1980-02-14-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
lÄTIOCAL LIBrllM OJf CAKAJA
Gollection Development B?aneh
395 Wellington Str« Os»ä®s> see
.Ottawa,* Ontc
f i P l l l l l l l i l l l lB
Sündmused Tartus
EESTI NOORED RAHUTU
TLAST
Second CSass Maii:Registration.'Mo. 1354;.
Nr. 7 (1565) 1980 NELJAPÄEVAL, 14. VEEBRUARIL — THURSDAY, FEBRUARY 14 XXXI aastakäik
affailBBBllim.u.mi».
Üle paarituhande võttis, osa flkestatud rahvaste-..protestidemoiistratsioonist Toronto raekoja ees. Keskel Paul Kunstimees Toronto Eesti 1
Võitlejate Ühingu lipuga. i Foto — S. Preem 1
1 rif lcits|ö@ri Eestis
STOKHOLM (M. E.) — Palgad
okupeeritud Eestis ei suuda sammu
pidada tarbekaupade hindade tõusuga.
Nagu ühes kirjas märgitakse lisati
palka juurde miitetoptmissf ääsis,
kuid mitte piisavalt. Paljud kau-
.'Apade hinnad aga tõusevad. Naised ei
„ #<
1 suuda enam osta saapaid, mantleid,
Laupäeva pärastlõunal toimus Toronto raeko javäljakul Ikestatud Euroopa rahvaste Kanada mehed ülikondi. Odavat mööblit po-
Komitee korraldusel protesti demonstratsioon välisministri FloraMacDona|l'i ja mitmete teiste fe- l e enam olemas,
deral- ja provintsivalitsuste ministrite ja parlamendiliikmete osavõtul Dem#Mstratsioonil tekkis ka
löömine punalippu kandvate kommunistidega. -'.:\
J STOKHOLM (,,Meie Elu" kaastööliselt) — Eestis on
I praegu väga rahutu. Kõigepealt kardetakse paaniliselt sõda
| ja sellepärast ostetakse rohkesti jahu ja tangu kokku. Li-
I saks peljatakse nüüd ka stalinlikke repressioone rahulole-
I matuse suhtes, kuna akadeemik Andrei Sahharovi arretee-
"nao | - •
| rimist peetakse teatavaks halvaks märgiks.
1 Noorte rahvuslik meelsus' on
| tõusnud pärast Balti Apelli tea-
§ tavaks tegemist. Selle ilmekaks
§ näiteks oli teatavasti meeleaval-
§j dus jõuluõhtul pärast jumala-
| teenistust Peetri kirikus, kust
I noored suundusid Maarja kal-
§ mistule Vabadussõja kangelase
§ Julius Kuperjanovi hauale. Sin-
1 na kogunes mitusada inimest-^
§ peamiselt koolinoored, kes hüüd-
1 sid lauseid Eesti vabastamiseks,
1 laulsid rahvuslikke laule ning
| üks nooruk pidas ka isamaalise
§ kõne hauamonumendi otsast.
tarn
i§ Kogu- kalm oli külvatud põle-
I vate 'küünaldega. Neid asetati ka
§ postamendile.
§ Seejärel suundus poolsada
I noorukit Raekoja väljakule. Teel
5. hüüdsid neile tervitusi tudengid
| oma ühiselamute akendest. M i -
§ nejatega ühines'sadakond isikut.
| NÕUTI ISESEISVUST
1 Raekoja ees. nõuti jällegi ise-
§•••• seisvust Eestile ja teistele Balti
1 riikidele. Keegi nooruk ronis
1 purskkaevu äärele ja pidas sealt
§ 10-minutilise kõne. Seejärel saal
i bus miilitsabuss ja meleavalda-
| jäid hakati laiali ajama. Viis
| noorukit vahistati, kuid lasti pä-
| rast ülekuulamist vabaks. Aktsi-
5 ooq lõppes kella 23 paiku.
§ Samal ajal oli ka Pauluse k a l -
§ mistule Vabadussõjas langenud
1 sõdalaste kalmule asetatud mä-
5 lestustahvel tekstiga , A u lange-
I nutele! 1918—1920." Põles roh-
1 'kesti küünlaid. K a kommunisti-
1 de poolt 1941. aastal mõrvatute
1 kalmudel oli süüdatud eriti pall
i ju küünlaid.
