Meie Elu = Our life, September 22, 1983

              MELJÄPÄEVÄL, 22 SEPTEMBRIL - THURSDÄY, SEPTEMBER 22 „MeleElu" nr. 38 (17S1) 3882
^•Vl'^JJ
Reede õhtul toimus Tartu Collev
g@'is „TutvumisõhtU eesti rahvale"
— nii nagii see eelteadetes oli ni­metatud.
Selle korraldasid; Aka-deemUnine
Kodu, Eestlaste Kesk-mÕukogu
ja Toronto Eesti Selts. Tut­vumisõhtu
toimus nn. „külviaasta"
raamiäes, kust loodeti osavõttu
kõikide alade isikute; organisat­sioonide,
segaabieluliste, vanade
ja noorte ja üldiselt kõikide eest­laste
poolt. Esialgselt paistis, nagu
jääksid organisatsioonide esinda­jad
omavahel tutvuma, kuid siis
kogunes saali keskele ehk paari­kümne
ümber vanema generat­siooni
esindajat ja teist samapalju
loori, mis muidugi I meeled juba
irõõmsamaks muutis.
Lauad olid pandud nurgeti ümber
saali. Iga organisatsioon sai' sildi
lauale ja esindajad nimesildi rinda.
Õhtu läbiviijaiks olid: Maiki Andre-lupp-
EKN'u noortetoimkonna juha­taja,
Anne-Liis Tüll'— [Tororito Eesti '
Seltsi esimees, Piret Kcimi — akadee­miliste
organisatsioonide esinaine,
Kadi Kaljuste ja Martin AKerma.
Õhtust osavõtjad organisatsioo-
Eiid, ettevõtted ja isikud olid: Kana­da
Eesti Teater,„Võitleja", Vangis^
tatud. Vabadusvõitlejate Abistamise
Toimkond, Eesti Etnogtaafiline Ring
Kanadas, „Rajaleidjate" gaidlipkond.
Eesti Skautide Malev Kaifadas, Eesti
Gaidide Malev Kanadas, Toronto
Eesti Segakoor, Pensionäride Klubi,
Toronto Eesti Meeskoor, Toronto
Eesti Õngitsejate ja Jahimeeste Selts,
J.J. (Jaak Järve) Produktsioon, Edge-
' wood Real Estate, advokaat Silja
Seppi, Peetri kiriku vaimulik' orkes­ter.
Kalev Estienne Võimlejad, Hiid-;
laste Selts, Pärnumaalaste Selts, To­ronto
Eesti Seltsi lasteaed, Estonia
koor, Eesti Täienduskoolid, Lääii «-
laste Selts, Toronto Eesti Selts,
„Kungla" Tahvatantsijad, Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas, „Aja K i r i , ",
Marjamaa kirjastus, eesti keele kur­sus,
Akadeemiline kodu, Toronto
Eesti Aiandusklubi, Northern Publi-cation,
AABS, Estp '84, Eesti Maja,
„Vaba Eestlane", Maleklübi,! „Meie
Elu", S.S. Kalev,„Looming 81", Ees­ti
Liit Kanadas, Net-Work (noor­kunstnike
koondis), Toronto Eesti
klaveriõpetajate esindus ja Eesti
Õpetajate Keskühing. See on juba 43
organisatsiooni! , .
Esindajad tutvustasid oma organi­satsiooni
tööd ja tegevust laudade
äärde paigutuse järjekorras. Kõige­pealt
oli huvitav näha nii paljude
organisatsioonide inimesi koos. Me
kõik teame üksteist aastatepikkuse,
mitmesuguse ühise koostöö tõttu,
teame ka, millised ülesanded ühelvõi
teisel organisatsioonil on, kuid oli
meeltülendav näha nii paljuid koos ja
Sport
kuulata esindajailt töö js
tutvustamist.
Nagu ^kse kõrval lä
siltidest võis märgata, (lid mitmed
•*a ülesannete
lale jäänud
peale selle
adajalehte-lübajad
tulemata jäänud
visel rieed, keda korralda] ,
des ilmunud üleskutse põhjal riäha
lootsid. Võiks esile tõsta Henny Aru-jä.
