Meie Elu = Our life, September 22, 1983

              NELJAPÄEVAL,: 22 SEFTEMBRIL - THUKSDAY, SEPTEMBER 22
„MöieElu" nr. 38 (1751) 1983
, , M E I E E L U " - „,
Published by Estonian PublishmgCo. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadyiew Ave., Toronto, Önt. Canada, M4K 2R6
Tel. 466-0951
, ....... .. ,,
Toimetajad: H. Rebane ja. S. Veidenbaum. Toimetaja Nev^
Yorgis B.Parming, 473 Luhmann Dr.,NewMilford, N.J.;USA.
Tel. (201) 262-0773.'
„Meie Elu" väljaandjaics on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A.Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Ganada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.—
5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 hm.—8 õ., laup. kl. 9 hm.—Ip.l.
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas.l a. !^40.00,6 k. $22.00,
3 k. $15.50. USA-sse - 1 a. ^44.00,6 k. !^25.00,3 k. S17.0Q. Üle-
'meremaadesse - l a . $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. S19.00.
Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupöstilisa USA-sse: l a . $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
iilemeremaadesse: l a . $58.00, 6 k. $29.00.
Üksiknumber ^ 75$
. Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel $5.50, "
tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75.
maa of
..' KontineüäMis sidames asuvad
maad võivad kuuluda maailma kõi­ge
vaesemate hulka, kuid neil võib
olla suurpoliitilises strateegias
oma tähtis koht. Tüüpilised näited
niisugustest maadest on Afganistan
iiiituiiiititiitiiiiiiiiiuiiiitiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiitiitiiiiiun^
Sõjad on alati olnud. Rahu on
inimkond alati igatsenud. Ka prae­gu,
mil tundub, ^t maailmas on
rahu, valitseb tegelikult sõjaolu­kord
paljudes maades. Lähis-Idas
on ajalooline ja nagu pernianent-ne
sõjakolle. Panama maadel käi­vad
võitlused. Põhja-Aafrikas tun­givad
sissid peale kehtivale valit- •
susele Liibüa kaudu. Nõukogude
Liit võitleb Afganistanis, et seda
Maad vallutada. Iraan on sõjas
Iraakiga. Lõuna-AafrikajS käivad
suguharude vahelised võitlused.
Kuuba väeosad on tuleliinil Lõuna-
Aafrika maades.
Alles see oli, mil lõppesid Ar­gentiina
ja Inglismaa vahelised
võitlused Falklandi pärast. Iisrael
(si ole pärast 1.a. veriseid võitlusi
Liibanonis saanud veel õieti oma
vägesid okupeeritud maalt välja
tõmmata, kui algasid uUed^ Rahvus­like
ja usuliste fraktsioonide vahe­lised
võitlused vc^imu pärast. Ker­gem
on tänapäeval näha maid, kus
verised võitlused käivad^, kui maid»^-
kus valitseb tõelik rahu.
USA on osaliselt juba' sisse tõm­matud,
kui arvestada relvaüksusi
Nikaraagua külje all ja Kariibi me­re
vetes, kuigi manöövrite nime all.
USA ja Prantsusmaa üksused on
Liibanonis rahupidamise eesmär­gil,
kuid peavad oma relvajõudu
mitama, kui võitlevad fraktsioonid
neid tulistavad. Süüria väed ja
Nõukogude relvad on ikka veel
sees Liibanonis ja ei mõtlegi sealt
välja minna.
Nii elame rahu ajal sõjaolukor­ras
ja keegi ei tea, kus järgmised
võitlused võivad alata.
Kuid need on kõik väikesed näi­ted
võrreldes tuleviku ähvarduste­ga.
Viimastele võib ^pealkirjaks
panna: „Suurvõimude kokkupõr­ge".
Nõukogude Liit on juba aas­taid
teinud ettevalmistusi ja on rel­vastuses
USA^st võimalikult ees.
USA ja liitlased on lootnud vas­tastikusesse
relvastuse vähenda­misesse
ja on oma relvatoodangus
siastaid maganud. Kuid Nõukogude
Liit on oma relvi Ja strateegiat ehi­tanud.
Aastate eest algas näiteks trans-siberi
raudtee teise liini ehitamine
suunaga UuralistBaikalile, eemale
Hiina piirist. See on strateegiline
raudtee, kui nüüd selgub, et Kamt-shatka
ja Sahhalin on kujunenud
Nõukogude Liidu suureks relva-baasikSj
mida arendatakse üha.
