Meie Elu = Our life, January 21, 1977

              nr. J (14Ö6J 1977
• • '• r'•' • •
[anada
bRDON ,
•NE) — Metröpo-iryoil
avaldanud
ton". Directory tal­is
on toodud: üle
|a mitteformaalse
ii, samuti kursus-
I (paljud kursused
-matsiooni regist-
Ihisc kohta antak-
•tro Toronto ava-?
jgudes, kust võib
kursuste valiku
|sed Quebecis on
juust.tiSortidega, ?
lalt shveitsi kuul- ;
[di Gouda juustu-
^ordid kannavad
?ruyere, Quebeci
hing nende-väi j a-
Irealis asuva Que-l
uis teadus te uuri-
,dr. Marcel Gag-lakkas
juustude .
indma põhjusel,; .
is asub 52 prot-
Idest. :
selt Kanada kõi-süusatamispiir-
?
koosne ühest t
grupist. 40 minu:
[ugusel.. Banffist
;Louise suusata-üheksa
mäkke-
.:nde hulgas üks
(küljel on 35 mii-pisradasid.
Nor-
Inutilise. autosõi;
st ning ta üks
|dis viib 7000 ja-;
V asub 30 minu-lugusel
Banffist
laryulise: suusa-;
unistuses kuus
bist. Lähema in-
|eks tuleb kon-nff-
Lake Louise ..
T.ce, P.O. Box
LOL 0L0. .
sADA
mister, iluuisuta/
[liiku kasvatuse
Õpetab nüüd
Oma sportli-
I-Liidus, ta mär-
I). järgmist. Ma­ja
ci taha, lep- .
|Uii esimese .ko­idus
•rlüuiskle-
|a'spordi t.ehnili-jendiks.
Niipea,
jul on sugulasi
tšk-vaHfit seeriti,
fute kohta, kes
;se esheloni N.
kaotasin oma
sohvriga. Mul/:.
olla vaid vä-
. See mind ei
Ihkasin enesele-viisat,
ümber-"'
IS.inna mineku
[il U5A-SŠC ja:
üiüd:oman ilu- •
isecl okup. Ecs-ikini
mõiste
| h e l o n i l ä h e d a l ,
itega; :kes neid
;irjadega pom-.
.ma sõidavad;'
igal, kes kii­t
k e e l lehte täi-t
-tuttavate rli-skwmm
liime on ha ka-väikseni
kom­p
s . Need on
[\ vastupidava-
!tü kumm id. :
|i- olevat muide
lii kilomeetrit,
sus on oma
' nüüd plast-
10 protsenti
: urn mi dc hind.
(T:PL)
ifrrduse
is;on ilmunud:
lida: Ministry
;:,sm,- Tourjsm
fen's Park, To-
L5% .? :??
andmeid õn-
[tcle 1977, aas-põlised
ära-napäevani
au
kes teeb ru-
-i-kui
kardeta-avad
seeliku
[ekoltee koge­st
madalama-
>TRI JAAN
•1
s
•'.•1' i• . 4 .
'ii
REEDEL, 21. JAANUARIL FRIDAY, JANUARY
lÄBAKIRJÄSÕI
STOKHOLM — Aastavahetuse puhul pöördus „Eesti Päevaleht" paari
kultuurisiksuse poole, et saada teada, millised oleksid nende soovid saa-)
buva uue asta puhul, kui arvestada fcogu eestlaskonna olukorraga täna-*
päeval. Allpool avaldavad oma vastavaid uueaasta soove muusikategelane,
pedagoog ja ajakirjanik Harri Kiisk ning Mrjänik ja ajakirjanik Arvo Mägi.
