Meie Elu = Our life, September 20, 1979

              8 NEeAPÄEVAL, 2<K^
— ' " " • - T r
feie Elu" nr. 38 (154$) 1979
5. sept. kustus Torontos Manivald
V/ Randla eluküünal. Kuigi kadunu
oli juba pikemat aega raskesti hai­ge.
. tüli tema surmateade ootamata,
se>U ta jälgis kuni oma elu lõpuni
suure •huviga: maailmasündmusi. jVl.
V. Randla oli kauaaegse Toronto E.
Võitlejate ühingu esimehena,- E KN
juhatusliikmena ja teiste organisat­sioonide
juhtiva tegelasena väga po­pulaarne.
Selle tõttu oli tema ära­saatmisel
leinajate, pärgade, lillede
ja järelhüüe te arv suur.
' M. V. Randla sündis 15. nov. 1907
Haapsalus vallasekretäri pojana. l a
sai oma koolihariduse Eesti Vabarii­gi
koolides omariikluse esimestel
aastatel heroilise Vabadussõja aj astu
taustal, mis oli ka põhjuseks, miks
. ta valis kutselise ohvitseri raske ja
pingerikka elukutse. Kuid see oli
Eesti sõjaväele' suurepärane valik. Ta
lõpetas Eesti Sõjakooli kutselise oh­vitserina
ja ülendati 1928. -a. noorerrj-leitnandiks
n-ing määrati;teenistusse
Skauts\ Üksuse -Jalaväe pataljoni.
Ta tegi läbi mitmed sõjaiišed eriala
kursused. M. V. Randla võimed noor­sõdurite
treenimise] ja kasvatamisel
headeks isamaa kaitsjaiks paistsid
varsti silma ja ta viidi üle.Eesti Sõ­jakooli
ja hiljem Lahingukooli inst­ruktoriks
ohvitsere ja ai lj uh te väi j a-õpetama.
Ta sai hoolsa ja kiiduväärt,
•teenistuse eest kindral J. Laidoneri
Jeri auhinna, ülendati kapteniks ja
ibmariikluse eelõhtul; arvati Eesti
'Kõrgemasse Sõjakooli astujate hul­ka.
Kuid kadunu karjääri Eesti ar­mees
lõpetas Vene okupatsioon.. Ta
tegi. Runa-Ärmees läbi Eesti ohvitse­ridele
osaks saanud odüsseia ja va-rbanes
19.41, a, .juulis Porhovi.' sõja-eangilaägristr
Võttis Teisest Maail­masõjast
osa ^Eesti üksustes kompa­nii
ja pataljoni ülemana nii kodu kui
•ka välisrinnetel. Ta valiti Saksamaa
põgenikepäevil korduvalt Flensburgi
põgenikelaagri juhatajaks. Tuli üle
inglismaa Kanadasse, kus tegi To­ronto,
ülikooli juures läbi erikursu­sed
ja oli üle 20-ne aasta teenistuses
Cons. Eng. & Machinery Co Ltd, juu­re^
kontori juhatajana..
• .Manivald Randla kasutas oma va­ba
aega Torontos Eesti sõjameeste
organiseerimiseks,.' Eesti laskurite
vadjatreenimiseta^^
k u i Eesti laskurklubi liikmed andsid
maailmameistreid ja nende: tagajär­jed
ulatasid maailmaklassi, siis • sel­leks
-olid M. V. Randlal ergutajana
suured teened. '.':•"";;••
Ta õli üksTpVÜ asutajaid ja kaks
korda selle esimeheks 'ning oli Ka­nada
Eesti Võitlejate Liidu esime­heks,
juhalusliikmeks. ja Baltic Vet.J
Corp-esimeheks. Ta valiti mitu kor­da
rahvapoolt EKN liikmeks ja kuu­lus
kuus aastat E K N juhatusse. Oli
aastaid * E K N väliskomisjoni liik-,
meks. : • • - ..
Kuid M. V. Randla kõige suure­mad
.teened Eesti sõjameestele ja
Eesti ühiskonnale sooritas ta. 1966—
1976, seega kümme aastat järgimöö­da
olles TEVÜ esimeheks. Kui enne
seda olid -teatud kriisi nähtused, siis
nüüd algas uus helevus ja uus hoog.
