Meie Elu = Our life, September 22, 1983

              „Meie Elu" nr. 38 {TOS) 1983
Esto abiesimees
laakondliku Esindus-
[u juhatuse koosolekul
maspäeval, 12. sept. peeti Maa­lliku
Esinduskogu juhatuse koos-kus
arutati Esto '84 raariies toi-
Maakondliku Päeva korralda^
seosesolevaid küsiniusi, lepi-cku
maakondade esindajate va­mmide
jaotamine jne.
|E. juhatuse esimehe kutsel tuli
)lpkule ka Esto '84 peakomitee
limees Feliks Koop, kes andis
]ate senini tehtud tööst. Esto '84
• tuleb Eesti Maja panna pidu-
[e^mõtiiviks ,,Eesti talu". Moo-
[misel on toimkond,kes orgahi-ja
koordineerib selle suure töö
liimist. Maakondäle esindajad
]usid nõu ja jõuga kaasa tööta-
|ut ebaselgust tekkis Royal
ri ruumide reserveerimise küsi-
|s. Nagu F. Koop seletas, on
iid reserveeritud kogu Esto '84
Maakondliku Esinduskogu
[use esindajatel^ on aga hotelli
likkude poolt öeldud, et seda
seerimist üritusteks pole tehtud.
|, et mõlemil on õigus: kindlasti
lümid reserveeritud kogu Esto
3Stvuse ajaks, kuid üksikasjalik
treeriraine on majutamistöim-
|a tegevuspiirkonda kuuluv ja
ib peatselt.
Ibralik; ja üksmeelne koosolek
elagu laulmisega Salmš
Iie (Võrulaste Koondise ja Esin-
(pgu juhatuse abiesimees), kelle
jlisünnipäev möödus hiljuti.
„Meie. Eiifl" m. 38 (1751) 1983 NELJAPÄEVAL, 22 SEPTEMBRIL «"THURSDAY, SEPTEMBER 22
Rajaleidjad"
ilustavad tegevus
[onto „Rajaleidjate" gaidlipkon-
[akQOndus toimub neljapäeval, 6.
cell 7:30 õhtul Peetri kiriku all
Palume kõiki lastevanemaid
osa võtta. Edaspidised koon-toimuvad
laup. hommikuti
|sega/kell 10:00 samas.
Jeval aastal toimub Kotkajärvel
llmalaager, nimega „Eesti lipu"
p.; On paras aeg tuua otna tüt-lellakesteks
ja gaidideks, et nad
Iid sellest laagrist osa võtta.
[kides küsimustes heistada lip-juhile,
ngdr. Ingrid Kütfile,
)8-4459, võil
|;Efle'Rurige'
pkonna vanema-e,
tel. 438-6500:
VRAJALEIDJAD"
KOMPANII
I. i( 5 tollised veerennid
|i|u8te katmine.
vastu metallkaitsed.
M töökoda tel 832-2238
.3
TS INC.,;
itarioLOJ lEÖ
rnÄPtEEK
ja
tlO
toomine.
STIOHISPANK
Ave.; Toronto,
M4Kk6
SMAALASTEtE
TEADAANNE
>JSIONÄRIDELE
Pensionäride Klubi huviriini°
istavad tegevust kolmap., 26o
lal päeval avatakse ka raamo^
kell 12.00 päeval.
iaspäeyal, 26. sspt. kl. 12 p»
Itervisvõimlemine mõlemak
ile Eesti Maja keskmises saa°
Ikutakse kohvi.
lUHATüS-eesti
kirjandus
antoloogia koostamisel
Tõllcefond pidas koosoleku
Mõttevahetus
Suur „tack" et tulid, tee ennast meile tunduks kahtlemata väga ime-
„gemütlich", ma lähen „supermar- likuna, kui mõni keel asendaks need
ketisse". Sellelaadilisi väljendusi sõnad^mingi omatehtud väljenduse-peetakse
üldiselt kõig® jämeda- ga.
Kunstnik Sarnaki tööd
müüdi oksjonil
,,raamihinnaga'^
maks keele solkimiseks. Tegelikult'
selline võõrkeelsete sõnade sisse-puistamine
lon lihtsalt keeleline
laiskus, kus eestikeelne sõna on
mugavalt asendatud ühe populaar
Vähese, huvi tõttu müüdi Evald
Sarnaki maalid oksjonil ^raamihin-naga".