Harri Kiisk keskendab oma soo­vid
enne kõike muusika alale:
..Soovin, et eestlased kodumaal
saaksid sama avara kultuuriautonoo-
. mia, kui see on meil paguluses. Mõt-
)en seda nii, „ y
? et laulupidude kavasid tohiksid
. koostada jälle •testi muusikud meie
kooriloomingu paremikust,
.;v et Mart Saare -jLeelot" tohitaks
laulda võltsimata tekstiga ja Rudolf
Töbiäšg ,>Ikš'Üle ttad1! eesti .keeles,] levinemiše talitšMit
Soovin, et ilmuks Tammsaare ko­gutud
artiklid ja Tuglase kogutud
kriitika. •
Soovin ka, et kaoksid kaks halba
ja rumalat paragrahvi: esiteks see,
mis keelab kodumaalt välja tuua en­ne
Nõukogude okupatsiooni ilmunud
raamatuid ning noote, ja teiseks see,
mis takistab vabaduses loodud eesti
vaimuvara kodumaale viimist"
Aryo Mägi rõhutab vaba kif jasõsla
et eesti rahvusteaHused saaksid
Tartu ülikoolis sama Ivä.ärika posit­siooni,
kui see oli neil Eesti iseseis­vuse
ajal, ; | J
et viivitamatult ja täefjšeerimätuit
Vöiks ilmuda kõik'see,;mis eesti kir-
. janikud kirjutavad väärtuslikku,
et. näitusiel esitataks ikõik,. mis
eesti kunstnikud löövad väärtuslik­ku,
':• L " * : • - •'. •.
: , ci. eesti heliloJDJat.e tööol leiaksid se­nisest
suuremas ulatuses! mängirfüšt
ja kirjastamist. :
ž: \ i • ; ' .
•' Soovin ka, et saaks- taielikult kät­tesaadavaks
kogu eesti: kultuuripä­rand.
Rudolf tobiase - oratoorium
. .Joonas" esitati Lepi/.igis 70 aastat
tagasi, Kudumaal pole seda. seni ette
kantud. Artur Kapi kantaat ,„Ärka,
rahvas!" kõlas Estonias viimati ligi
40 aasta eest ja: tenti^ oratooriumi
„Hiiob" viimane ettekanne .toimus
aastal 1943. Cyriilus Kreegi „Taaveti
laulud" on kodumaal seni üldse laul-mata
— nende esiettekanne toimus
Stokholmis siinse .eesti - segakoori
poolt. .'" 'u. i
Soovin; 'et ka kodumaal avaldataks
meie paremate luuletajate kogutud
luuletused. Seni on Gustav Suits, Ma­rie
Under, jä Henrik Visnapuu täieli­kult
kättesaadavad 'üksnes pagulu­ses,
samuti kuii Alver, Talvik, Kang­ro,
Masing ja palju teisi.
/•PGP kontsert
Möödunud pühapäeva pealelÕunä-he
Toronto Eesti Meeskoori kontsert
oli seekord erinevalt nimetatud POP
kontserdiks. Eeskavas olid koorire-pertuaaris
olnud ja kuuldud enami­kus
romantilised laulud. Pühapäeva­de
pärastlõunäsed üritused on mille­gipärast
ikka Eesti Majja toonud
kokku arvukalt publikut. Nii ka see­kord
oli suur saal täidetud laulu- ja
muusikahuvilistega.
: Koor oma 6Ö-liikmelises koossei-:
sus, ja mis veel — uues pool-piduli-küs
ühtlases vormis — sinine kuub
ja helehallid püksid, oma juhi H. Toi
juhatusel laulis 17 kavas märgitud
laulu ja veel kaks '•lisapala; Kuulsime
..Kuldrananke", „Kuüle;kuidas .hääli
helab", „Vaikne kena kohakene",
„Mu süda", „Kaugel", „Marupolka",
,'vHele täht": jt., ka J. Simmi „Oma
saart" Andres Raudsepaga soolo
osas. • Esitatu võeti vastu kiiduaval­dus
tega ja mitmed laulud tulid kor­damisele,
Igatahes julgustav edasis^
tele ettevõtmistele.
