Meie Elu = Our life, August 21, 1986

              )
Colleetion De^elo?ieS f
M(yS r/4 LINDI PÄEV - I S A UGUS T 1986.
Näitame, et meie ei ole unustanud
oma ikeštatud kaasmaalasi.
JALEHT
Second Class Mail Registration No.
Nr. 34 (1902) 1986 NELJAPÄEVAL, 21. AUGUSTIL - THURSDAY, AUGUST 21 XXXVII aastakäik
vallandajad Kremlis 23. aug. 1939. a. ai
kirjutamas Saksa-Vene lepingule, millega hävitati Balti rü°
l^ide ja Poola iseseisvus. Vasakult — Saksa välisministei^
Ribbentrop, Molotov, Stalin koos
Schulenburg.
ust Lint meenutab
Uks Toronto madiojaam ei teadnud Hitleri ja Stalini sõpruspaktist, N. Liidu saatkond Ottawas ei
tahtnud sellest teada ja Kanada riiklik televisioon GBC ei võtnud vastu Musta Lindi Päeva kuulutusi kus
seda meenutati, selgus pressikonverentsil, kus rõhutaifti vajadust tuletada meelde kahe diktaatori kokku­lepet
Euroopa jagamiseks.
Andes möödunud hädala kolma­päeval
ajakirjanikele seletusi Toron­to
Pressiklubis, ütles korraldava ko­mitee
(International /Black Ribbon
Committee) abiesimees David So-merville,
et GBC raadiojaama toime­taja
ei teadnud midagi 23. augustil
1939. a. sõlmitud mittekallaletungi .
lepingust N. Liidu ja Saksamaa vahel,
mida tuletatakse meelde Musta Lindi
Päevaga mitmel pool Vabaf^ Maail­mas.
N. Liidu Ottawa saatkonna
pressiatashee ei tahtnud sellestlpak- .
tist midagi teada ja väitis, et seda pole
üldse tehtud. ].
Komitee laekur Linard Luks lisas,
et TV-saatja CBG ei näita Musta
Lindi Päeva tasulisi kuulutusi mis
tuletavad meelde selle lepingU'sõl­mimist,
kuna olevat vastuolulised ja
võivat põhjustada avalil^u debati. 30
sekundit kestvas kuulutuses näida­takse
1939. a. ilmunud ajalehe peal-v
kirja paktist seletusega, et 23. au.-
gustii 1939 natsid |a Sovjeti kpmrnu-nistid
sõlmisid sõpruslepingu, mis ja­gas
Euroopa ja laskis Hitleril alusta­da
Teist maailmasõda.
Ekraanile ilmuvad Hitleri ja Sta­lini
pildid haakristi, sirbi ja vasaraga.
Hääl annab seletuse, et 23. augus on
päev mida mälestada. Natsid said
lüüa, kuid Nõukogude kommunism
on tugevam kui kunagi. Nüüd on üle
300 miljoni eurooplase orjastatud
Raudkardina taga. Sel 23. augustil
liitu meiega! Kanna musta linti nen-'
de auk^kes kaotanud oma vabaduse
: ja pea kalliks meie vabadust!
Teises, 60 sekundit kestvas kuulu­tuses
on lisatud, et nüüd Sovjeti kom­munistid
teevad seda Afganistanis
mida natside ,,Blitzkrieg" te^i Poola­le
ja kutsutakse üles aitama kaasa
,,rahule koos vabadusega". *
GBC EI NÄITA : .
Cailadian Broadcastirig Corpora­tion
teatas 11. augustil kuupäevasta-tud
kirjas, et on saanud kaks kuu­lutust,
kuid ei saa neid kasutada kuna
pole kuulutuste standardi kohane.
Kuulutuste sisu kuuluvat juhendite
kohaselt tõlgendusse ..üljihuviline
küsimus kus on eriarvamusi ja tõe­näolikult
põhjustab avaliku debati".
Korporatsioon arvab, et vastuoluli­sed
küsimused kuuluvad eriprog­rammi
ja püüab^tagada, et eri seisu­kohti
olulistes avalikes küsimustes
käsitatakse õiglaselt. i
Dr. Luks mõõnas, et Saksa-N.
Liidu sõpruspakt on ajalooline fakt
• mida ei saa eitada ja mis ei vaja
vaidlusi. Taolisi ajaloolisi tõsiasju on
ajakirjandus ja TV avaldanud kogu
aja mõne teise küsimusega seoses, il­ma
et oleks neid nimetanud vastuolu-isteks.
1
Komitee esimeeb Markus Hessiit-les,
et N. Liidu saatkond Ottawas
nimetas TV kuulutused mustaks
WASHINGTON - Boliivia plaa-
Eindusminister G. Sanchez küsis
USA-lt $10 - 100 miljonit, et nad
saaksid jätkata ja lõpetada möödu-nud
nädalal alustatud sõda uimaS"
tusvahendite kasvatajate ja nende­ga
äritsejate vastu.