Vangistatud Vabadusvõitlejate
Abistamise Toimkonna sekretäri
üleskutset Nikius'e j,a Kaalep'i suh­tes
kirju saatma Vene saatkonna­le,
saates ärakirja ka oma parlamen­diliikmele.
Kahel nimetatul on Kana­da
valitsuse poolt sissesõidu luba
olemas, ta andis ka aadressij Mr.
Alexahder S. Novikoy, Minister-
Councillor, USSR Embassy, 285
Charlotte St. Ottawa, Ontario, K IN
8L5, tel: 1-613-235-4301, nii, et sinna
võib ka helistada, kui soovitakse.
Sellele,reageeris Mall Puhm, soovita­des
Henny Arujal isiklikult organi­satsioonide
kokkutulekutele minna
ja võtta valmiskirjutatud kirjade for­mular
väljajagamiseks kaasa. Samas
pani ,ta esimesena S5,00 klaasi ja
saatis 2 klaasi ringi käima. Kui klaa­sid
jõudsid Herini Aruja'ni, olid need
nn.„margimha" täis.
•
Üldiselt võib pidada esimest kok­kutulemist
õnnestunuks, ehk küll
saali keskel oli osavõtjaid, tagasi-hoidlikuh,
kuid arvestame, et iga or­ganisatsiooni
esindajad olid ka teis­te
organisatsioonide esindajatele
publikuks. Üritust on väärt ka edas­pidi
korrata, kuid kahtlemata tuleb
tulevikus rohkem selgituslikku rek-,
laami teha, et ürituse mõte oleks
kõikidele arusaadav ja osavõtjate
hulgas oleks just see 25-45 aastate-vahemikune
generatsioon, kellele
see tutvumisõhtu vajalik oleks ol­nud.
Samuti oleks ehk soovitav, kui
korraldajate hulgas esineks Za
EKN'u Rahvuskultuuri komisjoni
nimi. See annaks kõigele laiema kõ-
E.R.
Robert Murule Eesti
Jahtklubi karikas
Purjejahtide võistlusel «Ameri­can
Gup", oli Kanadat esindanud
jahi ,»Canada 1" meeskonnas pea-purje
seadjana Robert Muru. Võist­lusteks
treenis meeskond kaks aas­tat.
Eesti Jahtklubi sügisesel väljasõi­dul
pühapäeval, 11. septembrilanti
talle kui aasta paremale purje-sportlasele
tunnustusena üle kluba
mndkarikas.
Väljasõidust võttis osa kuus paati
~„Tereta" (H. Kasak), „Silmatru"
fU. Prii), „Pagan" (I. Martens), G.
Lomp oma 5.5 m paadiga ja H. Ro­man
ja R. Muru „Soling" tüüpi
jahtidega. Hanlan Poinfi laguunis
oli tujuküllane koosviibimine, kus
toimus karika üleandmine klubi
admirali H. Kasaku poolt. Uueks
admiraliks valiti jahtklubile H. Ro­man.
Balti golfivõistluste võitja eesti meeskond. Vasakult — Alf Laning, 0I«
le Brunberg, Vello Kiim, Matti Seppi, Rein Aaslepp, Arvo Uus, Joe
Parum, Peeter Aipomäe. (Pildilt puuduvad Arvo Arget ja Al Budd),
Foto — H. Raigna
võistluste tulemusi
3.
POISID
50 m vabalt, 8-9 aastased: 1. Tho-mäs
McConnon 54,8. — l O - l l a.: 1.
PeterMcConnön 47.15,2. Ricky Hiir
52,'2; 3. Martin Juuse 55,6. - 12-13
a.: 1. Thomas pivet 40,4, 2. Tarmo
Roosild 49j4, 3/Peter Roose 52,6. —
14-15 a.: 1. Indrek Lusik 29,5, 2.
Mardi Nukk 40,1, 3. Andrus Küng
• 45,3. I; [J.;. •
25 m vdbalt, 8-9 a.: 1. Thomas
McConnon 24,8,2. Kristjan Loosberg.
