Meie Elu = Our life, September 20, 1979

              NELJAPÄEVAL, 20. SEPTEMBRIL - THURSMY, SEPTEMBER 20 ' ,,Meie Elu" nr. 38 (1545) 1979;
VÕIMU 1
1W
Ajal, mil Ameerika ühendriigid Tuleviku võitluste seisukohalt ^tu-mürravad
piike 3000 Nõukogude Lii- leb veelgi meenutada, et pärastspja-du
sõjaväelase olemasolu pärast aegne Inglismaa on vabastanud oma
Kuubal, kerkis Fidel Castrokolman-asumaad ja muutunud ise püratud
da jõu riikide konverentsil kui jõu- resurssidega saareriigiks. Qma va-lisi
juhte, kes ,,kannab kõrgel revo- baduspüüdlustes teiste rahvaste juu-lutsiooni
lippu ja võitleb „nooblilt" res on Inglismaa oma leerist tõuga-uute
väikerahvaste vabaduse eest", nud Lõuna-Ääfrika ja Rodeesia, kes
Peaks Castro purjetama eeloleva! ajalooliste sündmuste taustal on
sügisel ka ühendatud Rahvaste Or- seisnud Inglismaa poolel,
ganisatsiooni, saab ta uute; riikide 'Samal ajal; on"Nõukogude Uit. šuit
võitluses ka ametlikult tunnustatud rendanud oma tugevust Ida-Euroopa
positsiooni; kes siit peale asub ka maade vallutamisega ja Ida-Saksa-tegelikult,
juhtima". maa oma kammitsais hoidmisega.
Kuna Castro ja tema rezhiim elab Ida ja Lääne tuleviku võitlustes on
HOukogude Liidu majanduslikust ja silmapilgul raske ette näha Puna
poliitilisest armuannist, siis oh, ker- Hüna sekkumist võ
ge mõista, milline tema juhtimine Kuid samal ajal on Lääne poolel
oleks: Nõukogude Liidu hõlma alla uue partnerina Lääne-Saksamaa
ja Ameerika ühendriikide vastu. Ku- Itaalia ja teised NATO liikmesriigid
na kaugeltki mitte kõik 92 maa esin- Vastaste ridadest on välja langenud
dajat pole valmis Castroga kaasa ka Jaapan, kes omab praegu ajaloo
sammuma, • siis võtab Castrol veel suurima tööstusliku potentsiaali,
mõni aasta aega, et suuremat osa Pärast Teist Maailmasõda on toi-kaasa
tõmmata. Kuid ainult mõni munud suuri jõu ümbergruppeeru-aasta.
hiisi ja olulisematel vastastel, Nõü-
Mi on kolmas jõud moodustamas kogude Liidul ja Ameerika ühendrii-uut
poliitilist võimugruppi, kes saab kidel on ikka veel võimatu ette näha
tuleviku jõukafsumistes mängima oma võitlus potentsiaali. Et see nii
oluHst osa. Just sellepärast on see on, siis teeb Nõukogude Liit omalt-jõügrupp
tähelepanu vääriv. Just siit poolt kõik, et haarata üha uusi rah-
¥Õib Castro juhtimisel(kerkida po- vaid oma mõjuvõimu alla ja samal
Mtiline jõud, kes kord rakendab ajal suurendada oma• relvajõudu....
oma relva- ja majandusjõu Nöuko- Atiüeeäfr- ühendriigid ei arenda
guae Liidu poolel. See on pikaajali- poliitmst ekspansiooni teiste rahvas
ae projekt, kus pööret on raske te arvel. Kuid nad teevad kõik, et
tuua ka A,ühendriigel oma rahalise, äUes hoida oma majanduslikku po-majandusliku
ja isegi relvastuse toe- t e n t s i a ^ i j a teevad seda suurel mää-tusega
Castro lubaduste vastu. räl oma rahva maksukoormuse ar-
Lääneriigid on s^eUe arengu vastu v e l . Kuid arvestades Nõukogude Lii-võimetud,
kuna nad ei suuda ega ta- d u relvajõu pidevat paisumist, pole
ha arendada Castro taolist taktikat, k a A. ühendriikidel teist valikut, kui
mis suunatud Moskvast. Seepärast k a o m a relvajõudu tasakaalus hoida,
on Castro nõukogude sõnakuuleliku
käsilasena ohtlikuks.kommunistiksNii- on' - maailm sammumas suur­aes
teeb kõik, etsuurendada nõuko- jõudude konfliktile iga aastaga lähe-gude
leeri ja laiendada isiklikku mõ- male ja selles vaatepildis on Castro
JuvÕimu kahelpool Atlandi ookeani Kuuba teostamas üha agressiivsemat
Ja seda otse Ameerika Ühendriikide osa.
