Meie Elu = Our life, September 20, 1979

              NELJAPÄEVAL, 20. SEPTEMBRIL - • THURSDAY, SEPTEMBER .20 ,,Meie;Elu" nr. 38 (1545) 197^
Moodustati
kolleeg
/W 0
II
,11
Põhja-Ameeri-ka sõjameeste'kokku­tulekul
Seedriorul, 25. aug. moodus­tatud
ajaleht „Võitleja" Kanadasse
ületoomist ettevalmistav toimkond
pidas oma koosoleku Toronto Eesti
Majas pühapäeval, 16. sept. Koosolek
kutsus ellu ' kolleegiumi ajaleht
„Võitleja" ületoomiseks Saksamaalt
ning väljaandmiseks Torontos. Kol­leegiumi
koosseisu valiti A. Jurs, A.
Kala, ~H. Kivi, E. Lindaja, A. Nõm­mik,
V.^Raiend, H. Teder, E. Salu-rand,
K. Tori ja V. Voode. Esime­heks
valati Ä. Jurs, kui Ülemaaümse
Vabadusvõitlejate Keskuse esimees.
Kolleegiumi ülesandeks on koosta
dä vastav, põhikiri, selgitada ajalehe
väljaandmisega seosesolevad küsi­mused,
leida isikud pea- ja vastuta­va
toimetaja kohale ning moodusta­da
kaastööliste ja toetajate võrk üle
maailmses ulatuses.
Ajaleht «Võitleja11 kolleegiumi liikmeid. Istuvad, vasakult — E. Lindaja,
A. Kala, A. Jurš, K. fori.-.Seisa^ Kivi, pr. Vööde (ei
kuulu kolleegiumi), H. Teder.
Põhikirja koostamine tehti ülesan­deks
A. Kalale ja A. Nõmmikule.
Teiste küsimuste selgitamiseks vas­tavate
isikute leidmine jai esimehe
ülesandeks.
aasta suvi oli New Yorgile,
©riti juuli teine pool ja august, kur­nav
ja raske, tingituna kauakestnud
Imumalainejtest, mis alati on ühendu­ses
suure ja rõhuvalt mõjuva niisku­sega.
Eestlaste tugevusest, kaasa aie­tatud
ka vanemapõlve kõrges vanu­ses
kaasmaalased, annab tunnistust,
et haigestumisi ja surmajuhtumeid
sellel perioodil oli vähe. Nüüd on õn­neks
saabunud ilusad ja Euroopat
meenutavad rvarasügisesed .ilmad,
mis kestavad tavaliselt kuni oktoob­ri
lõpuni. Inimesed hingavad kergen­datult
ja eesti organisatsioonides al­gab
jällegi elu.
, Vanemale eestlaste • auks > tuleb
. ütelda, et nad olid esimesed, kes 1979
a. sügise seltskondlikku .tegevust
alustasid qma kokkutulekuga teisi­päeval,
4. septembril, täites Eesti
rahupaik suure kalmistu südames.
Ka sel suvel peeti siin praost Alek­sander
Hinno ja praost Rudolf Kivi­ranna
poolt mitmed osavõtiirohked
vabaõhu jumalateenistused. Inime­sed
tulevad heal meelel nendele kau­ni
maastiku taustal toimuvatele ju­malateenistustele
selle asemel; et,ko­guneda
tulikuumas linnas kirjikutes
se, millest üks asub West-linnaosas
ja teine East-linnaösas. Lexington
Ave. kogudus pühitses möödunud
aastal oma rajamise 80 'aaštapäey|,'
Pauluse kogudusel, mida teenib Ä
Hinno, seisab detsembris ees 30. a
•• J-Raamatukogu^
käsitöö, male ja
bridzhiringid alustavad
RESSIM
Ühenduses üldiste intressimäärade muudatustega on ka Toronto Eesti Ühispanga juha­tus
tõstnud seniseid intresse: -
1. TSHEKIKÄIBETA HOIUARVED 10.25%' 1.sept 1979.: ^;
: ; V
Intressid arvestatud iga kuu madalamalt summalt. - , -
2. TSHEKIKÄIBEGA JOOKSVA!) ARVED 33% (endine) -1
Intressid arvestatud iga kuu madalamalt summalt.
