Meie Elu = Our life, January 27, 1978

              2 REEDEL, 27. JAANUARIL—-FRIMY, JANUARY 27 „Meie Elu" nr. 4 (1459) 1978
!E33
AKJUAMML TEEMAL
„Äsjased arengud Itaalias on mü- Ändreotti valitsus seisis kahe kõva
rettekitavalt tõsised USA seisukoht kivi vahel. Esimeseks on Rahvusvi-on
selge: meie ei poolda kommunis- helme Rahandusfpnd, kellelt saadi
tide osavõttu valitsustest ja soovik- 530 miljonit dollarit laenu kohustu-sime
näha kommunistliku mõjuvõi- sega kokkuhoidu teostada. Teiseks
mu vähenemist Euroopas. Sest USA on organiseeritud tööliskond, kes
ja Itaalia jagavad põhilisi demo- nõuab palkade ja tööstuste kapitaal-kraatlikke
väärtusi'ja meie ei usti, et investeeringute suurendamist. Vahe-kömmunistid1
jagavad samu väartu- pealse kompromissina esitas valitsus
si". See president Carteri ja USA ad- eelarve, mis on 10 miljonit dollarit
ministratsiooni kohmakalt väljenda- üle Rahandus!ondi nõudmise, kuid ei
tud soovunelm on siiski tähelepanu Rahulda töolisunioohe. Tulemuseks
juhtiv mitmete Euroopa maade ja oli 150.000 töölise marsiahvardus
eriti Itaalia poliitilisele olukorrale, Roomale ja üldstreigi väljakuulutä-mis
ähvardab Läräne Euroopat prae- mise lubadus. See surve langes ära
gu rohkem, kui Nõukogude Ludu ainult Ändreotti valitsuse languse
relvajõud.-;'.- hinnaga. •
Sest Euroopa maiade sisepoliitili- Itaalia on ainult üheks ähvarda-sed
arengudV moodustavad sisefrori- vaks mustriks Euroopa maades,
did N. Liidu poolel, milliste vastu Kuid ka Prantsusmaa kommunistlik
puudub võimalus relvajõuga võidel- partei on tugev ja teguvõimne.
da: Silmnähtavalt on sissivõitlus suu- Prantsusmaa märtsikuu valimised
natud nüüd Euroopa maadele, kus võivad parajuserakondadele päästa
asuvad suurearvulised kommunistil- ainult sisemised lahkhelid kommu-kud
parteid. Itaalia on elanud juba nistide ja sotsialistide vahel, kui
mitu .kuud ..demonstratsioonide ja need kestavad. Portugalon ikka veel
rahutuste olukorras, kus algatajaiks alles üleminekuolukorras, mille sise-mitmesuguste
nimetuste all radi- misi arenguid on kaugemas perspek-kaalsed
elemendid, millistele järgne- tiivis võimatu ette näha. Hispaanias
vad siis vasturünnakud extremistide tõstavad radikaalsed elemendid üha
poolt paremalt tiivalt. rohkem pead.
Kommunistlik partei Itaalias on Ajal, mil Lääne-Euroopa elab po­tiks
suurimaid väljaspool Nõukogu- lauliste- ümberkujunemiste võima-
. de' Liitu ja tänu sellele on pärastsõja luste kartuses, naudib Põhja-Ameert
aegne Itaalia põdenud pidevaid valit- ka mander oma raskustele vaatama-süste
kriise. Sellisena langes nüüd ta nagu ajutise vaherahu olukorda,
i ka viimane Giulio Ändreotti vähe- vastandina kümmekond aastat taga-
' musvalitsus, kellele ülesandeks tehti si siin arendatud diverssantliküle te.