Akustika, mõttes on. Eesti. Maja
suur saal väga sobiv ja oleks päris,
šoovitav-loomulik kui siia siirduksid
vähemad kontserdid ja solistide esi­nemised,
kes viimasel ajal on eelista­ma
hakanud Tartu College'i\it, lo­kaale,
kiis akustika ön võimatu..
,,Siuru" asutajaid 1917. a. Vasemalt: August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper (liitus hiljem), Artur
Adson, Marie:,Ünder ja FriedebertTMglas/.: :.:
— „§öovikšiil/ et eesti kirjasõna tu­leval
.aastal levineks'. endisest enam
ja jõuaks: kä Sinna, kus seda seni
võib-olla küllaldasel määral pole loe­tud
ega kuuldud. Kirjasõna äÜ mõt­len
niihästi. ajakirjähdüst jä infor­matsiooni
kui teaduslikku ja ilukir­jandust
— vaba kirjasõna, mis oma
mitmekestduses kujundab, ja hindab
maailma nähtusi,. meie olemasolu
"tingimusi ja kogu kultuuri.: Mõtlen
kirjasõna all ka neid saateid, mis lä­kitatakse
eetrisse); ja mis on algselt
kirjas paberile pandud.
Vaba kirjasõna on nähtus, mis kõi­ge
rohkem vihastab ja ärritab impe­rialistlikku
kommunismi — nagu iga;
teisegi autoritaarse ideoloogia — kä-silasi.
Vaba kirjasõna on see tugi ja
juht, mis hoiab koos laialipillatud, , • v. n .
eestlasi Üle kogu maailma. V I Pühapäevasel õhtupoolikul, 9. ^aa-
|nuank toimunud taide-õntu oh kiri-
' Selle kirjasõna vastu: — olgu see. k u allruümidesse kokku toonud 6 0 -
kodumaine või läänest sisse toodud j 70 kuulajat, nii nooremast kui ka va­nemast
generatsioonist, kes Arvo
ee
uuserjq Teafri©si?y
võitleb kitsarinnaline kommunist­lik
tsensuur kodumaal. Imperialist­lik
kommunism'tajub, et ta. kõige
suuremaks vaenlaseks ja vastaseks
on inimese mõtte- ja sõnavabadus.
Sellepärast soovin, et vaba kirja­sõna
ületaks kõik kunstlikult üles­seatud
piirid ja tõkked. Vaba kirja­sõna
on tänapäeval eesti rahva kõige
tähtsam ja tugevam relv
TAGASIHOIDLIKKUS KUN
Põhjalikult ettevalmistatud eesti
kunstipärandi registreerimine Kana­das
on annud senini umbes 200 vas­tust
eesti kodudes oleva künstipä-
Tandi kohta küsimuslehe saanud 4000
kaasmaalaselt. Selle töö , teostami­seks
sai Eesti Kunsfide Keskus Ka­nada
/keskvalitsuselt! eelarvelist toe­tust
4.000.— dollarit ja seega ei ole
eestlaskond senini suutnud oma osa
täita ettevõetud ulatuses.
Küsimus ei ole ainult finantsiline,
vaid ka rahvuskultuuriline, kuna
kaasmaalasi variseb ikka enam ma­nalasse
jä nendest mahajäav kunsti-loöminguline
vara võib sattuda nelja
tuule hooleks. Küsimuslehe saanud
dusega eestlaskond > oma ktowsJtrpä-randisse
suhtub.
Nagu paljudes küsimustes uhis-;
kondlikul alal, seisab Torörito vas
tuste arvu poolest esikohal. Pr. Panti
on tagasihoidlik tagant esikoha, ni-!
metamisega, kuid see kuulub sinna,!
kust paljudki ToTonto algatused -on
unustuse hõlma paigutatud. 'Ometi ei
ole kunstipärandi registreerimine, ai-!
nult Toronto, vaid kogu Kanada!
eestlaskonna küsimus; NKui mujal
kohtadel senine passiivsus püsib, siis'
ei muutu see raskuseks ainult tulevi­ku
toetuste saamisel, -vaidiasetab ha-';
daohtu ka kogu kuns Liloomingu tu-levuku
saatuse küsimuse. Ilma loo-;
Vabamäe esituses kuulsid luujelsükr
li, millises esines luuletusi.nii meie
vanameistreilt nagu Visnapuu ja
Suits,"kui ka./praegusaegsejlt-nagu
Oja, Kangro, Ekbaum ja teised. Sü­gava
sisseelamisega, mis on olnud
esinejale alati omane, esitati 12 luu­letust,
neist pikim F. Tuglas'e „Me-ri".