Tshekimaksu er ole. Tasuta nimelised tshekid.
3. TÄHTAJALISED ARVED • r
1-e aastase tähtajaga 10.5% alates 14. septembrist s.a. ;, i;
Alammäär $1,000.00: Intress makstud kaks korda aastas ja tähtpäeval.
1. HÜPOTEEKLAENUD 12 %
12.6%
Laenuintressid jõustusid 11. septem|)rist 1979.
JUHATUS
tegevust kol­mapäeval,
26. septembril.
Juhatus
Eesti Ja!
väijasöit
Eesti Jahtklubi Kanadas korraldab
oma igaaastase ühise väljasõidu On­tario
järvele pühapäeval, 30. sept,
Paatide kogunemine kl. 12 p. jQntario
Place ees, kust purj elatakse ümber
Toronto saarestiku ja kogunetakse
uuesti kl. 3 p.l. Hanlans Poinfi la­guunis.
Sinna on võimalik sõita ka
parvlaevaga mis lahkub iga poole-tunni
järele Harbour Castle hotelli
eest/Paadiomanikel palutakse kön-
. \/Kj aduma m.inTeki u võ"iCm!a lusi 7seIil- ; tak„t võtta Heino Kasak'uga (kodus r c Q Q Q ...... . . j . ^ ; ; ,,
—223-5899, tool — 421-0202). Väljasõi­dust
võtavad osa ka külalised.
neljapäeviti
(Bay—Bloor) ja
EGEVÜ!
6 5. Jesse Ketchum Public Š
(Lawrence—Avenue Rd.). j
Registreerimine nendesse rühmadesse toimub 17. septembril kl. 6—8 õht. Glenview Avenue Public
Schoolis, 401 Rosewell Ave. Informatsiooniks helistada: Merike Toömesele tel. 493-0795.
j üubeli tähis tamme.
New Yorgi eestlaskonna üheks tõ­siseks
probleemiks on noorte küsi
mus
lises suures miljonitelinnas on roh­kesti.
Skaudid ja gaidid ja rahvus­likud
kogudused teevad head tööd,
kui võõraste mõjude sissetung1 on
tugev. Olukorra parandamiseks on
tõstatatud mõte, et New Yorgi noor­tel
ja nende perekondadel tuleks sõl­mida
lähemaid sidemeid kaaknoor-tega
Torontos. Selleks on vajalikud
vastastikused külaskäigud ja ka
moodus, mis seisaks selles, et pere­konnad
kutsuksid oma noori vastas­tikku
mõneks nädalaks külla.
New Yorgi Eesti Kool, mille juha­tajaks
ön Eduard Kärner, elupõline
ja suivre saali. Seenioride Keskus
on New Ypnrt eestlaskonna aktiivse­maid*'
organisatsioone, kelle: kokku­tulekutest
. käks korda kuus võtab
osa üllatavalt rohkesti inimesi,, kes
on 70—80 a. piires, kuid välimuse ja
'käitumise 'äreie on raske seda mär­gata.
Elu ja vaimujõud näib olevat
tugev.. Muidugi on neid, kes on võib­olla,
ainult 65-aastased,; kuid,; kes
enam millegist osa ei võta, välja ar­vatud
lähemate tut tavate külastami-sed,
kus peamiselt meenutatakse. 30
aastat tagasi aset leidnud: sündmusi
ja elamusi pagulaslaägrite päevilt.
