1986-08-21-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
••Äliiiiiii SH IÄSiiii|i|ii i-Miiiiiii WMmS»$sg* SiiiifiiälsRl NELIAPÄEVAL, 21. AUGUSTII^ - , AUGUST 21. „Meie Elu" nr. 34 (1902) 1986 Analüüs >44 Publishedby Estonian PubIishing'Co. Toronto Ltd., Estonian House,958 Broadview AveV, Toronto-Ont.Canada,M4K2R0 Tel.466-0951 • Toimetajad: H. Rebane ja S.Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Parming.473 Lu}imannDr.,NewMilford,N.J.,USA, , Tel. (201) 262-0773. • AlfMc Elu"'valjaandjak-s on Eesti Kirjastus Kan Asul -Ä. Weileri algatusel. 1950. ..Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas. 958 Broadview Ave.. Toronto, Ont.M4K2R6Canada - Tel. 466-0951" - „ M E I E E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastuvõtmiseks: Esmasp.,kolmap. ja reedel kl. 9 hm. — 5 p.]. Alates okt. 15. ude kuritegudele pole omistatud, tähelepanu ieisip. ja neljap'. kl. 9 hm. - 8 õhtul. kl. 9 hm.-r- 1 p.L •..MEIEELU" tellimishinnad: Kanadas! a. S43.00,6 k. S24.00, 3 k. $15.00. t USA-sse 1 a.S47.00. 6 k.S25.00. 3 k.Sl6.00. V Ülemeremaadesse 1 a. ^52.00. 6 k. S28.00, 3 k. S18.0Q. • Kiripostili^a: Kanadas l a . S28.50. 6 k. S14.25. 3 k. S7.00. USA-sse 1 a. $33.00. 6 k. S16..50, 3 k. S8.00. Õhupostilisa üle-merema, adesse: 1. a. §62.00. 6 k. S31.00. 3 k. S15.50. -* • • • Üksiknumber — 75^ Kuulutüshipnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel ^6.00, tekstis ^5.00. (i(iii;!iiiiiiiiiiiiiiitiisi{iiiiiiiiiiiiiliiin9iiiii)iiiiiiiiiiiiiS9iiiii^ Sri Lanke põgenil Kanada rannavetes äratab suurt tähelepanu. Esiteks, et ikka veel saabub põgenikepaate Kanada vetesse. Teiseks, kuidas suhtutakse kestvatesse põgenikesse Kanada võimude poolt. T. Slar kirjutab: „Sri Lanka põgenikegrupp on täis valesid, bürokraatlikku arusaamatust Ja vale suhtumist saabunud põgeniksesse." Et „valitsus tundis kohustust põgenikke maale laskma seadusekohaselt". 155 pagulast lahtistel paatidel Atlandil saabusid siia ainult ühe eesmärgiga: leida Kanadas asüüli poliitiliste põgenikena, sest i^eil puudusid teised võimalused. Nii tungib poüitilisto põgenike saatus ka meieni, kes meie ise oleme poliitilised põgenikud. Aastatel 19^9/50 saabusid paljud meist Ka^ nada lääneranniku sadamaišse mitmesuguseil veesõidukeil. Seda meenutades võime lugeda ««Eestlased Kanadas'', ajalooline koguteos, lehekülg 107 peatüki all„Saabujad viikingilaevadel". Eesti viikingilaevad tõid üle Atlandi Kanadasse kokku 1593 eestlast. Võibolla koos täiendustega ka rohkem. - Et meie endi minevikumälestu-si esile tõsta tsiteerime eda&i: „Ko-gutud andmeil onlahkunud Euroopast, peamiselt Rootsist 50 eesti viikingipaati uut kodu otsima. Neist jõudis USA-sse 16, Kanadasse 11, Lõuna-Aafrikasse 6, Argentiinasse 5, Inglismaale 3v ja Brasiiliasse 1 paat. Tormides hukkus 2 ja venelaste poolt kaaperdati Atlandi ookeanil eesti laev , , B i l l i " . Kadunuks on jäänud 2 paati. Filiciuse reisijaist päästeti ühe inglise laeva poolt Atlandil kaks meest. Biskaia lahes hukkus 9 moest ühe viikingi-paadi sõitjaist. Spilest nähtub, et viikingireisid olid ebamikus suurte raskustega ja oh^ude,ga seotud, olid aeganõudvad ja mõnedki seesugused ettevõtted ei jõudnud sihtkohta kunagi."^ ^ Suuremat tähelepanu on leidnud i,Walnut", milline tõi Rootsist ülekoormatult 347 reisijat, kuna laeval lubatud oli vaid 80 reisijat. Meenutades meie oma viikingilaevu saame ehk Hergemmi aru sri-lankade põgenikegrupist, kes Atlandil asetati miistilise laevakapteni poolt kahte päästepaati raskes udus, näidati näpuga Kanada ranniku suunas ja üteldi: hakake nüüd minema. Ilma toidu või joogivaru-ia< ainult 10 h j päi-an^ootor abijõuks ookeani lainete vastu. Viis päeva kõikusid mehed, naised ja lapsed ookeanil.kuni.neid pardale võttis üks Kanada kalalaevu ja toimetas Halifajü. Immigratsiooniministri poolt tuli le maabumistervi-tus ja ministri otsus kele 1-aastane maabumis- ja tööluba. Põgenike seletus oma lähte» punktist (India) ei ole usaldusvää^ ne. Osa saabujaid seletas, et nad tulid välja Saksa sadamast. Seepärast leidsidki Kanada poliitilised endatargad, et valitsus on toiminud valesti põgenikele maabumisloa ja 1-aastase peatusloa andmises. Ar° vatavasti mõtlesid need hästi toidetud ja joodetud poliitikud, et põgenikud tulnuks asetada okastraadi taha kuni neid olnuks võimalik tagasi ' i r - nister maabumisloa,. Peaminister Mulroney toetas mõni päev hiljem saijia seisukohta. Mulroney lisas: „Meie kõik Kanadas olema immigf-randid ja pagulased — peame mõistma ka nüüdseid tulnukaid. Opositsiooni liider J. Turner toetas samas mõttes uusi pagulasi. Need on humanitaarsed seisukohad ja sellistena ainuõiged. Üheaastane peatus-lüba Kanadas annab valitsusele küllaldase aja igat põgenikku isiklikult vaadelda ja tema kohta otsust on segaseks aetud seekordsete põgenike improviseeritud tunnistustest oma lähtekoha suhtes. Legalistide arvates on põgenikud valetanud ja nad tulevad tagasi saata sinna,kust nad tulid. Osa põgenike kohta võib see ka õige olla, sest nad tulid Lääne-Saksamaale Ida-Saksamaa kaudu, seega vahest ettekirjutatud eesmärgiga. Kuid iga inimese elus on hädavalesid, täpselt samuti nagu kohtuprotsessis juhitud advokaadi poolt. Tuleb mõista, et üheltpoolt on seadus ja teiseltpoolt on seadusaluuQ. Täpselt nii, nagu vastas kodumaises leeritunnis pastor