S Vana-aasta õhtul olid noored
S kogunenud rahumeelsele demon-
1 stratsioonile Peetri* kiriku ette
§ Tartus. Seekord ei lauldud, laule
1 ega peetud kõnesid. '
;1 Jõuluõhtul, o l i d noored luba-,
nud ära õppida rahvuslike laulude
sõnad 24. veebruariks...
Möödunud aastal oli seda päeva
teatavasti tähistatud^ Tartu
lähistel sinknust-valge lipu heiskamisega
Kõrveküla koolimajale.
Selle eest oli heiskajaid ('kolme
naist) karistatud arestiga
„huligaanitsemise" eest. Noored
on praegu rahutud seoses Nõukogude
Liidu invasiooniga Afganistani.
Sündmustest Tartus andis ülevaate
ka USA leht „Christian
Science Monitor", mida refereeris
ka Ameerika Hääl kodueestlaste
tarvis.
ss
MART NIKLUS ROOTSI?
Ameerika ajakirjanike huvi
sündmuste vastu Eestis püsib.
Nii lendasid nad Rootsi, kus Ž2,
jaanuaril küsitlesid olukorra
kohta Eestis Juhan Koklat ja Jüri
Lina, seejärel suundusid nad
üle Helsingi Tallinnasse, et kohtuda
vabadusvõitleja Mart Niklusega
ning mõne teise tagakiusatuga.
Mart Niklus sunnitakse nüüd
kodumaalt lahkuma, kuna mittenõustumisel
lubas KGB kapten
Erich Nieländer toimetada
Nikluse ^kindlasse kohta". Ta oli
2. jaanuaril üle kuulanud Zoo-loogiainstituudi
teadlast Heinrich
Veromani ja teatanud tollele
,oma soovist". Ta oli k a huvi
ilmutanud, millistel asjaoludel
on Veroman kohtunud Niklusega
ja mida too teab Balti apellist.
Juba läbiotsimisel Mart Nikluse
kodus andis eriti tähtsate asjade
uurija Marat Zhukov Tallinnast:
(KGB alampolkovnik) mõista, et
võimud sooviksid Mart Nikluse
emigreerimist.,KGB mees päris,
miks pole Niklus kasutanud talle
Rootsist saadetud emigreeri-miskutset?
Ta vihjas, et-vastav1
avaldus võetakse meelsasti vastu.
Et - Nikluse vastu saadi rohkesti
„süütõendeid", võib teda
^keeldumise korral tabada uus
vangilaagrisse saatmine. N i i esitaski
Mart, Niklus 4. jaanuaril siseministeeriumi
organitele taotluse
N. Liidust väljarändamiseks
Rootsi.
Vahetult enne aasta lõppu oli
Ülemkohus Tallinnas siiski otsustanud
üllatuslikult, et Mart
Nikluse vallandamine olevat olnud
ebaseaduslik ning asi anti
uuesti läbivaatamiseks Tartu,
rahvakohtule. Seal võeti küsimus
päevakorda 25. jaanuarel.
•E5
Peakõnelejaks oli välisminister keda
mitmetühandeline rahvahulk j u ba
kohalejõudes maruliste hurraa ja
elagu hüüetega .vastu võttis.
Oma kõnes nimetas ta kõiki neid
Ida-Euroopa maid, kelle vabadus on
lõppenud Vene kommunistliku okupatsiooniga.
Ta märkis, et Venemaa
sõjaline jõud on kaugelt -ületanud
enesekaitse vajadused. Nüüd aga
stop, ütles kõneleja, siiamaani, aga
mitte üks samm enam edasi.
Suvise olümpiaadi kohta ütles minister,
et selles osas töötame koos
USÄ-ga. Olümpiaadi äravõtmine Venemaalt
annab vene rahvale õige pildi,
mida lääneriigid Moskva võimumeestest
praegu arvavad. -
Kõneleja tegi ka raskeid etteheiteid
Venele inimõiguste kokkulepe
murdmise pärast. Venemaa on jalge
alla tallanud kõik Helsingi kokkulepped
ja lepingud.