uus valitsus koostada. Kas suudetak- gevusele ja demonstratsioonidele,
se uus valitsus koostada ilma koalit Nähtavasti on punases peastaabis
sioonita kommunistidega, nagu seda arusaamadele jõutud, et USA ja Ka-soovib
USA, näitavad: ehk lähemad nada on tugevamad pähklid, milliste
päevad. kallal puremine praegu ei tasu ja
Kommunistlik strateegia on silm- kogu tähelepanu on pöördunud Eu-nähtavalt
juhitud majanduslikult roopale.
nõrgematele maadele; kelle hulgas Sellel tagapõhjal on mõistetav
Itaalia ön nõrgeim. Itaalias on prae- USA hoiatus Itaaliale, kuigi tal puu-
- gu 1,7 miljonit töötut ehk 7,4 prot- duvad nähtavad võimalused sealseid
senti töötajate hulgast. Inflatsioon arenguid praktiliselt mõjutada. Esi-on
12 protsenti {^76. a. 22 protsendi teks on USA-1 selles võitluses võima-vastu,
küll paranemine, kuid kau- ta sekkuda. Teiseks langevad n.n. eu-geltki
mitte küllaldane. Produktsioo- roopa kommunistid, vaatamata oma
ni kasv on ainult 2 protsenti, j a kau- Sõltumatuse deklaratsioonidele N.
bandusbilanss 2,3 mijlardit dollarit Liidust, paratamatult N. Liidu mõju
passivas. Kuigi kaubabilanss ja inf- alla, kuna ainus praktiline toetus
lätsioon on paranemist näidanud, ei neile saab tulla ainult Moskva kau-õle
see majanduse normaÜseerimi- du ja
seks kaugeltki küllaldane.
Illllllllllllllllllilllll^
MÜÜGIL
' HELIPLAAT
Laenu vajaduse korral kasutage
TORONTO; EESTI: ÜHISPANGA
madalaid laenuintressimäärašid.
. ."t-. , « « • o o o • » o.« ».» o » o
Intressid j arvestatakse veerandaasta viisi laenud on lahtised
gtoooatc>.oCDO«<«<o 2% m$i®$
Personaallaenud on laenuvõtja surma ja jäädava töövõimetuse
puhul kindlustatud $10,000.00 ulatuses. .
5'/ 't
A. Solzhenitsõni J. Stalini terrorit ja vägivalda kirjeldavad raamatud
on oma mõju kaotamas, sest trööstitakse ennast sellega, et olukorrad on
nüüd põhjalikult muutunud ja elu kujunenud talutavamaks.
Kahjuks kinnitasid ukrainlase Jüri Vudka loengud vastupidist. Näida­tud
filmid tõendasid, et kurikuulsad orjalaagrid, verekoerte ja püstolkuuli­pildujatega
varustatud süngete nägudega KGB vangivalvurid eksisteeri­vad
J. Stalim-aegsel kujul.
Vene kommunismi olemuse muutumises petetakse ennast samuti nagu
peteti omariikluse lõpul, kui püüti ennast rahustada ja trööstida, et ega
kommunism pole enam sama, kui oli Vabadussõ j a aj ai. Ei olnud küll sama,
kuid oli arenenud julmemaks ja tooremaks.
S i l i
m
Selle mandri massmeediast on
kommunismivastane võitlus täieli­kult
kadunud ja kuidas seda saabki
olla, kui praegune liberaalide' valit­sus
annab omal maal assüüli tuhan­detele
kommunistidele Tshiilist ja
mujalt ning koolitab neid välja ja
asetab eesõigustatud korras amet-kohtadele.
Sealjuures räägivad juh­tivad
poliitikud, et kui Lõuna-Aafri­ka
parempoolsetel tuleb oma kodu­maa
kommunistide survel maha jät­ta,
siis Kanadas ei ole neil varjupai­kaloota.
Kui Indo-Hiina ruum USA
sõjavägede poolt maha j aeti, siis osu­tus
pinult väga piiratud arvul leida
varjupaika USA-s, Kanadas ja mujal.