Tundub aga et eestlaseks olemiseks
on sellest vist küll liisa vahel
Üheks teiseks New Yorgi aktiiv­seks
eestlaste koondajaks ja kultuu-j pidas praost; Rudolf Kiviranna, kes
rlväärtuste viljelejaks on helikunst-, 1979 ja 1980 aastal on kooli usuõpe-nik
Juta Kiirmani juhtimisel tegut- taja ja palvuste pidaja. Koolijuhata-sev
Naisklubii; mille esimene kokku-! ja teade, et uuel õppeaastal on õpe-tulek
on määratud oktoobri kuu esi- tajate hulgas ka päris noori oppejõu-
. mesele pühapäevale. Need klübiõli- dušid, kes ise on lõpetanud-New
8. ja 9. sept. peeti Kotkajärvel, Ka­levi
Kotkajärve. Kodus Toronto Ka­levi
lipkonna iga aastased nõupäe-vad,
kus arutati möödunud aasta
tegevust.;Tegutsesid kaks hundupar-vikut,
kolm skaut rühma, vanemskau-tide
pere ja leegionärid. Lipkonna
ja visa koolimees,•.'tuli kokku oma üldüritused j Olid — oma Tälipäev ja
esimeseks koolipäevaks laupäeval, 8.
septembril. Laste arv oli üllatuslikult
suur.. Kooliperet .tervitas .koolijuha­taja.
Lastekohase kooli avapalvuse
tud on alati hästi .sisustatud, vaim­set
ja kultuurilist rikastust: pakku­vad.
See on peamiselt väsimatu Klu­bi
kauaaegse esinaise Juta Kurmani
teene, kellel on osavust rakendada
'kõige paremaid jõudsid nii USA ida­rannikult
kui ka kaugemalt. Klubi-
; õhtud peetakse sellest sügisest ala­tes
harvemini ja,nimelt 7. okt. ja 2.
dets., 1980 aastal 3. veebr., 6. apr., ja
4. •mail. J. Kürman dünaamilise ja
selsicte rahvuslike; ja kultuuriliste
'•> asukohtade ja traditsioonidega
c';;;nr \ajab kiilust ka selle eest, et.
'•;a kunagi oma kultuurilis-seltskond-hkke
üritusi ei tee ajal, mil mõle­mas
Manhattani eesti .kirikus:toimub
.jumalateenistus. Teenistuste algus
on kel 12 ja Klubi kava algab kell
4.30. •:
•r\::;":: :r/V;:;-::*/..;^'::';--;-.'...:r-
Yorgi Eesti Kooli, võeti vastu elava
aplausiga laste ja vanemate poolt.
New Rorgi eesti koorid alustasid
nendel päevadel oma sügiseste koori-harjLitustega.
Kõikide kooride suuri­maks
probleemiks on lauljate vähe­sus.
See kehtib ka omal ajal võimsa
New Yorgi Eesti Meeskoori kohta,
mida nüüd juhatab noor Erik Veski,
ja kelle - energiliseks esimeheks on
Rudolf Susi. Koof koondab oma jõu­dusid,
kuna, tal 1980 aastal seisab ees
30 a. juubeli tähistamine. New Yorgi
suurus ja inimeste külmus ja. üks­kõiksus
on suurimaks takistuseks ka
rahvuslike' kooride vajalikule ja hea­le
tööle.. Hoiatavaks märgiks on see,
mis Juhtus New Yorgi Soome koo­ridega,
mis olid sunnitud oma tege­vuse
lõpetama, 'kuna puudusid need,
Vaba maailma eestlaste suurim kes oleksid vanema põlve head: tööd
kalmistu asub New korgist põhja- j edasi kandnud.. Väline; edu kustutab
pool Westchesteri ilusa mägimaasti- nii mõnigi kordsiseväärtusi. J a mu
ku keskel ja.kannab Kensico nime- gavus teeb oma halvava töö.:
tust. See on omaette eestlaste ilus I ' Vaatleja
suvine ..Metsamehe" laager.:. Pike­malt
arutati ja esitati, eeloleva aasta
tegevuskava. . 1979/80 tegevusaastal
on lipkonna juhiks nskm. Peeter Loi­te,
abideks skm. Raul Olo ja nskm.
