Meie Elu = Our life, February 14, 1980

              111111
mm
mm®
4 *
ui-.
NELJAPÄEVAL, 14. VEEBRÜML THURSDAY, FEBRUARY: 14 „Meie Elu" nr. 7 (1565) 1980
B0ME1I ILU" ™ „OÜK LIFE" — EstöraiaR Weekly.
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Esto­nian
House, 958 Broadview Ave., Toronto; Ont. Canada.
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J.,
USA. Tel. (201) 262-0773. j
,,MEIEj j ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Äsut. A. Weileri algatusel '1950.
„Meie E l u ' itoirrietus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada — Tel. 466-0951.
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal toop., kl. 9 h.
-5 p.L, esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad: Kanadas— 1 a. $27.00, 6 k. $14.50, 3 k.
$9.00. USA-sse — La. $29.00 6 k. $15.50,3 k. 9.50. Ülemere-maadesse:
1 a. $33.00,6 k. $17.00, 3 k. $10.00. Kiripostilisa
Kanadas: 1 a. $14.50, 6 k. $7.25. Kiri- ja lennupostilfsa
USA-sše: 1 a. $16.50, 6 k. $8.25 LeAnupostilisa ülemere-maadesše
: 1 a . $32.75, 6 k. $16.
L00, teks-Üksiknumber
-^-.W.
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul:
tis $3.75, kuulutuste küljel $3.50.
liiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin^^
VÄI
LUGEJA KIRJUTAB
„Mete E h i " avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis eiühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobivuse
korral jätta avaldamata.
erakonda teie leht toe-tab?",
oli üks hiljutine küsimus alla-'«
kirjutanule „foronto StarT' toime­tusest.
,,Oleme väike rahvusgrupp
Kanadas ilma võimeta poliitilisi ku^
junemisi mõjutada ja seepärast meie
ei võta pooli erakondade ja neid
esindavate isikute suhtes. Seevastu
huvitavad meid poliitilised ja majan­duslikud
seisukohad siseriiklikul ja
rahvusvahelisel pinnal ja meie võta­me
seisukoha nende küsimuste käsi­tamise
kohta ja jätame valijale vaba­duse
teha oma järeldused oma polii­tilise
intelligentsi kohastelt". See oli
meie seekordne vastus ja see peab
ka edasiseks selliseks jääma.
Kuid lisasime siiski: „Igakord kuiv
„§tarM ühte erakonda toetab, kukub
see erakond läbi ja muudab selle toe­tuse
mõttetuks''. Nii siis ei ole isegi
suure ajalehe poliitiline toetus õigus*
tatud. Meie ei taha oma lugeja polii­tilist
intelligentsi haavata ja j oleme
teadlikud, et lugeja teab isegi; mida
ja keda ta toetab ja mispärast. Ome-
• ti koorub küsimuste käsitamisest
välja paratamatult ka erakondlik
hoiak. i
Lõppemisel olev poliitiline kam­paania
ei ole eriti õnnelik. Ametliku
opositsiooni juht Pierre Trudeau po­le
suvatsenud laskuda küsimuste kä-sitämisse
või kui siis, ainult üldsõna-liselt
ja ilma spetsifikatsioonideta.
Oma opponendi, peaminister Joe
Clarki, suhtes on ta võtnud üleoleva
riigimeheliku" hoiaku ja küünilise
väljendusvormi, mis ei anna valijale
pidepunkti tema seisukohtadest. Li­beraalide
liider näikse arvavat, et 11
aastat tema valitsust on olnud üli­hea
või kui mittey siis on valijas­kond
unustanud tema lubadused ja
täitmised, kuid mis veelgi olulisem
tema majanduslikud ja poliitilised
kallakud ja hoiakud.
Selles valguses on noor poliitik loe
Clark pidanud reageerima ja kuigi ta
on seda teinud energiliselt ja enda-kindlalt,
ometi on see vähendanud
tema sõnavõttude asjalikku osa selle
tarbetuse võrra. N.D.P. liider Ed.
Broadbent on püsinud kõikidest kõi­ge
asjalikumal pinnal,! ometi ei ole
Kanada kaugeltki valmis sotsialis­miks
ja seda arvatavasti õnneks.