Suured hülgad kommunismivasta-
' seid põgenikke asuvad praegu Tais
Jja mitmetel Vaikse ookeani saartel
laagrites, kelle saatuse vastu ei tun­ne
keegi huvi. See olukord aitab kaa-
[ sa kommunistliku propaganda levi-
I kule.;N.:Liidu salapolitsei tuntud äh­varduseks
on, et KGB käsi ulatab
kõikjale,
- Aleksander Solzhenitsõni suurepä­rased
raamatud J . Stalini-aessest ler-rorist
ja vägivallast „Gulag Ärchipe-lago'st",
sunnitöölaagrite saaresti­kust
üle suure ja laia Venemaa on
oma mõju kaotamas, sest trööstitak­se
ennast sellega, et J. Stalini-aegrie
olukord on muutunud. Vangilaagri­te
arv olevat vähenenud. See kõik
on õige. Olukord on kindlasti muu-
Rahvusvaheiise Võimlemise Fööe- Pr. Koop'il on väga tugev rahvus-j tunud, kuid küsimus seisab selles, et
( K r \
•VELYI KÄHE TULE VÄHI
Ku ts y f i õpet arriq Lõu na-Aäf r i kasse
Vapsid ja
ihimusta
DD
1}
ratsiooni moodustavad kolm alako- vaheline tunnustus ja toetus ning ta
miteed: meeste ja naiste olümpia- j usub siiralt ja toetab tõsiselt spordi
mängude komiteed ja kolmandana arengut, Sport ei tohi seguneda polii-moodsa
võimlemise komitee. Föde- tikaga ja vsastävait sellele on ta oma
ratsiooni juhtkonna moodustab kuue nõusoleku [andnud Lõuna-Aafrikasse
liikmeline esindajate kogu, Interna- sõiduks-Kindlasti tuleb sellel teemal
tional Committee, kes :ön • •.• valikid|:-kja'. • juttu- Kanada ajalehtede veergu*
rahvusvaheliselt ja nende mandaat del. Meil on ka teada, et pr. Koop
kestab olümpiaaastast olümpiaaaš- kavatseb lähemas tulevikus ühis-tani.
Evelyn Koop'il on au kuuluda kondlikust tööst tagasi tõmbuda ja
sellesse kuueliikmelisse komiteesse rohkem aega pühendada oma perele,
ja esindada Kanadat. Sellesse kogus- Kui see. sõit teoks saab, siis on see
Seoses,,Meie Elus" (nr. 45 — 1977)
ilmunud artikliga „Estoonia valluta­jad
ootasid invasiooniväge Soomest"
on mõttevahetuse korras sõna võt­nud
Rein Marandi „Eesti Päevalehe"
veergudel Rootsis, \
Ta kirjutab' muuhulgas:',;,
1. „Soomes ilmus tuntud ajakirja­niku
Säkari Virkkunerii raamat
,Elias Simojoki legend juba. eluajal'
." Teose nimi; ön ebatäpselt tõlgi­tud,
ja, millegij)ärast jääb mainima­ta,
et raamat ilmus juba ligi nelja
aasta eest.. • ' -1 .. •.
2. Soome ,,Sinimustad''-liidul oli.
küll mõnd kontakti „HitrerJugend>
ga", mitte aga „väga tihedad sidemed
Hitleri rahvussotsialistliku partei­ga",
nagu.ingress eraldi väidab.
3. „Sinimustad" olid iKL-partei
noorsooliiduks— seda seika aga
millegipärast'üldse ei mainita ingres-sis
e?a mitte- kuskilimujalgi kogu
Edasi .oleks vaja õiendada/ veel
järgmist: ; v
4. S. Virkkunen ei ole ,/pannud kir­ja
Soome sinimustade aijaloo" — se­da
on teinud teine isik, soome, nais­ajaloolane..
" • .'•!