Vabadusvõitlüslik tegevus tõsteti esi-rinda,
toimusid suurüritused Vaba-dusvõitlusnädalaicl
sõjameestele, sü-vipäevad.
Vabadussõja alguse suur-
.: juubelid ja Ülemaailmsed Eesti Päe­vad
1972. a. Torontos. See asjaolu, et
TEVÜ o-n üks suuremaid ja teovõim-
. sa-maid üle maailma laialipillatud
võitlejate ühingute peres on - suurel
. maaral kaclunii teenek s.: Tema-: aiga-tusel
ja kaastööl tuli toime Toronto
E. Või iie jäte ühingu trükis ,, Vaba­dusvõitluse
Teedel", milles võitle jale
tegevus on jäädvustatud trükisõnas.
Ta .kuulus .akadeemiliselt' korpo­ratsioon
Ugala vilistlaskonda. 'Ta
oma b võitlejate kuld teenetemärgi ja
l°77a; esitati, ta TEVÜ teenetemärgi
komisjoni, juhatuse, ja liidu juhatu­se
üksmeelsel otsusel ÜEV .Keskuse
H klassi teenetemärgi (seega kõrge
ma klassi, mis| üldse, välja anti) saa-
: iiiiseks ja=tema;70. aasta sünnipäeval
. ' a n t i . teenetemärk talle iile. Oihas
veel. mitmeid. Teise Maail masõja la-'
huigute, vääristusi. •;'.-
': Manivald: V , Randlat jäi lähema­test
omastest leinama abikaasa All­ee,
kellega ta oli õnnelikus, abielus
aas-tast; 194.0 alates ja l|es tema eest
;,hqoliises truult..ja ustavalt, ta raske
.haiguse-.aial. " V ,.
LINDA KÜTTIS r-
Sündis 17. märtsil 1951. a. Torontos.
Alustas keskkooli õpinguid Torontos
kuid lõpetas Neuchateli erakooli
Shveitsis. Jätkas õpinguid Toronto
Ülikooli kpntse^tpiänistide fakultee­dis,
kust hiljem siirdus New Yorgi
Julliard Schooll, mille lõpetas 1978.
a.-kevadel BA kraadiga (horiours) ja
saavutas MA (Music) kraadi 1979.
aasta mais, kontsertpianistide klas­sis.
Akadeemiliselt kuulub korp! Fi-dentiasse.
.
ILMUS
KlSöAtflKŠ.
s
Hh. • tellijaliikmeteie: brosh. $6.90; koites $9.00 ,
Kaan hind mitteliikmetele;, brosh. $9.00; köites $11.50
Poolsan (6 raamatut)"brösh. S39.00J köites $52.00 • '
'.:/':.:::- ;.''''-;•'.' Hind $6.00- ' / : ; ' . . ;•
Esftidajadl: A. Viirlaid, 63 €lenBavis-Creš., Toronto,. OatärioM4E
1X7; Estonian PubUshing Co., ^eie Elu" 958 Broadview Ave.,.To­ronto,
Ontario, M4K.2R6; V. Kokla, 86 Stirling Ave. M„ kitcherier,
Ontario; E. Kivestu, 588 Westluke Ave., Montreal, Que. H4X 1P7; tel.
484-0685; V . Kurm, 368 Toledo St, Thunder Bay, Ont.; The Scandmä-vian
Shoppe, 279 Banfbrth Ave., Tor. M4K.1N2; V. Lenk, 511 Lawson
Rd. London, Ont., N6G1Y1;H. Lille, 1 Eriksdale Rd., Etobicoke, Ont.
M9C 2B5; W. Metski, 6 Dawn Rd., St. Catharines, Ont. L2N.4M6;'
Mrs; L. Normet, 343 Cannon St. E, Hamilton, Ont.L8L2C1; K/Pik­ker,
-3876 Pandora St., N. Burnaby, B.C.; U. ;Veedler, 47 Kent Ave.,
Sault StcMarie, Ont.; V. Spargue, 2313 Samuel Drive, Ottawa, Ont.