Kampaania tuumaks on valitsuse
kokkuhoiueelarve, millega valitsus
parlamendis läbi kukkus. Seesama
eelarve jääb kummitama kuni vali­miste
päevani ja valija peab küsima,
kas ta soovib läiutamiste jätkamist
või arvab, et kord tuleb sellele lõpp
teha. Siit tulebki meie seisukoht:
mida varem laiutamine lõpeb, seda
parem Kanadale tulevikus. Parem
eriti sellepärast, et Kanadal seisavad
ees tohutud kulutused relvastuse
uuendamise alal, sest relvastus on
seisnud moderniseerimata 11 viimast
aastat.
Kuid poliitilised arengud on ise
toonud uusi aspekte päevakorrale.
Nendeks on agressioon Afganistanis
ja järgnenud reaktsioonid läbikäimi­se
ja Olümpiaadi osas on avanud uue
pildi, Clarki valitsus on näidanud tu­gevat
seisukohta eelmise valitsuse
venesõbraliku hoiaku vastu, mis mõ-nigikord
külmavärinad nahale ma­nas.
Kanada esindas küll ^riigime­helikult"
rahvusvahelistel konverent­sidel,
kuid kaotas riikide peres oma
teenitud osatähtsuse. Nüüd on Kana­da
saanud uuesti jõuks teiste, jõudu­de
seas, kui veel mitte relvalt sel i,
siis ometi hoiakult.
Muudes osades on vaielused kulge­nud
küll olulistes, ometi tehnilistes
küsimustes. Kas Clark tõstab bensii-nihinda
ja siis suunab ülejäägid uu­teks
leidudeks? Või siis Trudeau tõs­tab
vähem ja siis maksab teisest ot­sast
samaks otstarbeks. Need ja tei­sed
on administratiivsed küsimused,
milliseid ei lahendata suure fooru­mi
ees, nagu seda on Kanada vali­jaskond.
Veel ori raske ennustada, kes vali­mistel
võidab. Liberaalid veavad,
kuid nende vahemaa konservatiivi­dega
kahaneb. Naib nii, et liberaali­de
kooi-museks on nende liider, kes
kord oma positsioonist juba loobus
ja siis uuesti võitiüsse asus.
Clarki valitsuses oli koormuse
näol ministreid, keda laiem publik
ei jõudnud isegi nimeliselt tundma
õppida valitsuse lühikese kestvuse
tõttu. Kuid valitsuse koosseisu on
võimalus muuta ka' ilma valimiste
tulemusi arvestamata; Peaminister
jääb aga muutmatuks kogu erakond­liku
mandaadi ajaks. Seepärast ongi
oluline, et valija teeb oma otsuse üli­malt
targalt. Seekord peab valija ole­ma
targem kui olid need, kes ebatar-galt
valimiskampaanias esinesid. See
on erakordne vastutus laiadele hul­kadele,
kes tavaliselt ei ole võimeli­sed
vastutust kandma...
Aasta parim olümpiamängudel Moskvas,
liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiniiiiiiiH
163 Yönge St. M
: ^ E L 222-7575 ' ; : r l
SOOME TOITUÖE JA KINKEESEMETE
20%-i hinnaalandust kuni veebruarikuu lõpuni
® Saadaval igasugused kinkeesemed Soomest.
® Delicatess saadused j.m.
TERVIKU
t>,t>.CD>l>«I»(Va^>4ai><KX3HM3I><>4II>04ra>4^
362 Danforth Ave.,
Toronto, Orit. M4K1N8
Tel. (416) 466-1951
MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKU:
VALIK LILLI erisündrnusteks ja tähtpäevadeks
Samuti käsitöö kmkeesemeid —
KÜXLASEPA, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, NAHA
PUUNIKERDUSE alal. • • -'
; • Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt. !
*,^,*^> < 1^><I™><»^Kniw><izj><>«^
Ja:: 1
Afganistanis ]
Rasked võitlused N. Liidu poolt tjifc
hitud ja relvastatud Afganistani sõ­javäe
ja Afganistani vabadusvõitle­jate
vahel puhkesid idapool Jalalä-badi
linna. Geriljad kasutasid suur-tükke
ja rakette ning nad piirasid N.
Liidu ja Afganistani üksused sisse.
Vastupanuliikumine sulges kaup­lused
ja keeldudakse müümast toit­aineid.
Külmad ilmad on raskenda­nud
sõjategevust. Valitsusväe lennu­kid
pommitasid Kama linna, mis oli
vastupanuliikumise käes. Vastupanu­liikumist
juhib Hassani nimeline,
kes märkis, et rohkesti sõdureid Af­ganistani
armeest on tulnud üle vas­tupanuliikumise
poolele. Vastupanu­liikumise
hüüdlauseks on: „Iumal on
U ii fOPÄÜÄ!
suur
KUULUTUS
Ma tahaks tähelepanu juhtida
} Kanadas toimuvatele valimistele.