Kuulajaskonnale paistis -siiski
kõige sügavaima mulje jätma Arved
Viirlaid'! „Maad',ihkan"V'
Pärast lühemat vaheaega kuuldi
Arvo Vabamäe enda koostatud satii­rilise
kuuldemängu' põhimõttel esita­tud
kahekõne naisie ja mehe vahel —
Sul ei ole aega'.'* Teisena kuulde-
..pildi- A, H. Tammsaare Tomaariist
„Põrgupöhja uus Van;apagari'r, „Pör-
| gupõh|'a tos peremees pastori jiitaT'-,-
rhiUme 'on tublisti pipardatud rihva-pärast
ütelustcga. Kõik esitata nodi
soojalt vastu. v :
' Eeslkava lõppedes Viibiti "veel 'kbos
H.EJŠ. ja H.E.S. Segakoori daamide
polt serveeritud kohvi ja suupärast
märtstes, vahetades muljeid mi onla-vanel
kui ka esinejaga^ kes ka viibis
hiljem koosolijate keskel.
kaasmaalaste osas ei) tule siiski ar- minguvõimelise tagapõhjata kerkib;
vestada usaldamatusega EKK vastu,
sest registreeritud kunstivarad jää­vad
endiselt1 nende omanike" või pä­rijate
omandiks. Küll annab see siis­ki
ükwaate töödest, niis iõiksid pä­rast
omanike lahkumist saada päran­di
või ostu teel tulevase Eesti kunsti­muuseumi
omandiks.' Ometi tuleb
arvestada, et suujrem osa vastuseid
on viibinud tähelepanematusest kü­simuse
vastu ja ka võimalikust
unustusest. j • :§ •
Rääkides EKK selle ala juhataja
Laine Panfiga, rõhutas viimane, et
arvestades riiklikku toetust sellele
olulisele tööle, tuleks kaasmaalastele
südamele panna, et nad küsimusle-hed
koheselt täidaksid j{a need E KK
aadressil ära' saadaksid| See oluline
töö otse nõuab kõikide kaasabi ja
selle eelarveline- täitumine annab ka
valitsusele ettekujutuse, millise tõsi-
Eesti Kultuurikogu Kanadas, koos
töös E.: Kunstide Keskusega ?a'nnab
igal aastal' Kultuurifondi kandu väl­ja
rahalisi auhindu, stipendiume, toe-laiemas
.avalikkuses 'ka rahvusgrupi; . t U s i ja tunnustusi : .silmapaistvate
loominguvõime küsimus terves ula- kultuurisaavutisste eest.
tuses. | Auhindade saajaks võivad '©Ila Ka-
_Kuna eesti kunstiloominguga:-seo-1 riadas-elunevad ^sikisikud:või gru-ses
ön kavas ka Icünštilöömingüstj^ või toetusele kan-diapositiivide
valmistamine, siis töö- J dideerivad saavutused peavad fõlema
de asukoha teadmatus muudab või- toimunud 1976. .kalendriaasta jook-
StpkhoMis S. jaanuaril kõrges va­naduses
surnud Artur Adson jättis
järele suure väärtusliku pärandi ees­ti
kirjanduse ja kultuuriloo alal luu­letajana;
näite- ja teatrikirjanikuna)
mälestuste autorina ning pajude kir­jutistega
kultuuri valdkonnast.