35,0, 3. Valev Rebassoo 34,4.
25 m rinnuli, 8-9 a.: 1. Kristjan
Loosberg 35,0. — 10-11 a.: 1. Dävid
Hogg41,9;:
25 m gel|li, 8-9 a.: 1..Thomas Mc­Connon
27,1, 2. i Kristjan Loosberg
32.2.3. ValevRebaSsoo 37,4. -10-11
' a.: 1. Davi(i Hogg 30,3.
25 m liblik, l O - l l a.: X. Peter Mc­Connon
32,0. — 12-13 a.: 1. Thomas
Olvet 23,08. - 1445 a.: 1. Indrek
Lusik 16,9, 2. Mardi Nukk 51,5.
200 m vabalt, 14-15 a.: 1. Indrek
Lusik 2.45,8.
50 m selili, 8-9 a.: 1, Sven Linkrus
1.00,5, 2. Thomas Mcfcisnnon 1.03,0.
—10-11 a.: 1. Petei(McGonnonl.06,5,
2. Dävig Hogg 1.26,2.. - 12-13 a.: 1.
Thomas Olvet 48,4, 2. Peter Roose
58,3. —14-15 a.: 1. Indrek Lusik 37,0,
2. Andrus Küng 49,4.
50 m'rinnuli, 8-9; a.: 1. Kristjan
Loosberg 51,4, 2. Sven ALinkrus
1.05.4. - 1 0 - 1 1 a.: 1. Martin Juuse
41,7, 2. Ricky Hiir 56,5,\ 3. Tärmp
Saks 1.13,Q. - 12-13 a.: 1, Thomas
Olvet 40,4,2. Tarmo Roošild 59,2, 3.
Marcus Tamm 1.00,0. — 14-15 a.: 1.
Indrek Lusik 40,0, 2. Mardi Nukk
51,5, 3. Margus Kask 53,0.
100 m vabalt, 8-9 a.: 1. Sven Link-ms
2.07,0, - 10-11 a.: 1. Pjeter Mc­Connon
1.57,2. ^ 14-15:a.: 1. Indrek
Lusik 1.07,1,2. Mardi Nukk;l,39,9,3.
Andrus Küng 1.41,2.
100 m rinnuli, 10-11 a.: 1. Peter
McConnon 2.31,9. - 12-13 a.: 1.
' Thomas Olvet 1.47,5; 2. Marcus
Tamm 2.11,7, 31 Taimo Roosild
2.17,6. - 4 4 - 1 5 a . : l . Indrek Lusik
1.29,0, 2. Mardi Nukk 1.55,5.
100 m selili, 14-15 a.: 1, Indrek
Lusik 1.41,3.
TÜDRUKUD "
25m vabalt, 8-9 a.: 1. Liisi Linask
23,5, 2. Katrina Küng 27,6, 3. Kairi
Taul3l,0.
25 m rimuli, 8-9 a.: 1. Liisi Linask
25 m selili, 8-9 a.: 1. Kristina Hogg
32.3.2. KairiTaul 33,5,3. Liisi Linask
34,9. •
25 m vabalt, 10-11 a.: 1. Kristi Luik
26,9, 2. Leena Kalvik 36,8.
25 m selili, 10-11 a.: 1. Leena Kal­vik
43,9. '
50 m vabalt, 8-9 a,: 1. Ingrid Roo-sild
1.04,2. - 10-11 a . : l . Lembi Ves­kimets
48,8, 2. Laine Rebassoo 56,9,
3. Betti Veenpere 1.06,8. — 12-13 a.:
1. Leili Lukas 41,7, 2. Liisa Novek
44.7.3. Kadri Linask 50,5. —14-15 a.:
1. Linda Värve 42,5, 2. Ruth JCüng
44,2, 3. Pia Metsala 46,6.
50 m rinnuli, 8-9 a.: 1. Katrina
Küng 1.25,9,2. Ingrid Roosild 1.39,5.