- ukse all. •';•-'• ' : :
: 'A- : . V. '
Laenu vajaduse korral kasutage
TORONTO EESTI ÜHISPANGA
madalaid laenuintressimäärasid.
• O 0 » 0 » l ) » 0 , 9 * * 0 ' < , 0 " > ^ 0 0 12 %
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi laenud on lahtised
nSOHAALLAENUD 0 I o o O O • 0 • O . . 0 . 0 0 . 0 %
PersonaaHaenud. on laenuvõtja surma ja jäädava töövõimetuse
puhul kindlustatud $10,000.00 ulatuses.
AKTUAALSEL TEEMAL
IIMALIS
TERRORISTIDEGA
is:
iiliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
v
Sõna poliitika tuleneb kreekakee-lest
„polis", mis otseselt vihjab lin­nale
või laiendätnlt linnaelule. See»
ga iga indiviidi ki ka ühiskonna te­gevus
on poliitiline. Eesti Entsüklo­peedia
(1936) märgib, et poliitika 6n
üldine või avaliku iseloomuga (mitte
kitsalt riiklikkude) küsimuste ja
nähtuste kohta sesukohavõtmine ja
tegelemine. '•/.;
Oleme omas pagulasühiskonnas
asjatult vaielnud ja isegi sõnalahin­guid
pidanud, sest oleme mõistet
poliitika suvaliselt interpreteerinud.
Olukorra selguse huvides võiksime
täpsustada jvastayaid aspekte nagu:
riigipoliitilii^e, parteipoliitiline, rah-vuspoiiitiline,
kultuurpolütiline jne.
Kultüurdef initsioone on üpris pal­ju.
Lähtealused kultuuri raamistami­seks
,on läbi teinud ajaloolise tõusu­joone.
Ja veel praegugi on kultuuri-kontseptsioonid
üsna. erinevalt kir­jeldatud.
Globaalselt arenenud kom­munikatsiooni
kaudu on saanud
nähtavaks erinevate rahvuste, (rah­vaste)
kultuuriline mitmepalgelisus.
Asupaik!ikel kultuurierinevüstel on
väga pikaajaline ja ajalooline aren­guaste
ja sotsiaalpsühholoogilised
põhjused. Ajaloos tuntud valgustus-;
aja filosoofide tsentraalseks, kujuks
oli vaba indiviid, kes tunnustas va-bat
ühiskond]ikku korda vaimulöo-mingulise
eneseleidmise eeldusena.
Kaasaja kultuurantröpoloogid . ei
:• BEN MALKIN, : :;
Canadian Seenel Ottawa
. kaastööline
Kuigi praegu pole veel teada Tokio
konverentsi tapsad tagajärjed, siis
ometigi nii palju on selge, et Kanada
ja Ühendriikide vahekord on määra­va
tähtsusega. Kanada koguekspor­dist
läheb 70% Ühendriikidesse ja
40% Kanada- investeeringuišt kuulub
Ühendriikidele.
Trudeau valitsuse ajal otsiti nn.
„kolmandat, võimalust", püüti säili­tada,
endist f kaub andus suhe t.USA-ga,
kuid otsiti; uusi võimalusi kanada
kaupade turustamiseks Euroopas ja
Jaapanis. Umbes samasugune ettepa­nek
tehti j äs ja-surnüd peaminister
John Diefejnbaker'i poolt juba hoopis
varem, ajal kui ta 1957—=1963 oli Ka­nada
peaminister. Tema''soovitas
15° o Kanada kaupadest, niis. olid'
määratud USA-ssa, suunata Inglis­maale.
•••••..'•!- . •'•.•..•'
Nii Trudeau kui Diefenbakeri ette­panekud
. ei saanud jalgu alla. Mic-hael
Wilson,;Clark'i valitsuse rahvus­vahelise
kaubanduse minister, ütles
peagu vahenditult .pärast ametisse
j^äaramiSjt," et Kanada peab tugev-
.- (• :.-Ta oma lc a u b a n cl usside m e id .USA--
ja rahvuspoliitikat' ei'.' saa lahutada
mitte vabadusvõitluslikust könsept-sioonist.