küsimusele, kas vale on mõnikord lubatud. Pastor; hädavale on lubatud! Meie valetame sageH. Kui omaarvates ilus naine küsib: „Kuidas ma teile täna meeldin?" Oleks viisakusreeglite vastane vastata: „Teie mulle täna e! meeldi" Immigratsiooiniiseadustega on sageli samuti. Esinev immigrant tahab viisat saada^ räägib endast osa ja UI Sellel teemal ilmus märtsikuu alul kaks kirjutist „Globe and Mairis". Üks Murray Gampbell'! ja teine ühiselt Ron Vastoka ja Lubomyr Luduks poolt. Mr. Campbell töötab ajakirjanikuna G. and M. juures. Vasto- : ka ja Luciuk on ukraina päritoluga ülikooli õppejõud Kanadas. Murray Campbell lähtub oma kir- : jutises juutide ühiskonna seisuko- ' halt, et üks karistamata sõjakurjate-gija. Kanadas on liiga palju ja viimased kaks on arvamisel, et üks karistamata nõukogude sõjakurjategija Kanadas on samuti liiga palju. Mõlemas kirjutises püütakse anda selgitust, miks see on ainuõige. Sõjakurjategijate küsimust on Kanada ajakirjanduse veergudel küsitatud möödunud aastakümnete kestel mitmel korral. Kanada politsei ja valitsus on olnud teadlikud sellest probleemist, kuid valitsus ei pühendanud sellelt erilist tähelepanu. Seda on peetud d:elikaatseks küsimuseks ning lükatud „kalevi alla". Praeguses teravuses kerkis sõjakurjategijate selgitamise küsimus esile juut Sol Littmani poolt Kanada peaminister Brian Mulroneyle detsembris 1984 saadetud kirja alusel. Selles kirjas Sol Littman väitis, et Kanadas varjab end kuni 3000 natsi sõjakurjategijat. Temal olevat kindlad süüditõendavad dokumendid rohkem kui 600 sõjakurjategija kohta, nende hulgas kuulus „ Surmaingel" ' dr. Mengele, kes taotlenud.enesele Kanadasse sissesõidu luba 1962.a. Sol Littman nõudis Kanada valitsuselt erikomisjoni moodustamist selle selgitamiseks, kas dr. Mengele sai loa Kanadasse tulekuks ja palju on üldse sõjakurjategijaid end varjamas Kanadas. Meedia Kanadas omistas Sol Littmani kirjale ja nõudmisele sellist tähelepanu, et valitsus oli sunnitud moodustama vastava komisjoni kohtunik D,echenes'i juhtimisel. Teace selle komisjoni moodustamisest 7. -veebr. 1985 alarmeeris Ida-Euroopa päritoluga rahvusgruppe Kanadas pohjusdj, et moodustatud komisjoni ülesandeks tehti eriti sõjakurjategijate selgitamine sakslaste poolt Ida- Euroopas okupeeritud aladel, eriti Ukrainas, Eestis, Lätis ja Leedus. Sõjaaegseks kuriteoks loeti vastutöötamist Nõukogude okupatsioonivõimule ja koostöötamist sakslastega. Deschenes'! komisjon sai volituse minna sõjakurjategijate süütegude kohta tõendavaid dokumente ja tunnistusi hankima N. Liidust, kohtadelt kus need kuritööd aset leidsid. Sol Littman ei avaldanud tema nimekirjas olevate sõjakurjategijate nimesid ja kohtunik Desche-nes'i komisjonile antud juhendi.kohaselt on loetud sõjakurjategijateks kõik, kes töötasid kaasa sakslastega nende okupatsiooni ajal Ida-Euroo-pas. Aastaid kestnud okupatsiooni ajalei olnud seal kellelgi teist võimalust kui töötada okupatsioonivõimu korralduste ja määruste kohalselt. Sõjakurjategijateks said rahvad tervi-kuina sakslaste poolt okupeeritud aladel, eriti Ukrainas, Eestis, Lätis ja Leedus. Immigratsiooniga oi samuti. Tähtis ei ole sooviavaldus, tähtis on milline immigrant on inimesest saanud. Kui pedantne kohtunik ja' enduhkustav poliitik nende küsimustega tegeleb, siis on neile küsimuseks, muidugi vaikides: kes oled sa ise? .; Oilliitlt»IIIIilSniiirii39ii9}iiiil3nf9ll9titlII|lSI!0iSS59i89l»irim^^ HUiuflavsiMMSnmLEMm See seisukoht osutus vastuvpeta- matuks ukrainlastele, eestlastele, lätlastele ja leedulastele. Nende arusaama kohaselt nemad ei osalenud Saksa-Vene sõjas, vaid püüdsid oma rahvast säästa nii palju kui võimalik okupatsioonivõimu sihiliku hävitamise eest, nagu tegi seda N. Liidu valitsus. Nend rahvaste eesmärgiks oli oma rahva säästmine ja võitlemine idarindel, et Nõukogude armee ei saaks seda uuesti vallutada. Nõukogude valitsus luges neid riigiree-tureiks ja kõiki neid karistati, keda kätte saadi. N. Liidu valitsus on huvitatud ka nende kättesaamisest, kes võitlesid idarindel ja sõja lõpul põgenesid läände. Nende kohta ollakse valmis muretsema süüditõestavaid dokumente, tunnistajaid ja lõpuks neid vastu võtma, kui läänes nad leitakse olevat väljasaatmise väärilised. Murrey Campbell märgib oma kirjutises, et Sol Littmani kiri Kanada peaministrile on tõstnud esile terava lahkheli Ida-Euroopa päritoluga rahvusgruppide ja juutide vahel Kanadas. Vastuolu teravus on suurem kui juudi ühiskond Kanadas enesele ette kujutas. See on kujunenud selliseks, et vahekprra parandamine võib nõuda aastakümneid, kui see üldse on parandatav. Kanada valitsus näeb selles erilist ohtu rahvusgruppide koostööle ja näib olevat välmis lõpetama kogu selle küsimuse, fuudi ühiskond eilepi sellega. Nende juhtidest Irvin Cotler ja David Mätas on arvamisel; et üks karistamata natsi sõjakurjategija Kanadas on liiga palju, olgu reaktsioon sellele nõudmisele ükskõik milline. Juudi ühiskond elab põhimõttel:Silm silma ja hammas hamba vastu!" Ükski kuritöö juudi vastu ei tohi karistuseta jääda. Ron Vastoka ja Lubomyr Luciak oma kirjutises toovad esile, et sõjakurjategijate selgitamine üldse on ühekülgne kohtunik Deschenes'! uurimiskomisjonile, antud juhendi kohaselt. Kuritegusid inimsuse vastu e1 teostanud mitte üksi sõja kaotanud riigid. Neid teostasid ka sõja võitnud