— 10-11 a.: 1. Lembi Veskimets
1.02,3, 2. Laine Rebassoo 1.11,1. —
12-13 a.: 1. Leili Lukas 54,7, 2. Kadri
Linask 1.23,0. - 14-15 a.: 1. Linda
Värve 51,1, 2. Silvi Matsoo 56,5, 3.
Ruth Küng L01,3.
50 m selili, 8-9 a.: I. Ingrid Roosild
1,11,0, 2. Alissa Puhm 1.13,75, 3.
Katrina Küng 1.19,0. — 10-11 a.: 1,
Kia Puhm 41,6, 2. Kersti Luik 1.20,2,
3. Leena Kalvik 1.47,8.-12-13 a . ; l.
Liisa Novek 52,5,2. Leili Lukas 54,7,
:3. KaiRannik 58,4.--14-15 a . : l . Pia
Metsala 49.,5, 2. Ruth Küng 50,8.
100 m vabalt, 10-11, a.: l . k i a P u hm
1.52,45. — 12-13 a.: 1. Liisa Novek
1.31,2. - 14,-15 a.: 1. Ruth Küng
1.41,2.
100 m rinnuli, 10-11 a.:, 1. Kia
Puhm 1.41,8. - 12-13 a.; 1. Leili Lu­kas
2.0.7,6, 2. Liisa Novek 2.13,2. -
14-15 a.: 1. Linda Värve 2.00,1, 2.
Silvi Matsoo 2.11,2. —
100 m selili, 12-13 a.: 1. Kai Ran=
nik 2.46,8.
25 m liblik, 10-11 a.: 1. Kia Puhm
18,5. - 1 4 - 1 5 a.: 1. Linda Värve 22,4.
200 m vabalt, 10-11 a.: 1. Kia Puhm
3.02,6.
J.S-gi
Kanada Balti golfivõistlused toi­musid
pühapäeval,18. sept. „Rol-ling
Hills Golf Club'i" golfiväljakul
eestlaste korraldusel. Õnnetuseks
just enne võistluste algust tuli tu­gev
äiksevihm, mispärast võistlus­te
algamisega tuli poolteist tundi
oodata. Peale baltlaste võtsid võist­lustest
osa ka soomlased.
Balti'golfivõistlustega alustati es­makordselt
1968.aastal, mil eestlaste,
lätlaste ja leedulaste ühisel algatusel
pandi välja rändauhinnana suur üle
poole meetri kõrgune karikas. Peale
selle, on välja pandud võitja rahvuse
kõigile meeskonnaliikmetele indivi-duaälkarikad.
Möödunud 15-ne aas­ta
vältel on selle karika võitnud eest­lased
8,leedulased 5 ja, lätlased 2
korda. Võistlus toimus 18-ne auguli­sel
võistlusväljakul; pikkusega ca 6
km. Võistlusteks moodustati 4-ja, 3-
me ja 2-e-liikmelised grupid, kus iga
liige oli eri rahvusest. Kogusummas
oli 42 võistlejat. Paremüslagajärge-dena
erirahvuste vahel arvestati
kuue esimise parima tagajärjed.
Võistluste üldkorraldäjaks ja tagajär­gede
arvestajaks oli Alfred Laning,
kes on olnud kogu aeg ka eestlaste
golfimängijate organisaatoriks.
Võistlustel esines seitse 4-ja, neli 3-
me ja üks 2-e-liikmeline grupp.
Võistlus igal grupil kestis ca 5
tundi. Kui enamus gruppe öli lõpeta­nud,
alustati tagajärgede arvestami­sega.
Üheteistkümnenda grupi lõpe-
.. tamise,järele juhtisid lätlased mõne
punktiga. Tekkis väga põnev olu­kord,
kus kõik olenes viimase kolme­liikmelise
grupi saavutustest, kus
eestlasena võistles Arvo Uus, kes on
tuntud väga hea golfimängijana.
Kõik võistlejad ja tulemuste arvesta­jad,
kes olid kogunenud ühte klubi-ruumi,
ootasid sivure põnevusega vii­maste
lõpetajate kohalesaabumist.
jKui aga veerandtunniliše ootamise
järele Arvo Uus oma kähe kaasvõist-lejaga
kohale jõudis, tuli eestlastelt
spontaanne küsimus: ,,kui palju?"