Aastaid kestnud ' Esimene. Maail­masõda
oli eesti, kirjanduse surunud
paigalpüsivasse seisundisse. Eelmise
saj andi lõpukümneil isamaaline ro­mantiline
kirjandus oli tõusvalt
maad andnud realistlikule kujutus-käsvule,
mida?; laiendas tõhusalt
Noor-Eesti ergutus, vaimsus ja värs­kus.
Nüüd. valitses kõiges selles sei­sak
. Sõj a lõppemine, revolutsioon j a
uued ideaalid elavndasid ka arutlusi
kirjanduse paigastnihutämise vaja­dusest,
kuhu see oli sõ j aa j ai sattu­nud;.
'•• • .'• ;•;-. .-••;;• •.
- Grupp nooremaid lõid rühmituse
SIURU (1917) jä koondusid selle üm­ber.
Mainides küll „nooremaid",
ometi ei saä selle juures arvata min­geid
tuuletallajaid noori idealiste.
Rühmituse nooremad olid juba lähe­nemas
oma kolmekümnenda künni­sele
— H. Visnapuu (1890), A. Gailit
(1891), A. Adson (1889), kuna F. Tug-
%i ja Mtarie "Onder olid ületanud sel­le
kümnendi, kirjanduslikku loomin­gut
nad ei omanud peale mõne vähe­ma
katsetuse — lätistunud liivlasist
põlvenenud Gailitil oli ilmunud ju­tustused
;^Kui päike ;läheb looja",
Underil -oli laialipillatult mitmeid
luuletusi ajalehes „Uudised" ja „Pos-timeeš";
Noor-Eesti albunis$s ja kogu­teoses
„Voog". Nii olid nad vähetun­tud
isegi kirjandusringides, rääkima­ta
ü t t a s e s.
Tuglas oli'selles rühmas ämu&e,
kel oli ta teoste teÄ l c i r |^
juba nimi. Tema esimesed teedkom-.
pavad kalsetesed iunfes ja jutüsluB-tena
ilmusid „Lindas""; ja „Postime-
'hes"'? 19054ast- aastalt ise poliitilise
pagulasena ja rahutult räpidav, lmu>
sid kodumaid N-E. albumeis „ffinge-maa*
'Omtfa jwmlä ^aat" '(19Ö7|
ning eraldi novellil
^džius- t®$?£aJ<$x TafrJöm&,
t)EP '72, võeti Adsoni ettepanekul kavva Raamatu
originaalis. :
näitus, ülal ettepanek
maruks ka selle töö. Laine Pant li­sab,
et arusaadavalt on tagastatud
registreerimislehed EKK hoitud sa­laduseks
jä neid teistele välja ei an­ta.
Samal ajal on võimalik, et peale
4000 küsimuslehe saanud kaasmaa­lase
on hulgaliselt veel teisi, kes kü­si
musehti saanud ei ole. Seda viga
saab parandada kirjutades L . Pant­rile
.86 Ellis Park Rd. Toronto, M6S
2V5 või lihtsalt helistada tel, 766-0203.
Et tööga edasi saaks "minna, vas­tuseid
senistele küsimuslehtedele
oodatakse jaanuarikuu jooksul, hil­jemalt
31. jaanuariks?
i
792 Bathurst St., •.?-
(Bloorl lähedal) Tomnto
Ont. M5R 3GI:
Tel. 533-2
KÕIGE ESIMENE JA jVANEM BALTI LILLEÄRI TORONTOS.
Lilled kõikideks! lundniusteks. Kohaleviimine Metro ulatuses.
' ? : ; . ' ; ; • ; ? ? ' . , . • • . ? ; i ' . . : • . : . "•. • • ' ' '
Äris müügil kunstipärased käsitööd: ehted, keraamika, nahk- ja,koo­tud
esemed, puutaldrikud, küünlajalad ja laualambid.
''--V ••'•'•••'-v'-' •'• . 0
sui. •-•••?;•?•
: Ettepanekuid .auhindamisele tule­vate
saavutis te kohta võivad' teha
kõik asjahuvilised isikud ja .gnüpid;
saates faktilised andmed koos oma­poolsete
põhjendustega auhindamise
ja toetamise oigtastamišeks Kultuu­rifondi
toimkonna esimehele aadres­sil:
Abel Lee, 6 Clemson Cresc.