Neil valimistel on võimalik 1979
aasta kevadel tehtud viga ära pa­randada.
Progressiiv-konservatiivi-dele
peab saavutama absoluutne
enamus Kanada Parlemendis! Pea­minister
J. ClarkT vastaste väited
on enamuses alusetud, kuid need on.
sotsialist-liberaalsele mentaliteedile
väga omase kõlaga, milline dhzass
meile aastakümnete jooksul süga­vale
sisse pumbatud on.
Clark ; polla valitsenud „rahva"
soovide 'kohaselt — niisugune on
NDP partei etteheide. Clark pollä
üldse valitsenud — ütlevad Liberaa­lid.
Pealegi, kõik mida Clark on tei­nud
või teha kavatsenud — olla Ka­nadäle
kahjulik. Konservatiividele
umbusalduse avaldamine ja uued
valimised — olla.tehtud Kanada rii­gi
ja rahva surmaohust päästmi­seks!
•
Et NDP sotsialism oleks Kanada
rahva (kas kõik, või enamuski?)
soov, on muidugi päris tavaline sot­sialistide
lause, kuna nad alati en­did
samastavad—„rahvaga"! (Võrd­le
USSR-is — kõik on rahva oma
ja rahva soov!). Ja igaühele on sel­ge,
et 6 kuu jooksul ei saa 16 aasta
kestel väga lahtise käega tehtud
võlgu ära tasuda. Energia hinna
tõus pole olenev ükskõik-millisest
Kanada valitsusest — on ometi ka
selge. Muidugi siinjuures peame
märkima, et Lougheed (Alberta
prernieer) ja Davis (Ontario pre-mieer)
koos Social-Credit grupiga
soodustasid Clark'i valitsuse varise­mist.
Kuid on väga tõenäolik, et
kogu afäär oli kavala oportunisti
P. E. Trudeau manööver, et enese
varisevat positsiooni Kuidagimoodi
tagasi võita! (Algas juba oma sõb­ra
Kanada 'kifidral-kuberneriks so­kutamisega!).
.
Teame, et J. Clark pole. karismaa­tiline
juht. Teame, et tema esinemi­sed
ajuti näivad ebaeehtsatena.
Teame ka, et ta mõne ülemeeleliku
lubadusega oma renomeed rikku:
nudyon. Aga ärme unustame, et
Clark näib üsna - taibukana, tubli
töömehena ning hea organisaatori­na.
Möödunud kuude jooksul: on
selgunud,, et tal on tahet ja julgust
anda Kanadale parem sisu ja kon-
^ Olümpiakomitee kahjuks ei taha midagi kuulda sellest, et Af­ganistani
okupeerimise pärast peaks olümpiamängude pidamisest
Moskvas eeloleval suvel loobuma. Selle tõttu kujuneb olukord selli­seks,
et kui midagi pöördelist vahepeal ei juhtu, siis tulevad olüm­piamängud
küll Moskvas toime, kuid sellest ei võta osa eesotsas
UŠA-ga veel paljud teised tähtsad maailmariigid. N. Liit on sellega
suureks kaotajaks majanduslikult, kuid veel rohkem propaganda-liseit.
Ameerikas võttis Esinduskoda ja Senat ainult mõne hääle
vastuolemisel vastu otsuse^ et kui N. Liit 20. veebruariks oma oku-patsioomvägesid
Afganistanist tagasi ei tõmba, siis ameeriklased
Moskvasse olümpiaadile eeloleval suvel ei lähe. Praegune konser­vatiivide
valitsus eesotsas J. Clarkiga taotleb ka olümpiamängude
boikoteerimist, kuid juhul kui liberaalid võidavad eelolevad vali­mised,
siis olümpiamänge ei boikoteerita. ^
• „ „ ; , , „ „ , „ „ „ „ i .'Mis ka ei juhtuks, on olukord sar-
. . - • • . • • ; j nane, et olümpiamängud ei- tule ku­nagi
enam selliselt toime, nagu nad
olid kavatsetud. N. Liit taotles, et
olümpiamängude korraldajana vene­lased
saayad teha oma kommunismi­le
suurt reklaami. Nad on teiste rah­vaste
külaliste vastuvõtjad ja pere­mehed
ning saavad sellega kogu
maailmale demonstreerida, et vkprn-munistlik
kord Veiiemaal ön võrdne
ja talutav, nagu iga teinegi riigikord
maailmas. Pealegi on neil omal maal
ja oma mängurada&el suuri eeliseid
sportlasi mängudeks ette valmistada
ning sellega saada enamiku olümpia*
medaleid.