Kui aga Arvo Uus vastas: ,,75", siis
oli eestlaste juubeldus suur, sest see
^ vähene löökide arv viis eestlased või­dule
ja võitsid rändk^ika üheksan­dat
korda. Eestlaste aplausiga ühine­sid
ka teiste rahvuste võistlejad, sest
tema saavutus oli üks parimaid sel­lel
võistlusel.
Lõpptagajärg: 1. Eesti 486 lööki, 2,
Läti 489, 3. Leedu 493,4. Soome 521.
Võitjaks tulnud eestlaste mees­konnas
võistlesid: Rein Aaslepp,
Peeter Ainomäe, Arvo Arget, Olle
Brunberg,. A l . Budd, Vello Kilo, Alf­red
Laning, Joe Parum, Matti Seppa
ja Arvo Uus. Peale rändkarika iga
eesti võistleja sai auhinnana ka indi­viduaalse
karika. '
Pärast tulemuste avaldamist ja au­hindade
väljaandmist kõnelesid
eestlased omavahel oma võistlus-muljetest
ja Icerkis ülesse küsimus:
miks on eesti golfisportlased välja
jäetud Esto '84 spordivõistluste ka­vast?
See. on olnud kavas Torontos,
Baltimores ja Stokholmis. Toronto
eesti golfimängijad on alati tulnud
võitjateks nendel yõistlustel. Golfi­mängu
huvi ja tase tõuseb iga aasta­ga
Toronto eestlaslconnas. Kas on
selline ..unustamine" tekkinud Esto
'84 Sporditoimkonna asjatundmatu­sest?
HARALD RAIGNA '
T E A D A A N N E
Põhjala Tütarde gaidlipkond alus­tab
uut tegevusaastat 83/84 avakoon-dusega
neljapäiBval, 29. septembril
kell 7.30 p.l. Eesti Maja noorteruu-mis.
Palume kõik lipkonna Hikmed ko­hal
olla korralikus vormis. Loodame
ka rohkesti näha vanemaid ning uusi
liikmeid.
Teateks: hellakeste koondused on
igal laupäeval Eesti Maja noocteruu-mis
9.30-11.30 e.l. Gaidide koondu­sed
on igal laupäeval Vana-Andrese
kirikus 10.00-12.00. Vanemgaidid
peavad koonduseid iga 3—4 nädalat.
Informatsiooni jaoks, kes soovi­vad
sel aastal sisse astuda, palume
helistada: Silvia Birk, lipkonna juht,
447-7728 või Margot Nortmaa {lip­konna'vanem)
759-7230, tööl 487-
5451 või Astrid Jõgi 487-2094, tööl
653-7815.
PÕHJALA TÜTRED
JUHATUS
Esto abiesimees
Maakondliku Esindus»
kogu juhatuse koosolekul
Esmaspäeval, 12. sept. peeti Maa-,
kondliku Esinduskogu juhatuse koos­olek,
kus arutati Esto '84 raames toi­muva
Maakondliku Päeva korralda­misega
seosesolevaid küsimusi, lepi­ti
kokku maakondade esindajate va­hel
ruumide jaotamine jne.
M.E. juhatuse esimehe kutsel tuli
koosolekule ka Esto '84 peakomitee
abiesimees Feliks Koop, kes andis
ülevaate senini tehtud tööst. Esto '84
ajaks tuleb Eesti Maja panna pidu-rüüsse-
motiiviks „Eesti talu". Moo­dustamisel
on toimkond.kes organi­seerib
ja koordineerib selle suure töö
läbiviimist. Maakondale esindajad
nõustusid nõu ja jõuga kaasa tööta­ma.
Pisut ebaselgust tekkis Royal
York'i rüumjde reserveerimise küsi­muses.
Nagu F. Koop seletas, on
ruumid reserveeritud kogu Esto '84
ajaks. Maakondliku Esinduskogu
juhatuse esindajatele on aga hotelli
ametnikkude poolt öeldud, et seda
reserveerimist üritusteks pole tehtud.