riikide valitsused ja sõjaliste jõudude juhid sõja ajal ja sõjale järgnevatel aastatel. USA, Inglismaa ja Kanada sõjaväelised juhid okupeeritud Saksamaal saatsid sunniviisiliselt tagasi N. Liitu ligemale 2 miljonit inimest, kes sinna tagasi minna ei tahtnud. Enamik nendest likvideeriti N. Liidu valitsuse korraldusel otsekohe või saadeti Siberi sunnitöölaagreisse (nende hulka kuulusid Wlassovi armee liikmed ja terve kasakate korpus). Kedagi nendest, kes endiseid võitlejaid sunniviisil tagasi saatsid N. Liitu pärast sõda, pole seni vastutusele võetud, ega nende kuritegusid üldse lähemalt selgitatud. Vaikides on mööda mindud ka N. Liidu poolt kordasaadetud sõjalistest kuritegudest. N. Liit,koos Saksamaaga, oli II maailmasõja algataja. N. Liit oli Saksamaa liitlane selles sõjas august 1939 kuni juuni 1941. Nende aastate kestel N. Liit okupeeris vägivaldselt Saksamaa valitsuse nõusolekul Eesti, Läti ja Leedu vabariigid. Vangistas, likvideeris kohapeal või saatis Siberi sunnitööla^agritesse üle ühe miljoni eestlase, lätlase ja leedulase. 30.000 poola ohvitseri mõrvati Katõni metsas ja mujal. Osa Soome põlisest kodumaast vallutati N. Liidu sõjaliste jõudude poolt. . Üks kuritöö inimsuse vastu teostus teise järele kuni juunini 1941, mil Saksamaa ründas N. Liitu. Näib, et Saksamaa kallaletung N. Liidule pesi N. Liidu puhtaks igasugustest sõ- , jalistest kuritegudest ja annab temale peale selle moraalse õiguse, lugeda . neid isikuid N. Liidu reeturiteks, kes tema poolt okupeeritud maades N. Liidu okupatsiooni ei tunnustanud ja selle vastu võitlesid. Eestis, Lätis ja Leedus okupatsioonivõim värbas enesele hulgaliselt spioone ja kolla-borante. Sõja,puhkemisel moodustati Stalini korraldusel seal hulgaliselt hävituspataljone, et maad ja rahvast hävitada enne kui saksa väeosad suutsid selle vallutada. Kõik, kes kuulusid hävituspataljonidesse või töötasid koos nõuko-- gude võimuga, olid kohaliku rahva - reeturid ahk sõjakurjategijad. Neid tabati ja karistati kohaliku maa seaduste kohaselt ja moodustati rahvuslikke väeosi võitlemiseks idarindel, et Nõukogude okupatsioon kunagi enam sellele .maale tagasi tulla ei saaks. Võitlejad olid rahvuslikud patrioodid, mitte ühe või teise võimu kollaborandid. PaljudN. Liidukollaborantidestja hävituspataljonide koosseisu kuulunud isikutest on tulnud läände omale uut elukol^ta otsima. Ron Vastoka ja Lubomyr Luciuk. väljendavad Ida- Euroopa päritoluga rahvaste vaadet, et sealsete rahvaste reeturitest ja N. Liidu koUaborantidest ükski ei peaks Kanadas karistamata jääma. Kui kohtunik Deschenes'i komisjon tahab olla õiglane ning erapooletu, siis tuleb temal võtta selgitamisele sõjalised kuritööd laiemas ulatuses, mitte ainult need, mis on sooritatud juutide ja N. Liidu okupatsiooni vastu. N. Liit, kui II maailmasõja algataja, vajab erilist karistamist. . A . N . TORONTO EESTI ÜHISPANK Broadview Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6 ühenduses on jõud Kiffiffiisvara laenud 9,50% Isiklikud laenud alates 11,00% (Informatsiooniks helistag® 465-4659 avatud esmasp.-roode 10:00-3: Teisip. ja neljap. õhtuti 5:30-8:00 Musta Lindi Päeva rahvusvahelise komitee liikmed pressikonverents i l Paremalt — feomitee esimees Markus Hess, sekretär-laekur dr. Lenard Luks ja abiesimees David Somerville. Foto-A. Raudkivi usta Lindi Päev 5 riigis ja Kanadas 10 linnas Musta Lindi Päeval, laupäeval 23. augustil, toimuvad Musta Lindi demonstratsioonid või tähistami-sed Kanadas 10 linnas ja väljaspool Kanadat veel viies riigis Austraaliast Rootsini. Kanadas toimub selle päeva suurim demonstratsioon Torontos. Selle korraldajaks on John Hasek. Demonstratsiooni alguses on muusika- Hne osa. Eestlaste poolt esinevad Raekojaväljakul Estonia Orkester ja ,,Estonia" segakoor. Kõned algavad umbes kell 2.45. Peakõnelejaks on Nobeli auhinna kandidaat, tshehhi dissident Joseph Skvorecky. Demonstratsioonile oodatakse linnapead Art Eggletoni, parlamendiliiget Patrick Boyerit ja-teisi poliikate-gelasi. Teistes kohtades Kanadas toimuvad 23. augustil demonstratsioonid: Ottawas kell 11 Parlamendimäel. Kõnelejaks prof. Martin Pühvel Montrealist. -Sidemepidajaks Ene Shewchuk. Montrealis demonstratsioon kell 11.30 Dominion'i väljakul. Sidemepidajaks Katrin Heyduck. Vancouveris demonstratsioon EXPO 86 värava juures, Sidemepidajaks Enno Lepnurm. Hamiltoni demonstratsioon kell 11 Raekoja väljakul. Kõnelejaks dr. B. John Amnesty In-ternationaTist. Peale eelnimetatute toimuvad demonstratsioonid veel Calgarys. Win-nipegis, Kitcheneris. St. Catharinesis ja Sudburys. Kitcheneris on 23. augustil kell 2 päeval paraad Victoria Pargist kuni Kõnelejate Nurgani. Demonstratsioonist VLMavad osa Kitche-neri linnapea Cardillo. Waterloo linnapea Carrole ja Ontario provintsi-parlamendi liige David Cooke. Sidemepidajaks dr. G. Hess. Aktuaalsel teemal: Kanada! tuli anda elamisluba Sri Lanka põgenikele 1065 StEELESllAVE W NORTH YORK; O NT M2R 289 7 3 6 - 1 1 70 ICodus 223-0201 Avatud 7 päev'a nädalas ©Ülelinnakohaleviimine LTD OVER 50 YEARS OF GM SAlES; AND SERVICE Müük ja rentimine Äris m-sm i >6 I J I f l l ltffTi.