. 5. „Virkkunen kirjutab, et sodme
sinimustade; kiirpaat t õ i . . . Artur
Sirgu Eesti rannast Soome". Ei kir­juta:
. ta ütleb, et tõi „Soome ranna­valve
kiirpaat", mida käsutas ..kap­ten
(p.õ.: leitnant) Esra 'Tera"; Ja
see teade ise (nagu S. V. ka kohe al­lakirjutanule
mõõnis) on vale — õige
on kindlasti Toomingase versioon;
Läti kaudu' Soome põgenemine. Kuid
ilmselt leitn. ;Terä küll läks merele
vastu Sirgule. \
6. „Helanen aitas Sirgule muretse­da
riigipöördeks relvi." Raamatu jär­gi
küll V. Helanen ainult „kirinitas",
et „relvade hankimised" toimetatak­se
(hoidetaan) ..kokkulepitud aja­plaani
kohaselt". Seda ta öelnud Sir­gu
sünnipäeval — juba 25. 9. 1935,
mis tundub ebatõenäolisena. Ja rel­vade,
hankijaks igatahes olid, hagu
. kohus kindlaks tegi ning ka Virkjku-nen
kirjutab, mõned teised soomla­sed
— V.Helaneni ti.kahtlustatudki
selles asjas. ; v ; '
7. Et „isegi Narvast kuulipilduja
kohale pii; toodud",, seda Virkkunen
ei kirjuta; see on võetud ühest eesti
jutustusest. — Tegelikult küsimuses
oli kaitseliidu ,,konepüstoi", mille
Hind 17.50. + Ont. müügimaks 7%
- KOKARAÄMAT .
Postiga tellides lisandub saatekulu.
Dl
II
958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K.2R6
Se kuulumine annab ja tagab kõrge­ma
tunnustuse ja kvalifikatsiooni va­hekohtunikuna
rahvusvahelistel koh­tumistel.
Samuti on selle kogu liik-j
metel õigus ette valmistada uusi
treenereid. Rahvusvahelise Võimle-misföderatsiooni
(Federation of In-teniatipnal
Gymnästics) ülesannete
hulka kuulub ka võimlemise ja spor­di
arendamine nendes riikides, kus
ei ole veel rahvusvaheliselt tunnusta­tud
taset.
Hiljuti pöördus Lõuna-Aafrika
Rahvusvahelise Komitee poole soovi
ga, saada üks komitee liige kolmeks
nädalaks soenguid pidama, treene­reid
ja vahekohtunikke ette valmis^
tarna algtasemele. j Rahvusvaheline
komitee otsustas Lõuna-Aafrika soo­vi
täita jä ülesande täitjaks valiti
Evelyn Koop. Loenjgud kestavad 15.
veebruarist 7. märtsini Johannesbur­gi
Ülikooli juures. :
Arvata võib, et valiku põhjuseks
sai asjaolu, et pn Koop ei ole lask­nud
poliitikal sporti segada ja ei ole
kunagi teinud rassivahet.
Rahvusvaheline Komitee teatas
kirjalikult pr. Koop*ile tema vali­kust
ja saatis ärakirja Kanada Valit­susele'
(Sport Canadale), Sport Gana-da
teatas pr. Koop'ile, et ta peaks
üks julgemaid samme, mida pr.
?,'oop astunud.
elna
rair&lastele
Ukraina ühiskond Torontos tähis­tas
möödunud laupäeval Ukraina
iseseisvuse väljakuulutamise 60. aas­tapäeva
piduliku õhtusöögiga Royal
York'i hotellis, Ukraina-Kanada Ko­kättesaamiseks
päris ilmsel eesmär­mitee
Toronto osakonna poolt kor-gil
politseinikke juba Narva rongile
jaama vastu saadeti. Relva Tallinna
toomine ilmselt oli ette teada ame­tivõimudele..
8. Major. Heimolainen ei saanud
kohtus .,.aastase vangistuse tingimi­si"
— sai kümme kuud tingimusteta
(Virkkunen lk. 163).. :.