K1G 3C3,
• i i t i i i i i i i i i i i a i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i J i i H i H i i i i i i i i i i i i i a M D i i a i i d i i a i !^
IMBNEERIMINI
m
w
aa
aa"
1 See on väga raske sõna, mitte
ainult lugemiseks,; vaid kä sisuli-
I selt kaalukuselt, Paljud polegi
§ veel taibanud selle laiaulatuslik-
|; ku tähendust ja mõju'..kodar.ike
| eraelule. Sel pole midagi tegemist
| diskrimeerimisega, nagu "mu sõ-
| ber laakob arvas, sest see yiima-
| ne tähendab pigem näo \ puhasta-i
mist näitlejail pärast näitemängu
I ja seltskonnadaamidel, pärast
I muid etendusi.
= : Mis diskrimineerimine ise en­dest
oli pikk ja peenike kui koot, |
teine lühike ja jässakas -kui päts. J
See oli diskrimineeriv ühes või š
teises suunas,, olenedes kuhu era- |
konda keegi-kuulus.. |.
Kõige tulusamat võitlust diskri-1
mineerimise Vastu peetakse teata- |
vasti Ühendriikides. Näiteks • kü-1
lutatakse palju riigi raha selleks, |
et tõsta;yäljäspooI vanglaid ela- |
väto inimeste elatustaset vanglais |
ela;Vate tasemele. Nii jaotatakse |
üdilikele toidümarke^steikide ost- f
j -däšt kujutab, on raske öelda. Se- . misiks, muretsetakse värvilisi tii- |
| da peab välja leidma tegeliku elü: viiski värvilistele ja olevat kavas |
Suvelõpu-pidu
INGRID MERITS-RUBERG
lõpetas Montreali McGilli ülikooli ar­hitektuuri
alal saades B.Arch. kraa­di.
Kursuse parima lõpetajana võitis
J. W. McGonnell mälestus-stipendiu-mi
(Travelling Scholarship), mis või­maldab
mitmekuist reisimist. Töö­tab
praegu omal alal Washingtonis,
DC. • . "•
Möödunud laupäeval, korraldasid
Toronto Eesti Naisselts ja Jõekääru
krundiomanikud ühise suvelõpu-peo
mille raames toimus ka tennise ja
võrkpalli võistlused. Päeval toimus
ka krundiomanike" aastakoosolek;
kus külalistena^ viibisid Georgina val­lavanem
G. Taies ja kohalik valla-volini^
hr. Ross. Neile- esitati roh­kelt
-küsimusi aktuaasetest päeva-probleemidest.
,
-Korraldajad saabusid kohale juba
reede õhtul ja kohe algas kibe töö
ja korraldamine. Laupäeva - hommi­kul
alustasid köögis tööd: Helju No-vek,
Susie Koiga, Ly Rannala, Elli
Potsepp j.t. Spordiala korraldajad
seadsid korda võistlusväljakud kus
võistlesid Jõekääru tennisklübi liik­med
ja külalised.
Peo alguseks oli rahvast hõreda­võitu.
Tund .hiljem paistis ainult
paar tühja lauda tulejaid „öQtamas'.'.
Seekordne Suvekodu pidu jäi küll
maha mõnest Toropto . Eesti Majas
peetavast lõbusast laupäeva õhtust
osavõtjate "arvu poolest> kuid mitte
tujuküllusest ja hoogsuselt.
Peo. juhatas sisse lühikese sõnavõ­tuga:
krundiomanike ühingu laekur
Voldemar Salurand, millele järgnes
õhtueine.
Tantsiti Georg II tali orkestri heli­de
saatel. V. Salurand teatas, et kõi­ge
vastupidavamaks ja hoogsamaks
tantsupaariks olnud Jõekäärul elut­sev
Hans Purje oma Maimoga.
Õhtu eeskavalises osas esinesid
^Eesti Kodust" Ä. Haljaste, VcMus­ta
ja M. Vabasalu. Lauldi tuntud
eesti viise G. Il tali klaverisaatel tõm­mates
kaasa kogu publiku ühislau­luks.
' •.
Loterii, looside müümisega tegele­sid
prd Novek, Potsepp,%Salurand ja
teised. Loteriil oli rikkalikult võite,
suured:tordid Rooneeme ja Anette
pagari tööstustelt, nahast E. Rubersi
Sooviavaldused toetuse saamiseks
Rektor Henno Harald Jänese Mäles-
I nähetest, mis riigivalitsuse poolt
| . vastavat kommenteerimist leia-
| vad. Suurel määral esineb see näi-
= teks' värvide vahekorras — must
1 ja valge. Valge on alati musta
| suhtes diskrimineeriv,- aga alati'
| mitb punase, suhtes.^
I Üks hiljutine Kanada- asutuste
| seisukoht näitab, ef diskriminee-
I rimine on ka näiteks pikkuse, s.o.