|-JH — .J,mJtr 5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9i Kanada immigratsiooniministri Gerry Weineri sekretäri Francoise Guenette poolt antud seletuse kohaselt Kanada immigratsiooniva-litsusel tuli anda Sri Lanka põgenikele elamisluba immigratsiooni-seaduse aluseL Nad olid päästetud paatidest lahtisel merel. Põgeniku staatuse andmine neile näis olevat loomulik ja Immigratsiooniminis-ter tegi seda tava kohaselt, andes neile esialgselt loa Kanadasse jäämiseks kuni üks aasta. Küsimus võinuks sellega lõppeda, kui mitte ajalehed ja rahvas ei oleks pööranud sellele erilist tähelepanu. Immigratsiooniametnikud ja reporterid ei saanud uskuda põgenike juttu, et nad tulid otse Indiast ja 5 päeva olid päästepaatidega lahtisel merel, enne kui neid randa toodi. Hiljem selgus, et tegemist on Sri Lanka päritoluga grupiga ja kes Saksamaal kellegi algatusel moodustatud et saada elamisluba Kanadas eelistatud korras. Osalt see plaan õnnestus, sest neil-on luba elada Kanadas kuni aasta. Mis edasi juhtub seda, ei teata. Kanada liberaalne immigratsioonipoliitika, mille kujundasid Pearso-ni j^ Trudeau valitsused, on saanud kriitika osalisteks põhjusel, et Kanadasse on lubatud viimastel aastakümnetel rasside ja rahvaste liikmeid sellisel määral, et põhirahvad mitmes kohas on vähemusse jäämas. Sri Lanka põgenikele elamis-ja tööloa andmine tõi teravalt esile immi-gratsiooniseaduse puudused ja valitsus on võtnud oma kavasse seaduse muutmise juba lähemal ajal. Mis on valitsuse-kavas, seda veel avaldatud ei ole. Viimaste andmete kohaselt on mu-geldejad Saksamaal maksnud kapten Wolfgang Bindelile S500.000 põgenike" reisi eest Kanada randa. Kapten kategooriliselt eitab seda. Kanada politseid ja immigratsioo-nivalitsust süüdistatakse selles, et neid hoiatati 3'päeva enne müsteeri-lise laeva väljasõitu Saksamaalt. Kanada piirivalve ja politsei ei omistanud sellele vajalist tähelepanu. Valeandmete esitamisega Kanadasse tulnud isikud peaksid kuuluma maalt väljasaatmisele. Küsimuses on, kas Saksamaa võtab neid vastu. Vastu võtma peaks neid Sri Lanka, kust nad pärinevad, kuid seal on alalised rahutused, inimeste elud võivad olla s^al hädaohus ja ÜRO ühe resolutsiooni kohaselt ei tohi kedagi saata maale, kus tema elu võib olla hädaohus. Sri Lanka põgenike toomine illegaalselt Kanadasse on toonud avalikkuse ette probleemi, millele seni ei ole omistatud vajalist tähelepanu. On selgunud, et illegaalne inimeste ümberpaigutamine ühelt maait teisele on käigus pikemat aega ja selle taga on Nõukogude Liidu valitsus, kes selliselt istutab soovitud maale terroriste ja oma agente. Rahvusvaheline juurdlus peaks selle päevavalgele tooma ja Kanada immigratsioonisea-dus vastava paranduse saama, et soovimatud isikud Kanadasse kergesti sisse ei pääseks. A.N. ( „Meie Elu** nr. 34 (1 Kuidas sJ (Algus esik kuh ühtki ministrikoi gituna mängib ta sak J dia. Ta pöördub MoT küsib, kas ei suvatsekJ tovile on situatsioon hai likuh palub ta oma isal tema eest vastata, k| oma kõnega kevadel J ma. Niisiis vastabkil olete meile toobrite v| kallanud. See ei tohi seks, et me ei võikj sallida. Pidasin oma täie teadvusega, et nä de tahet Saksamaa sf ^1 * • . jää oli murdunud. J üksikute lepingu puij lema. Peatselt on d punkti paberil, mis M misele. Tähtsam on ..lisaprotokoll", kus J gatakse võõraid rahj ume ja muud saaki:. Eesti, Läti, Leedu ja w luv Bessaraabia. 1 Stalin nõuab aga ij bentrop oletas. Tolefl Hitlerilt volitusi suu andmisteks. Hitler 1 dale tuua maakaarJ hiljem annab ta omJ Euroopa reetmisek.s.l nelaste nõudmisest lj sadamale, tiibavilejl muidugi ei kuulu Hil vabariigile. KauplJ maade ümber kaiH korraks, et õhtust s| , sõidab Saksa saatkl Hitlerile ühe vaheej öösel ollakse nii k J valmisklopsitud lepi| tamisvalmis. Iial iil pole kaks suurriiki | nud lepinguni, mis 1 rahu küsimuse. I Pärast seda, kui RJ lotov Stalini rahulj saatel on lepingud 1 istutakse kõrvaltoaa Kremli joomakomnj pet niisutada. 1 Ribbentrop on j\j vodkat ära joonud j{j Krimmi shampanjul ta teema Inglismaal tab. I Tegin Führei'ile| lastele teatada, et i Saksa-Poola konflij vaenulikkuse põhjJ pommirünnakuga l i Sellise otsekohesj lin äärmiselt imeJ hakkab Inglismaal Inglismaa valitsebl see tingitud vaid il kes lasevad endid 1 fida. On otse naeri Sada inglast valilsej tögab Stalin samalj bivat briti sõjalist 1 härrad pole pidanil meile ütelda, midoj Täna silmitsesid iJ meid..." 1 Siis läheb jutt 1 Liitu otseselt puuJ terni pakt! RibbciiJ gasti, kui la poleks J puudutanud. Krira J aga edevaks. Ta ü j terni pakt ei sihil hoopis rohkem löii vastu." I Ka Stalin oli i l tosina korra oma k l täiesti kaine. Taval ,,Antikomiriternipj ainult Londoni Citj kesi kaupmehi." RJ gi tögamist ja korJ „See on oige. SolJ täpselt samuti, hm nud isegi nalja, kl härra Stalin, liituj paktiga." 1 Siis juuakse va J Stalini terviseks -I Vahepeal on p l leri „hoovifotogral mann, kellel on eJ tus anda Stalinilel käesurve. Vastavl oma-teada tsererj Hoffmann Stalinil Hoffmanniomakl tühjendatakse klaj takse eripudelisl,/| mahla. Hoffmann! ju. Stalin joob Holj klaasi ja ütleb: ,1 Goffmanni tervisi raa! Hurraa!" J joomingu lõpul diktaator käe R i i ütleb: „Nõukogu| uut pakti väga lõi minister. Ma kinil ga, et N. Liit ei p J Alfred RosenbJ Ribbentropilt, e t l tundis bolshevikl Ribbentrop võlubj :,, me ja vastab: . . l partei-seltsimeesti
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, August 21, 1986 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1986-08-21 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E860821 |