Eestiainelistest töödest ostis
Jaan Tõnissoni portree Elmar Tani 25
dollari eest, Lembit Joselin maksis
^ , , , Tallinna vaate eest 55 dollarit ja Hel-
Rannik omandas pliiatsijoonistuse
« «.^ Pikk Hermann 5 dollari eest!
KEELELINE DIKTATUUE '
Praeguses lõhestatud eestlaskon
nas on
ohuks võimalust, et meie keel võiks
oe kohaliku sõnaga. Selline keele areneda eri suunas ikestatud kodu- Kunstnik. Evald Sarnak leiti om^
,,mõrvamine" on individuaalne ja f^^J vaba eestlaskonna vahel. Sel-• korterist surnult, tema varanduse
lokaalne, piirdudes vastava asuko- hadaohu^Taltimiseks o t e võttis hoidmisele Public Trustee. 37
hamaa välje^ndustega. Sellevastu käiksime kodumaal ilmuva tööd müüdi 26. augustil Port Creditis
keele solkimine on^ midagi hoopis ^f^/^ õigekeelsuse Sõnaraamatu j^^^ Clarke Häiris (161 Lakeshore Road
tõsisemat, ja sel alal näib olevat 8^' ^^"^ kodumaal asub meie rahva ^Vest) peetud oksjonil, kus müüdi ka
väljaküjunenudkaks erinevatmõt- enamas. Kahjuks näib.et kodumaal
teviisi. valitseva diktatuuri, hulka kuulub ka
keeleline diktatuur. Kuna ühendus
Mäiteid sel alal on palju, kuid välismaailm^ä on piiratud, on uued.
peaks piisama vaid üksikutest, nagu universaalsed sõnad tihti tudmatud,
nmg nii koolides kui ka ajakirjandu-
500 tuntud kunstnik Milleri tööd,
Evald Sarnaki mööbel, malendid jne.
müüakse samas 30. septembril. Te­ma
testamenti ei ole leitud.
sõnad „fotoaparaat" ja „fotograaf".
Keeleteadlastele ja teistele purifcde-le
on Selliste ..võõrsõnade" kasuta­mine
keele solkimiseks, ning neid
sõnu on püütud, asendada ..eestipä-räste"
väljendustega nagu ..ülesvõt­mise
aparaat, pildiaparaat. pildista­ja,
päevapiltnik" jne. Sellega võrrel­des
on üldsuse seisukoht täiesti vas-ses
tuubitakse inimestele pähe uusi
mõisteid, mis ei näi olevat tehtud
eesti keele edustamise huvides.
Aluseid kahtlustamiseks on palju.
Venelastele on Eesti keel alati pin­nuks
silmas olnud. Oli aeg, mil eesti
keele rääkimine oli surmanuhtlusega
keelatud. Ka praegu püütakse eesti
keele'osatähtsust pidevalt vähenda-
Loonid Trett
Laterna Wiagica aa
tupidine. Enamik on nende sõnade- i'''''''',"^^.' ^, \V 7.. "^^^^^
ga täielikult, ära harjunud ja keele .;!«-AlleshJjut.keh estat. uus ulücoo-solkimiseks
Wetakse olukorda, kus f ^ ?'u "Ü^"^-/" ••'^^ .'^
selliseid universaalseid ja populaar- kaitsta teaduslike kraadide v^.tekir-seid
Väljendusi püütakse' asendada ,f»" « taustal on vae:
mingi kunstlikult sepitsetud sõnaga ^«^'^«^ võimumehed
oleksid huvitatud eesti keele edusta-misest,
vaid et sellistel uuendustel^
võivad olla negatiivsed tagamõtted.
See on loomulikult väga spekulatiiv­ne
kahtlustus, kuid samal ajal on ras­ke
uskuda, et hilisemad „uuendu-sed"
oleksid tehtud eesti keele edus­tamise
huvides. Igaüks võib järgne­vatest
näidetest ise järeldusi teha.
„SUURE KODUMAA" LEIUTISED
PIIBLIAINELISED BALLAADID
Illustratsioonid — Gunnar Neeme
150 Ihk. (B). Hind $10.00
Postiteel tellides pluss saatekulu
$1.80 Canadasse. USA-sse $2.40.