" inimeste pikkuse suhtes. Selline
o. ..... - - c -
I diskrimineerimine,, nägu ajalooli-
| selt teada, algas vanast ajast Taa-
= himaal, kus tehti muinasjutt
„ Suur-Kiaus ja Väike-Klaüs, mis ju
I silmaga on näha halväkspanev
r j . • , 5 , . .-... s- teineteise suhtes,
tusfondist palutakse sisse anda hil- s 0 . .. .. . ... ,.
i C , t , • i r .. . s Selleparast sus, kui uks firma
jemalt 15. oktoobriks s.a. fondi ni-,= , e • . , .
. , .. „ . T , . . ,,.-•= Kanadas, mis muutab vaid pikka-mehsel
aadressil; Eest, Keele j a K,r- l ^ - m r ^ ^ ^ M r ^ ^
janduse^In^tuut, Tulegatan 20, 113 | , a ä r i t e e n i j a t e ; k s k a p i k a d tüdru-
53 Stockholm. Avaldus tuleb esitada 5 , . r, , , -
• . .. ,., = kud, sai valitsusasutustelt kõvasti
vastaval blanketil, mida ^
tellida samal aadressil vot tel. 08/ " m i n c lühikestesse äriteenijatesse
võimalusel ' korterite põrandad |
kat|a „vooltuvool" , vaipadega, et |
näiteks vanglast tulles satuks ju-1
ba hariunudj pinnale. |
Muidugi peab sellise võitlusega §
alustama juba laste juures kooli- f
des. Nii olevatki mitmel, pool kee- §
laiud õpilaste teadmisi mõõta f
hinnetega — ühel] rohkem; teisel |
vähem. See tekitavat alaväärsuse §
kompleksi targemate juures, kuna |
mida kõrgemad hinded, seda yä- |
hem väljavaateid pääseda edasi |
õppima ülikooli. Viimased eelista- |
vad sisseastujaid, kes lugemises §
piirduvad kuke-aabitsaga. Mate- |
maatikas on ; nõudmised siiski =
suuremad, nii et hilisemas elus os- I
kaks välja arvata|,millal tuleb |
kätte vanglast tingimisi vabane- |
mise päev. Selleks polevatki vaja §
rohkem ükskordühte kui 1 aasta 1
15 01 60/1338. : ; - .
Põhikirja järgi .võivad .toetust, saa­da
üksikisikud; eeskätt eesti noored,
kuid ka asutused: ja organisatsioo­nid,
kes õpivad või' uurivad eestiai­nelisi
teadusi või on teisiti tegevad
eesti kultuuri alal.
1 kuu, 2 aastat 2 kuud jne. • |
Selline 'võrdsustamise põhimõte I
š loeti- täiesti diskrimineerivaks ja esinevat ka vene-ameerika lepin- f
| lubamatuks. Firma pidi palkama gusSALT II, kus olevat kõrvale §
1 ka lühikesed, kes aga. soovisid, jäetud pikkuse ja laiuse mõõdud, |
| Praktiliselt lahendati, asi nii, et peaasi et venelaste suurte pommi- -|
Sigustes
yänaduspensiöni saamise | õiguse
seaduse lisa alusel kõik sisserända­jad
Kanadasse pärast 1. juulit 1977
peavad elama Kanadas 40 -aastat, et
olla õigustatud täie vanaduspensioni
saamiseks. Iga aasta eest mis nad
on elanud siin maal arvestatakse
1/40 täiest summast.
See seaduse täiendus ei ole maksev
erine seda tähtaega sisse tulnute koh­ta.
Nende kohta on endiselt maksev
10 aastane Kanadas elamise >nõue
täie pensioni saamiseks.
: H.K.
' -KALEV. RUBERG- •
sai Massachusetts Institute of 'Tech-.
nölogy's, (Bostonis.) M.Arch. kraa­di,
päikese energiat rakendava arhi­tektuuri
erialal. Teeh praegu uuri­mustööd
omal alal MJ.T-le ja Ühend­riikide
valitsusele Washingtonis DC.