See ei ole nende komponen­tide
kolmnurk, vaid täisring, mis si­saldab
õigustuse ja kohustuse sõltu­matuks
riiklikuks enesemääramiseks
vaba rahvusena. . r
Võõrsil hariduse saanud noorema
ja keskmise, põlvkonna hulgas- ön
väike, ent väga aktiivne grupikene,
kes püüdleb anda primariteeti ainu­üksi
kultuurilisele eneseteostusele.
Kahjuks nad ei näe eestluse olemas­olu
probleemi selle tervikus kauge­ma
perspektiivi taustal.
Väliseestlastega Kultuurisidemete
Arendamise Ühing (Veksa) on oku
patsioonivõimu tööriist ja allub ot­seselt
'; Moskva „RodinaIe".! Seda
võiks eesti vanasõnaga iseloomusta­da
f- hunt lambanahas. See väliselt
nii süütuilmega ühing- korraldas tä­navu
järjekordse nõndanimetatud
kultuuriseminari. Korter,' kohapeal­ne
transport, ja osaliselt ka rikkalik
toidutagavara jääkapis oli tasuta.
Nii ei tulnud iihakontide saamiseks
mitte sabas seista. Osavõtjaid oli pi­sut
üle paarikümne ja enamik neist
olid Rootsist. Korraldajad ja ka osa
osavõtnuist on avaldanud oma mul­jeid
ajakirjanduses. „Kodumaas" nr.
27, 4. juulil kirjutab üks juhtiv kor­raldaja:
„Eestimaa pinnal ei lasknud
päev end kummipaela kombel veni­tada,
seminariste varitsesid alaline
omista kuituürimääritlemisel mitte I ajapuudus-, informatsiooniküllastus
nii olulist tähtsust arenenud teadus- ja uneaja puudus." Üks osaleja mär-likele
ja tehnoloogilistele saavutus­tele.
Marksistlik-leninlistlik lähtealus
on aga väga tugevasti seotud kolle^
tivistliku ja materiaalse teooriaga,
mille eesmärgiks peab olema kom­munistliku
partei . ideoloogia teeni­mine.
Maailmakultuuri suurehitus koos­neb
paljudest rahvuskultuuridest.
Prof dr. Gustav Ränk kirjutab: „See-ga
on just rahvused oma eri keelte­ga,
tunnetusviisidega, mõtte- ning
tundemaailmaga olnud nendeks rak­kudeks,
mille läbi on sündinud oma­pärane
inimkultuur. ja mille kaudu
toimub jätkuvalt ki\ selle kultuuri
igavene täienemine. Küna aga inin>
konna kujunemine pole mingi aja­liselt
piiratud, nähtus, vaid kestev
protsess, siis võime öelda,.
et iga rahvus, kes on kultuurivõi-meline,
on ka elüõiguslik, sest ta
teenib inimkonda. Selles seisabki
rahvuse olemasolu õigustus."
Eesti Vabariik, on vägivaldselt ja
sõjaliselt okupeeritud; kommunistli­ku
Vene pool t.. Okupatsiooni võimu
peakorter asub Moskvas ja Tallinn
on ainult selle käske täitev filiaal.
Vene imperialismi eesmärgiks on ol­nud
vallutatud alade täielik venesta-oluline
kahe riigi koostöö teadusli­kul
pinnal, tehnoloogia ja eriti uute
energiaallikate leidmine võib toimu­da
ainult koostöös mõlemi maa va­hel.
Enders arvab, et-USA ja Kanada
tuleviku nimel tuleb koostööd tugev­dada
ja leida uusi lähenemispunkte.
„Mõlemi maa põhikirjad panevad
suure vastutuse, föderaalvalitsuste
õlgadele. Kuid siin ei ole tegu mitte
kähe maa keskvälitsustega, siin on
'tegemist provintside ja osariikidega,
ametiühingutega ja ärimeestega."