Ohotski merd kujundatakse allvee­laevade
baasiks, kust üle Vaikse
ookeani on võimalik rünnata mitte
ainult Jaapanit vaid ka USA-d ja
Kanadat. Sällise ulatusliku baasi
ehitamiseks oli vajadus, mis on eri­ti
oluline, kui see baas muutub kord
operatiivseks, Nõukogude Liidu
lennuväe valvsus selles piirkonnas
ja Korea reisilennuki Boeing 747
allatulistamine koos 269 reisijaga
tõi selle piirkonna maailma vaa­tepiiri,
kuigi USA-1 oma satelliitide
abil pidi see varem teada olema.
Majandusstrateegiliseks offensii^
viks on Siberi gaasitorustiku ehita­mine
Lääne-Euroopasse. See to­rustik
ei ole ainult läänevaluuta ja
krediitide allikaks, vaid ka jõüre-serviks
tööstusele, kust peab alga­ma
moodsa tehnoloogia vool Nõu­kogude
Liitu kas kaubanduslike le­pete
abil või sunniviisil, kui kord
asjaid nii kaugel on. Sest ka lääne
suunas ähvardab Nõukogude Liit
oma ülivõimsa relvastusega, mille­le
nüüd USA vähendamist otsib.
Kuid Moskva on juba ütelnud, kas
endakindlusest või tigedustest vä­lispidiste
etteheidete pärast seoses
Korea lennuki hävitamisega: Nõu­kogude
Liit relvade vähendamise
küsimuses järelandmisi ei tee.
Kui see on nii, ja V^iTe poolel on
tõenäolikum kui vähendamine, siis
peab USA lõpuks omapoolsed jä­reldused
tegema ja tootma kõige
moodsamad relvad ja need üles
seadma sinna, kus Moskva neist
kõige paremini aru saab. Kuigi
rahvad ei taha seda kardetud sõda,
siis jääb endiselt kehtima klassika­line
ütelus: Kui tahad rahu, siis
valmistu sõjaks.
siiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin^ iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiüiiiii
Tšaadis juunis jälle kord alanud võit­lused
on õieti kodusõda, niil on aga
ka õige kaugele ulatuv rahvusvaheli­ne
mõju — kuni Moskvani ja Wash-ingtonini
välja. Kodusõda peavad
tšaadi praegune president Hissene
Habre ja endine president Goukouni
Oueddei. Habred toetavad Prantsus­maa,
USA ja Saire ning Oueddeid
Liibüa ja kaudsel teel, päämiselt po­liitiliselt,
ka Nõukogude Liit.
Seekordsed võitlused algasid paar
kuud tagasi, kui mässuHsed ja neid
toetavad Liibüa väed hakkasid Tšaa­di
põhjaosas tungima lõuna poole.
Pärast kaua kestnud võitlusi ja ka.
ägedaid pömmitamisi nad vallutasid-ki
tähtsa 30.000 elanikuga oaas-linna
Faya-Largeau.
See ei olnud eriti üllatav, kuna
Liibüa on selles Aafrika osas Egip­tuse
kõrval ainuke sõjaline jõud.
Tšaadil endal ei ole 'Shujõude, soo-musjõude,
rasket suuVükiväge ega
isegi väeteenistust. Ta pidi seega toe­tuma
lääneriikidele ja nendest eest­kätt
Prantsusmaale, kelle asumaaks
ta oli kuni 1960. aastani.
Kuid seekord Prantsusmaa suhtus
tõrksalt Tšaadi otsesesse aitamisse,
eelkõige sisepoliitilistel põhjustel.
Oli ju praegune president Francois
Mitterrand omal ajal arvustanud
Prantsuse valitsusi vahelesegamise
pärast Aafrika sisemistesse asjades­se
ja see hoiak ei ole tänapäevalgi
Prantsuse rahva keskelt päris kadu­nud.
Kujuka pildi prantslaste suhtumi­sest
Tšaadi sündmustesse annab „Le
Quotidien'i" nimelises ajalehes aval­datud
ringküsitlus. Selle põhjal on
53% prantslastest vastu vahelesega­misele
Tšaadis, kuid 62% leidis siis­ki,
et kodusõda sääl muutub tõenäo-
Hselt vähehaaval rahvusvahelisel^s
kokkupõrkeks ja tervelt 74% leidis,
et Liibüa juht, kolonel Moamer Kha-dafi
on hädaohuks kogu maailma
rahule.