1 urna i alaHik 11.- tauavinoifL;!-):
Avaldan -tänu kõigile kes aitasid ja
et asid mind. \979 „Talii;nna Festi­vali"
pidustuste .ajal. ..Teie kõikide
heatahtlikud soovid jäävad minule
ilusaks.mälestuseks. Eriline tänu pr,
Milvi; Puüsep'ale ja hr. K i v i ' l e . ; .
\;. -Kui see oleks võimalik olnud, oiek-hin
; soovinud teie . kõikidega oma
elamusi-jagada. :,:.:-/• '
V Susan Suit
© Pianist dr. Arvi Sinka mängis kla­veri
soolo osad Stravinsky „Petrous-kas"
Detroit Sümfoonia Orkestriga
Neyille Marrineri juhatusel Meadow-bröok
Festivalil Michiganis. Sinka on
esinenud Kanada eestlastele solisti­na!
Torontos ja Vancõuveris.
VQ .jBifrešsi
Uued Kanada 1979—80 riigi võla­tähed,
mis tulevad müügile 9. ok­toobril,
kannavad intressi. :
Kõigi viimase 5 aasta jooksul väl­ja
antud võlatähtede eest makstav
intress tõstetakse 10^%-le alates 1.
novembrist s.a. Intressi vahe maks­takse
1974-75, 1975-76 ja 1976—77
aasta võlatähtede, eest nende täht­päeva
täitumisel, kuna 77—78 ja 78—
79 aastatel väljaantute kohta võib
kasutada kahte moodust, kas täht­aja
täitumisel väi väljamakstaval
sissevahetamisel, / '
1974—75 võlatähtede omanikud
Saavad eraldi makstud S2.50 iga $100
pealt — 1983 aastal. See on $4.75
1975-76 a. seerial — 1984 aastal ja
S8 — ,1976—77 aas tal väi j aan tud võ­la
tähtedel — 1985 aastal. :
1977-78 ja 1978-79 kohustused on
väärt $ 102.50 iga $ 100 eest kogu kest­vuse
jooksul. 1/3 kogu Kanada riigi­võlgadest
on välja antud võlatähte-.
des.- ;' . ;•.'..:". \
, ; - H . Kivi ;
= pikad müüjad pandi rinnahoidja-
| te osakonda, lühikesed, pantide
1 osakonda.
i Eestis seesugust diskrimineeri-i
mist -polnud. Mu sõber Jaa kop üt-
| leb, et nendel konvendis olnud
I üks väga pikk poiss, nii pikk, et
I t a armastanud kukalt sügada vas-
| tu ukse ülemist piita. Kui neil ol-
I nud naiskülalised valinud töö pikk
? poiss tantsupartneriks ikka kõige
de arv vastaks umbes ameerika |
väikeste, pommide ar\rule. Väike f
diskrimineerimine olevat küll sis- I
se poetunud sedaviisi,, et noile ž
Vene pommidele on lubatud mitu |
pead;. Ameeriklased asa lootvat, I
et mitu pead, mitu arvamist— ja I
üks on kindlasti GPU agent ning 5
teised kõik lähevad, pikapeale Si- =
berisse.., .- =
.'•'•'. Seda eelmist apsatsi ei maksa =
pisema/tüdruku, et poleks .diskri- palju tähele panna, sest see on
mineerimist. Neiukesed punastu- õieti mu sõbra Jaakopi lorajutt.
nud sellisest tähelpanust ja püüd- Tegelikult on meil. enestel palju
I nud oma näokest varjata kavaleri
1 kuuehõlma, mis aga oinüd raske,
I sest näoke juhtunud liiga mada-
3' lale, kuhu seda toetada enam ei
m
? sobinud.