Maple, Ont. L0J 1E0. ? r -:
Viimaseks tähtpäevaks on 5. veeb­ruar
1977. .?.? •;-::V'??';'-
KanMa Eestlaste
Kultuurifondi Toimkond
O i g W S - |€8
tecidJasfe bibliögmcif ia
Eesti Teaduslik Instituut Rootsis
—• Institutum Litterarum Estonicum
— juhatuse poolt pikemalt aega ette-valmistatav
,/Eesti õigus- jä ühiskon-
Artuf Adson põgenikepäevilt
: Rootsis (ca 1970)
hiks selle kogumaht trükis ulatuda
vahest veidi üle 80 lehekülje, tulles!
(1908), siis veel „õhtu taevas'" ja 1
„Felix Ormusson". Kodumaale naas­tes
revolutsiooniaastal, oli ta
rustatud ka välismaiste kirjante-voolude
ja ennast täiendanud kirjan­duse
probleemidega. Tuglas oli see,
kes andis Sinaruk nime | a stniT^^ning
oli mitmetitasakaahišfajalcs.
Ilmne slurulaste paisutatud frasee-
Timine, löösuTigulise rohuga uus-ro-mantism,
siMbolisin, vormiuudsus
ja ^nsuäfism f(eriti viimane) tekitas
kriitikat ja reaktsioone ka teiste kir­janike
poolt "Peeti koike vaid epatee­rimiseks
Ja sensätsiöoni-taotluse
püüdefe.
Ent paratamatult kõige muu kõr­val
Siuni albumeis (1917, 1918, 1919)
ja raamatuina mõnedki tööd panid
aga ka hämmastuma. Kõik. see lan­ges
elustava piiskadena janunevale
kirjanduspõllule) vanema põlve poolt
põlu ja kriitikaga, pooldamisega aga
nooremailt. Kordus sama tuttav nä­he
tosin aastat tagasi Noor-Eesti rüh-mitsuse
teerajalt. Ometi op,.kogetud,
et need mõlemad vastavalt oma aja­le
. elavndasid kirjanduslikku tege­vust
ja kirjandushüvi ning tänapäe­va
kokkuvõttes Siuru tegevust võiks
vaadelda ja käsitada Noor-Eesti kir-jandus-
kunstilise liikumise jätkuna.
tõsiasjälfkult: Siuru kui aktuaalse
rühmaliikumise aega võinuks küll
juba tema mõneaastase; tegevuse jä­rele
lõpetatuks arvata. Kui aga* eel­nevas
seda liikumist siiski on vaa­deldud,
siis küll nende asutajate te­gevuse
ajel meie kodumaatuse sfää­ris
erilise panuselise kõrgseisuga.
Hendrik Visnapuu on suurim isa-maalaülik
— Maarjamaa laulik; Ma­rie
Under luule suurmeister, Nobeli
auhinda vääriv; August Gailit armas­tatud
proosäist ja vast kõige enam
tõlgitud paljudesse võõrkeeltesse
njng Friedebert Tuglas, Siuru algata-jaist
ainsana kodumaal haardesse
jäänud, peenetundeline stiilimeister,
esseist, kirjanduse- ja kultuuriloolis­te
monograafiate autflr.
Artur; Adson oli Siuru üks algata­jaid
ja selle grupi laiapiirilisem isik­sus—
luuletaja, näitekirjanik, mäles­tuste
autor, ajakirjanik, teatritegela­ne,
dramaturg, näidendite tõlkija ja
kultuuritegelane, ka pagulasorgani­satsioonides.