Kõnet katkestati korduvalt kestval
e aplauside jä hurraa-hüüetega, mis
kõne lõppedes paisusid nii, kuis kellegi
häälepaelad kandsid.
Välisministri kõnele järgnesid veel
mitmed sõnavõtud Ontario parlamendiliikmete
poolt, Afganistani
esindajate poolt j a lõpuks dissident
Sahharovi tütre poolt.
Teadustajana tegutses kiiduväärselt
Laas Leivat. Eestlaste osavõtt oli
suhteliselt loid. E K N ja TEVÜ olid
kohal oma lippude ja loosungitega.
Aupeakonsul Ilmar Heinsoo ja E K N
esimees Udo Petersoo istusid aukülaliste
hulgas. (Järg lk. 3)
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii(iiisiiiiiiiiiin
TORONTO EESTI BAPTISTI KIRIKUS,
883 Broadview Ave.
Pühapäeval, 17. veebruaril, kell 6 õhtul
ja
stipendiaadid
9. märtsil Tartu College
NI-ÕHTU
Kõne: Dr
Eeisumuljeid: Aafrikast —iA. ALFRED,
Brasiiliast ja Argentiittast — yalguspiltidega R. LINDSTRÖM
Teateid misjonipõldudelt: V. KRABI
Muusikalises osas: M, LINDSTRÖM, E . PUMBER: ja A.;KAÜPS
KÕIK KUTSUTUD,
T.E.R.Ri Kungla korraldusel rahvatantsu suurlavastus
pühapäeval, 2. märtsil kell 5.30 p.l. Ryeršoni teatris.
Käsikiri TOOMAS METSALA. Muusika ROMAN TOI.
Esinevad «KÜLAPOISID" ja: ^
Pääsmed: täiskasvanud $6.00; pensionärid ja noored alla 16. a. $4.00.
Pääsmed saadaval rahvatantsijatelt, Eesti Abistamiskomiteest ja
Mt. Pleasant Poko'st.
SLcasgeayk mälestamine — To L
nied $5.C isikult koos ^avaraamatuga,
TORONTO EEST! S
PEETRI KIRIKU
ESTONIA ORKESTER
JAAK KIVIK — ORELI
SKAUTLIKE NOORTE
ID
ased, skaudid j a gaidid vormis tasuta.:uksed, avatud kell 2 p.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, February 14, 1980 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1980-02-14 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E800214 |
Description
| Title | 1980-02-14-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | lÄTIOCAL LIBrllM OJf CAKAJA Gollection Development B?aneh 395 Wellington Str« Os»ä®s> see .Ottawa,* Ontc f i P l l l l l l l i l l l lB Sündmused Tartus EESTI NOORED RAHUTU TLAST Second CSass Maii:Registration.'Mo. 1354;. Nr. 7 (1565) 1980 NELJAPÄEVAL, 14. VEEBRUARIL — THURSDAY, FEBRUARY 14 XXXI aastakäik affailBBBllim.u.mi». Üle paarituhande võttis, osa flkestatud rahvaste-..protestidemoiistratsioonist Toronto raekoja ees. Keskel Paul Kunstimees Toronto Eesti 1 Võitlejate Ühingu lipuga. i Foto — S. Preem 1 1 rif lcits|ö@ri Eestis STOKHOLM (M. E.) — Palgad okupeeritud Eestis ei suuda sammu pidada tarbekaupade hindade tõusuga. Nagu ühes kirjas märgitakse lisati palka juurde miitetoptmissf ääsis, kuid mitte piisavalt. Paljud kau- .'Apade hinnad aga tõusevad. Naised ei „ #< 1 suuda enam osta saapaid, mantleid, Laupäeva pärastlõunal toimus Toronto raeko javäljakul Ikestatud Euroopa rahvaste Kanada mehed ülikondi. Odavat mööblit po- Komitee korraldusel protesti demonstratsioon välisministri FloraMacDona|l'i ja mitmete teiste fe- l e enam olemas, deral- ja provintsivalitsuste ministrite ja parlamendiliikmete osavõtul Dem#Mstratsioonil tekkis ka löömine punalippu kandvate kommunistidega. -'.:\ J STOKHOLM (,,Meie Elu" kaastööliselt) — Eestis on I praegu väga rahutu. Kõigepealt kardetakse paaniliselt sõda | ja sellepärast ostetakse rohkesti jahu ja tangu kokku. Li- I saks peljatakse nüüd ka stalinlikke repressioone rahulole- I matuse suhtes, kuna akadeemik Andrei Sahharovi arretee- "nao | - • | rimist peetakse teatavaks halvaks märgiks. 