Martin Jõgi. Nõupäevades.t võtsid
osa ka vanematekogu esimees Leo
Esken ja abiesimees Rein Lainevool.
Lipkonna kolme skautrühma jär­jekordne
tegevus algab 4. okt. järg­mistes
kohtades ja aegadel: „Taara"
rühm — St.Daniel Catholic School,
160 Finch W., kell 19:00 (juht M.. Jõgi
— tel.: 223-6622), „Vambola" rühm
— St. Cyril Catholic School,; 18
Kempford, kell 19.00 (juht R.' Olo -
tel.: 661-2754), „Viru" rühm — Eesti
Majas/kell 19:30 (juht R. Pajo -
tel. 249-3677). Lipkonna hundu töö al­gab
: 13. okt. Eesti Majas,.kell 10:00
(juht M. Tae — tel. 223-4490). Alates
1.0, okt. 1979, toimub lipkonna laske
treening igal kolmapäeval kell 19:00,
Eesti Maja lasketiirus. ; v
|€3SB
; oa
Ml
äri
9 Queen St, E. Toronto (Yonge juures) ^ Tel. 368-5011
Meil ön rikkalikus valikus importeeritud lõngu. Sobivad varrastel
ja kangastelgedel kudunodseks, põimiimse^ heegeldamiseks, tikidr.-
• :'• -;\iiiis|eks ja šõhnimiseks (maerame).
SKANDINAAVIAST HUVITAVAIB MATERJALE KÄSITÖÖKS
MUSTRIGA:^ SOODSAD HINNAD.
Avatud: ešmasp—kolmap. 9—6, neljap., reedel 9—8, laup. 9.30—4.
Meie teine äri: 674 Broadview Ave. Tor. — Tel. 469-2005, kell 3—5 p.l.
.Accountant'
Süite 600, 55 University Ave., Toronto, Ontario, M5J2H7
Tel 862-7115
Möödunud neljapäeval etniliste
ajakirjanike koosviibimisel oli küla-liskõnelcjaks
poola päritoluga To­ronto
linnavolinik: Tony Ruprecht.
Oma sõnavõtus ta märkis, et Kana­das
on suur osa mitte anglösäksi ja
prantsusje päritoluga ; kõdariikke,
kuid neid koheldakse kui tähtsuselt
vähemusjt. Põhjuseks 'on, et etnilised
grupid ei tegutse koos ega abista
üksteist.:.Näitena ta tõi ette The Na­tional
Art Bank koosseisu ja tegevu­se.
Sellel pangal on eelarve kohaselt
Kanada 'kunstnike tööde ostmiseks
ette nähtud 6 miljonit dollarit aas­tas.
Selle raha eest ei ole ostetud et­niliste
kunstnike töid, põhjusel, ei
National Art Bank nõukogus ei ole
ühegi etnilise grupi esindajat ,ja et-nilistesse
gruppidesse kuuluvaid
kunstnikke ; nagu ei loeta Kanada
kunsthikeks. Nende tööd ei pääse
Kanada muuseumide kogudesse. .s
The National Art Bank allub.The
Spekulaatörid ön hakartud tähele­panu
pöörama väikeste õli tootjate
jä kullakaevanduste odavahinnalis-tele
aktsiatele. Selleks on põhjuse
andnud õli ja kulla hindade ja sa­muti
ka kõigi teiste maapõuevarade
äkiline tõus. Nende aktsiate nimetu­seks
on ,,pennystöck'id" ja harili­kult
nende hind Väga väike. Kuid
inflatsiooni tõttu nende väärtus on
tugevasti tõusnud. Harilikult on
need väiksed kompaniid kellel on
üüritud teatud osa maa-ala maa­põuevarade
kasutamise õigustega
suurte kompaniidele kuuluvate ala­de
läheduses või omavad teatud osa
aktsiaid edukates kaevandusfirma-des.