-9. ..Kuna kohtuistungid Soomes
olid kinnised ja ka Eesti valitsus
püüdis pidada saladust, siis on .Ees­ti
avalikkusele suureks uudiseks, et
Estonia, vallutamiseks 'oodati „sini-mustade"
virivasioonivägesid Soo­mest.
Nii igatahes kirjutatakse Sä­kari"
Virkkuneni raamatus..., et
Soomes valmistati ette võimalikku must> kuna suhtumine Lõuna-Aafri-i gevamad lääneriikidest
kas olukord on muutunud paremaks
ja elu talutavamaks või on see muu
tümas veelgi lootusetumaks ja sün-semaks.
Kinniseid orialaasreid võib
olla vähem, kuid neid on ka veel
hüüd tohutu hulk ja nende arv on
kõige suurem: riiklik saladus Nr Lii­dus.
Kuid lisaks nendele on tekkinud
uued kohutavad asutised, Psühhiaat-'
rilised kliinikud. KGB haare ei ole
pehmenenud, vaid kogu Nõukogude
süsteem on üks suur, KGB vangla
omade agentide ja alfagentidega.
Nähtub, et lootus, et vene kommu­nismi
pale on muutunud talutava­maks
on järjekordne suur enesepet­tus.
Seda. kinnitasid ukrainlase Jüri
Vudka seletused, kes pääses Moskva,
orjalaagreist alles mõned aastad ta­gasi.
Ta dokumenteeris oma seletu­si
filmiga praegustest N. Liidu su.n-nitöölaagreist^
verekoerte ja baralai-kaiks
nimetatud püstolkuulipilduja­tega
üle õla tooreste nägudega KGB
Dülguni •:• „Story", "alapealkirjaga:
..Ameeriklane Gulasis". ,
Meil on . kasutada senini raama-;
tuid/ kus kas siis venelased ise, eii;
dised kommunistid, nägu Solzhenit-'
sõn, siis sakslane Joseph Schölmer, -
juut Michael Solomon jt. kirjeldavad
oma läbielämusi Nõukogude Liidu
vangilaagrite infernos, põrgus. Kuid
Aleksander Dolgun ei ole kommu­nist,
väid ta oli'koguni USA Moskva
saatkonna ametnik. Ta-oli USA suur­riigi'
diplomaat, kui ta 1948. a. Mosk­va
tänaval .keskpäeva ajal, ainult
kaks tänavavahet USA saatkonnast
NKVD ametnikkude poolt vägivald­selt
autosse topifi. Teda peeti koguni
18 kuud kinni kõige kurikuulsamates
Moskva KGB vanglates ja kus teda
peksti ja piinati N. Liidu siseminis­teeriumi
kõige kõrgemate - ametnik­kude
poolt. Ta veetis 6 aastat Kara-ganda
vangilaagreis. Teda süüdista­ti,
et ta on USA spioon, mida ta ei
olnud. Oli vaid 22-he aastane nooruk.
Meid vapustab kõige muu kõrval
asjaolu, et USA saatkond, ega valit­sus
vaatamata A. Dolguni õe nõud­mistele
• ei võtnud ligi paarikümne
aasta jooksul midagi, ette oma dip­lomaadi
päästmiseks N. Liidu vangi-laagreist.
|
Soovitaks kõigil suure tähelepanu
ja hoolega lugeda seda kõige viimast,
ja kõige paremini kirjutatud doku­mentaalteost
Nõukogude kommu­nistlikust
põrgust. Selle raamatu le­hekülgedelt
leiate endiste eesti poliit­vangide
nimesid, nägu dr. Kaski ni­me,
kes E. V; raadiosaadetes igal
hommikul rääkis.5 minutit tervisele.
Seal on eesti rahvusest mereväeolv
vitseri George Tenno traagiline saa­tus
jt. See on järjekordne dokument.
sellest, kui vähe ön N.: Liidus olu­kord
muutunud.