NDP oma viimasel istumisel. otsus­tas
taktilistel põhjustel äärmusli­kud
nõuded ajutiselt oma program­mist
välja jätta!
Iisraeli saatkonna Jeruusalemma
üleviimise lubaduse (viga!) lahen­das
Clark väga delikaatselt. See pi­siasi
pole sugugi väärt suurt melu
selle küsimuse ümber. Kanada rii­gile
kuuluva õlikompani Petrocan'i
kooperatiiviks ümberkujundamine
(Clark) saab vatti igast küljest!
NDP'juht Broadbent ütleb igas kõ­nes,
et Clark ei mõista lihtsat fakti,
et Petrccan ongi juba Kanada „rah-va"
oma (võrdle N. Liiduga!). Põ­himõtteliselt
on vahe päratu suur.
Broadbent ise ei taha tunnistada,
et sovhoos ei ole ko-operatiiv (ka
kolhoos mitte), sest riigi omand
pole isikute-aktsionääride oma, ega
nende valitseda.
Lester Pearsoni töö jätkajana on
p. E. Trudeau oma kliki ja partei­distsipliini
abil viinud Kanada riigi
„sotsiaal-hoolekande" riikide Esirit­ta,
kuid seda ainult tohutute laenu­de
ja riigi majandusliku kaose ää­rele
juhtimisega. (Võrdle — Root­siga).
Kanadas maksab kuri tegi ja
ülalpidamine rohkem kui tema val­vuri
või politseiniku palk, rohkem
kui virk lihttööline teenida, jõuaks.
Õpilastele on ehitatud uhkeid palee­sid,
kus kasvatatakse tulevase võit­luse
reamehi, kellel keeleoskus su­gugi
oluline pole. Töötatöölisi oli
alati 7—10% samal ajal, kui üle
maa .massiliselt streigiti (võrdle
Rootsi —• 1%, töötatöölisi ja strei­kidest
on harva kuulda), mis Kana­da
majandusellu parandamatuid
haavu lõi.
, Trudeau on väga kardetav mees.
Tema töö on veel lõpetamata. Ka­nada
pole veel kokku varisenud.
Trudeau on väga intelligentne ja si­hiteadlik
mees — selles ei kahtle
keegi, kuid samasugune on ka Kuu­ba
Castro!.
Sellepärast iga mõistlik, inimene
hindab tulevate valimiste tähtsust
ja tähendust Kanadale ja isiku va­baduse
rindele üldse. Sellepärast
teeb ta kõik, et progressiiv-konser-vatiivid
saaksid eeltulevatel vali­mistel
Kanada • Parlamenti — abso­luutse
enamuse!
Kui valimistel ükski partei abso-idake
kaasa
valimistel
18. veebruaril toimuv Ottawa Saa-dikutekoja
valimine on eriti oluline
Kanada tuleviku ja ka eestlaste va­badusvõitluse
huvides. Valitsev paf-'
tei on võtnud kindla Nõuk. Vene ag­ressiooni
vastase poliitika, mis. on
tervitatav ja vajalik. Nüüd on ka tei­sed
parteid oma valimisplatvormi
vastavalt kohendanud.
Eestlaste ja j teiste pagulasrahvas-te
vabadusvõitluse üheks nõrkuseks
Kanadas ön olnud, et peamiselt „no-kitsetakse"
oma siseprobleemidega
nagu teod karbis. Puudub ulatusli­kum
organiseeritud kavakindel meie
võitlusele vajalik osavõtt Kanada po­liitiliste
parteide tegevusest, eriti va­limiseelsete
võimaluste, kontaktide
loomiseks ja ärakasutamiseks.
Allakirjutanu soovituseks kõigile
eestlastele üle Kanada on: võtta kon­takt
oma valikul ja veende kohaselt
ühe kolmest. suurema partei kandi­daatidega/
aidata kaasa nende vali­miskampaanias,
selgitada mis on teie
kandidaadi veene Nõuk. Vene agres­siooni
ja muudes küsimustes, aval­dada
talle oma soovid, mida vastav
kandidaat parlamenti valituna kind­lasti
peaks tegema ja kas on lootusi
kas ta. seda oma parteis saaks ka
teostada.