Augusti algupoole korraldasid
Boliivia ja USA sõjajõud ühise
haarangu Boliivia dzhunglitesse
hävitamaks sealseid kokaiinivabri-kante.
Moraalsed küsimused kõr­vale,
on teada et paljud marksistid
je kommunistid majandavad endid
ja oma relvi uimastite müügiga
Põhja-Ameerikas.
Kui sõjavägi dzhunglisse tungis,
leidsid nad, et kokaiinilaboratoo-mmid
olid juba lahti monteeritud
ja seadmed ära viidud. Kui Bolii­via
neil pidevalt silma peal ei
hoiaks, oleksid koolakasvatajad
(seaduslik) ja kokaiinivalmistajad
uslik) varsti oma endistel
Eesti lipp lehvib Heidelbergis
sioon
Saksa Riigi ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel
sõlmitud mittekallaletungi lepingu puhul oli allakirjutajatel-täisvoli-nikel
usalduslikud läbirääkimised mõlema poole huvidesfääride piirit­lemise
üle IdaeUroopas. Need läbirääkimised viisid järgmiste tule­musteni;
;
1. Territoriaal-poliitilise ümberkorralduse juhul Balti riikidele
(Soome, Eesti,'^Läti, Leedu) kuuluvatel aladel kujundab Leedu põhja­piir
ühtlasi huvidepiirkonna piiri Saksamaa ja NSVL-u vahel. Siin­juures
leiab Leedu huvi Vilno piirkonnale mõlemalt poolt tunnustamist.
2. Territoriaal-poliitilise ümberkorralduse juhul Poola riigile kuu­luvatel
aladel piiritletakse Saksamaa ja NSVL-u huvisfäärid umbes
mööda jõgede liini Narew, Visla ja San.
Küsimus, kas mõlemapoolsed huvid lasevad iseseisva Poola riigi
püsimist soovitavana näha ja kuidas see riik tuleb piiritleda, võib
lõplikult alles hilisema poliitilise arengu järgi kindlaksmääratud
saada; Sel juhul lahendavad selle küsimuse mõlemad valitsused
sõbraliku kokkuleppega.
3. Euroopa kagu suhtes toonitatakse nõukogude poolt nende huvi
iJessaraabiale. Saksamaa omalt poolt kinnitab oma täielikku^huvi-puudust
nende piirkondade suhtes.
4. See protokoll kuulub mõlemalt poolt täiesti salajasele käsitle­misele.
"
Moskva, 23 augustil 1939
Saksa Riiiri valitsuse nimel: NSVL-u valitsuse volitusel:
V. Ribbentrop V. Molotov
Mustad lindid ka
Ottawa
Parlamendimäele
^' ;;hviisvaheline „Musta lindi, akt-tuleb
laiendamisele ka Otta­wa
Parlamendimäele. Kuna aktsioo­ni
kulminatsioon — 23. august —
laiigeb laupäevale, kui parlamendi
liikmete kontoriruumid on suletud,
siis tuuakse see ühe päeva võrra ette
— s.t. reedele. Kõigile senaatoreile ja
alamkoja liikmeile saadetakse näda­la
alguseks selgitav informatsioon ja
mustad lindid. Informatsioonis on ka
ärakiri Ribbentrop-Molotovi salaja­sest
lepingust, mis on tundmata suu­remale
osale parlamendi liikmeist.
EKN-i abiesimehel Walter Penfil
oli parlamendi spiikeri v. a. John Bos-ley'ga
pooletunnine audients. Selgus
et spiiker viibib 23. augustil Austraa­lia
pealinnas Canberras. J. Bosley on
valmis musta linti sel päeval rinda
kinnitama Austraalia alamkoja spii­kerile.
ElKN-i abiesimehe W. Penfi alga­tusel
saadetakse musta lindi infor­matsioon
kõigile Ottawas akreditee­ritud
välisriikide saatkondadele, mil­liseid
on pealinnas ligi 60.
Kanada koor Hei
Asta Ballstadt.
i§ enne esinemist kirikus. Keskel koorijuht
" Foto - K.Volt
15-nest riigist
Üle 200 eestlase kogunes Heidelbergi laulupeole ületades korral­dajate
lootused. Peolisi oli 15-st riigist. Kanadast olid organiseeritud
ühislennud, Rootsist tulnuid arvestati pooltuhat. Lauljaid oli umbes
400 esindades 19 koori.
H.S. Hilger-on koostanud doku-
.„ , , mentide ja päevikute najal rekonst-propagandaks
.mille peale komitee ^^^^^^^^^^^ sündmustest ja kõnelus-tegi
ettepaneku saadikule paranda­da
vead neis saadetes. ,,Meie ikka •'• • ^ • ' ' , ' :
veel ootame vastust", lisas Hess.
,,See on nende asi selgitada eksitu- kutest ja kandma musta linti 23. au-sed."
\ gustii näidates, et Raudkardina taga
Komitee kutsub üles kõiki Vabas- orjastatud sajad miljonid inimesed ei.