Kuna' tuntud k ae van d usf i r made
aktsiad on tõusnud viimasel ajal ha­rilikule
kodanikule kättesaamatuks,
siis „mees tänavalt" on ikka enam
pööramas /tähelepanu odavahinnalis-tele
„penny aktsiatelt", kuna peale­gi-
nendega võib kiiresti head kasu
: saada. Muidugi on.. nende ostmine
riskantne, kuna hind on väga kõikuv
lühikese aja.jooksul^ ja sageli binda-'
de tous ja langus toimub mõne tun­ni
kestel. Sellega. nõuab see tähele­panu
ja teatud mõttes ka teadmisi.
Harilikult ei tea väikesed investee­rijad,
mida nad ostavad, ega samuti
millisel majanduslikul alusel nende:
poolt ostetud aktsiate kompaniid
on. Enamvähem on see mängupala-yik
kus püütakse osta kartuses, et
keegi teine neist ette jõuab. See ai­tab
omakorda kaasa hinnatõusule. .
Kui seda tehakse väheste summa­dega,
siis suuremad üksikkaotused ei
ole võimalikud,-kuna selliste kompa­niide'
aktsiate koguväärtus ulatab ai­nult,
mõne, miljoni dollarini ja neid
pole võimalik kuigi palju saada. On­tarios
on umbes 25 sarnast väikest
ettevõtet mille aktsiad on viimase; 3
kuu jooksul mitmekordistunud; Näi­teks
võib tuua: WindfaH mille ma­dalseis
oli 12f- tõustes Sl.25-le, Cbld-jund
60e;pealt S3;60-le ja Gulfream
mis on toonud 6-kordse kasu. Ostmi­se
ja müügi juures- tuleb aga teada
.õiget aega, et üllatustest hoiduda.
Selline mängimine ei ole küll kõige
kindlam viis -raha tegemiseks, aga
näitab et: ka praegu veel on võimalik
Kanadas rikkaks saada kui juletak­se
riskida. ;•;• '
rahas on: Saksamaa', Austraalia ja
Hispaania. Mumm's vahuveini firma.
Prantsusmaal, mis on Kanada tun­tud
viifiätööstuse Seagrami osakond,
müüb; oma tooted Kanadasse ainult
Prantsuse frankide vastu.
' : , . : • ; •
Peagu igaüks, on saanud midagi
mis tuuakse .koju tellimata, nagu
See on Kanada
RUTH GORDON
:; X C A N A D I A N . . . S C E N E ) R i d e au
Hall on kindralküberneri ametlik re­sidents
ja asub 36 suure puu varjus.
Need puud on istutatud.mitmesugus­te
kõrgete' riigikülaliste poolt. Mõ­ned
nendest puudest on päris hiigla­sed,
nende juured, ulatuvad tagasi
üle 70. aasta läbi kanada ajaloo. Nen­de
püüde hulgas on puid, mis on is­tutatud
kuningas George. VI, Haile
Selassie — Etioopia kuningas— ja
jõulukaardid, creditkaardid ja igasu-|Inglisihaa peaminister Stanley Bald-gust
krigu-krabu mida leiame kas-wini poolt aastal 1930. Teised puud
kirjakastist või ukse taha asetatuna.
Tekib.küsimus, kas neid endale ka­sutamiseks
jättes oleme nende; eest
kohustatud tasuma. .Ontario Consu-m.
er Protection Act selgitab olukor­ra
mitte tellitud artiklite'kohta. Kui
isik pole temale, toodud või jäetud
asju tellinud, ei saa teda vastutusele
võtta või nõuda tasumist nende ka­sutamise
korral.
Sellega võib isik kellele need too­dud
vabalt kasutada -ilma et tal
maksta tarvitseks. Seal oh üks
erand: kui saate ilma, et avalduse
oleksite teinud, mingisuguse Credit
kaardi, võite selle endale pidada, aga
kui' ostate midagi selle kaardiga, tu­leb
kauba ja kaardiga koos käivad
lisamaksud tasuda. Kui te ei kavat­se
seda käsutada, hävitage, et see ei
satu . kellegi teise valdusse, millisel
juhul, olete jällegi vastutav. On juh­tumeid
olnud kus. koju. jõudes on
leitud, et; ära. oleku jooksul on uus
alumiinium uks pandud; vana ase­mel.