Üks mõjuv moodus on ka valija
poolt kõige rohkem usaldatud par­teile
või kandidaadile valimiseelse
rahalise kontributsiooni andmine,
(vastava selleks volitatud esindaja
ametliku kviitungi vastu.)
Kanada tulumaksu seaduse s. 127
(3) kohaselt on näiteks flOO kontri­butsiooni
puhul lubatud §75.00 anne­taja
isiklikust föderaal tulumaksu
summast maha arvata. Sellega oleks
tegelik kulu enda käest vaid $25 00.
Enamusel eestlastest Kanadas ei
tohiks see 125.00 panus ($100 kontri­butsiooni
tegemisega) ja partei liik­mekaardi
eest $2.50 või pe,n^ionäri-del
$1.00, maksmine raskusi valmis-
'•: tada.
Jühaii Käis
Eesti Demokraatliku Uniooni
Kanada. Osakonna peasekretär
M
N. Liit hoiatas, et kui NATO riigid
boikoteerivad olümpiamänge, siis on
sellega detente lõppenud ja algab
külm sõda NATOl tuleb otsustada,
kas toetada USA välispoliitikat või
jääda detente vahekorda N. Liiduga.
See on esimest korda Afganistani
kriisi ajal, kus N. Liit reageerib
omalt poolt. 1
servatiivide parteile õige nägu ( u m . luutset enamust ei saavuta, siis ori
bes nii nagu M. Thatchef seda Ing - K a n a d a kindral-kuberneril õigus
lismäal teha püüab). J. Clark'i va­litsuse
kavad on teravalt erinevad
peaaegu ühetaoliste NDP ja Libe­raalide
parteide sisust, eriti kuna
anda valitsus ükskõik millisele par­teile
— seega tagasi oma sõbrale -—
p, E. Trudeaule!
H. Rigä, Warkworth
SÕPRUSMÄNGUD :-:
Vanast Kreekast pärinevad olüm­piamängude
traditsioonid näevad et­te,
et olümpiamängud on sõpruse ja
aususe süvendamiseks osavõtjate va­hel.
Seal ei peetud niivõrd tähtsaks
võidu saavutamist, kui seda, et too
võit toodi koju aumehelikult. Sellest
seisukohast vaadates-ei tohiks N. Lii­du
sportlasi üldse lasta olümpia
mängudele, sest olümpiamängude
põhireeglite järele ei tohi mängu­dest
võtta osa elukutselised sportla­sed.
N. Liit on ainukene riik maail­mas,
arvatud kaasa tema satelliidid,
kus olümpiamängudest kõik osavõt­jad
on elukutselised. Riik maksab
neile palga, nagu kõigile teistele rii­gi
ametnikele ja nende ainukeseks
ülesandeks on ennast ette valmista­da
olümpiamängudeks.
Kui nüüd N. Liit tungis kallale
ühele oma naabrile Äfganistanile.
Mõrvati koguni kolm presidenti. Üks
neist demokraatlik, et kommunistlik­ku
riigipööret läbi viia ja siis selle
järele pidid oma elu jätma veel kaks
kommunistlikku presidenti/kes ei ol­nud
küllalt Moskvale meele järele,
siis on N. Liit sooritanud sellise rah­vusvahelise
kuritöö, et ta ei kõlba
enam olümpiamängude korralda­jaks.
Tema agressioon mõisteti huk­ka
104 Liitunud Rahvaste Organisat­siooni
liikme poolt, 18 liikme vastu.
Rahvusvaheline pinge on selle inva­siooniga
kasvanud. N. Liit on muu­tunud
maailma rahu rikkujaks. Seo­ses
sellega on tõusnud esile ka tema
juba unustuse hõlma vajunud varem
sooritatud vägivallateod, nagu Balti
riikide anastamine 40 aastat tagasi.
Pealegi ön USA president Carter
kuulutanud avalikult välja oma dok­triini
ja teatanud, et Lähis-Jda õlid
on USA-le ja tema liitlastele elulise
tähtsusega ning USA astub sõtta
nende^aitseks. On veel selgunud, et
N. Liit valmistub jälle uuteks vallu­tusteks.
Ta kogub oma vägesid Soo­me
piirile, millest on häiritud eriti
Norra ja, muidugi ka Rootsi ja Taa­ni.
Sellises Olukorras on ameeriklas­tel
riskantne Moskva minna, sest N.