„Üks eelis on tänapäeval olemas
me võime oma asju ajada suure­ma
avalikkusega kui kunagi varem
tänu massmeedia arengule. Infor­matsiooni
vahendamine on endisest
palju kergem mõiemiT poolel.-
Enders nimetas varasemat Suhtle­mist
USA ja Kanada vahel „vaikseks
diplomaatiaks", kiis publik . midagi
ei teadnud, mis kahe.riigi vahel toi­mub,
missuguseid läbirääkimisi pee­takse.
-Publik sai nendest, alles - ta­gantjärele
teada, siis kui otsused ju­ba
.langetatud olid. Ta ütles: ^Täna­päeval
pole enam võimalik sedasorti
poliitika, kuid mitte ainult seda, vaid J mine. Mii#on laiali paisatud ja iseseis-niisugune,
poliitika oleks lausa lagas- va rahvusena hävitatud soome-Lisri
tav. ja kahjulik," . [hõimud mordvalased, tsheremissid,
Ajal, kui Inglismaal ei ole veel vaibunud pahameele torm, mida teki­tas
lugupeetud vana sõjamehe krahv Louis Mountbatteni ja tema sugulaste
ning ingHse sõdurite mõirvainmeTiril terroristide poolt, käib Londonis kon­verents,
kus Inglismaa püüab teha kõik, et kõrvaldada Rodeesia prae­gust
demokraatlikult valitud piiskop Muzareva valitsust, Taotletakse asen­dada
see uue valitsusega, kus oleks juhtiv roll praegu Rodeesia naabermaa­dest
opereerivatel sisside juhtidel, nn. Patriootliku Frondi terroristidel
Jöshua Nkomol ja Robert Mugabel. ^
et ta kaotab sanktsioonid Rodeesia
vastu. Ka USA Senat võttis vastu
otsuse, et USA kaotab sanktsioonid
Rodeesia vastu. Kuid president J.
Carter ei-ole senini seda Senati ot­sust
täitnud ja Lusaka konverents
õi olukorda hoopis' uue pöörde.
Õli valab tulle veel asjaolu, et Lu­saka
konverentsil nõuti, et terroris­tid
teeks vaheaja, terroriaktidele r
seniks, kui läbirääkimised kestavad.
Terroristid keeldusid ja Rodee.sia sõ­javägi
korraldas: just konverentsi
eel suuri puhastusaktsioone Mosam-biiki
territooriumil olevate terroris­tide
baaside vastu. Nad hävitasid •
seal vähemalt 300sterroristi ja purus­tasid
nende relvad ja õhkisid nende,
laskemoona.
Rodeesia naabermaades ori sageli
rahvas nende terroristide laagrite
vastu, sest terroristid on suureks.
koormaks kohalikele elanikele ning
mõnikord näevad kohalikud võimud
heameelega, et Rodeesia neid vähe
puistab. Selles biukorras tuleb imes­tada
Rodeesia mustade ja valgete
vaprust oijna praeguse valitsuse
kaitsmisel, kuna nende vastu näib
olevat kogu vaba ja mittevaba maa­ilm.
Lusakas selgus isegi, et Kanada,
maksumaksja rahadega ülalpeetav
katsefarm ei olnudki farm, vaid hoo­pis
terroristide baas, mille vastu
Rodeesia korraldas puhastus ope­ratsiooni.
Mõlemad terroristide juhid olid
Londoni konverentsil väga enese­kindlad.
Nad ei saagi teha mingit
kokkulepet, sest ka uus põhiseadus
ja uued valimised vaevalt toovad
olukorda muudatusi. Iseasi on mui­dugi
see, kui praegune Rodeesia ar- '
mee laiali saadetakse ja nende ase­mele
tuuakse naabermaadest Mosk­vast
juhitud ja relvastatud terroris­tid,
nagu Joshua Nkomo ja Robert.
Mugabe omalt poolt nõuavad. Seda
siiski vast ei tehta.
Pr^gütie^f--ametlik peaminister
;.'P '(Järg lk
^Rodeesia ön praegu üks vähestest •
Aafrika riikidest, kus on praegu rah-
•vi poolt demokraatlikus korras vali­tud
valitsus. See . ei istu-Rodeesia
naabermaadele kuid eriti Zambiale
j | Mosambiikile, kus mõlemates
maades on võimul marksistlikud ju­hid.