938 Broadview Ave., Toronto,
Ontario, M4K 2R6
lootusega, et see on originaalile kül-.
laitki lähedane. Üheks selgemaks
näiteks olid Eestis tuntud kohanimed
Kanaada ja Floriida, mis samuti
kooskõlas paljude teiste Ameerika
Üheks näiteks sel alal on uued kontinendi kohanimedega, nagu Chi­cago.
Nevada. Montana. Nebraska.
Dakota jne. Paljud eestlased avasta­sid
alles pärast Ameerika mandrile
saabumist, et sõnadel ..Canada" ja
..Florida" asub rõhk esimesel silbil,-
jä see hääldamisviis võeti originaal-:
suse reegli alusel omaks. Sellise loo­gika
alusel me ei tohiks kasutada ka
teisi eestipärastatud kohanimesid
nagu Saksa, Vene, Rootsi, Läti, Lee­du
jne. ja Venemaa kohta peaksime
sunnitud tunnistama, et „võõrsÖna-del"
on omajagu väärtust, andes meie
keelele nagu „vürtsi".
Tegelikult näib, et meie „võõrsõ-nad"
on palju rohken^at kui vürts.
eestipärasuse ettekäändel. Kummal
grupil on õigus? 1
RAHVAPÄRASED VÕÕRSÕNAD •
On ilmne, et meie keel ei ole kunst­likuks
leiutiseks, vaid see on arene­nud
läbi sajandite, käsikäes meie rah­va
arenguga. Kahtlemata meie keele­listeks
pärliteks o^ väljendused, mis
on tulnud rahva suust, kaasa arvatud
rahvapärastatud Võõrsõnad. Vabas
Eestis toimus uute sõnade valik de- mõisted „calculator" ja „computer",
mokraatlikul alusel.' Igal keeletead- eestipäraselt tõenäoliselt „kalkulaa-lasel
oli õigus oma uute sõnade leiu- tor" ja „kompuuter". Neile on ikes-tisi
propageerida, ning nii mõnedki tatüd kodumaal antud vastavad ees-seliised
ettep^an^kud cilid nii eluvõõ- tikeelsed sõnad „aryuti" ja; „raal",
rad. et mitmed ajalehed avaldasid hoolimata sellest, et sõnad hagu
näiteid sellisest uuest eesti keelest „kalkuleerima" ja „komputeerima"
oma naljalehekülge(^el. Kuid sellised olid juba iseseisvuse ajal tuntud. Sel-ettepanekud
andsid rahvale valiku- lega tahetakse nähtavasti luua olu-võimaluse,
ning haridusniinisteeriu- korda, kus kogu tsiviliseeritud maailm
mi juures töötav õigekeelsuse komis- kasutab universaalsest tüvest tuleta-jon
arvestas lõpliku yaliku tegemisel tud sõna, välja arvatud ikestatud ko- siis kasutama koguni ta ametlikku
enamiku eelistusi. Nagu instinktiiv- dumäa, kus nähtavasti harrastatav^
selt eelistati paljude uute sõnade va- keelelist isolatsiooni. On võimalik, et Sellised omäpärastatudkohanimed
limisel universaalsest tüvest tuleta- sellisel isolatsioonipoliitikal on ka iga kultuurkeele, ajaloolisteks
tud sõnavormi, mis näis olevat kaua veel teine ülesanne. Kuna sellelaadi- väärtusteks, ilmselt pärinedes asjast,
aega pinnuks silmas keeleteadlaste- üne uus mõiste vihjab ka leiutise kui puudus globaalne läbikäimine
le. kes alles hilisemal ajal on olnud originaalile, siis võimaldab origi- ning kus isegi ühe rahvuse piirides oli
naaltüve varjamine tüüpilist venepä- ühendus nii piiratud, et tekkisid kee-rast
faktide väänamist, kus kasvava- lemurrakud,^ kus üks rajoon ei saa­le
noorusele tuubitakse pähe, et need "ud naaber-rajboni jutust aru. Tung
on „suure kodumaa" leiutised. ühtluse poole oh sellised keelemur-rakud
juba ammu kaotanud, kuid
Neis peegeldub meie rahva ajalugu OSALEMA kohanimede alal on iga kultuurkeel
— kannatusaastad, okupatsioonid. Teiseks huvitavalas „uuenduseks" säilitanud oma keelelise omapära,
sõjad jne., kuid samuti meie ühtekuu- on sõna,,osalema", mida on hakatud Inglise keeles on Saksamaa alati
luvus teiste kultuurrahvastega. Näib tarvitama ..osa võtma" asemel. Selle- Germany, sakslastele Deutschland,
et viimane asjaolu peaks olema meie laadilised muudatused on kõige kar-uute
sõnade valiku aluseks, aidates detavamad, puudutades meie kind-vältida
keelelist isolatsiooni. Ilmselt lakskujunenud kõnevormi. On raske
inimkond on alati püüdnud univer- leida selle uue sõna paremusi. Nimi-saalse
arusaamise poole, milline sõnalises vormis on,,osalemine" ko-püüdlus
,kuimineeru£i universaalse guni kaks tähte pikem kui „osavõtt".