.Tegemist on -olnud tööliste ek­situsega,
kes selle oleksid pidanud
instaieerimä. kusagile mujale- Kom­panii
ei saa selle maksmist;nõuda,
kuid võib ta selle äräVvõtta/ kuid
peab vana ukse tagasi panema —
üldse kõik samasse olukorda tegema
kui oli- see varem, vastasel korral
võite kahjutasu nõuda.
Sageli, on juhtunud, et hooletuse
tõttu vale maja paak on kütteõliga
taidetud. Selle eest maksta ei'ole va­ja
ja vaevalt. õlikompanii seda tüh­jaks
pumpama tuleb. Kõige selle
kaitseks on Ontarios Consumers pro­tection
Act., Seetion #46.
-r''-" •H.-Kivi ^
KANADA DOLLAREID.:EI.;;'.
TAHETA ;
Nende riikide, arv on tõusnud kes
tahavad oma alkohoolsete jookide
eest saada stabiilset valuutat — ja ei
võta Kanada dollareid.
, Alkohoolsete jookidega varusta­jad
9-riigist ei võta'vastu Kanada
dollareid Ontario viinamonopolilt
alates; möödunud aastast. Isegi Bul­gaaria
müüb ainult Shveitsi franki­de
eest;
Kogusummas on nüüd 15 riiki kel­lele
tuleb maksta;välisvaluutas. On
jällegi on õrnad võsud, nagu näiteks
see, mille istutas 1978. a. Hollandi,
printsess Margreit. : Kõik, Rideau
Halli istutatud puud on kanada pä­ritoluga,
nad on hoolikalt valitud ja .
nende tervise ja heaolu eest hoolitse- :
takse hästi.-Puud on istutatud pai­kadesse,
kus nad Rideau Halli kü­lastajaile
hästi nähtavad on.
Puid on istutanud veel mitmed en­dised
Ühendriikide presidendid nagu
John F. Kennedv, Richard Nixon ja
Harry Truman. Hollandi kuningan­na
Juliana poolt istutatud puu on 27.
aastat vana ja kuningnna Elizabeth
istutas oma puu 1977.a.
Ontario peaminister William Da-'
vis külastab septembris Euroopat, et
isiklikult uurida* sealset eksporttur-gu
ja võimalusi kanada kaupade tu-rustamiseks.
Oma kahenädalalise kü-.
lastusel kestel läheb Davis Belmumi,
Hollandi, Kreekasse ja Inglisihaale.
Belgias on tal ette. nähtud löntch ku­ningas
Baudouiniga ja ta kõneleb
Antwerpeni Kaubanduskojas,- samu­ti
peab ta ettekande Rotterdami •
Kaub.anduskojas, Kreeka Kauban­duskojas
ja Inglismaal peab ta kõne
Canada-United Kinsdomi Chamber-
'is. • -. " : •;
Ed Tchorzweski, Saskatchcwani
Teemantjuubli komitee esimees, te-
,gi teatavaks, et provints/ tähistab
oma juubeliaastat 1980. aastal hiigel-platvormiga,
mis ön 10.4 meetrit
pikk ja külastab juubeliaasta puhul
IdarKanadat. Saskatchewan - pühit­seb
teemantjuLibelit Kanadaga ühi­nemise
mälestuseks. "••-.••••' " • -
•Asjaarmastajad ja elukutselised
lavakunstnikud, kes on 18 aastat va-nad
või vanemad, on palutud osa võt-
Ministry of State'ile ja. asjast huvita-1 järsi jäänud ainult 5 Ontariot varus
tud: gruppidel, tuleks pöörduda, tema tavat riiki,kes veel Kanada dollari
poole lähema informatsiooni,saami- vastu võtavad:\ Kreeka, Hollandi,
seks. ;"•'!/ Unsari, Portugal ja Nõukogude Liit.