Maailmas võtma osa masskoosole- ole unustatud.
Nii kõlab punase Venemaa ja test Moskva Kremlis, mis viisid 23.
pruuni Saksamaa vahel sõlmitud sa- augustil 1939. aasta salakokkuleppe-lajane
lepe, mille alusel Venemaa le ja millega reedeti Balti riigid. A l l -
fündas Soomet, teostas agressiooni pool lühike kokkuvõte:
Balti riikidesse, kasseeris Bessaraa- Stalini näos ei liigu ükski muskel
bia ja idapoolse osa Poola vabarii- kui ta võtab oma kabinetis vastu
gist. Sellest häbistavast ja reetlikust Hitleri välisministri v. Ribbentropi ja
sündmusest möödub 23. augustil aas- Saksamaa saadiku krahv v. Schul-lenburgi.
Juures on veel Stalini välis­minister
Molotov, sakslaste tõlk saat­konnanõunik
Hilger ja Stalini tõlk ja
usaldusmees Pavlov. Vaikuse kat­kestab
esimesena Ribbentrop, rõhu­tades,
et Saksamaa soovib viia Sak­samaa
ja N. Liidu vahekorrad uuele
alusele. Stalin on tollal vaid kompar-
, tei esimene sekretär ja ei oma ametli-kall
12.30-5.00 pJ.
iPilatid ainult ettaostugm
PJE^ Kream 924-6028 (homnnikiJti)
LAEVASÕIT t BUFFET® TANTS
$22.00
Heidelbergis oli kõikjal kuulda
eesti keelt ja näha rahvarõivaid. Sini-must-
valged värvid lehvisid ülikooli-platsil
ja Kongressihalli ees, kuhu
olid koondatud üritused,
SUURIM
Neljas Euroopa Eestlaste laulupi­du
oli seniseist kahtlemata suurim ja
lõi tõelise laulupeo meeleolu juba
sellega, et osalejaid tuli nii paljudest
maadest—jsegi Uus-Meremaa, Aus­traalia
ja Havai saared oli esindatud.
Kanadast oli kohal terve laulukoor
— koostatud Tororito kooride laul­jaist
— Asta Ballstadti juhtimisel
koos muude laulupeolistega.
Euroopas olid tulnud peolisi,
peale Saksamaa kõikide kantide-,veel
Inglismaah, Belgiast, Hollandist,
Taanist, Itaaliast, Šveitsist, Hispaa­niast
ja eriti palju Rootsist.
Kolm päeva kestnud pidustuste
kõrgpunktiks kujunes laupäeval toi­munud
laulupidu koos sellele järgne­nud
rongkäiku ija Vabadujriõudlu-sega.
Pidustused algasid reede pärast­lõunal
naljamänguga ,,Enne ja
nüüd". Teatrietendusest osavõtjate
arvu võis hinnata 700-le.
Sõduriõhtuks oli saalis juba tublis­ti
üle 1000 inimese.. Sellest võttis osa
ka IV Euroopa Eestlaste Laulupeo
aupatroon prof. dr. Wilhelm Hahn.
LAULUPIDU
Laulupidu toimus laupäeva pä­rastlõunal
kui toodi saali osavõtvate
kooride lipud ja lavale asusid lauljad
Rootsist, Inglismaalt, Belgiast,
Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Kana­dast.
Kava algas K.A. Hermanni lauluga
,,Isamaa ilu hoieldes", mida juhatas
Villu Laidsaar. Järgnenud avatsere­moonias
sai esimesena sõna saksa­keelseks
tervituseks prof. dr. Wil­helm
Hahn, kuna eestikeelse tervitu­se
ütles Elmar Reisenberg, eestlaste
huvide kaitsja Saksa Liiduvabariigis.
Nende kahe tervituse järel lauldi
Saksa hümni kolmas salm, misjärel
Saksamaa Eestlaste Keskkomitee
esimees ja laulupeo peakorraldaja
Johannes Västrik ütles avasõna, tule-
(Järg.,]k. 3)
S. CatharBn®3'i Eesti Selts koostöös NIagara Musta Lindi Päeva Komiteega
(korraldab 23. augustil 1986 kell 11 hommikul
St. Catharines'i linnavalitsuse esisel
ta.
(Järg. lk. 3)
PÄEVA
EESTLASED, TULGE KOIK VAUA!
TOüOiyTO ^EKOJA EES 23. AUGUSTIL KELL 2 P.L
enformatsl(Q)oni demonstratsioonide kohta kohaliku esindaja käest:
Leesment, HÄüFAX — Jaan Soosaar, EDMOWTOW — Myron Spolsky, HAMILTOW — Ivan
dr. G. Hess,JVlOg^TREAL — Katrin Heyduck, OTTAWA — Ene Shewchuk, ST.
STE. MARBE — Luule SchmuwS, ^UDBURY — Gunnar Saare,
D^USTA ÜNDB
PÄEVA KOMITEE