' :-AJK-ovetl
kalalaevdsti
ohustab Kanadat
Aseadmiral A. Collier märkis Ka­nada
kaitsenõukogus, et N. Liidu ka­la
ja. kaubaläevastik kontrollib prae­gu
maailmameresid ja nende laeva­de
arv üha suureneb. Ta arvab, et
see laevastik ohustab maailma ma­jandust
rohkem kui õlihinna 'tõštv*
mine.
Aseadmiral A. Collier lisas, et N.
yangivalvureist. Neil .on; ka : praegu | y i t s u u r e n d a b o m a merejõudusid
õigus ja mõrvata is;at vansi etv sel määral, et ei ole kahtlust, et
tekaandel, et too kaldus vangiden-1 t a o t l e t a k s e m a a i i m a ülemvalitsust,
vist kõrvale. Rääkimata sellest, kui, Ä > € o l l i e r ütles oma kolleegidele, et
morn peksust, naljast ja raskest ( U S A 4 o n 1 1 S allveelaeva, kuna N. Lii-raldatud
banketil oli külaliskõnele- tööst rivist nõrkeb ja maha kukkub. j d u l o n 3 5 0 i u§ Ä o n i a b . a i n u I t 3 2 7 j a .
jaks endine peaminister John G. Die-fehbaker.
J; G. Diefenbaker oma sõ­navõtus
suhtus Väga kriitiliselt Ka­nada
ja teiste lääneriikide hoiakusse
Nõukogude Liidu suhtes. Ta märkis,
et ta oli viimane, kes UN-is nõudis,
vabadust Nõukogude Liidu poolt,
ikestatud rahvastele. Miks ei oie Ka­nada
esindajad hiljem välja astunud
kommunistlike • rezhiimide poolt
ikestatud rahvaste kaitseks? On vii­mane
aeg, et läänemaailma rahvad
ärkaks ja näeks kommunistliku Ve-veresauna
Estonia juures", ^—lõpe­tab
eesti ajaleht.
Ah ei — nii Virkkunen küll ei kir­juta,
ja kogu see eesti lehe kokkuvõ­te
läheb päris „rappa": ,:
, Viirkkunen', refereerib ühe: dets.
1933 IKL-i „juhtide kursusel", viibi­nud
mehe kaudset mäluteadet, et
..Helsingi rannas oli olnud valmis
hulk mootorpaate, milledega meid
vajaduse korral õleks viidud toeta­ma
Sirgu mässukatset". Küsimuses
niisiis polnudki üldse „sinimustad",
IKL-i noorsooliit ja Eestisse võitle­ma
(mitte Eestonia „vallutamisele"
või „veresauna"!) oleks mindud „va-jaduse
korral".
Eelpool Virkkunen küll ütleb ka,
et Eestisse oleks mindud kohe pä­rast
„tänavavõitluste" algust. Kuid
siingi küsimuses pole ..sinimustad"
ega Estonia.
Kohtuprotsessil aga igatahes min­gi
t sedalaadi kuulujutud ei saanud
kinnitust. : . •-
Ja protsess ei olnud kinnine. Pea
kogu 1936 kestnud Helsingi raekohtu
9. osak .istungid olid avalikud, ja
neid ka pikalt refereeriti nii Soome
kui:Eesti.ajalehtedes. :
.Rein Marandi ::
nemaa hädaohtu. 'Vene sõjajõud on
kaaluma väga tõsiselt sõidu küsi-; mitmel alal, eriti mereväe osas, tu-ja
häda-kaga
ei ole kooskõlas Kanada Valit- ohuks läänemaailmale. UN-ist ei ole
suse seisukohtadega. Kirjale on alia praegu midagi head loota. Ukrainla-kirjutanud
spordiminister. pr.