Kui president Habrält tuli abipal­ve,
saatis Prantsusmaa igal juhul sõ­jalisi
nõuandjaid ja varustust. Sellele
järgnes Habrält üksteise järele uusi
^^bipalveid, milles kõikides paluti
prantsuse väeüksusi ja Prantsusmaa
otsest vahelesegamist.
USA MURES
Taganttõukajaks osutus' seekord
ka USA, kelle president Ronald Rea­gan
paistis olevat rohkem mures
Tšaadi sündmuste pärast kui prants­lased.
Reagani sellise hoiaku aluseks
olid ameeriklaste luureandmed, mil­le
järele m.h. üks vene kolonelleit­nant
oli Tšaadis aitamas liibüalastel
seada positsioonidele õhutõrjerelyi.
Võib kindel olla, et see ei,olnud
ainuke kõrgem vene ohvitser Tšaad­is,
kuigi Moskva — Afganistani valu-'
sat õppetundi meeles pidades — ei
ole kindlasti huvitatud otsesest vahe­lesegamisest
sääl. Aafrika südames.
Ta kasutab ära Liibüa vägesid mi
nagu ta on juba aastaid kasutanud
kuubalasi teistel Aafrika maadel.
Ameeriklased ei ole ka vahelese­gamisest
huvitatud — mida president
Reagan selge sõnaga ka ütles — kuid
nad saatsid varsti kohale moodsaid
relvi, laskemoona ja nõuandjaid ning
pääle selle kaks võimsat AWACS
luure- ja tulejuhtimislennukit, mis on
kogu aeg õhus ja võivad õige kauge
maa tagant jälgida, mida liibüalased
ette võtavad. Need paigutati „kuhugi
Põhja-Aafrikasse", seega tõenäoli­selt
Egiptusesse. Ka Sudaanis on
ameeriklastel vaatluspunkte. Pääle
sellejistleb Liibüa rannikul kogu aeg
ameeriklaste lennukikandja „Eisen-hower".
PRANTSUSE HUVIPIIRKONNAS
Ühendriigid ei ole tahtnud Tšaadis
vahele segada selle tõttu, et see asub
väga kaugel, et tal endal ei ole küllal­daselt
jõude selleks,ning et — nagu
Reagan ütles — loeb ta Tšaadi prae­gugi
yeel Prantsusmaa huvipiirkon­da
kuuluvaks. Reagan ongi tugevasti
Mitterrandile sugereerinud, et see
võtaks endale Tšaadi kaitsmise, mis­sugune
päälekäimine on ärritanud
Prantsuse presidenti.
Nähtavasti jõudsid aga prantsla­sed
ikkagi varsti samale tulemusele
kui ameeriklased, et Tšaad on tõeli­ses
hädaohus ja et liibülaste edasi­tung
tuleb igal juhul peatada. Tšaadi
hakkas voolama, esiti „nõuandjate",
siis juba päris avalikult, moodsalt
varustatud langevarjureid, kuulsaid
^„parasid". Need on hästi väljaõpeta­tud,
mitmed on teeninud varem Alž-eerias
või mujal Aafrikas ja mitmed
oskavad ka T^šaadi kohalikke keeli.
Teiselt poolt on prantslased püüd­nud
alustada ka läbirääkimisi Liibü-aga.
President Habrš on omalt poolt
teatanud, et ta on nõus läbirääkimis­teks
Liibüaga, kuid mitte mässuliste
juhi Oueddeiga. Seni ei ole need pin-,
nasondeerimised andnud konkreet­seid
tulemusi ja parimalgi juhul
nõuavad nad palju aega.
Tšaadis opereerivad väed ei ole
mitte suured. Valitsusel on umbes
4.000 ja mässulistel 3.000 meest. Lii-büalasi
on kuni 6.000 ja prantslasi,
kes aga on eliitväeosad, võibolla
3.000 ning sairelasi 2.500.
KODUSÕDA KESTAB
Tšaadis on lõunaosa viljakas ja
põhjaosa peamiselt ainult hõredalt
asustatud kõrb. Nii Habrš kui ka
Oueddei on pärit põhjaosast — Hab-r^
on vaese karjase poeg, Oueddei
aristokraat; TSaadi pindala on
1.284.000 ruutkilomeetrit, I elanikke
on umbes 4,5 miljonit. Liibüa on
pindalalt veelgi suurem, 1.760.000
ruutkilomeetrit, elanikke on aga ai­nult
3,1 miljonit. Liibüa on ägavaga
hästi relvastatud nii tpkide kui ka
lennukitega — neid ta on saanud N .