keele esperanto propageerimisega. Sõna ,,osalemine'Vei näi väljendavat
Kuid samuti on arusaacfav, et espe- aktiivset tegevust. Selle sõnaga saaks sügavamaid erinevusi täiesti loomu-ranto
ei kujunenud populaarseks ehk väljendada üht pealesunnitud Ukuks nagu ingliskeelsed „Häjm-keeleks,
kuna ühe traditsioonilise „vabatahtlikkü" nõukogude töö- börg"...Fränkfört" ning isegi
keele kõrval on esperanto sama kui pühapäeva, kus siis osaleti ja vede- nMjuunik".
võrrelda koopaelanikku tänapäeva leti, kuni see vastik kohustus oli täi-inimesega;
Heal juhul võib esperanto detud. Seevastu „osa võtma" onhk, HÄDAOHU TUNDEMÄRGID
võimaldada primitiivset keelelist ek- aktiivne väljendus ja kooskõlasteiste Vaevalt võtaks meie ikestatud ko-
. sistentsi, kuid sügavamate tunnete kultuurkeeltega (inglise:to take part, dumaa eestlaskond omaks inglisepä-ning
kõrgemate ideaalide väljenda- saksa:teilnehmen). * rase Canada hääldamisviisi. Samuti
miseks on kahtlemata tarvis kultuur- on ebatõenäoline, et vaba maailma
keelt, millel, on sügavad iseloomu, OMAPÄRASTÄTUD KOHANIMED eestlaskond hakkaks tarvitama sõnu
omapära ja traditsiooni juured. Kuid KULTUURKEELE VÄÄRTUSTEKS arvuti, raal osalema jne. Momendil
püüdlused keelelise ühtluse poole on Kolmandaks näiteks on kohani- on need erinevused võrdlemisi tühi-med
(pärisnimed), millisel alal meil sed, kuid hädaohu tundemärgid on
on küllaltki segadust ka ilma ikesta- küllaltki selged, et konstateerida vä-tud
kodumaa võimumeeste kaasabi- jadust keeleuuendamise printsiipide
ta. Ning eksiniused sel alal on tegeli- kindlaksmääramise alal. Tuleb otsu-kult
kahepoolsed. Eestis valitses ül- tada, kas meie keelt arendada käsi-dine
arusaamine, et kõik kohanimed käes teiste kultuurkeeltega või vastas-mine
eestipärasuse ettekäändel tuleb kirjutada ja hääldada vastavas suuhas. Kui ikestatud kodumaal va-oleks
filoloogilise Hiina müüri ehi- originaalvormis. Idee on hea, kuid litsev keeleline diktatuur jätkab ja
tamiseks. Tihti osutavad sellised tehniliselt läbiviimatu, kuna ükski laiendab sellist isolatsioonipoliiti-universa|
lsed -sõnad mõiste origi- inimene ei valda kõiki maailma keeli, kat, siis on selle loogiliseks lõppre-
Võõrkeelšeid kohanimesid tuli see- sultaadiks olukord, kus meie keel
tõttu tihti hääldada oma parema aru- muutub sama isoleerituks ja eba-saamise
ja keelelise instii^kti alusel praktiliseks nagu mõne algelise su­guharu
keel. Ikestatud kodumaal ei
ole valikvõimalust. kuid vabas
Eeoti tõlkefondi juhatuse ja
Nõukogu koosolek, mis peeti 8.
septembril Toronto Eesti Ühispan­ga
ruumes, pühendati ingliskeelset
eesti kirjandusantoloogiat käsitle­vatele
küsimustele. Juhatus, kuula­tes
ära Elsa Vellneri ja Arved Viir­laiu
ülevaated senisest organisee-irimistööst,,
otsustas edasi minna
Contemporary Estonian Literature
in Exile käsikirja koostamise ja
tõlkimise juurde.