Enamikus uutes Aafrika riikides
on tohutu palju kuubalasi, asub ju
Aafrikas kuguni üle 50.000-.de Kuuba
sõjaväelase. Neid on rohkesti eriti
Angoolas ja Mosambiikis, sest .Mo­sambiik
ajas mõni aeg tagasi vene
politrukid minema oma rriaalt. Zam-bia
jälle on peamiselt Ida-Saksamaa
administratsiooni all. Võõrad juhi­vad
sõjaväge ja politseid..
Seffe kirjutamise ajal oli Rodeesia
konverents Londonis veel käigus ja
ei näi olevat väljavaateid, et see ah
näks loodetud tulemusi. Inglise uus
peaminister M. Tateher. püüab täita
oma : valimislubadusi. • ja kaotada
sanktsioonid Rodeesia vastu. Kuid
Lusaka konverentsil ta juba taganes
neist lubadustest, kuna nõudis Ro-deesiale
uut põhiseadust, ja' uut va­litsust
ning uusi valimisi. Selle kon­verentsi
eesmärk ori kummaline.
Inglismaa tahab teha omalt poolt
kõik, mis võimalik, et kõrvaldada
praegust Rodeesia demokraatlikus
korras valitud valitsust. Olukord on
mõnevõrra sarnane olukorrale enne
Teist Maailmasõda Hispaanias, kus
Inglismaa ja USÄ tegid kõik, et koos
venelastega taotleda Hispaania too­kordselt
pahempoolset valitsust sõ
jas Franco vastu. On selge, et kui
Frarico oleks kaotanud, siis olnuks
Euroopas hoopis uus olukord, ses
siis olnuks Teise Maailmasõja aja
Hispaania kommunistide baasiks
Taotletakse, et" Rodeesias tuleks
uus põhiseadus, et Senine, valgete
osavõtt valitsusest kaotatakse, kor­raldatakse
uued valimised, kus siis
praegu Rodeesia naabermaades asu
va tel terroristidel oleks ka hääleõi
gus. Enne Inglismaa valimisi andis
peaminister M. Thatcher lubaduse,
Ta jätkas: ,.Uueks teguriks . on
. c:V Lalitiemata õige suund, kui­gi
Piuiciiigi: on soovitav,- et Kanada
otsiks, oma kaupadele võimaluste pii­rides
nii Euroopas kui Jaapanis tur­gu,
Kui need .turud puuduvad, võib
inflatsioon USA-s Kanada majandust
raskelt tabada. Äsjane Genfi konve­rents,
kus väi ja töötati kaubandusli­kud
tariifid Kanada ja USA vahel,
millede; kohaselt nüüd Kanada USA-sse
eksponeerib oma tööstussaadusi
ainult 4% kaubandustariifiga ning
80% impordist on tollist täiesti va­bastatud,
siis loomulikult on ette nä­ha,
et Ühendriigid vähemalt lähemas
tulevikus jäävad suurimaks Kanada
kaubatarvitajaks. ; " .
Võib-olla aga enam kui kaubandus­likud
vahekorrad, on tähtsad vahe­korrad
üldse USA ja Kanada vahel.
USA saadik Kanadas, Thomas En­ders,
ütles ühes oma Standfordi üli­koolis
(Kalifornias) peetud kõnes,
et Kanada ja Ühendriikide saatus on
mitmeti lahutamatu. Linnad nagu
Toronto, Detroit ja Cleveland peavad
heas koostöös katsuma puhastada
meie ühiseid järvi. Alaska gaas leiab
tee Ühendriikidesse ainult koostöös
Kanadaga ja gaasitorustik läbib Ka­nada
territooriumi. Atlandi ja Vaik­se
ookeani kalandus võib areneda
ainult siis kui mõlemad maad osuta­vad
koostööd ja ori valmis hoolitse­ma
selle eest, et need mered kaladest
tühjaks ei saa. Ja lõppeks on väga
sürjalased, votjakid, voguulid ja ost-
[ÄtEV-ESTfINNl
kSesssidesse registreerimine
lastele, teismelistele ja täiskasvanuile
toimub 17. ja 24. septembril kl. 6—8 õ.
Glenview Ave. Public School, 401 Rose-
. welFAve. .'•,(• ••:
Helistada informatsiooniks 3tel. 889-7889, 465-7020
gib veel, et puudus aeg ja võimalus
omavaheliste sidemete loomiseks ja
keskusteluks.
Moskva on psühholoogilise sõja
taustal väga osavalt tekitamas mas­sipsühhoose.