Näib, et mõlemil pn-õigus: kindlasti
on ruumid reserveeritud kogu Esto
'84 kestvuse ajaks, kuid üksikasjalik
registreerimine on majutamistoim-konna
tegevuspiirkonda kuuluv ja
toimub peatselt.
Sõbralik ja üksmeelne koosolek
lõppes elagu laulmisega Salme
Vesi'le (Võrulaste Koondise ja Esin­duskogu
juhatuse abiesimees), kelle
juubelisünnipäev möödus hiljuti.
Tallinna Linna Tütarlaste
Kommertsgümnaasiumi
vilistlaste koosviibimine toimub 2.
okt. kell 16.00, 166 Sherwood Ave
(kuus blokki E5linton'ist põhja pool.
Mt. Pleasanfist ida pool). Teada­anne
palutakse võtta kutsena. Re­gistreerida
kuni 29. sept. tel., 421-
4714 — Remmelkoor.
„Rajaleid]ad''
alustavad tegevust
Toronto ..Rajaleidjate" gaidlipkon-na
avakoondus toimub neljapäeval. 6.
okt. kell 7:30 õhtul Peetri kiriku all
saalis. Palume kõiki lastevanemaid
sellest osa võtta. Edaspidised koon­dused*
toimuvad laup. hommikuti
algusega kell 10:00 samas.
Tuleval aastal toimub Kotkajärvel
Maailmalaager, nimega ,,Eesti lipu"
laager. On paras aeg tuua oma tüt­reid
hellakesteks ja gaidideks, et nad
saaksid sellest laagrist osa võtta.
Kõikides küsimustes heistada lip­konna
juhile, ngdr. Ingrid Kütfile,
tel: 598-4459, või lipkonna vanema­le
gdr. Ene Runge'ie, tel. 438-6500.
VRAJALEIDJAD"
Kõikideks kindlustusteks
. LATER & CO. LTD
.Insürance''
1482 Bathurst Sto,
Toronto M5P3H1
653-7815 ja 653-7816
Peeter Ainomäe 9-1 augul lööki
sooiritamas. FotOr—H. Raigna
E. Gering — hõbemedali võitja
vabapüssist laskmises.
Foto — H. Raigna
Lätlased võidukad
laškevõistlustel
Põhja-Ameerika Balti laskevõist-lušed
püssidest toimusid laupäeval,
17. sept. Läti Õngitsejate ja jahi­meeste
Klubi „Ber2aine" laskera­dadel.
Võistlused, millised toimu­sid
individuaalselt ku^ ka meeskon­dadele,
algasid kell 9 hom. ja kest­sid
vahetpidamata 8 tundi.
Võistlustel saavutati järgmisi taga­järgi:
Inglise võistlus — 60 lasku
lamades.
1. Läti 2310 p., 2. Leedu 2289, 3.
Eesti 2261.',
Eesti meeskonnas võistlesid: E.
Gering, kes saavutas 582 p. (võimali­kust
600] U. Robi - 578, R. Saar -
551, ja E. Tiilen 550 p. Vabapüss 3 x
20 lasku kolmest asendist.
1. Läti - 2086 p, 2. Leedu-2072,
3. Eesti - 2034.
Eesti meeskonnas võistlesid: E.
Gering, kes saavutas 541 p. (võimali­kus
600), E. Tiilen - 507., U. Robi
- 496 ja R. Saar — 490.
Individuaalselt saavutas E. Gering
teise koha 541 punktiga ja võitis
hõbemedali.
Sportpüsš 3 X 20 lasku kolmest
asendist. .
Selles alas eestlased langesid
võistlustest välja, sest ainult kaks
laskurit võtsid võistlustest osa, kuna
kaks nooremat võistlejat oli võist-lusvä'ljalt
lahkunud. Kõik püssilask-mised
tpimusid 50 m. distantsil ja 22
k l püssidest. /.
Jahipüssi laškevõistlustel 4 x 25
lasku lendavale märgile 16 y. kaugu­selt
eestlane. E. Püss individuaalseh
saavutas teise koha,võites hõbeme­dali
97 tabamusega sajast võimali­kust.