Liidust, kelle,apoliitiline sõber" ta on
olnud aastaid, kuigi muidu peab
rangeh kinni muhamedi usust.
Kuigi Habrd vägedel on õnnestu­nud
peatada mässuliste ja Liibüa vä­gede
edasitung, paistab, et kodusõda
kestab veel kaua. Õieti on kodusõda
Tšaadis kestnud tervelt 17 aastat,
muidugi teatavate vaheaegadega.
See ei ole kuidagi üllatav, se'^ Tšaad
ei ole ju sugugi ühtlane rahvariik,
vaid seal on väga suur hulk rahvusi
suguharusid, kes võitlevad omava­hel.
Muhameedlasi on elanikkonnast
55-60% ja kristlasi 9-30%, arvestuse
alusest sõltudes, ja teised esindavad
mitmesuguseid kohapealseid uske.
Igal juhul paistab, et vähemalt
seekord on mässuliste ja Liibüa katse
Tšaadi enda kätte haaramiseks eba­õnnestunud
ja et ka Moskva huvi
selle maa vastu kuni edaspidiseks
liiõne võrra väheneb.
ER{„Teataja"]
(^•c^:(^:.(^:(^•
^wmm
I
;i
(^;(^:(^:(^:(^:(^(^lc^:(^:<^:<^^git^:(^:o^:(^:a•:<^:^
Majanduselu
Kroonikompaniide majandus
Inglise majandussüsteemis, pea-*
le era- ja avalikõiguslike ettevõte­te,
figureerib laialt nn. kroonikom-paneid
— Crown Corporations. Vii­mased
luuakse kas liidu- või pro-vintsivalitsuste
poolt ja teenivad
neile määratud ülesandeid riikli­kult
vajalikukspeetud majandusli­ke
küsimuste lahendamiseks.
Kanada majanduses on krooni­kompaniide
osa lülitatud üldisse ma­jandussüsteemi
nii tihedalt, et nende
tegevusest on võidud kuulda vaid
üksikutel juhtudel ja harva. Viimasel
ajal on aga siiski mitmed neist sattu­nud
rambivalgusse — osalt depres­siooni,
kuid peamiselt asjatundmata
ja oskamata juhtimise pärast, nagu
lennutööstus Canadair'i eksistentsi
küsimus ligi $2-e biljoni puudujäägi­ga.
Katastroofi sõeluti k.a. juunis
kriitiliselt teravate märkustega liidu-parlamendis,
jagades opositsiooni ri­dadest
tuliseid etteheiteid P.E.Tru-deau
valitsusele, mis ka asjalikku kä­sitlust
leidis Kanada ajakirjanduses
(CP).
Küsimus jõudis parlamenti valit­susliikme
senaator Jack AustinM
kaudu, kes vastutav Super-krooni-
, kompanii CDIC (Ganadian Develop-
I ment Investment Corporation) tege­vuse
eest. Sest Canadair'i tegevuse
järelvalve oli valitsuse poolt pandud
i CDICle juba läinud sügisel, kui Ca-nadair'i
tegevuses leiti suuri puudu­jääke.
Oli üllatav, et senaator Aus-
I tin'i aruanne jõudis parlamendi ette
alles seitsme (7) aasta pärast ja näitas
Canadair'i läinud aasta tegevuse
kohta puudujääki ^1,4 miljardi ja
käesoleva aasta lõpuni pidi nõudma
veel lisa $240 miljoni, et hoida elus
riiklikult tähtis tööstus ca 5 tuhande
töölisega.
PAHE PÕHJUSEID
Nagu algul märgitud, kroonikom-paniid
kutsutakse ellu valitsuste
poolt.ja vastavalt sellele komplek-seeritakse
ka nende juhtkond või­muloleva
valitsuse toetajaist, sageli
valimistel läbikukkunud kandidaati­dest.
Tegevuse kapitaliks on sama
valitause garantiiga assigneeritud
laenud. Arvepidamise alal ei ole
ükski kroonikompanii allutatud riik­likule
kontrollile (Auditor General)
rääkimata parlamendi finantskomis­jonile
allumisest.