Antoloogia toimetuse kolleegiu­misse
kuuluvad kirjandusloolased ja
autorid: Rootsist: Bernard Kangro.
Valev Uibopuu, Raimond Kolk (side­mees
Rootsis). USA-st: Asta Will-man-
Linnolt (sidemees USA-s), Jüri
Kurman, Hellar Grabbi. Kanadast:
Juta K. Kitching (sidemees Kanadas),
Martin Pühvel, Toivo Kiil. IngUs-maalt:
Are Helbemäe. Austraaliast:
Tiiu Salasoo.
Kolleegiumi sekretäriks (sidepida-jaks
eri maade sidemeestes tõlkijate,
tegevtoimetaja ja juhatuse, vahel) on
Vaike Külvet.
Antoloogia tegevtoimetajaks on
Toivo Kiil, kes töötades toimetajana
Kanada suurima kirjastuse, McLel-land
and Stewart Limited," juures,
omab rohkete kogemuste ja sidemete
kõrval ka põhjaliku ülevaate P.-
Ameerika kirjastustest ning kirjan­dusturust.
Sidemeestel palutakse võimalikult
kiiresti ühendus luua kõigi omä asu-kohamaal-
elunevate eesti kirjanike,
luuletajate ja esseistidega, et igaüks
neist esitaks kaks proosavalikut (lü­hijutt
ehk pala pikemast tööst, ä 2-10
lehekülge) või viis kuni kümme luu­letust
tõlkimiseks antoloogia jaoks.
Arvestades kogutud töödega ja tõlki­miseks
kuluva ajaga, loodab ,Tõlke-fOnd
kirjastada antoloogia hiljemalt
aastal 1985. Suuruselt võib see kuju­neda
ligilähedalt 500 lehek. raama­tuks.
Tõlketöö tasuks määras juhatus
käsikirja formaadis lehekülje eest —
$15.00. Can.
Ettevõtte komplitseeritust ja kulu­sid
arvestades üritatakse esialgu ai­nult
pagulaskirjanike tööde esitamist,
alates nendega, kes juba manalasse
varisenud. -
Contemporary Estonian Litareture
in Exile. mis mõe|ldud ainult esialgse
tiitlina, võib jääda sobiva pealkirja
leidmisel antoloogia alapealkirjaks.
Eesti Tõlkefond püüab katta kogu­teose
tõlkekulud ja teised väljamine­kud,
mis seotud käsikirja trükivalmis
seadmisega. Autorite honorar oleneb
täiel määral teose kirjastamisvõima-lustest
ja läbimüügist.
Eesti Tõlkefondi liikmete arv on
pidevalt kasvanud, olles praegu üle
70 Austraaliast, Rootsist, Inglis-maah,
Kanadast, Ühendriikidest jne.
Tõlkefondi hoiuarvel oli 31. juun.
raha $5339.40, kusjuures on kätte
saamata ja deponeerimata Eesti Siht­kapital
Kanadas toetus $500.00.
Liikmemaksudele lisaks on fondi­le
laekunud hulgaliselt toetusi, nagu
Lydia Kingissepp'ah $200.00, Aust­raalia
Eesti Seltside Liidult $90.00.
Robert Teene Fondilt (H. Sibula mä­lestuseks)
$317.57.,
Tõlketöö tasuna on välja makstud:
Elmar Maripuule $400.00, Mihkel
Voorele $300.00.
Eesti Tõlkefondi ülesandeks on
toetada eesti kirjanduse tõlkimist
võõrkeeltesse, hinnata tõlkijate saa­vutusi
tõlkeauhindade määramisega
ja vahendada informatsiooni autori,
tõlkija ja kirjastaja vahel.
Eesti Tõlkefond s/o Villem Noo-landi,
Toronto Eesti Ühispank, 958
Broadview Ave., Toronto, Ontario
M4K2R6.
Rahvarõivaste
valmistamise kursus
Northern Secondary
! SchooHs
851 Mt; Pleasant Rd. Esimene õppe­tund
on 5. oktoobril kell 7.30 õ. Re-gistreerida^
võib samal õhtul.