Liit võib USA sportlased ja külalised
ühel heal päeval vangistada ja pida­des
neid pantvangideks esitada «mil­lise
tahes ultimaatumi, mida siis
USA valitsus on sunnitud''täitma, et
oma inimesi kätte saada. Tekib olu­kord
nagu Iraani Teherani saatkon­na
diplomaatide vangistamisega,
kuid tohutult suuremas skaalas.
30 RIIKI .BOIKOTEERIS
Praegu on juba üle 30-ne riigi tea­tanud,
et nad boikoteerivad Moskva
olümpiaadi. Kuid 141 osavõtva riigi
esindajad tahavad praegu igal juhul
Moskvasse minna. USA ära jäämine
võimaldab paljudel riikidel saada
Moskvas rohkem medaleid.- Nüüd
boikoteerivad olümpiaadi ka Prant­susmaa
ja Lääne-Saksamaa.
Ka USA kannab olümpiaadi ära­jäämisega
Moskvas suuri kahjusid.
Reisibürood on juba Moskvasse sõit-jailt
kasseerinud sisse üle 15 miljoni
dollarit, biillest N. Liitu on ära saa­detud
üle 7-me miljoni dollarit. Ku­na
N..Liit on ettevalmistustele kulu­tanud
suuri summasid, siis ei ole
väljavaateid, et sealt midagi tagasi
saab. Kuid veelgi suuremat kahju
saavad USA televisioonijaamad, kes
ostsid ainuõiguse Moskva olümpia­mängude
ülekandmiseks läände. Nad
maksid selle eest 87 miljonit dollarit,
millest 61 miljoni dollarit on juba
aegsasti N. Liidule ettemakstud. Se­da
raha ei saa enam kustkilt tagasi
Kuigi selles olukorras mängud
Moskvas tulevad toime, siis on sele­tamine
ja õiendamine ning N. Liidu
vägivallategude valgustamine teinud
N. Liidu1 halvale nimele nii suurt
kahju, et loodetud propagandaiised*
kasud tulevad maha kirjutada.
Eesti vabadusvõitluse seisukohalt
on see olukord tere-tulnud. Balti rii­kide
okupeerimine 40 aastat tagasi
oli juba unustusse vajunud. Afganis­tani
okupeerimisega tekkis tänuväär­ne
juhus neid; vanu Moskva patte
_ jälle meelde tuletada. Nüüd on ker­ge
ka seda meenutada, et need män­gud
toimuvad okupeeritud Eesti ter­ritooriumil
oma purjeregatiga Tal­linna
reidil,
AJK
Jtöeie Elu" nr. 7
(Algus
Veidi enne deml
kerkis nagu maaf
lippude meri.
marksiste-leninist
rida sammus sui
kui vene sõdurid|
algaski enne alg
Üks mees söösI
lipuhoidja ' turjal
tõend „et Viru vel
rest pärit Salme]
pu sabast. Õhukt
käes kaheks. Poe
ne Asta Kaljuste]
on kohe jaol. Ül
käest, tõuseb tü|
leegitseb tuhaks
Teine pool kista!
kideks ja visata!
Sündmus leidil
koja läänepoolsel
politseiautod,
palju tööd kalu
muniste põgenes|
tosse" topiti neii
ganiseerimata rai
ja eriti agaralt t{
sikad.nii et polih
munistide kaits|
alone!" Kümne
rahu loodud ja
meest taga, kes
duma läinud. NJ
politsei viis tenl
'kommunisti pähf
kaikus õhku no(
,,Better d^ad th<
than red! (Paren]
Käsikähmelusl
tos.
EVÜLK esi
PAKID Vi
TK
Eesti Võitlejal
nadas esimees
veebr. Torontos!
eesti vabadusvi
aktsiooni. Ta ai
das on võimalik
telefonikõnesid
lib KGB. Järjeli)
mida KGB lubal
te Eesti vabadusi
esimees. Mina ei
toetuspakkide si
detud pakid läh(
Mõned esindusk<
sid K. Tori kriiti
Küsimuse Ecs|
toetamise kohta
Ta ütles, et vai
vusest on viima]
juttu ajakirjancli
vad uued ja va J
vaade nende tegi
vajab selgitamis|
Eestis Vangist
jäte Abistamise
Kanadas A. Nöi
et 1978. a. saade
organisatsiooni k
lejate nimestik,|
andmetega, kes
tatu^d ja kes vanl
tatud. Juures olj
sioonid korralda
hetuse; pidamist!
tpetuspakkide sl