Varsti peale selle, kui läinud sügi­sel
Ganadair'i tegevuse järelvalve ai-lutati
GDIG'ile, lahkus Ganadair'i
presidendi ametkohalt| Pierre Deni-ger,
liberai MP (La Prairie) ja alles 10.
juunil s.a. tegi sedasama tema järglar
ne Frederick Kearans. Viimase ase­mele
seati valitsuse nõudel ajutiselt
tööstuse insener Gill Bennet. Seega
Canadair'i juhtkonna senine tegevus
näitab ilmselt: a) et poliitikute seas
võib leida harva häid majandusmehi.
Pealegi puudub neil ärimehe loomu­lik
vaist tulutoovaks tegutsemiseks,
sest kroonikompaniide õhkkonnas ei
kao neil teadmine, et seljataga asub
valitsus,' kus pole takistusi saada
maksurahadest vajalikku abi.b) P.E.
Trudeau ei salli demokraatlikule rii­gikorrale
omast avalikku kontrolli ja
oma kauase valitsemise vältel on ta
püüdnud igatviisi lülitada parlamen­ti,
välja peremehe õigustest valitsuse
kasuks.
KONTROLLI KÜSIMUS
Kui senaator Jack Austin, vastuta­va
valitsusliikmena, esitas parla­mendile
aruande Ganadair'i tegevuse
kohta, siis tegi ta seda kaunis tagasi­hoidlikult
seoses GDIG järelvalvega.
Kuid lõpuks arvas ka tema, et riiklik
kontroll oleks vajalik kõigi krooni­kompaniide
kohta ja lõpetas lausega,
et ka parlamendil peaks olema õigus
kontrollide nende tegevust.
Peale parlamendi opositsiooni esi­nes
hiljuti samas küsimuses raadio­kõnega
riigikontrolör (Auditor Gene­ral)
Kenneth Dye, kes vastavaU 27.
juunil s.a. Star'is toodud ülevaates
ütleb, et on „lausa hämmastav ja
šokeeriv" kuulda, kuidas Trudeau
valitsus majandab kroonikompaneid
— ilma avaliku kontrollita visatakse
riigikassat tuulde miljondid dollarid
taksimakSjate arvel. Eriti häirib m-gikontrolör
Dye'd see, et valitsus ta­hab
parlamendi toetust CDIC tege­vuse
laiendamiseks, et see võiks osta,
müüa ja valitseda teisi kroonikom­paneid,
ka Canadair'i ja de Havil-land'i
lennutööstusi ilma ühegi
aruandeta või rapordita parlamen­dile.
Näib, et Canadair'i probleem võib
P. E. Trudeau valitsusele kujuneda
„kirstunaelaks", sest Kanada ajaloos
pole seni ühegi kroonikompani juu­res
juhtunud nii suurt puudujääki. —
Ja selle saneerimine ei jäta külmaks
ühtegi taksimaksjat.
A. M.
350 juurdlust võimalikes
sõjakuritegudes
Lihtsustatult öeldes on skautluse
eesniärgiks kasvatada häid kodanik­ke.
Sellest' olenevalt ei nõua ükski
põhimõte ega'rakendusviis skaudih
erilisi maskuliinseid oifladusi. Et see
organisatsioon siisici ainult meessoo­le
loodi, võib olla tingitud liikumise
rajaja inglise päritolust ja tolleaegse­test
tõekspidamistest. Mitmed riigid,
kus tavapäraselt pdle naisi takistatud
niiöelda meeste töid tegemast.on juba
ammu leidnud, et häid kodanikke on
targem kasvatada üksustes, mis oma
olemuselt vastavad tegelikule elule
— seetähendab: ilma sikke lammas­test
eraldaniata. Ka Kanadas on eesti
gaidide ja skautide peres mitmel kor­ral
arutatud ühismaleva loomist,
kuid iga kord on leitud õigustusi
ehtinglaslikesse tavadesse takerdu­miseks.
Nüüd.kus ka Põhja-Ameeri-kas
on jõutud selgusele, et naised
võivad soovi korral edul^ah tegutse­da
sellistes põhiliselt meeste organi-safsioonides
nagu politsei ja sõjavägi,
v^iks jällegi küsida, kas eesti skaut­like
noorte 1 jagunemist tüdrukute ja
poiste organisatsioonidesse saab
enam millegagi õigustada.
Idealismi, kõrgete moraalsete
tõekspidamiste ja teiste õilsate oma­duste
arendamine toimub meil prae­gu
eraldi gaidide ja skautide peres.