Torontos on head linast materjali
saadaval, sest lätlased hakkavad ka
omale hoogsalt rahvarõivaid valmis­tama
(et noored õpiks neid tegema) ja
on oma käsitöö äridesse seda muret­senud.
Tulge, tehke ise omale rahva^-
rõivad!
,MS1E ELIT' taütus võtab
vastu ajakiri
tellimisi.
prantslastele Alemagne, rootslastele
Tyskland jne. •
Pole tõesti mingit ?)õhjust häbe­nemiseks,
kui meie keeleline oma­pära
kohanimede ja võõsõnade hääl­damise
juures esile tuleb, pealegi kui
me teiste keelte osas peame isegi
TÄHELEPANUKS
ORGANISATSIOONIDELE
.,MEIE ELU" on asunud oma jä^
jekordse KALENDRITÄHTRAA.
MATU koostamisele 1984. aastaks.
Kuna ,AIEIE ELU" KALENDER-TÄHTRAAMAT
on organisatsioo­nidele
ja ..Mele Elu" laialdasele
lugejaskonnale asendamatuks kä­siraamatuks
üle kogu vaba maali­ma
asuvate eesti organisatsiooni­de
kohta, siis on oluline, et Täht­raamatus
oleksid organisatsiooni­de
täielikud õiged aadressid. .
Organisatsioonide praeguste õige­te
aadresside saamiseks palutak­se
kõiki eesti organisatsioone Ka­nadas
ja mujal saata oma täpsed
aadressid Post Codel äramärkimi­sega
,^eie Elule" HIUEMALT
15. OKTOOBRIKS s.a. aadressil:
„MEIEELU"
958 BROADVIEW AVE.,
TORONTO, ONT. M4K 2R6
õige aadressi avaldamine ,^^i€
Elu" Tähtraamatus on iga organi­satsiooni
enda huvides. Seepärast
saatke oma aadress ,JMeie Elu"
Tähtraamatu jaoks kohe viivita­matult!
,JVIEIE ELU"
lõõm on olla elus
püsima, avaldudes univer­saalsete
sõnade tarvituselevõtmises.
Mõistednagu „raadio. telefon, pank,
takso, auto, (pmni)buss" jne. on aru^
saadavad enamikes kultuurkeeltes,
ning selliste ,,võõrsõnade" asenda-naali,
kaasa arvatud soome-eesti
sõnad „saun^" ja „sisu", mis esine­vad
enamikes kultuurkeeltes, ning
ELMAR MUUK
Postiga tellides, lisandub saatekulu.
Müügil „MEtE ELU" talituses
958 Broadview Ave. Toronto, Ont., M4K 2R6
maailmas viibivatel on võimalus ot­sustada,
kas sellise keelelise dikta-ruuriga
automaatselt kaasas käia või
iseseisvalt mõtlema hakata ja ühiselt
leida teid, kuidas võimalikke nega­tiivseid
tendentse pidurdada. Meie
keele kui meie kõige väärtuslikuma
rahvuskultuuri pärandi huvides on
vajalik, et me seda võinialust kasu­tame.
KENNETH M. GORSHKOW
ön olla elus — selle peal­kirja
all avati ajaloolises Lawrence
Häiris 14. sept. suu- ja jalaga maali­jate
kunstnike rahvusvaheline näi­tus
(väljaarvatud N. Liit);rhe Asso-ciation
of Mouth and Foot Painting
Artist" korraldusel. Väljapanekuid
oli 53 originaali Ameerikast, Aust­riast,
Austraalia^» Belgiast, Itaa­liast,
Jaapanist, Kanadast, Lääne-
Saksamaalt, Inglismaalt, Prantsus­maalt,
Rootsist, Shveitsist, Soo­mest,
Türgist ja Uus-Meremaalt.
El(8poneeritud maalide hinnad
olid $35>-$300 ja publik oli helde
ostmisega.
Kõlab uskumatuna, et inimene,
kes omab vaid vasaku käevarre 20
sm allapoole õlga ja parema umbes
15 sm allapoole küünarnukk! hoiab
veiniklaasi. See inimene sööb ise,
raseerib end, paneb hammastega va-hutuubi
kinni, istutab puid, niidab
muru, püüab kalu, saeb pakul puid ja
maalib pintslit hammastega hoides.
Ja kui paljudel inimestel on kaks
tervet kätt, aga ei oska elus midagi
peale hakata.