Koopl ei ole palutud lahkuda Mood
sa Võimlemise Föderatsiooni presi
dendi kohalt, küll on mõista antud,
et ta on ,,kahe tule vahel."
funnüstyš
Pühapäeval, 22. jaanuaril anti Ot­tawas
Evelyn Kooplle kõrgem tun-nustus-
auhind töö ja teenete eest, kui
ühele Kanada spordi ja võimlemise
silmapaistvamale juhije, 1977. a. Igal
aastal antakse välja kolm auhinda:
Koos pr. Koop'i isikliku auhinnaga
anti üle ka Air Canada auhind Kana­da
Moodsa Võimlemise Federatsioo-nile,
mis koosneb lennupiletitest ja
si tervitas nende: aastapäeva' puhul
ka Ontario liberaalide juht dr. S.
Smith. "
Ukraina iseseisvuse yäljäkuuluta-mise
60. !aaštapäeva banketil viibisid
külalistena ka teiste, rahvusgruppide
keskorganisatsioonide .esindajad.
Eestlaste poolt võttis banketist osa
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esi­mees
U. Petersoo abikaasaga, kohal1
olid ka läti, leedu, poola, ungari ja
teiste rahvusgruppide "esimehed või
nende esindajad. .y*
mhusfõb Iisraeli i
Egipfisst
Begin-Sadat ; • rahulabirääkimised
rahalisest toetusest. Lennupiletid ja katkesid, kuna M. Begin nimetas
raha kasutatakse võistlusvõimlejate^egintlasi hitlerlasteks. Iisrael ei soo­ja
nende treenerite toetamiseks rah- vi Jordaania jõe. läänekaldale asutä-vusvahelistele
võistlustele saatmisel, i da iseseisvat Palestiinlašte . riiki.
. Tseremoonia filmiti ja seda on Egiptus on aga teiste Araabia riikide 'kurikuulsamas Sukanovkas :Moskvä
võimalik Torontos näha TV-s (kanal surve all ja. nõuab, et .Iisraelloovu- lähedalt, kust peagu.' .keegi ••eluga-,' ta-
9) pühap., 29. jaan. spordisaates kl. taks kõik okupeeritud: maad. Egip- gasiei tulnud. See on USA:saatkonna
3—4 p.l. ':.:•; • ''-tust.aga toetab president J. Carter ja ametniku ameeriklase Aleksander
Nägime filmi sellest, et. meie oma
kodumaa lähedal Riia linna juures
on mitu KGB vanglat, kus. poliitilisi
vange aetakse nagu kariloomi koer­tega.
Ometigi ei näe seda, ega jutus­ta
sellest need miljonid välisturistid
ja oma kodumaa külastajad, midagi.
Neid läkitatakse nagu •pimedaid
mööda oma kunagist, kodumaad ja
neile 'ei anta. aega ega mahti midagi
sarnast näha- ega kuulda. Nad pea­vad
meile" kõnelema, paremast ja
hoopis .muutunud.olukordadest..
Tuleb osutada .suuremat tähelepa,
nu Jüri Vudka seletusele,- et praegu­ne
'kommunism võib olla Venemaal
ainult üleminekuvorm. Kommunismi
vihatakse nii võrd. et 'see võib muu­tuda
ja kaduda. Kuid terror ja vägi­vald;
eriti meie poolt tuntud suurve­ne
imperialism. Eriti Venemaa arvu­kate
väikerahvaste allasurumine ja
j venestamine ei kao, vaid võib isegi
süveneda ja Suureneda. See ei kao
sest see on vene rahva iseloom. Ju­han
Julma, Peeter Suure ja teiste
tooreste vene valitsejate terrorimee­todid
on vaid muudetud rafineeritu­maks.
Võibolla võetakse ette ümber­korraldusi
kommunistlikus majan­dussüsteemis.
Sellel alal on varemgi
olnud eksperimente; nagu' omaaegne
NEP jt. Oh võimalik; et tuleb KGB
või Punaarmee . kindralitest hunta
võimule, kuid see ei muuda. Vene­maad
inimlikumaks.