See võib vabalt jätta noortele tunne­tuse
nagu ei oleks positiivsel ellu­suhtumisel
pädevust igapäevases
elus, kus mehed ja naised kõrvuti elä-e
0 «
i , • '
vad. Et see arvamine enam-vähem
paika peab,ilmneb noorte omaalga­tusliku
tegevuse jälgimisel. Enamas­ti
toimub poiste ja tüdrukute oma­vaheline
suhtlemine kasvatuslikult
tähtsusetu või isegi negatiivse selts­kondliku
tegevuse raamides. On usu­tav,
et noored ise seda tegevust elu­lähedasemaks
peavad kui neid üks­teisest
lahushoidvat gaid- või skaudi­mängu.
KAS VÕIKS oletada, et meie
noorte eliit ühiseh häid omadusi
arendades võiks vääristavalt mõjus­tada
ka üldist noorte omaalgatuslik­ku
tegevust ja elulaadi? Kui noorte
seas laialt levinud seltskondliku pi­dutsemise
asendamihe mingi kasu­likuma
isikliku või ühiskondliku te­gevusega
võib kergemini teoks saada
kui poisid ja tüdrukud ühiselt õpivad
elu tõeteri aganatest eraldama, siis
peaks ühismaleva loomine igati õi­gustatud
olema.
HARRI KIVILO
lltlillllllllilllllllllllllilSIIIIIISIIIIIllllll^
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused Ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele Ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi sau-misekš.
— Eesti Maja, 958 Broad­view
Ave. ToroutoJ Ont. M4K 2R6
Ill!llillllllllilll!i9lill9lill!lllllli!lllll initl»!9!(!t
Peapiiskop kõneles
konverentsil
irahvämõrvast
STOKHOLM — EELK peapiisko"
pi Konrad Veemi sõnavõtt Kirikute
Maailmanõukogu üldkogu VI is­tungjärgu
täisistungil 4. augustil
1933 Vancouveris:
,,Grupidiskusšioonidel ja täisko­gus
puudutati rahvamõrva kuritegu
ja viidati armeenlaste massilistele
mõrvamistele 1915-16,samuti kui ka
nende mõjule tänapäeval.
Kirikute Maailmanõukogu rah­vusvaheliste
küsimuste komisjoni
rapordid 1972-82 ning taustamaterjal
käsitlevad seda 'küsimust. Tsiteerin
mõningaid pünkteV >
(lk. 28-29] „Maailma rahvastel on
nimetus vaHtsuste poolt teostatavale
selle rahvastiku, keda nad peaks
esindama, tervete sektorite süste­maatilisele
ja sihilikule hävitamise­le.
See nimetus on rahvamõrv".
,,Hävitamine on süstemaatiline,
kui ta on suunatud rahvastiku niisu­guse
sektori vastu, kes võitleb ideo­loogiliselt
praeguse valitsuskorra
vastu".
, .Hävitamine on ka sihilik, kui va-
Utsuskord on loonud vajalikud jurü-dilised
ja poliitilised vahendid selle
oma poliitika praktiliseks rakenda­miseks".
Rahvamõrva kuritegu mää-u
m u II • I I I II ! • • II M l II11IIII iiiiiii II i i iw i i f i m n i r n i i i T T i i i r r m m m T r r r r n -
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
ritleti täielikuks või osaliseks etnilis­tel,
rassilistel, usulistel või ideoloogi­listel
põhjustel teostatavaks süste-
, maatiliseks ja sihilikuks hävitami­seks.
Neutroonpomm tekitab kabuhir­mu
ja hirmu. Kuid ajavahemikus
1940-56 Eesti rahvas kannatas kor-duvah
samataolise saatuse all poliiti­liste
relvade läbi, mis jätsid tuhanded
kodud ja ehitused puutumata, kuid
hävitasid elanikkonna: kui äkki vas­tavalt
10.000 ja 40.000 inimest kadu­sid
peagu üleöö oma kodudest. Kõike
kokku võttes Eesti rahva arv vähenes
rohkem kui viiendikuga. Sellele järg­nes
slaavlast* pidev sissevool Eestis­se
ja Lätisse industrialiseerimise et­tekäändel.
Eestilased ja lätlased on
praegu muutumas vähemuseks omal
maal. Peale selle nende rahvaste kul­tuure
rõhutakse ja nende keeled su­rutakse
tahaplaanile. Luterlikul kiri­kul
oli 1937 800.000 liiget, kuid 1981
ainult 60.742. V
Mujalgi esineb samasuguseid hä­daohte.
Rahvamõrva nähted vajavad
suuremat tähelepanu Kirikute Maa­ilmanõukogu
poolt".