I Suur ja väike olid/meil kodus
I viidud tasakaalu. Näiteks Tallin-
I nas, kus oli Pikkjalg, aga siis ka
|- Lühikejalg, oli Suur-Karja ja oli
1 Väike-Karja jne. Maal oli selles
| suhtes veel puudusi ja segadusi—'
= oli Laiuse aga polnud Kitsuse ki-
1 hei konda, oli Alavere aga polnud
1 üleveret jne. Suure-Jaani kõrvale
I väikest Jaani ei sobinud nagu
1 panna, see ei läinud kokku mulki-
| de uhkusega. : ;;
I Moodsas mõistes oli, selline nä-
| he muidugi selge diskrimineerimi-
| ne. Pikkjalg ja Lühikejalg tulnuks
| kaotädaja asemele panna Üks j alg
§ ja Teine jalg. Suure-, ja Väikese-
1 Karja asemel yõinuks olla Meie-
| Karja' ja Teie-Karja, missuguse'
= kombinatsiooni puhul karjade
| suurus ei tungiks diskrimineeri-
| vait esile. .
= Ka meie riigielus tulid ebakoha-,
| sed vahekorrad silmapaistvalt
§ esile. Üks kõrgetest, rahvajuhtii-kohti,
kus' tuleb kaotada suure ja
väikese: vahelist, diskrimineeri- |
mist. Näiteks võrkpalli meeskon- 1
da tuleb edaspidi võtta ka pisike- =
si. preilikesi pikkade loikamitc 1
' - • OO • -
kõrvale, kui nad vaid soovivad. «
Pikkuse ega ka naisterahvaks ole- |
ku pärast ei või kedagi soovijat |.
tagasi lükata. f:- • I
• u
Asi mõjutab ka'kultuurilist elu |
ja tegevust; Näiteks ei tohi kooli- f
pidudel edaspidi olla näitemäng us 5
päkapikkudeks ainult pisikesed jj
põngerjad; vaid tuleb nende hui- 1
ka võtta ka õpetajaid ja koöliva- J
Iitsuse tegelasi— võiks kutsuda jj
gastroileerima isegi noid büro- i
kraate,.keda mainisime algul seo- |
ses pikkade ja lühikeste müüjate |
lõoga. ' i
w - - - °°
nt -
Igatahes ütleb mu sõber Jaakop 1
^ ta. ön vähe sarkastiline, et ma- 1
jad napakate jaoks tuleb ära kao- jj
tada, sest nad kui võrdõiguslikud 1
kodanikud ei või kuuluda välja- §
sorteerimisele, ja teatud kõrgete =
instantside kõrval veel eraldi asu- 1
tuste ülevalpidamine on asjata 1
kulu ja diskrimineerimine! I
i i B i i i H i - t r i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i D i i D i i a i i q i i D i i D i i D i i D i i a i i D
^v-s^Ä-i:--^:^
es !
V i l l sob-uajiku
i-.a
iiine
' \ T , ^ t i-a .Ivanai}\:y
;r^'ll:-'hinna[üdv'-;'
i':0ad.e^a :':i'.n
i LV !;•an^'e\^l.iTje\.'S
..rakuijk.ku .mmk:
-•: .--.^a . :ie,nkus-i.u.:
':ie':.ees.t Sa vx
l a ! ;
;kel...
- ;Soc3vln
Kajada
:s me
iivt.':?.iis-p.Kta3tIõi:';ia.'
T:^hv,,I:!esf! Majas a'lgi?s'ega- kk.'3 -'p.I.
Q . lir! m,:>
stus Simistrja . Sii-i-u - eiü 1'öö-s t.' Eesti
-.baä'.^e: V.\- eesiiLise.1vasu.ks ei kao;
Hiir..? .2B-- scpi, l).h:2l -I:^e • vikipgra-a-f
| d v Mörthem.':• plstrict; Library, : 4ü
Orchardviow -Biyd.-.;' '•'
August Jtala -irt^w^iiiriiid^it^
• Vello Šalö omas perioodilises rina-kirjas
„AADE; nr; .2 (19), XIII ak.
šeiismevennastepäev ' 1979, Scarbo-rough",;
mis äigab: ,,Kallid kaimud
kõikia-1;—- .eestlasi ja varblasi leidu­va!
ju iga! poui — teryituskTon)n-
''•••>• 1 jniie!", kirjeldab oma-suvist'rei­si;
mis' ,,'lik? .•suhteliselt..has'' ~
o. mail- viibisin iile - tiik'
Nelgi'pool, -.9.—22.
päis.t :.piibligi-upt-; . : - ; :Vk,,,,,, ..v
j merereis ü!e Kreeka .(maaiiatä
].;.sc'mal. -'laeval'. niui.-eV ja' lõpuks
ipaist .4. 'uulini'' vana^ -ai;m%š-."Fr:;
•ca-t-'.s.-'-S-ii> ülejombi-leud
ne siia.7,;• j u u l i ! " ' _ . "
a. veebruaris, kaiislud '
ikiia- v e e l . l r ü k k i Uiuneta
u
. Head kavad on enamasti sõid LI­II
läänid ilma rongideta. V
Ei ole midagi raskemat, kui ke|da-oi
tõesa naerma.ajada.