Individuaal tagajärjed: 1. V..
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII
Akende asendamine thermo-akendega/^ 5 tollised veerennid
kuues vfirvls. itr RHästaaluste katmine.
iCeldri akendele sissemurdmise vastu metallkaitsed/
TaÄuta hindamine. Helistage pSeval töökoda tel 832-22iS
Kodus 769-0932
OSSO I N V E S T M E N T S INC.,
30335 Keele Str., Maple, Ontario LOJ lEO
mxzB
MATrEPNER-EESTI APTEEK
tasuta ravimid ja kojutoomine.
Telefon: 791-2310
TORONTO OSTI ÜHISPANK
958 Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6
ühenduses on jõud
ODAVAD LAENUD KAASMAALASTELE
nformatsiooniks helistada
465-4659
Krauklis - 98 tabamust, Läti. 2. E.
Püss - 97, Eesti. 3. A. Sims - 96,
Leedu.
Lätlaste „Berzaine" laskerajad on
laskevõistluste korraldamisteks vä­ga
sobivad ja nende korraldus. kul­ges
väga sujuvalt. Eestlaste rasku­seks
nendel võistlustel on asjolu, et
ainult Kanada (peamiselt Toronto),
eesti laskurid võtavad nendest võist­lustest
osa, mitte kunagi aga Ühend­riikides
elavad. Lätlastel* ja Leedu­lastel
olid Ühendriikides elavad pari­mad
laskurid kõik kohal. Neid tuli
Michigan'ist, Illinois'ist ja Indiana'st.
HARALD RAIGNA
TEADAANNE
PENSIONÄRIDELE
Eesti Pensionäride Klubi huvirin^
gid alustavad tegevust kolmap., 20.
septembril.
Samal päeval avatakse ka raamo'-
tukogu kel! 12.00 päeval.
Esmaspäeval, 26. sept. kL 12 p.
algab tervisvõimlemine mõlemai@
rühmale Eesti Maja keskmises saa-lis.
Pakutakse kohvi.
JUHATUS
„Mel8 Elu" nr. 38 (1751) 1983
Mõttevahetus
Keel ja keele
Suur „tBGk" et tulid, tee ennast
„gemütUch", ma lähen nsupermar-ketisse".
Sellelaadilisi väljendusi
peetakse üldiselt Kõige jämoda-maks
keele solkimiseks. Tegelikult
selline võõrkeelsete sõnade sisse-puistamine
on lihtsalt keeleline
laiskus, kus eestikeelne sõna on
mugavalt asendatud ühe populaar­se
kohaliku sõnaga. Selline keele
„mõrvBmine" on individuaalne ja
lokaalne, piirdudes vastava asuko*
hamea väljendustega. Sellevastu
keele solkimine on midagi hoopis
tõsisemat, ja sel alal näib olevat
välja kujunenud kaks erinevat mõt­teviisi.
Näiteid sel alal on palju, kuid
peaks piisama vaid üksikutest, nagu
sõnad „fotoaparaat" ja „fotograaf
Keeleteadlastele ja teistele puristide­le
on selliste ..võõrsõnade" kasuta­mine
keele solkimiseks, ning neid
sõnu on püütud asendada ..eestipä-raste"
väljendustega nagu ..ülesvõt­mise
aparaat, pildiaparaat. pildista­ja,
päevapiltnik" jne. Sellega võrrel­des
on üldsuse seisukoht täiesti vas­tupidine.
Enamik on nende sõnade­ga
täielikult ära harjunud ja keele
solkimiseks peetakse olukorda, kus.
selliseid universaalseid ja populaar­seid
väljendusi püütakse asendada
mingi kunstlikult sepitsetud sõnaga
eestipärasuse ettekäändel. Kummal
grupil on õigus?