Washington Times'!" korres-poiident
M. Cunningham kirjutab
lehes pikemalt Ryani asutuse «ja­hist
natsi kriminaalidele". Teata­vasti
lahkus Ryan selle asutuse juhi
kohalt, mille järele uueks direkto­ri
lit. määrati Neal M. Sher, keda M.
Cunningham on intervjueerinud.
Usutlevale ajalehemehele on N.
M. Sher ütelnud, et „puutuvalt kõi­gisse
sõjakuritegudesse on see asutus
kõige aktiivsem maailmas'.' Ta mär­kinud,
et pärast Iisraeli agentide
poolt A. Eichmanni hõivamist ja Iis­raeli
kohtu ette viimist,polevat ol­nud
ühtegi nii sensatsioonilist sõja­kuritegude
protsessi, kui selleks
võiks kujuneda Valerian Trifa prot­sess,
kui ta peaks Iisraeli deporteeri-tama.
69-a. Trifa on Rumeenia ortodoks
kiriku peapiiskop, kes 1950 saabus
seaduse alusel USA-sse. 1980 võeti
temalt kohtu korras ära USA koda­kondsus
põhjusel, et ta polnud tea­tanud
USA-sse saabumisel ja hiljem
kodakondsuse taotlemisel, et ta on
saksa okup. ajal kuulunud orgi, mis
.<hiljem tunnistati sõjakuritegelikuks.
Trifat tahetakse maalt välja saata.
Ta oli valmis minema Itaaliasse, siis
Shveitsi, kes teda aga vastu ei võt­nud.
Praegu uurivat N . M . Sheri tea­tel
Iisraeli valitsus, kas sealsete sea­duste
alusel on neil õigus Trifa üle
kohut mõista, et jaataval korral USA
Trifa deporteeriks Iisraeli.
Gunningham kirjutab, et kohtumi-nisteeriumi
eri juurdlusosakonna di­rektori
kt.kes on 36 a.v.,töötab nagu
Ryangi töötas, 50 abilisega praegu
umbes 350 juhusega. Juurdlusalu-seks
on enamikus mehed, ka mõned
naised, kellede keskmine vanus on
70. Aktiivseiks peetakse neist 29 juh­tu,
kus 'kodakondsuse äravõtmine
või deporteerimise küsimused on ot­seselt
käimas. Gunningham toob le­hes
andmeid kuue kohta.
Andrija Artukovic, 83 a. vana,'oli
natside ajal Kroaatia „ nuku valitsu­se",
nagu artiklis üteldakse, kohtu­ministriks.
Selles ametis oli ta, vaas­tavalt
USA kohtuministeeriumiand-
• meile, kirjutanud alla dekreetidele,
mis volitasid hukkamisi ja kimbu-tamisi,
ning ta olevat otseselt seotud
sadade tuhandete serblaste, juutide,
mustlaste ja teiste massimõrvadega.
Artukovic elab Kalifornias. Tema
kohta tehti deporteerimisotsus juba
1952.
Kazys Palciauskas, 75, Kaunase
linnapea 1941-42, natside okupatsi­ooni
ajal Leedus. Temale p'annakse
süüks, et ta linnapeana oli aidanud
natsidel kimbutada eraisikuid käsu­ga,
millega oli Kaunases ebainimli-keisse
tingmusisse getosse suletud
üle 20.000 juudi.
Boleslavs Maikovskis, 79-a. lät­lane,
Rezekne natsiaegne poHtsei-ülem.
Teda süüdistatakse juutide ja
läti tsiviilisikute mõrvamistes osale­mises,
mustlaste kinninabimises ning
Läti Audrini külaelanike areteerimi-ses
ja hukkamises ning küla maha-põletamises.
Kolm,kelle kohta andmeid avalda­tud,
on ukrainlased. Demjanjuk, 63a.,
oli Poolas surmalaagrite valvuriks,
kus olevat aidanud tuhandete juutide
hukkamist toimetada. Fedorenko, 75
a., kohta leidis USA kohus, et ta oli
vangilaagri valvurina 1942-43 aida-nu
tuhandeid inimesi mõrvata ega
ole näidanud mingit inimlikkust Poo­las,
Treblinka koonduslaagris, Leh-mann,
64, oli 1942 Ukraina Zaporoz-he
linna politseikomissari abina
kaastegev 300 kuni 350 juudi maha­laskmisel.