; •-• •'•'••'-V::*-;';':-::
Tarkuse, eeliseks on see, et võib
ennast rumalamana näidata. Vastu­pidine
on juba raskem. ; : ' :'
•' :^ - v " ' ' .
Kes - usub oma pärijate armast us-
<c, on aru letolanud. : .
-. y v ' . l
a j a V e ü
nKiini juhtisin }
-, ie'h.ae'
'.semc.
: ):'ÜÕ'i
'.i.ii.na
nees ja: naine,tülitsevad, \ õ ib
haridusliku la-
•./ . • ••'.
kindlaks nend
Silt ühe kingsepa töökoja uksel'
Viinis: * •;;'•';•;
„Laiskuse tõttu suletud."
• TõLisikuproua Juuli Jommis Ic
naabrieidele: 1
„Kiiju!a eltel.Mu mees oli Pariisis,
ping sai soodsaltl:Rembran.di osta." \:>
„Kui palju'miile sel oli juba peal?"
Läbipõlenud elumees arstile:
. „Kas nüüd on naiste, viina ja lau
luga l a b i ? " , " ..'
. ,,Laulda võite nii palju kui tahate," j ju
\'asta'h --'arst. : i
• Juhus Caesar, Aleksander (Sunr ja
Kaks. kojameest Moskvas röögi­vad
lund. Üks ütleb jutu alustami­seks:
: '. f . -
„KoIe külm talv on tänavu." See­peale
teini?: ' \ :
„Mina di vasta poliitilistele 'jutu­ajamistele."
.: ;
'-'.•;;•,.;'•/;;:,•:: '^^^r^A.1--:^-
Prahas toimus võidusõit USA For­di
ja nõukogude Moskovitshi vahel.
Ford võitis suure edumaaga. Järgmi-sel
päeval kirjutas ,;Rude Pravo": :
„Vene Moskovitsh tuli teiseks,
ameeriklaste Ford jäi eelviimaseks."
/.Vaneni •daamjiulguseie:-
• • „Näen teid sageli.;sigarikästiga rin­gi'huIkitmas.:
Kas suitsetate nii pal-
^ed abielumehed loevad õnn
kükkusaUu\-useks, et. nad on
naisega ühel - ja'.; samal ^äeva1
;nud,'
V;:;e-o:eon I. j ä l g i v ad
vaadi ptnlasek platsil
vaadeldes rakette: /
r 'rer-s- . P.Mõma '. lä
a;Keed ea ih k l . olele- 'rr
\-ai;i;ianiid/ .• ,•;
• .;-';vsaituev Suur.. •;
' i
iiouKogude pa-r
aesar ohkab.
..Ei
;:a'!er
suitseta, ae m a pean sageli
ou ma.
- t r
' kuj;;
IL •Tr .;S)-ma;
i'ei- i
7no>v.
»
'F- .'J?aao.iyr::h
la edrsi:: .,,i9
äi iekiri;
n
en;
-T ".: Üge väärtus
kaasa lai:::,
-.; 1 i e mida. võib rcl-tervenahjc..-
...-(-'
;nu-v
1 - ;-• -.
leona 1 sn :\.-Prav Ucii Pi mg
na^a - - r,-
lanenoa!
i e i e .
me,:e ne-mul
ctok
utuivdi inaaruäüj
o r i t t veel
i-.i •-.'•'
.Tirevikuks 111 leb. müreiscda omi
hea minevik..; '.'-'e
' Kogunud" NIHITS-j
Könsiateen-b:-'
' ; ./:'eks jrail
•siis poleks'ke­et'
Waterloo •
ai-s
nii hea ajaleht olnud,
egi.kurat teada saanud,
uüres; lüüa .sain." '
sea
ui ole. rai ae uu; cl, Vaid inüür-šopi;