RAHVAPÄRASED VÕÕRSÕNAD
On ilmne, et meie keel ei ole kunst*
likuks leiutiseks, vaid see on arene­nud
läbi sajandite, käsikäes meie rah­va
arenguga. Kahtlemata meie keele-
Hsteks pärliteks on väljendused, mis,
on tulnud rahva suust, kaasa arvatud
rahvapärastatud võõi^sõnad. Vabas
Eestis toimus uute sõnade valik de­mokraatlikul
alusel. Igal keeletead­lasel
oli õigus oma uute sõnade leiu­tisi
propageerida ning nii mõnedki
sellised ettop^anokud olid nii eluvõõ­rad,
et mitmed ajalehed avaldasid
näiteid sellisest uuest eesti keelest
oma naljalehekülgedel. Kuid sellised
ettepanekud andsid rahvale valiku­võimaluse,
ning haridusministeeriu­mi
juures töötav õigekeelsuse komis­jon
arvestas lõpliku valiku tegemisel
enamiku eelistusi. Nagu instinktiiv-seh
eelistati paljude uute sõnade va­limisel
universaalsest tüvest tuleta­tud
sõnavormi, mis näis olevat kaua
aega pinnuks silmas keeleteadlaste­le,
kes alles hilisemal ajal on olnud
sunnitud tunnistama, et ..võõrsõna­del"
on omajagu väärtust, andes meie
keelele nagu ..vürlsi".
Tegelikult näib, et meie ..võõrsõ­nad"
on palju rohkemat kui vürts.
Neis peegeldub meie rahva ajalugu
— kannatusaastad. okupatsioonid,
sõjad jne., kuid samuti meie ühtekuu­luvus
teiste kultuurrahvastega. Näib
et viimane asjaolu peaks olema meie
uute sõnade valiku aluseks, aidates
vähida keelelist isolatsiooni, llmseh
inimkond on alati püüdnud univer­saalse
arusaamise poole, milline
püüdlus kulmineerus universaalse
kf,ele esperanto propageerimisega.
Kuid samuti on arusaadav, et espe­ranto
, ei kujunenud populaarseks
keeleks, kuna ühe traditsioonilise
keele kõrval on esperanto sama kui
võrrelda koopaelanikku tänapäeva
inimesega. Heal juhul võib esperanto
võimaldada primitiivset keelelist ek-
[ sistentsi, kuid sügavamate tunnete
ning kõrgemate ideaalide väljenda­miseks
on kahtlemata tarvis kultuur­keelt,
millel on sügavad iseloomu,
omapära ja traditsiooni juured. Kuid
püüdlused keelelise ühtluse poole on
jäänud püsima, avaldudes univer­saalsete
sõnade tarvituselevõtmises.
Mõisted na^u ..raadio, telefon, pank,
takso, auto, (omni)bus8" jne. on aru­saadavad
enamikes kultuurkeeltes,
ning selliste ..võõrsõnade" asenda­mine
eestipärasuse ettekäändel
oleks filoloogilise Hiina müüri ehi­tamiseks.
Tihti osutavad sellised
universaalsed sõnad mõiste origi­naali,
kaasa arvatud soome-eesti
sõnad ..sauna" ja ..sisu", mis esine­vad
enamikes kuUuurkeeltes, ning
mel
liki
sõni
•ga.
KEJ
P|
nasi
ohi
arei
mail
le
mul
EesI
gi.
enai
vali^
keel
väli
uni j
nin
ses
mõ
ees
Veil
nui
ke(
ke
ke
da
lid
kai
•ju
val|
olel
mi
võ
Se
nol
kel
8e(
tai]
va
mi
eoE
toi
tati
tik
ho
M
olil
kl
koi
ka>1
tU(
dui
ke(
sol]
vee
lin(
ori
naij
rasi
le
on
OS
, T
on
tari
laal
detl
lak
loid
SÕI]
Sõi
akd
ehU
MVJ
pü
lel
d(;t
ak
ku
SüH
OlJ
KU
H
me
on]
ta.
kui
did
tui
orij
teil)
mil
Võ
tõtj
saq
I
ELMAR MÜ
„LUH1KE EESTI K
Hind $4.50 (j
Postiga tellides lisand
Müügil „MEIE EL
958 Broadview Ave. Torori