Description
Title | 1986-08-21-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | ••Äliiiiiii SH IÄSiiii|i|ii i-Miiiiiii WMmS»$sg* SiiiifiiälsRl NELIAPÄEVAL, 21. AUGUSTII^ - , AUGUST 21. „Meie Elu" nr. 34 (1902) 1986 Analüüs >44 Publishedby Estonian PubIishing'Co. Toronto Ltd., Estonian House,958 Broadview AveV, Toronto-Ont.Canada,M4K2R0 Tel.466-0951 • Toimetajad: H. Rebane ja S.Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Parming.473 Lu}imannDr.,NewMilford,N.J.,USA, , Tel. (201) 262-0773. • AlfMc Elu"'valjaandjak-s on Eesti Kirjastus Kan Asul -Ä. Weileri algatusel. 1950. ..Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas. 958 Broadview Ave.. Toronto, Ont.M4K2R6Canada - Tel. 466-0951" - „ M E I E E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastuvõtmiseks: Esmasp.,kolmap. ja reedel kl. 9 hm. — 5 p.]. Alates okt. 15. ude kuritegudele pole omistatud, tähelepanu ieisip. ja neljap'. kl. 9 hm. - 8 õhtul. kl. 9 hm.-r- 1 p.L •..MEIEELU" tellimishinnad: Kanadas! a. S43.00,6 k. S24.00, 3 k. $15.00. t USA-sse 1 a.S47.00. 6 k.S25.00. 3 k.Sl6.00. V Ülemeremaadesse 1 a. ^52.00. 6 k. S28.00, 3 k. S18.0Q. • Kiripostili^a: Kanadas l a . S28.50. 6 k. S14.25. 3 k. S7.00. USA-sse 1 a. $33.00. 6 k. S16..50, 3 k. S8.00. Õhupostilisa üle-merema, adesse: 1. a. §62.00. 6 k. S31.00. 3 k. S15.50. -* • • • Üksiknumber — 75^ Kuulutüshipnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel ^6.00, tekstis ^5.00. (i(iii;!iiiiiiiiiiiiiiitiisi{iiiiiiiiiiiiiliiin9iiiii)iiiiiiiiiiiiiS9iiiii^ Sri Lanke põgenil Kanada rannavetes äratab suurt tähelepanu. Esiteks, et ikka veel saabub põgenikepaate Kanada vetesse. Teiseks, kuidas suhtutakse kestvatesse põgenikesse Kanada võimude poolt. T. Slar kirjutab: „Sri Lanka põgenikegrupp on täis valesid, bürokraatlikku arusaamatust Ja vale suhtumist saabunud põgeniksesse." Et „valitsus tundis kohustust põgenikke maale laskma seadusekohaselt". 155 pagulast lahtistel paatidel Atlandil saabusid siia ainult ühe eesmärgiga: leida Kanadas asüüli poliitiliste põgenikena, sest i^eil puudusid teised võimalused. Nii tungib poüitilisto põgenike saatus ka meieni, kes meie ise oleme poliitilised põgenikud. Aastatel 19^9/50 saabusid paljud meist Ka^ nada lääneranniku sadamaišse mitmesuguseil veesõidukeil. Seda meenutades võime lugeda ««Eestlased Kanadas'', ajalooline koguteos, lehekülg 107 peatüki all„Saabujad viikingilaevadel". Eesti viikingilaevad tõid üle Atlandi Kanadasse kokku 1593 eestlast. Võibolla koos täiendustega ka rohkem. - Et meie endi minevikumälestu-si esile tõsta tsiteerime eda&i: „Ko-gutud andmeil onlahkunud Euroopast, peamiselt Rootsist 50 eesti viikingipaati uut kodu otsima. Neist jõudis USA-sse 16, Kanadasse 11, Lõuna-Aafrikasse 6, Argentiinasse 5, Inglismaale 3v ja Brasiiliasse 1 paat. Tormides hukkus 2 ja venelaste poolt kaaperdati Atlandi ookeanil eesti laev , , B i l l i " . Kadunuks on jäänud 2 paati. Filiciuse reisijaist päästeti ühe inglise laeva poolt Atlandil kaks meest. Biskaia lahes hukkus 9 moest ühe viikingi-paadi sõitjaist. Spilest nähtub, et viikingireisid olid ebamikus suurte raskustega ja oh^ude,ga seotud, olid aeganõudvad ja mõnedki seesugused ettevõtted ei jõudnud sihtkohta kunagi."^ ^ Suuremat tähelepanu on leidnud i,Walnut", milline tõi Rootsist ülekoormatult 347 reisijat, kuna laeval lubatud oli vaid 80 reisijat. Meenutades meie oma viikingilaevu saame ehk Hergemmi aru sri-lankade põgenikegrupist, kes Atlandil asetati miistilise laevakapteni poolt kahte päästepaati raskes udus, näidati näpuga Kanada ranniku suunas ja üteldi: hakake nüüd minema. Ilma toidu või joogivaru-ia< ainult 10 h j päi-an^ootor abijõuks ookeani lainete vastu. Viis päeva kõikusid mehed, naised ja lapsed ookeanil.kuni.neid pardale võttis üks Kanada kalalaevu ja toimetas Halifajü. Immigratsiooniministri poolt tuli le maabumistervi-tus ja ministri otsus kele 1-aastane maabumis- ja tööluba. Põgenike seletus oma lähte» punktist (India) ei ole usaldusvää^ ne. Osa saabujaid seletas, et nad tulid välja Saksa sadamast. Seepärast leidsidki Kanada poliitilised endatargad, et valitsus on toiminud valesti põgenikele maabumisloa ja 1-aastase peatusloa andmises. Ar° vatavasti mõtlesid need hästi toidetud ja joodetud poliitikud, et põgenikud tulnuks asetada okastraadi taha kuni neid olnuks võimalik tagasi ' i r - nister maabumisloa,. Peaminister Mulroney toetas mõni päev hiljem saijia seisukohta. Mulroney lisas: „Meie kõik Kanadas olema immigf-randid ja pagulased — peame mõistma ka nüüdseid tulnukaid. Opositsiooni liider J. Turner toetas samas mõttes uusi pagulasi. Need on humanitaarsed seisukohad ja sellistena ainuõiged. Üheaastane peatus-lüba Kanadas annab valitsusele küllaldase aja igat põgenikku isiklikult vaadelda ja tema kohta otsust on segaseks aetud seekordsete põgenike improviseeritud tunnistustest oma lähtekoha suhtes. Legalistide arvates on põgenikud valetanud ja nad tulevad tagasi saata sinna,kust nad tulid. Osa põgenike kohta võib see ka õige olla, sest nad tulid Lääne-Saksamaale Ida-Saksamaa kaudu, seega vahest ettekirjutatud eesmärgiga. Kuid iga inimese elus on hädavalesid, täpselt samuti nagu kohtuprotsessis juhitud advokaadi poolt. Tuleb mõista, et üheltpoolt on seadus ja teiseltpoolt