Sündinud Tartus 3. veebruaril
nateadläste bibliograafia paguluses [sellega ETI bibliograafiate hülgas
(1942—1976) on saamas trükiküp
seks. Välminud bibliograafia esialg­ne
käsikiri, hõlmab rohkem kui 100
masinakirja lehekülge. Kuid lõpli­kult
viimistletuna ja tihendatuna.to-kirjandusloolaste
jt. bibliograafia
(T17?lk.) järele teisele,kohale.
Bibliograafia tegevtoimetajaks on
dr. iür. Ilmar Arens, ahistatuna-, osa-dr.
iur. Artur Taska poolt.
1889 aastal, noorusaastad möödunud
Võrumaal Sännas, elukutse omanda­nud
Pihkva maamõõdukoolis, tööta­nud
selle järele Venemaal (1909—
1912) siis Tallinnas samal alal, ise­seisvusajal
ajalehtede rtoimetustes,
teatrite dramaturgina, vabakirjani-küna,
filmiinspektorina ja riikliku
propagandatalituses teatriala korral­dajana.
1926 teM küpsuseksami ja oli
Tartu ülikool| lložoofia' teaduskon­na
üliõpilase-ic-s Mhemat aega,
Ta esimehed tööd on luuletusko­gud,
,iHen^e palango" (1917), „Vana
laterna" (1^19). ja „Roosikrants"
(1920) ja aastatesse ulatuva vaheaja\
järele „Kadüvik" (1927),, „Katai, ki- • :
buvits nink kivi" (1928), „Pärlijõgi^
(1931) ja „Lehekülg ajaraamatust"
(1937). Kogu Adsoni värsilooming on
kirjutatud võrumurdes ja aineks
peamiselt noorpõlve mälestused, är-muelamused,
looduspildid. ning sot­siaalsete
nähjtuste vaatlused ja hin­nangud.
Tema murdeluule on saanud
eeskujuks kogu voolule meie kirjan­duses
murdelüürika alal Nende kä­sitlus'
on naturaliltlik ja plastiline,
kuna keeleline elefnent toob neisse
mingi südamlik-humoristliku värvin­gu.
Täie õigusega võis Artur Adson
kanda ••••temake kirjandusloos osuta­tud
Sänna Lauliku nime.
Ulatuslikum on lavateoste osa.
Need ön aialoo, kultuuriloo, isikute
ja päevakajalisel tatistal — „Tooma-päev"
(1928), „Laüluisa ja kirjaneit­si"
il930), i,Kolm kuningat" :(1931),
siis ,;IludusKüninganna", „Elav kapi­tal"
jt. Eesli teatri arenguteelt põh­jalik
saugele tagasiulatay läbilõige
„Teatriraamat" jä .saksakeelne „Das
estnische Theater" ning teatrialaline
?,Vilet ja loorbereid". Tema mäles­tusteosed
„Väikelinna mosekandid",
„Ise idas, silmad läänes", „Rei'siraä-mat",
„Lahkumine", „Neli veskit" ja
„Siurü raamat" on kõik rikkalikku
ajaloolist, kultuuriajaloolist ja isiku­loolist
materjaale pakkuvad teosed,
nii nagu ka ajaloolise ja biograafili­se
tagapõhjaga!; näidendid. Peale mai­nitute
on Adson teinud poolsada tõl­get
näidendeist meie lavadele ja kir­jutanud
teatriarvustusi. ,
Oma mitmepalgelise ja ulatusliku
loomingulise tegevuse juures on Ad-sonil
jätkunud kaasatöötamistahet
ja indu nii kodumaal (enne kõike
Siurus, E. Kirjanike Liidus, Näite­kunsti
Sihtkapitali esimehena, PEN-klubis
jm.) kui võõrsil — Eestluse.
Koostöö Keskus; E. Rahvusfondis ja
Vabade Eestlaste keskorganisatsioo­ni
Rootsi osakonna esimehena. •
Adsoni luule' jä lavateoste kõrval
jääb tema intensiivsel laiapiirilise te­gevuse
taustal terava pilgu ja posi­tiivselt
nähtud mälestusteosed väärt-teoseinä
rikastama meie' kultuurloo
list varamut. ?: 1