• VES
T
V
1
I
]
1
„Meie Elu" nr. 38 (1751) 1983
(ammmmimmmmämmmmmmmmmmmmtmmmmmmmmmmmmmmm
Täienduskeskkoolis
ja gümnaasiumis
algas õppeaasta
Vaatamata sajusele ilmale, kogu­nes
reede õhtul Eesti Maja keskmi­sesse
saali arvukalt noori, et alata uut
eesti koolide õppeaastat piduliku ak­tusega.
Koolikomitee esimees H. Lupp
tervitades märkis, et eelolev õppe­aasta
kujuneb eriti vaheldusrikkaks
jä huvitavaks, sest" hõlmab Esto '84
ettevalmistusi ja Eesti lipu 100-a.
juubeliga segses korraldatava kirjan­duse-
ja kunstivõistluse auhindadega
mitmetele vanusegruppidele.
Kriipsutades alla eesti keele õppi­mise
tähtsust, H. Lupp ütles: ..Aasta­te
jooksul oleme rõhutanudjcui tähtis
on meile eesti keele õppimine just
meie rahvuse säilitamise ja eestluse
edasiviimise seisukohalt. Vähem on
rõhutatud eesti keele õppimise vaja­dust
teistest praktilistest seisukoh­tadest
vaadatuna. Vanema põlvkon­na
paratamatu lahkumisega meie
ühiskondlikust tegevusest toob nüüd
keeleoskuse küsimuse praktilise kül­je
järjest olulisemalt esile. Eesti keele
oskus võib anda teile paremaid välja­vaateid
oma valitud elukutse alal, kui
seda siduda eesti ühiskondliku, ärili­se
ja muude alade tegevusega. Samu­ti
oleks see ka Kanada äri-, tööstus­ettevõtete
ja valitsusasutuste juu­res."
Kujuka näitena tõi kõneleja
esile Priit Aruvald'i, kes on lõpeta­nud
T.E.S. Taienduskeskkooli ja kes ]
kutsuti EKN-i büroo juhatajaks. Seo- ,
ses Kanada mitmekultuurilisuse po-
Hitikaga vajatakse õppejõude laste­aedades,
tõlke valitsusasutustes jne.
avades nii mõnelegi võimaluse koha
.saamiseks, kes valdab ka oma esiva­nemate
keelt sõnas ja kirjas.
T.E.S. Taienduskeskkooli juhataja
E. Marten soovis jõudu ja indu tule­val
õppeaastal. Tegelik õppetöö al­gab
tuleval reedel, 23. septembril kl.
19.00. Eelmise aasta eeskujul on õp­pepäeva
pikkuseks kl. 19.00-22.00
(3 tundi) mahutades neli 40-minutili8t
õppatundi.
Aktus lõppes hümniga.
•
Keskkooli avaaktusele järgnes To­ronto
Eesti Gümnaasiumi avaaktus.
H. Lupp avasõnas märkis, et eelmise
aasta tulemused on olnud paremad,
kui julges loota. Eelolev õppeaasta
on seotud Esto '84 ettevalmistamise
ja Eesti lipu 100-a. juubeli puhul kor­raldatava
kunsti-ja kirj^nduäo võist­lusega.
Kool on koostöös Toronto
linna koolivalitsusega ja see koostöö
toimub ka eeloleval aastal keelepä-randi
programmi raames kuni 16 a.
vanuste õpilaste osas. Koos föderaal­valitsuse
toetusega on võimalik õp­pemaks
jätta endiselt $40.00 pere­konnalt.
Aktusekõneleja Maiki Andre-
Lupp on keskkoolis ingliskeele õpe­tajaks
mitte- inglastele ja EKN noor­sootöö
toimkonna juhataja. Hästi
koostatud ja sisukas kõnes ta põhjen­das
eesti keele õppimise vajadust ja
keeleoskuse hüvesid. Kõne lõpul oli
tugev aplaus.,
Esimene õppepäev on reedel, 23.
septembril kl. 19.00 ja edasi igal tei­sel
reedel.
i
MAIKI ANDRE-LUPP
„Sears" vahendab
kinkepakke Euroopasse
Firma „Sears'i" kaudu on võima­lik
saata kinkepakke Euroopasse
aasta läbi. Saatja teeb oma valiku
sealse kõige suurema kataloogi
„Quelle" järgi ja tellimine täidetak­se
Euroopas. Firma informatsiooni
kohaselt on see nii odavam kui ostes
Ontarios ja saates siit.
Tellimisi võtavad vastu enam kui
100 „Sear8'i" äri Ontarios vähemaU
26-de Euroopa riiki.