on seadusaluuQ. Täpselt nii, nagu vastas kodumaises leeritunnis pastor küsimusele, kas vale on mõnikord lubatud. Pastor; hädavale on lubatud! Meie valetame sageH. Kui omaarvates ilus naine küsib: „Kuidas ma teile täna meeldin?" Oleks viisakusreeglite vastane vastata: „Teie mulle täna e! meeldi" Immigratsiooiniiseadustega on sageli samuti. Esinev immigrant tahab viisat saada^ räägib endast osa ja UI Sellel teemal ilmus märtsikuu alul kaks kirjutist „Globe and Mairis". Üks Murray Gampbell'! ja teine ühiselt Ron Vastoka ja Lubomyr Luduks poolt. Mr. Campbell töötab ajakirjanikuna G. and M. juures. Vasto- : ka ja Luciuk on ukraina päritoluga ülikooli õppejõud Kanadas. Murray Campbell lähtub oma kir- : jutises juutide ühiskonna seisuko- ' halt, et üks karistamata sõjakurjate-gija. Kanadas on liiga palju ja viimased kaks on arvamisel, et üks karistamata nõukogude sõjakurjategija Kanadas on samuti liiga palju. Mõlemas kirjutises püütakse anda selgitust, miks see on ainuõige. Sõjakurjategijate küsimust on Kanada ajakirjanduse veergudel küsitatud möödunud aastakümnete kestel mitmel korral. Kanada politsei ja valitsus on olnud teadlikud sellest probleemist, kuid valitsus ei pühendanud sellelt erilist tähelepanu. Seda on peetud d:elikaatseks küsimuseks ning lükatud „kalevi alla". Praeguses teravuses kerkis sõjakurjategijate selgitamise küsimus esile juut Sol Littmani poolt Kanada peaminister Brian Mulroneyle detsembris 1984 saadetud kirja alusel. Selles kirjas Sol Littman väitis, et Kanadas varjab end kuni 3000 natsi sõjakurjategijat. Temal olevat kindlad süüditõendavad dokumendid rohkem kui 600 sõjakurjategija kohta, nende hulgas kuulus „ Surmaingel" ' dr. Mengele, kes taotlenud.enesele Kanadasse sissesõidu luba 1962.a. Sol Littman nõudis Kanada valitsuselt erikomisjoni moodustamist selle selgitamiseks, kas dr. Mengele sai loa Kanadasse tulekuks ja palju on üldse sõjakurjategijaid end varjamas Kanadas. Meedia Kanadas omistas Sol Littmani kirjale ja nõudmisele sellist tähelepanu, et valitsus oli sunnitud moodustama vastava komisjoni kohtunik D,echenes'i juhtimisel. Teace selle komisjoni moodustamisest 7. -veebr. 1985 alarmeeris Ida-Euroopa päritoluga rahvusgruppe Kanadas pohjusdj, et moodustatud komisjoni ülesandeks tehti eriti sõjakurjategijate selgitamine sakslaste poolt Ida- Euroopas okupeeritud aladel, eriti Ukrainas, Eestis, Lätis ja Leedus. Sõjaaegseks kuriteoks loeti vastutöötamist Nõukogude okupatsioonivõimule ja koostöötamist sakslastega. Deschenes'! komisjon sai volituse minna sõjakurjategijate süütegude kohta tõendavaid dokumente ja tunnistusi hankima N. Liidust, kohtadelt kus need kuritööd aset leidsid. Sol Littman ei avaldanud tema nimekirjas olevate sõjakurjategijate nimesid ja kohtunik Desche-nes'i komisjonile antud juhendi.kohaselt on loetud sõjakurjategijateks kõik, kes töötasid kaasa sakslastega nende okupatsiooni ajal Ida-Euroo-pas. Aastaid kestnud okupatsiooni ajalei olnud seal kellelgi teist võimalust kui töötada okupatsioonivõimu korralduste ja määruste kohalselt. Sõjakurjategijateks said rahvad tervi-kuina sakslaste poolt okupeeritud aladel, eriti Ukrainas, Eestis, Lätis ja Leedus. Immigratsiooniga oi samuti. Tähtis ei ole sooviavaldus, tähtis on milline immigrant on inimesest saanud. Kui pedantne kohtunik ja' enduhkustav poliitik nende küsimustega tegeleb, siis on neile küsimuseks, muidugi vaikides: kes oled sa ise? .; Oilliitlt»IIIIilSniiirii39ii9}iiiil3nf9ll9titlII|lSI!0iSS59i89l»irim^^ HUiuflavsiMMSnmLEMm See seisukoht osutus vastuvpeta- matuks ukrainlastele, eestlastele, lätlastele ja leedulastele. Nende arusaama kohaselt nemad ei osalenud Saksa-Vene sõjas, vaid püüdsid oma rahvast säästa nii palju kui võimalik okupatsioonivõimu sihiliku hävitamise eest, nagu tegi seda N. Liidu valitsus. Nend rahvaste eesmärgiks oli oma rahva säästmine ja võitlemine idarindel, et Nõukogude armee ei saaks seda uuesti vallutada. Nõukogude valitsus luges neid riigiree-tureiks ja kõiki neid karistati, keda kätte saadi. N. Liidu valitsus on huvitatud ka nende kättesaamisest, kes võitlesid idarindel ja sõja lõpul põgenesid läände. Nende kohta ollakse valmis muretsema süüditõestavaid dokumente, tunnistajaid ja lõpuks neid vastu võtma, kui läänes nad leitakse olevat väljasaatmise väärilised. Murrey Campbell märgib oma kirjutises, et Sol Littmani kiri Kanada peaministrile on tõstnud esile terava lahkheli Ida-Euroopa päritoluga rahvusgruppide ja juutide vahel Kanadas. Vastuolu teravus on suurem kui juudi ühiskond Kanadas enesele ette kujutas. See on kujunenud selliseks, et vahekprra parandamine võib nõuda aastakümneid, kui see üldse on parandatav. Kanada valitsus näeb selles erilist ohtu rahvusgruppide koostööle ja näib olevat välmis lõpetama kogu selle küsimuse, fuudi ühiskond eilepi sellega. Nende juhtidest Irvin Cotler ja David Mätas on arvamisel; et üks karistamata natsi sõjakurjategija Kanadas on liiga palju, olgu reaktsioon sellele nõudmisele ükskõik milline. Juudi ühiskond elab põhimõttel:Silm silma ja hammas hamba vastu!" Ükski kuritöö juudi vastu ei tohi karistuseta jääda. Ron Vastoka ja Lubomyr Luciak oma kirjutises toovad esile, et sõjakurjategijate selgitamine üldse on ühekülgne kohtunik Deschenes'! uurimiskomisjonile, antud juhendi kohaselt. Kuritegusid inimsuse vastu