Pärast . Ä. Solzhenitsõni raama­tuid
on siiski ilmunud raamatuturu­le
üks veelgi põhjalikum dokumen­taalteos
praegusest kommunistlikust
terrorirezhiimist ja, läbielamustest
KGB piihakambrites Moskvas Lub-läpkas,
Lefortovos, Butõrkas ja isegi
hinglaeva ja N. Liit omab l,365t N.
Liidu rakettidega varustatud aatdm-jõul
liikuvate allveelaevade arv on
tõusnud juba 67-le.
Vene kalalaevastik on võimeline
igat ookeani osa kaladest paljaks
röövima. Kuid nende ülesanne on ka
otsida kohti, kus võivad end peita N.
Liidu rakettidega varustatud aatom-aliveelaevad.
Öffawa: anndb
VaatajTiata tüüpuüdusele, suurlele
väiisvõlgadele ja negatiivsele -eelar­vele
määras- Ottawa valitsus üle:.ühe '
miljardi dollari välisabiks.
Rahvusvahelise 'arengu instituudi '
CIDA kaudu kulutati 2000-de projek- .
tile 80-s riigis kokku 1,1 miljard dol­larit.
.Suuremate abisaajate hulgas
on India, Bangladesh, Pakistan, ku­hu
saadeti, peamiselt toi laineid. Kuid
paljud maad said ka Kanada töös-tussaadusi.
Tuuakse ette, et kui lõpetati kau­bavahetuse
vahekorrad Lõuna-Aafri­kaga,
millega kahjustatakse riigi hu­visid
ja suurendatakse tööpuudust,
siis samal ajal suurendati oma vä­lisabi
sellistele.diktatuuridele, nagu
Kuubale, Abessiiniale, Alzheeriale jt.
•elna': leina välissekretär C. Vance.
esi mus pruut
29-sa aastasel Briti troonipärija
prints Charlesil on viimane aeg abi­ellumiseks.
Tema seekordseks pruu­diks
on 26-e aastane: Jane Weilesley,:
kes kutsuti Sandringhami lossi, kus
ta veetis nädalalõpu koos Charlesiga,.
Troonipärijal näib olevat raske oma
rohkete pruutide seast leida naist,
. Dülguni „kuu!üs raamat" Aleksander kellest, saaks Briti- künineanna.
„Meie Eh
Le<
Simi
" Mööduii
maius näi
lisvõitlus-l
du merei|
Tikult lõpl
mät K. L j
Litvalt"
vale.
Selle p|
Uku otsiK1
USA riigil
USA te.nl
välja.S.T
nelased-hes
meel]
dasid ta il
: USA pai
läti 'rahJ
• leedulasi
sündmusu
Järgnes
tagandas
laeva kap tl
sündmus!
K. ema J
; duste järJ
valitsus i
oma'naisi
hepeal. u|
KGB lav,
rikuul-sa-si
• ga opjakl
nüüd võil
. Simas
reisil Kai)
gul Toro|
Balli, 61
mäel, mil
olnud. R J
S. Rudirl
nami tõel
Hui
aus*
Hiljui
duši ega
k u ui uv
H urn piirel
R. Nixonil
häälega,
põievähkii
ge ja vai
loriks. H |
Iide' parh
heks. Tal
Rahukor
ja N. Liii
ta oli abi
soiii aja!
konna ül
meheks,
oma pres|
tikal.
Hubert
beraalse
osutati tc
suuremail
, disele abi|
viibisid
eesotsas )|
isegi amJ
tud endin
viibis H.
Kl
23
SUI
Ont. M9
Ko
seletas a
meh di
ajal, ses
kabj \iiln
.-jekordse
li knd
P. li. Tl
janduspo
et seda l
ka ise ja
de maja
ner,- Maol
niendist
serva tüvi
kes äšeii'
valimist
suseiia.