' "...'.':-'• -: -A. N. ' Riisid kes eelistavad maksmist oma
tab oma sisetegevust ävakoondusega
27. septembril kell 7 õhtul Eesti Ma­jas;
Uusi tüdrukuid alates 7-st elu­aastast
võetakse ..vastu' kõikidesse
rühmadesse., Informatsiooniks helis­tada
hellakeste- osas — Astrid Jõgi
(päeval .653-7815 või õhtul 487-2094),
gaidide ja vänemgäidide osas Margot
Nortmaa: (759-7230). HeHakeste koon­dused
toimuvad edaspidi laupäeviti
Eesti Majas noorteruumis kell 9.30
kuni kell 12.00.
JAAN ALMER
Teeiaie uusi ja parandame vanu, sjt
siüti suvilate katuseid.
Helistada tel. 699-5295
nalisti saavad 2,000-dollari suurused
stipendiumid kuna kuus finalisti saa-väd
eelmainitud . summale i veel li­saks
5,000 dollarit Kõik finalistid
esinevad CBC eriprorgammides. Soo­viavaldusi
võib saada kirjalikult
järgmisel aadressil: duMaurier
Search for Stars, P.O. Box 27, Dun-das
Street West, Toronto, Ontario
M5G 1Z6.
sfo Mi|tiiQ| Fund Ltd.
14. sept. aktsia hind $9.50
King Street West, Süite 1900,
Toronto M5H3M1 - tel. 364-1131
õhtul tel. 925-6812
„Meie Elu"
40 au
w
23. augi
RibbentropJ
mi rahvussl
de lepingut]
mid 40 aastl
Järgnen
tust ja osi
dokumenti(
28. s ep te ij
ti kahe lej
avalik dekll
et asjaosalj
•kuupäeval
pingu, mis|
•leemid seo>
semi sega.
kestvaks rai
lepihglased
nib kõigi rai
lõpetada sel
.ja prantslajl
; Lepinglas
sõbralike ril
vat ühiselt
kult varsti
pas. Kui ag]
litsuste püül
lemüsteta, |
ct Inglisma;
Uitavad sõjJ
Saksa ja' Vi
läbirääkimia
"de astumisel
pi Molötovi
olid koosta!
tahtsid, jättil
sus on ka -v
T.ääneriikkkj
Sama ai lil
109 on aval
salajane, kii
kirjaga, :adr|
kui N. Liidi
kirjad kinni)
lil Berliini
kaubalepingl
•sept. laiend]
Liit hakkas
toormaterjal
sub seller ee.1
ga, .
Salajane
eelmises laüfl
gut ja leeb
Saksamaa trl
elustatud i koi
sia, Lemberi
nide kaudu
lutatud alad)
. vahetust Ira!
r ge-Ida riikid|
kohustatud
liilNlllllllllllllllillllf
Üleski
KOI
GEISLIl
letud ajaleh(
Teise Maailnl
inimõiguste jj
ses pealkirja
,,40:aasatt
Teine Maail
olid. kokku 1
kuks Poola
marssis Sak
ja 17. septev
mee Ida-Po(j]
.Detsembris
kest Soomel,
ti Leedu, Lä
pidi Rumeeni
Bessaraabia
31. (jktoobi
Lyude välism
seisukoha olu
'„Üks kiire lö
Saksa/armee
ja midagi ei
snille'i rahul
. eksistents raj
mus te ai las li
Saksamaa ja,
vahel Euröop
samäa püüdl
saille'i ahelad
nenud. prae-
Edasi seletasl
1940: „Kuna ]
mast Inglism;
perialisllikü p|
maa vastu, on|
Liidu vastu vj
kult on väike]
yid ainult va
tide käes."
Meie näeme
ka
praegu teoj
oma ,,võithd
tuntud meet]
ni!" järgi.
See pole uus
aastat pärast
.kommunism vi
maailmast.
Vastavalt nõ|
duse artikkel