See halvab mõistuse
funktsioneerimist, kaotab külma ra­hu
ja asjaliku järelemõtlikkuse. :.
Naib, et seminaris oli väga varja
tult rakendatud; biblioteraapiline
ajudepesemine.
Üks osavõtja märgib, et' seminar
taotles eesti kultuuriloomingu tut­vustamist
ja et; ,,otse propagandist­lik
osa oli meeldivalt' madalal tase-mek"
Kas okupatsioonivõimu käsi­laste
parteiliikmete ettekanded näi­teks:
:„N. ;Eestis suutsid olla teadus­liku
distsipliini mõttes objektiivsed?
Või USA eesti kommunistliku ajale­he
„Uus Ilm" 70. a. aktuse külasta­mine?
Küsimuste .esitamist püüti vältida.
Kuigi mõni küsimus esitati, siis puu­dus
sellel sisuline asjalikkus. Inime­ne
ei näe õieti mitte silmadega,; vaid
oma ajuga.. Kui ajusse või mäluvara-musse
pole)suudetud talletada aja-S
lool isi fakte!; ja neid ci ole Süstemaa­tiliselt
kodifitseeritud, siis ei osata
olukorda näha,ega hinnata ning veel
vähem küsimusi esitada.
Kas keegi oskas küsida kirjandus
päeval seda-: — miks kahes mltmesa-ja-
leheküljelises salakirjas on loetle­tud,
hävitamisele määratud . ajalugu J kust võib kohandada filosoofilises .Eduard Wiiraltist. Tema- kunst iloo-cäsitlevate-
teoste: kõrval ka endiste|mõttes ka Kanada MÜ kohta. ;Met-inringuline analüüs \on
ÄLLETIK00!
J
Avamine esmaspäeval, 1. oktoobril 1979, kell 7S õhtul
Eesti Maja väikeses saalis.
Registreerirnine 1. okt. kell 6—7 õhtul ja selle järele algab õppetöö.
Esmaspäeval, 1. okt. kell 7—8 — kehakasvatuse klass (16—60. a).
Samal õhtul kell 8—9 "—edasi jõudnute Balleti klass (12—18 a.)
Kolmapäeval, 3. okt. kell 7—8; õhtul PROFESSIONAALNE BALLETI
klass- ja;:selle järele- algab; tahtsugrupi proovid.
INFORMATSIOON TEL. 225-5595
nüüd veel see, et kahe riigi vaheline jakid. Samasugune plaan on teosta-diplomaatia
ei saa enam toirnudä ai- miselka eestlaste suhtes..
nult keskvalitsuste kaudu; sellest! .Meie ajalooline tagapõhi, riiklik' ^ a u b a m a i a d e kalendrid;ja Eesli Põl-Isaülikoolis eesti keeleharrastüst,
peavad nüüd osa võtma nii provint- suveräänsus ja läänemaailma poolt l u m c e s [ e Seltsi tegevusaruanded? puhtkultuurilist programmi, akadee
l a ­vaga
si.d kui osariigid. Sellega ei ole mui­dugi
üteldud; et Ottawa või Wash­ington
peaks astuma läbirääkimis­tesse
osariikide või provintsidega,
aktsepteeritud kultuurrahva tunnus­tus
ning rahvuslik iseteadvus on sel­leks
poliitiliseks, pähkliks, mida
Moskva ei ole suutnud veek puruks
see on mõeldamatu; juba seepärast, pureda. Kõik tundemärgid riäitavad,
et see käib mõlemi maa põhikirjade et neil ori ka meie suhtes l|ibimõel-vastu.
Kuid iga pealinn — olgu siis dud plaan, mida .teostatakse! aeglase
tegu / provintsi või Osariigiga, võib salakavalusega ja pideva -jäjrjekind-omal
algatusel rääkida . ja astuda lusega. ' '. . f.[ / '
ühendusse teise riigi esindajatega Kultuuritegelane . EK- ••-plrteiliige
omal maal. Need oleksiji ebaametli- Kaarel Ird ütles: „Nõukogude kunst
kud kontaktid USA saatkonnaga Ot- on parteiline. Parteilisus on tema
tawas ja Kanacja saafkoiuiagaWäšh- esimesi põhinõudeid. See on meile,
ingtonis, kuid nende konlaktivõtmis- nõukogude kunstnikele, niisugune
te kaudu saab asju kiiremini liiku- tõde, mille üle enam ei diskuteerita''
ma panna ja ebaametlikust kontak- "(vt. minu artikkel „Midagi pole muu-tist
saab ametlik: kontakt kahe riigil tunud'-, „Meie Elu" nr. 32, 9. a u a
välisesinduste^vahendusel."