e1 teostanud mitte üksi sõja kaotanud riigid. Neid teostasid ka sõja võitnud riikide valitsused ja sõjaliste jõudude juhid sõja ajal ja sõjale järgnevatel aastatel. USA, Inglismaa ja Kanada sõjaväelised juhid okupeeritud Saksamaal saatsid sunniviisiliselt tagasi N. Liitu ligemale 2 miljonit inimest, kes sinna tagasi minna ei tahtnud. Enamik nendest likvideeriti N. Liidu valitsuse korraldusel otsekohe või saadeti Siberi sunnitöölaagreisse (nende hulka kuulusid Wlassovi armee liikmed ja terve kasakate korpus). Kedagi nendest, kes endiseid võitlejaid sunniviisil tagasi saatsid N. Liitu pärast sõda, pole seni vastutusele võetud, ega nende kuritegusid üldse lähemalt selgitatud. Vaikides on mööda mindud ka N. Liidu poolt kordasaadetud sõjalistest kuritegudest. N. Liit,koos Saksamaaga, oli II maailmasõja algataja. N. Liit oli Saksamaa liitlane selles sõjas august 1939 kuni juuni 1941. Nende aastate kestel N. Liit okupeeris vägivaldselt Saksamaa valitsuse nõusolekul Eesti, Läti ja Leedu vabariigid. Vangistas, likvideeris kohapeal või saatis Siberi sunnitööla^agritesse üle ühe miljoni eestlase, lätlase ja leedulase. 30.000 poola ohvitseri mõrvati Katõni metsas ja mujal. Osa Soome põlisest kodumaast vallutati N. Liidu sõjaliste jõudude poolt. . Üks kuritöö inimsuse vastu teostus teise järele kuni juunini 1941, mil Saksamaa ründas N. Liitu. Näib, et Saksamaa kallaletung N. Liidule pesi N. Liidu puhtaks igasugustest sõ- , jalistest kuritegudest ja annab temale peale selle moraalse õiguse, lugeda . neid isikuid N. Liidu reeturiteks, kes tema poolt okupeeritud maades N. Liidu okupatsiooni ei tunnustanud ja selle vastu võitlesid. Eestis, Lätis ja Leedus okupatsioonivõim värbas enesele hulgaliselt spioone ja kolla-borante. Sõja,puhkemisel moodustati Stalini korraldusel seal hulgaliselt hävituspataljone, et maad ja rahvast hävitada enne kui saksa väeosad suutsid selle vallutada. Kõik, kes kuulusid hävituspataljonidesse või töötasid koos nõuko-- gude võimuga, olid kohaliku rahva - reeturid ahk sõjakurjategijad. Neid tabati ja karistati kohaliku maa seaduste kohaselt ja moodustati rahvuslikke väeosi võitlemiseks idarindel, et Nõukogude okupatsioon kunagi enam sellele .maale tagasi tulla ei saaks. Võitlejad olid rahvuslikud patrioodid, mitte ühe või teise võimu kollaborandid. PaljudN. Liidukollaborantidestja hävituspataljonide koosseisu kuulunud isikutest on tulnud läände omale uut elukol^ta otsima. Ron Vastoka ja Lubomyr Luciuk. väljendavad Ida- Euroopa päritoluga rahvaste vaadet, et sealsete rahvaste reeturitest ja N. Liidu koUaborantidest ükski ei peaks Kanadas karistamata jääma. Kui kohtunik Deschenes'i komisjon tahab olla õiglane ning erapooletu, siis tuleb temal võtta selgitamisele sõjalised kuritööd laiemas ulatuses, mitte ainult need, mis on sooritatud juutide ja N. Liidu okupatsiooni vastu. N. Liit, kui II maailmasõja algataja, vajab erilist karistamist. . A . N . TORONTO EESTI ÜHISPANK Broadview Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6 ühenduses on jõud Kiffiffiisvara laenud 9,50% Isiklikud laenud alates 11,00% (Informatsiooniks helistag® 465-4659 avatud esmasp.-roode 10:00-3: Teisip. ja neljap. õhtuti 5:30-8:00 Musta Lindi Päeva rahvusvahelise komitee liikmed pressikonverents i l Paremalt — feomitee esimees Markus Hess, sekretär-laekur dr. Lenard Luks ja abiesimees David Somerville. Foto-A. Raudkivi usta Lindi Päev 5 riigis ja Kanadas 10 linnas Musta Lindi Päeval, laupäeval 23. augustil, toimuvad Musta Lindi demonstratsioonid või tähistami-sed Kanadas 10 linnas ja väljaspool Kanadat veel viies riigis Austraaliast Rootsini. Kanadas toimub selle päeva suurim demonstratsioon Torontos. Selle korraldajaks on John Hasek. Demonstratsiooni alguses on muusika- Hne osa. Eestlaste poolt esinevad Raekojaväljakul Estonia Orkester ja ,,Estonia" segakoor. Kõned algavad umbes kell 2.45. Peakõnelejaks on Nobeli auhinna kandidaat, tshehhi dissident Joseph Skvorecky. Demonstratsioonile oodatakse linnapead Art Eggletoni, parlamendiliiget Patrick Boyerit ja-teisi poliikate-gelasi. Teistes kohtades Kanadas toimuvad 23. augustil demonstratsioonid: Ottawas kell 11 Parlamendimäel. Kõnelejaks prof. Martin Pühvel Montrealist. -Sidemepidajaks Ene Shewchuk. Montrealis demonstratsioon kell 11.30 Dominion'i väljakul. Sidemepidajaks Katrin Heyduck. Vancouveris demonstratsioon EXPO 86 värava juures, Sidemepidajaks Enno Lepnurm. Hamiltoni demonstratsioon kell 11 Raekoja väljakul. Kõnelejaks dr. B. John Amnesty In-ternationaTist. Peale eelnimetatute toimuvad demonstratsioonid veel Calgarys. Win-nipegis, Kitcheneris. St. Catharinesis ja Sudburys. Kitcheneris on 23. augustil kell 2 päeval paraad Victoria Pargist kuni Kõnelejate Nurgani. Demonstratsioonist VLMavad osa Kitche-neri linnapea Cardillo. Waterloo linnapea Carrole ja Ontario provintsi-parlamendi liige David Cooke. Sidemepidajaks dr. G. Hess. Aktuaalsel teemal: Kanada! tuli anda elamisluba Sri Lanka põgenikele 1065 StEELESllAVE W NORTH YORK; O NT M2R 289 7 3 6 - 1 1 70 ICodus 223-0201 Avatud 7 päev'a nädalas ©Ülelinnakohaleviimine LTD OVER 50 YEARS OF GM SAlES; AND SERVICE Müük ja rentimine Äris m-sm i >6 I J I f l l ltffTi.