1 Noorte rahvuslik meelsus' on | tõusnud pärast Balti Apelli tea- § tavaks tegemist. Selle ilmekaks § näiteks oli teatavasti meeleaval- §j dus jõuluõhtul pärast jumala- | teenistust Peetri kirikus, kust I noored suundusid Maarja kal- § mistule Vabadussõja kangelase § Julius Kuperjanovi hauale. Sin- 1 na kogunes mitusada inimest-^ § peamiselt koolinoored, kes hüüd- 1 sid lauseid Eesti vabastamiseks, 1 laulsid rahvuslikke laule ning | üks nooruk pidas ka isamaalise § kõne hauamonumendi otsast. tarn i§ Kogu- kalm oli külvatud põle- I vate 'küünaldega. Neid asetati ka § postamendile. § Seejärel suundus poolsada I noorukit Raekoja väljakule. Teel 5. hüüdsid neile tervitusi tudengid | oma ühiselamute akendest. M i - § nejatega ühines'sadakond isikut. | NÕUTI ISESEISVUST 1 Raekoja ees. nõuti jällegi ise- §•••• seisvust Eestile ja teistele Balti 1 riikidele. Keegi nooruk ronis 1 purskkaevu äärele ja pidas sealt § 10-minutilise kõne. Seejärel saal i bus miilitsabuss ja meleavalda- | jäid hakati laiali ajama. Viis | noorukit vahistati, kuid lasti pä- | rast ülekuulamist vabaks. Aktsi- 5 ooq lõppes kella 23 paiku. § Samal ajal oli ka Pauluse k a l - § mistule Vabadussõjas langenud 1 sõdalaste kalmule asetatud mä- 5 lestustahvel tekstiga , A u lange- I nutele! 1918—1920." Põles roh- 1 'kesti küünlaid. K a kommunisti- 1 de poolt 1941. aastal mõrvatute 1 kalmudel oli süüdatud eriti pall i ju küünlaid. S Vana-aasta õhtul olid noored S kogunenud rahumeelsele demon- 1 stratsioonile Peetri* kiriku ette § Tartus. Seekord ei lauldud, laule 1 ega peetud kõnesid. ' ;1 Jõuluõhtul, o l i d noored luba-, nud ära õppida rahvuslike laulude sõnad 24. veebruariks... Möödunud aastal oli seda päeva teatavasti tähistatud^ Tartu lähistel sinknust-valge lipu heiskamisega Kõrveküla koolimajale. Selle eest oli heiskajaid ('kolme naist) karistatud arestiga „huligaanitsemise" eest. Noored on praegu rahutud seoses Nõukogude Liidu invasiooniga Afganistani. Sündmustest Tartus andis ülevaate ka USA leht „Christian Science Monitor", mida refereeris ka Ameerika Hääl kodueestlaste tarvis. ss MART NIKLUS ROOTSI? Ameerika ajakirjanike huvi sündmuste vastu Eestis püsib. Nii lendasid nad Rootsi, kus Ž2, jaanuaril küsitlesid olukorra kohta Eestis Juhan Koklat ja Jüri Lina, seejärel suundusid nad üle Helsingi Tallinnasse, et kohtuda vabadusvõitleja Mart Niklusega ning mõne teise tagakiusatuga. Mart Niklus sunnitakse nüüd kodumaalt lahkuma, kuna mittenõustumisel lubas KGB kapten Erich Nieländer toimetada Nikluse ^kindlasse kohta". Ta oli 2. jaanuaril üle kuulanud Zoo-loogiainstituudi teadlast Heinrich Veromani ja teatanud tollele ,oma soovist". Ta oli k a huvi ilmutanud, millistel asjaoludel on Veroman kohtunud Niklusega ja mida too teab Balti apellist. Juba läbiotsimisel Mart Nikluse kodus andis