; produktsiooni näo.!.
Riigivõlg kasvab tohutult ja ükskord
peab tulema tagasiminek või depres­sioon.
Siis tulevad kindlasti rahutu-
•sed, nõutakse valitsuse muudatust
ning varade jaotamist võrdselt kõi­gile.
Millist korda sellega mõeldakse,
ameeriklastele „njpt";.
® Möödunud nädalal kaotas üks
suur DC-9 jet-lennuk Bostonist star­tides
Atlandi ookeani kohal oma sa­ba,
Piloodil Õnnestus siiski sabata
lennuk manööverdada tagasi lennu­väljale,
kuigi koos sabaga läks kadu­ma
kä lennuki sabas olev tagavara*
uks ja •tagasilennul oli lennukis suuijj
auk. ;' ... V j
Seepärast DC lennukeid uuriti tui
lemusega, et nendel on konstruktsi-ooniviga
i ja paljudel lennukitel on
saba mõrad! 63 lennukil leiti mõra-sid
ning mitmed neist on parandusel
ja neid ei lubata lendu tõusta.
® Kesk-ltaalias oli maavärisig, mis
nõudis 5 inimelu. Suuremad kahjud
tekkisid keskaegse linna Norcia juu­res,
kus. on 7000 elanikku. Maavaring
tegi kahju ka Rooma kirikutele ja
.paleedele.,, kuhu tekkis lõhesid. Tu­handed
elanikud põgenesid ööriietu-ses.
. . \ ;'-
©Anatoli Shcharansky advokaat' Ir-win
Gotler jutustab, kuidas ,'tä pää­ses
N. Liitu ja kuidas KGB ta sealt
välja viskas. A. Shcharansky. naine,
kes viibis Kanadas, otsis advokaati
oma mehe kaitsmiseks N. Liidust.
Ainult Dina Käminskaya nõustus,
kuid võimud heitsid ta varsti välja
advokatuurist. Siis otsustas McGi11 i
õigusteaduskonna professor pr.oo\'i-da
õnne. Tal õnnestuski pääseda N.
Liitu legaalsel teel, sest. oli delegaa-diks
poliitiliste teaduste konverent­sil
Moskvas. Ta taotles kõik load
saatkonna kaudu... et külastada - A.
Shcharansky vanemaid Moskva lahe­dal.
Kuid ta auto peatati maanteel;
ta lukustati sõidukisse ja ta saadeti
N. Liidust välja. Kuid I. Gotler võit-leb
edasi, et Anatoly Shcharansky
kohtuasi võetakse uuesti N. Liidus
arutusele. .
® N. Liidu värske satelliit Abessiinia
on jälle raskustes, kuna vastupanu
liikunflise jõud on Eritrea provintsis,
kui ka Somaali piiri äärses Ogadeni
kõrbealal on alustanud uuesti võit­lust
sõjaväelise hünta vastu. Moskva
trabant Addis Abebas sai 2 miljardi
sõjavarustust, kuid nüüd vajatakse
uut abi. Valitsusväed kaotasid üksi
tas. järjekordselt, kaks oma parimat i Eritreas .möödunud ..aastal '..15.000
sid, mitmel korral käinud. Ka tasuta, Hitleril, sõda alustada. Ainult „The ; tantsijat. Seekord lahkus suur reisi-.'meest, nende hulgas rohkesti kuuba-korteri
puhul mina sinna .küla ääre- Globe & Mail'' teatas, et sellest .ei saa lennuk mitmetunnise ootamise järe- lasi. Abessiinia, on Moskva '-Vietna-'
kahjuks kirjutada. le Moskvasse ilma Leonid ja Valen- miks.
tina Kozlovita, kes ei ilmunud.Los' (fJärg. Ihk. ,3)
... s- - . . . C . ^ J : ^ . ^ . , - ; ; ^ • ^ , ^ ; ;>:v: ; - • ' - • ; ^ ; ^ . : > ^ M * ^ ' ; . ^ :^'J:'.-
'te
>,Meie
Usl
jumak
rictoi
raudec
del r
kem
püblic
„Mei|
ajamis!
bielanJ
tas, et j
raselt
See tui
täiuslil
mai oil
rahuld
seas k|
he on
kurjus \
maade J
Oma]
elas
ja hi
Ta tunj
ri*t, Liii
•ja paijf
„Mhi
Julie
Aplail
Näit J
' võtmehl
ja särki
Spon
.vutašidl
jäädes
te meel
austati
Parinl
(us
Mees koi
berg (j
berg, S|
Carlos
Kergd
Gusiav-liüppesi
Kuusbc
jooksujl
Ujuni
gand
Maidlal
m.)
Laual
Iie Sihi
Malei
G unna il
tädes ii
rentsis.)
Lõpp
lil ühes]
kõigi o.J
kuningi
te: auk:
iaarmaj
Nl
® QLH
keskel
vesquel
me posi]
"kaubari
kommil
Ka uba il
Levesq
kis, et|
kuni 2(
misl.
provinl
üle 2-h(j
nud. K c |
vataksi
väljavaj
seisvalt
Kanadel
poolt.
• Lon(
verentj
sest S(
kop Mj
mest
11 sel!<
sunniti
tataksel
nult ük
dise pe|
ministt
kaotati
vastu,
Inglisi
roristi(
järelanl
ge, misl
® „Toj
•'paadi pl
nadassl
noi vai
luba sidi
ja. Vall
kevool
Mitmed
nud H i
hatud
miku hl
to. Siil
hiinlasd