Rheumatologistid ja teised spetsia­listid
teevad oma parima, aga siiski
palju väärtuslikke inimesi, kes
peavad oma elu vigastena lõpule vii­ma.
Need on osa ühiskonnast, kes pole
end töö suryest vabastanud, vaid
õpinguid suiire järjekindlusega jät­kanud
ja isegi uute ideedega välja
tulnud. Seda kõike tajusime „Glad to
be Alive" õht^l, mille avas organisat­siooni
maadevahendaja ja ühenduste
pidaja Marg. Seraphim, ühtlasi tut- ,
vustades kohalolevad kunstnikke.
Kõne pidas Ontario valitsuse esin­daja,
min. Margaret Birch. Rahvus­vahelises
kunstnikkude ühingus on
29 maad ja 52 liigel. Need taiduridon
imestama-panevalt edukad endid ise
aitama. Milline tundeküllus mõnes
näos, milline eeskujulik kannatlik­kus
maalimisel.
DEMONSTRATSIOON
Ontarios sündinud Myron Angus
on 55-aaStane kuulus suuga maalija.
Enamus neist taidureist on sünni-vigastustega,
poliohaiged või auto­õnnetuse
ohvrid. Angust peetakse
elavaks eeskujuks kolleegidele. Selle
suure talendi stuudio asub. Brace-'
bridges', kust ta käib maalimist de­monstreerimas
Ameerika ja Kanada
vigaste laste kodudes, mitmel pool
haiglates, TV ja raadio kaasa arva­tud.
Ta tööd on väga funderikkad ja
isikupäraselt õrn-õrnad. Neid tunneb
kohe ära. Anguse maastikke ja To­ronto
ümbruse maale näeb paljudes
lastekodused,, haiglates, asutustes
jne. Üksiknäitusi on olnud Torontos,
Montrealis, Vancouveris, Edmonto-nis,
Calgarys, Winnipegis ja Buffa-los.
Suur anne on Arnuff Erich Steg-mann
(6l-aastane), kes on kolm
kunstiakadeemiat lõpetanud. Reisi­nud
läbi Euroopa, Aafrika, Aasia,
Ameerika jä Austraalia tähtsamad
linnad. Stegmann elab Deisenhofen-
Münchenis, kaotas lastehalvatuse
läbi kaheaastaselt oma käed. Ta maa­lib
suurepäraseh akvarellis ja õlis,
teeblinoollõikeid ja skulptuure. Kõik
suuga. Ta töid on kõikjal üle maail­ma.
NAISTAIDURID
Inietlen kätetut prantslannat G.
Barbedienni, kes ka palju reisinud ja
esinenud. Toitis last lusikat suus
hoides. Louise Tovae-Annick-maalib
jalaga ja, kandes elegantset keepi,
polnud üldse selle lipsa naise juures
märgata, et ta oli kätetu. Taidur Clay-ton
Turner, ameeriklanna, jäi uju;
misõnnetuse tagajärjel halvatuks.
Denise Legrix, prantslanna, isegi ti­kib
käejuppidega ja tema töid tunneb'
terve Prantsusmaa. Kõikidest seni-külastatud
kunstinäitustest oli see
kõige enam m'ällu sööbiv nagu Louv­re
muuseum, mida ei saa unustada.
Lõpuks oli 20-minutiline film To­rontos
sündinud Mykola Bidniak'8t,
53-aastane, kes kaotas põllul'onu
juures mõlemad käed ja ühe silma.
Bidniak lõpetas Calgary kunst-teh-noloogilise
instituudi ja Ontario Col-lege
of Art. Tal on suur talu, on
abielus ja sõidab ajaviiteks autoga.
Film algas söömisega. Naine servee­ris
toidu taldrikule, kummist tugev
võru pandi ümber käevarre ja sinna
torgati kahvel. Söömine polnud te­male
probleemiks. Kui kolleegid kül­la
saabusid, siis nägime ka,kuidas
nad autodest saatjate poolt ratastooli
libistati. Kes aga end ei liigutanud^
peale pea — oli noor tüdruk, kelle
raske autoõnnetus oli üleni halvata-nud
ja kelle tugev naine autost välja
tõstis.
Minu kaaslased, kunstnikepaar
Aedna'd, arvasid, et nad õppisid sel­lelt
näituselt palju ja Urve ütles: „Igal
tuleb müts maha võtta nende ini­meste
ees!" '
EHA TARMET-TOOMBERG