eriti tähtsate asjade uurija Marat Zhukov Tallinnast: (KGB alampolkovnik) mõista, et võimud sooviksid Mart Nikluse emigreerimist.,KGB mees päris, miks pole Niklus kasutanud talle Rootsist saadetud emigreeri-miskutset? Ta vihjas, et-vastav1 avaldus võetakse meelsasti vastu. Et - Nikluse vastu saadi rohkesti „süütõendeid", võib teda ^keeldumise korral tabada uus vangilaagrisse saatmine. N i i esitaski Mart, Niklus 4. jaanuaril siseministeeriumi organitele taotluse N. Liidust väljarändamiseks Rootsi. Vahetult enne aasta lõppu oli Ülemkohus Tallinnas siiski otsustanud üllatuslikult, et Mart Nikluse vallandamine olevat olnud ebaseaduslik ning asi anti uuesti läbivaatamiseks Tartu, rahvakohtule. Seal võeti küsimus päevakorda 25. jaanuarel. •E5 Peakõnelejaks oli välisminister keda mitmetühandeline rahvahulk j u ba kohalejõudes maruliste hurraa ja elagu hüüetega .vastu võttis. Oma kõnes nimetas ta kõiki neid Ida-Euroopa maid, kelle vabadus on lõppenud Vene kommunistliku okupatsiooniga. Ta märkis, et Venemaa sõjaline jõud on kaugelt -ületanud enesekaitse vajadused. Nüüd aga stop, ütles kõneleja, siiamaani, aga mitte üks samm enam edasi. Suvise olümpiaadi kohta ütles minister, et selles osas töötame koos USÄ-ga. Olümpiaadi äravõtmine Venemaalt annab vene rahvale õige pildi, mida lääneriigid Moskva võimumeestest praegu arvavad. - Kõneleja tegi ka raskeid etteheiteid Venele inimõiguste kokkulepe murdmise pärast. Venemaa on jalge alla tallanud kõik Helsingi kokkulepped ja lepingud. Kõnet katkestati korduvalt kestval e aplauside jä hurraa-hüüetega, mis kõne lõppedes paisusid nii, kuis kellegi häälepaelad kandsid. Välisministri kõnele järgnesid veel mitmed sõnavõtud Ontario parlamendiliikmete poolt, Afganistani esindajate poolt j a lõpuks dissident Sahharovi tütre poolt. Teadustajana tegutses kiiduväärselt Laas Leivat. Eestlaste osavõtt oli suhteliselt loid. E K N ja TEVÜ olid kohal oma lippude ja loosungitega. Aupeakonsul Ilmar Heinsoo ja E K N esimees Udo Petersoo istusid aukülaliste hulgas. (Järg lk. 3) iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii(iiisiiiiiiiiiin TORONTO EESTI BAPTISTI KIRIKUS, 883 Broadview Ave. Pühapäeval, 17. veebruaril, kell 6 õhtul ja stipendiaadid 9. märtsil Tartu College NI-ÕHTU Kõne: Dr Eeisumuljeid: Aafrikast —iA. ALFRED, Brasiiliast ja Argentiittast — yalguspiltidega R. LINDSTRÖM Teateid misjonipõldudelt: V. KRABI Muusikalises osas: M, LINDSTRÖM, E . PUMBER: ja A.;KAÜPS KÕIK KUTSUTUD, T.E.R.Ri Kungla korraldusel rahvatantsu suurlavastus pühapäeval, 2. märtsil kell 5.30 p.l. Ryeršoni teatris. Käsikiri TOOMAS METSALA. Muusika ROMAN TOI. Esinevad «KÜLAPOISID" ja: ^ Pääsmed: täiskasvanud $6.00; pensionärid ja noored alla 16. a. $4.00. Pääsmed saadaval rahvatantsijatelt, Eesti Abistamiskomiteest ja Mt. Pleasant Poko'st. SLcasgeayk mälestamine — To L nied $5.C isikult koos ^avaraamatuga, TORONTO EEST! S PEETRI KIRIKU ESTONIA ORKESTER JAAK KIVIK — ORELI SKAUTLIKE NOORTE ID ased, skaudid j a gaidid vormis tasuta.:uksed, avatud kell 2 p. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-02-14-01