Võib-olla see ongi 1980-date aastate
uus diplomaatia, kus kõik kokkulep­ped
toimuvad avalikkuse silmi all ja
igamees on diplomaat.
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused ja testamendi-päranduseü
Annetaja soovid täidetakse.
EESTI MAJA, 958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4& 2R6
iiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiJiiinHiiHiiisiiiiiniii^
1979).
I ÜEP taustal ülemaailmne Eesti
Rahvuskongress 14. juulil 1972 To­rontos
võttis vastu juhtmõtete reso­lutsiooni:
maailma eestlaste rahvus
kultuurilise loomingu viljeldamine
ja toetamine on laüutamata osa
Eesti]vabastamise, võitlusest; sest
eesti |ultuurilooming vabas tnaail
mas on valusaks pinnaks okupat-sioonivõimudele."
Eeltoodust koorub välja põhimõte:
kultuurilist eneseteostust ei saa eral­dada
rahvuspoliitilisest tunnetuselt
Või miks on täielikult kõrvaldamise
le määratud viimseni kui kõik Jaan
Tõnissoni, Jüri Uluotsa, August Rei,
Albert Kivikase, Edgar Kanti, Jaan
Lcittiku; ja paljude teiste teosed?
Veksa koosseisu kuulub, ka. peapiis­kop
Edgar Hark. Kas temalt' saadi
küsida- — kas vastab tõele, et Pär­nus
töötab ateismi rahvaülikool, kes
on viimase 15 aasta jooksul lasknud
välja juba 9 lendu? Või saadi' talle
anda. andmeid, et väljaspool Eestit
on ilmunud 1945—1977 150 vaimulik­ku
raamatut,: Okupeeritud Eestis on
•aga 1954—1972 ilmunud 91 ateistlik­ku
väljaannet. :
Kuus osavõtjat: osalesid ka eelmi­ses
seminaris 1978. Kas nad ,;kukku-
•sid läbi" või kutsuti selleks, et saa­da
juhtnööre toimimiseks oma asu-paigamaa
kultuuripäevadel? Kas see
on juhuslik kokkusattuvus, et Veksa
seminarid lõpetatakse just enne Met­roo
ja Metsaülikooli kursuse algust?
Mina pooldan Kanada Metsaüli­kooli
eksisteerimist, kuid leian ühe-milisel
tasemel hoitavat vaba diskus­siooni
tuleb 'kõrgelt hinnata. Ta
püüab olla meie noore võrsuva in­telligentsi
sõprus- 'ja -kultuuriühis-könnaks.
13 aastat on küllalt pikk
aeg, et Mü olmet portreteerida. Ta
on kinnine ja osavõtjaskonda. selek­teeritakse.
Eesti Vabariigi esindajat
ja demokraatlikul viisil.^valitud Ka­nada
Eestlaste Kesknõukogu • kui
meie esindus- ja keskorganisatsiooni
esimehi ei ole kutsutud esinema.
Seega ei ole käsitlemist leidnud
meie rahvuspoliitilised ja vabadus-võitluslikud
probleemid, mis on ju
nii lahutamatult seotud kultuuri­liste
pürgimustega.
Küll esinevad lektoritena need, ke­da
ori Veksa seminaris diplomitega
vääristatud ja kes õigustavad oku­peeritud
kodumaaga suhtlemist.
' Mõiste suhtlemine sisaldab kahe­poolsust
ja vaštastikuti partneriks
(jlekut. Kuna okupatsioonivõimude
poolt juhitavate kultuuriorganisatsi-
•oonidega suhtlemine bn-rangelt ühe-ülgsust
tema funktsioneerimises.'poolne, siis peaksime täpsuse mõttes
Kui inimene kuuleb ainult ühe kõr-' kasutama mõistet kultuurilise sõna­vaga,
siis ta • kaotab suunateadvüse. kuulelikküse või; kultuurilise alisru-p(
ui.inimene näeb ainult ühe silma- mise süvendamine..
ga, .siis tema);puudub, sügavus^tera- Mü näidati okupeeritud kodu-vus.