|-JH — .J,mJtr 5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9i Kanada immigratsiooniministri Gerry Weineri sekretäri Francoise Guenette poolt antud seletuse kohaselt Kanada immigratsiooniva-litsusel tuli anda Sri Lanka põgenikele elamisluba immigratsiooni-seaduse aluseL Nad olid päästetud paatidest lahtisel merel. Põgeniku staatuse andmine neile näis olevat loomulik ja Immigratsiooniminis-ter tegi seda tava kohaselt, andes neile esialgselt loa Kanadasse jäämiseks kuni üks aasta. Küsimus võinuks sellega lõppeda, kui mitte ajalehed ja rahvas ei oleks pööranud sellele erilist tähelepanu. Immigratsiooniametnikud ja reporterid ei saanud uskuda põgenike juttu, et nad tulid otse Indiast ja 5 päeva olid päästepaatidega lahtisel merel, enne kui neid randa toodi. Hiljem selgus, et tegemist on Sri Lanka päritoluga grupiga ja kes Saksamaal kellegi algatusel moodustatud et saada elamisluba Kanadas eelistatud korras. Osalt see plaan õnnestus, sest neil-on luba elada Kanadas kuni aasta. Mis edasi juhtub seda, ei teata. Kanada liberaalne immigratsioonipoliitika, mille kujundasid Pearso-ni j^ Trudeau valitsused, on saanud kriitika osalisteks põhjusel, et Kanadasse on lubatud viimastel aastakümnetel rasside ja rahvaste liikmeid sellisel määral, et põhirahvad mitmes kohas on vähemusse jäämas. Sri Lanka põgenikele elamis-ja tööloa andmine tõi teravalt esile immi-gratsiooniseaduse puudused ja valitsus on võtnud oma kavasse seaduse muutmise juba lähemal ajal. Mis on valitsuse-kavas, seda veel avaldatud ei ole. Viimaste andmete kohaselt on mu-geldejad Saksamaal maksnud kapten Wolfgang Bindelile S500.000 põgenike" reisi eest Kanada randa. Kapten kategooriliselt eitab seda. Kanada politseid ja immigratsioo-nivalitsust süüdistatakse selles, et neid hoiatati 3'päeva enne müsteeri-lise laeva väljasõitu Saksamaalt. Kanada piirivalve ja politsei ei omistanud sellele vajalist tähelepanu. Valeandmete esitamisega Kanadasse tulnud isikud peaksid kuuluma maalt väljasaatmisele. Küsimuses on, kas Saksamaa võtab neid vastu. Vastu võtma peaks neid Sri Lanka, kust nad pärinevad, kuid seal on alalised rahutused, inimeste elud võivad olla s^al hädaohus ja ÜRO ühe resolutsiooni kohaselt ei tohi kedagi saata maale, kus tema elu võib olla hädaohus. Sri Lanka põgenike toomine illegaalselt Kanadasse on toonud avalikkuse ette probleemi, millele seni ei ole omistatud vajalist tähelepanu. On selgunud, et illegaalne inimeste ümberpaigutamine ühelt maait teisele on käigus pikemat aega ja selle taga on Nõukogude Liidu valitsus, kes selliselt istutab soovitud maale terroriste ja oma agente. Rahvusvaheline juurdlus peaks selle päevavalgele tooma ja Kanada immigratsioonisea-dus vastava paranduse saama, et soovimatud isikud Kanadasse kergesti sisse ei pääseks. A.N. ( „Meie Elu** nr. 34 (1 Kuidas sJ (Algus esik kuh ühtki ministrikoi gituna mängib ta sak J dia. Ta pöördub MoT küsib, kas ei suvatsekJ tovile on situatsioon hai likuh palub ta oma isal tema eest vastata, k| oma kõnega kevadel J ma. Niisiis vastabkil olete meile toobrite v| kallanud. See ei tohi seks, et me ei võikj sallida. Pidasin oma täie teadvusega, et nä de tahet Saksamaa sf ^1 * • . jää oli murdunud. J üksikute lepingu puij lema. Peatselt on d punkti paberil, mis M misele. Tähtsam on ..lisaprotokoll", kus J gatakse võõraid rahj ume ja muud saaki:. Eesti, Läti, Leedu ja w luv Bessaraabia. 1 Stalin nõuab aga ij bentrop oletas. Tolefl Hitlerilt volitusi suu andmisteks. Hitler 1 dale tuua maakaarJ hiljem annab ta omJ Euroopa reetmisek.s.l nelaste nõudmisest lj sadamale, tiibavilejl muidugi ei kuulu Hil vabariigile. KauplJ maade ümber kaiH korraks, et õhtust s| , sõidab Saksa saatkl Hitlerile ühe vaheej öösel ollakse nii k J valmisklopsitud lepi| tamisvalmis. Iial iil pole kaks suurriiki | nud lepinguni, mis 1 rahu küsimuse. I Pärast seda, kui RJ lotov Stalini rahulj saatel on lepingud 1 istutakse kõrvaltoaa Kremli joomakomnj pet niisutada. 1 Ribbentrop on j\j vodkat ära joonud j{j Krimmi shampanjul ta teema Inglismaal tab. I Tegin Führei'ile| lastele teatada, et i Saksa-Poola konflij vaenulikkuse põhjJ pommirünnakuga l i Sellise otsekohesj lin äärmiselt imeJ hakkab Inglismaal Inglismaa valitsebl see tingitud vaid il kes lasevad endid 1 fida. On otse naeri Sada inglast valilsej tögab Stalin samalj bivat briti sõjalist 1 härrad pole pidanil meile ütelda, midoj Täna silmitsesid iJ meid..." 1 Siis läheb jutt 1 Liitu otseselt puuJ terni pakt! RibbciiJ gasti, kui la poleks J puudutanud. Krira J aga edevaks. Ta ü j terni pakt ei sihil hoopis rohkem löii vastu." I Ka Stalin oli i l tosina korra oma k l täiesti kaine. Taval ,,Antikomiriternipj ainult Londoni Citj kesi kaupmehi." RJ gi tögamist ja korJ „See on oige. SolJ täpselt samuti, hm nud isegi nalja, kl härra Stalin, liituj paktiga." 1 Siis juuakse va J Stalini terviseks -I Vahepeal on p l leri „hoovifotogral mann, kellel on eJ tus anda Stalinilel käesurve. Vastavl oma-teada tsererj Hoffmann Stalinil Hoffmanniomakl tühjendatakse klaj takse eripudelisl,/| mahla. Hoffmann! ju. Stalin joob Holj klaasi ja ütleb: ,1 Goffmanni tervisi raa! Hurraa!" J joomingu lõpul diktaator käe R i i ütleb: „Nõukogu| uut pakti väga lõi minister. Ma kinil ga, et N. Liit ei p J Alfred RosenbJ Ribbentropilt, e t l tundis bolshevikl Ribbentrop võlubj :,, me ja vastab: . . l partei-seltsimeesti |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-08-21-02