Seda teaduslikku tähelepanelik- maal valmistatud dokumentaalfilmi
pealis­kaudne
ja tema isikust on tehtud Pa­riisi
allmaailma osaleja. Isegi. ENSV-kultuuriministeeriumi
ja loomingu­liste
liitude häälekandja „Sirp ja
Vasar" nr. !32, 10. aug. 1979 annab
kriitiliselt hävitava otsuse, selle fil­mi
kohta. Tuleb! tõsiselt imestada, et
kuidas küll niisugune ..kultuuriline
nurisünnitis" võis sattuda Mü ekraa­nile!
Muide — Wiiralti ülevaatenäi­tus
toimus' Tallinnas' Kunstihoones
1936 kevadel. Meie tuntud kuristikrii-tiku
Hanno Kompuse pikem kirjel-;
dtis meie graafika suurmeistrist on
ka paguluses kättesaadav. \
II Ülemaailmsel Eesti Rahvus­kongressil
Baltimores, 9. juulil 1976
võeti vastu, resolutsioon, millest ma
toon paar väljalõiget käesoleva kir­jutuse
lõpetamiseks,
: ..Eestlaste rahvuspoliitiliseks
ülesandeks on jätkata võitlust Eesti
maa ja rahva vabastamiseks võõra
võimu alt."
—- „Rahvuskuituurilise loomingu
viljelemine pii lahutamatult seo­tud
eesti rahva vabadus võitluse­ga."
-.':.'
, — ;:„Köostöö või selle taotlemine
okupeeritud Eestis tegutseva võõra
võimu esindajatega kahjustab Eesti
vabastamise'võitlust." '
,'. Harald; Tedeir
„Meie Elu" n
Nadi
! (Al
samal ajal k{
Brown ja te]
uus poljtseiül
® Nõutakse
Kuubalt ja si
riie. jätkub,
tema tagasi]
siis on J. Ca
Viimati riõuJ
mist endineI
kindral Aleki
Torontos äril
president pei
kaubavahe tusi
gaad Kuubal l
o Pärast Nikl
sistlikuks on
nud teistes
Üks neist on
mul söjaväe\|
RahvusvaheliJ
sioon kurdaI
sus kohtleb
Julgeolekuvõi|
brigaad luik]
kömmunistlil
nende tegevq
tud. Organil
kuue miljonil
temaalas on
jooksul huki
terroristi ja
o Edward
olevatel presj
tõusLidentensJ
•tähi on langel
lorist peitun)
Kennedy on
võib võita prl
lal USA preJ
kraatliku paif
ö Kanada ai
ön-avastatud I
tõttu mitmel
on oma hinnl
juures on 1?
suis on körgj
lakse, et seal|
aukudest pun
päevas.
© Etna. tui
kuuma .-laaval
ajal mil mä(
... turisti.' Üheki
laava alla ja i
dünüd .saja
ne juhus, kuj
."reid. MineVilj
terved linnacl
©Nagu selgi
na põgenikk|
korjama ja
ti on vaja t(
kindlustatud
tane jõudeel^
tab, et ,,Ko(
de, et iga põs
põgenikku pc
sponsordanuj
omakorda ji|
põgenikku j{
se, et varsti
elanikest mi
et kõik om|
omal kulul
did ise töök^
jäid tööta,
Sponsorid e|
hooleoluste
; Q> Pärast nnl
kide konyen
tu otsus, et
rivael kõiki
.saalkondade|
ei ole Araabi
•••pingü.id Kan
takse, et Kai
ie läbi tphull
tulle veel as­tris
ter M. Bei
nõuab, et ]\
Clark täidal
juulidele.
© USA ehiti
sevarjendeic
poolt vastu
sa eelarves i
lisaeelarve
tab $42,2 mil
arves on |2|
nukikandjaj
; terei soovij
j jätta selle
kuulütamatj
® Saatke
troopilistes.'
pärit, märki
raatör McCl
12,000 dollaj
maksja pe;
; pealt maksi
' l u t a t u d asu|
:; maadesse.
• nud ja ülesl
ne Kanada!
maasse on
le, kui ka
© Üks uurij
mist elus oi
saadavad vj
keegi praej
ma. Kaliix
seks otstar|
Professor
maailmarui
asuvad elai
ri ja teadus
© Endise
bakeri hool
ei ole leidi