Meie Elu = Our life, January 16, 1986

              /
NELIAPÄEVAL, 16. JAANUARIL - THURSDAY, JANUARY 16. „Meie Elu" nr. 3 (1872) 1986
KIRIKLIKKE
TEATEID
Sündinud 4. septembril 1930 Kihnu saarel
Torontos
poeg JUHAM
Hütar ANNE
EELK tORONTO VANA-ANDRESE
KOGUDUS
383 Järvis St. Toronto, Omi
M5B 2C7
öp. Udo Petersoo
3714 Beechollow Cres.,
Mississauga, Ont. L4Y 3T2
Tel. 624-6128 või 625-5930
kirikus 923>.5l72
Organist pr. Asta MiU
Koorijuht pr. Asta Ballstadt
Pühapäeval; 19. jaanuaril kell 11
hm. E.V! presidendi Konstantin Päts'i
30-dät surma aastapäeva tähistav JU­MALATEENISTUS.
Pühapäeval, 26. jaanuaril kell 4 p.l.
i.Musica Divina" KIRIKUKONT­SERT
- Lembit Avessoni juhatusel.
Pühapäeval, 2. veebruaril kell 11
hm. pühapäevane JUMALATEE­NISTUS.
Pärast jumalateenistust ko­guduse
täiskogu koosolek.
ijou°
lupuu toimus reedel, 13. dets. ko­guduse
saalis. Kuigi ilm rahvako­gunemiseks
päris soodus polnud,
hakkas pidulisi kohale jõudma ju­ba
üsna varakult ja peo alguseks
piid istmed daamide poolt rikkali­kult
kaetud laudade ümber võetud.
Tervitusega kokkutulnuile avas
koosviibimise klubi esimees, pr. Jo­hanna
Toomp. Õpetaja H. Laaneots
juhatas sisse koosviibimise, meenu­tades
palves jõulupühade üle­maailmset
loomust ja tänas Jumalat
armu eest,mis eriti meile ja teistele
eestlastele üle maailma on osaks saa­nud
ja palus seda õnnistust ka tule­vikuks,
eriti neileV,kes elavad seal,
kus on meie rahva põline kodu. Ta
lõpetas palvega, e^ k^ tänane koos­viibimine
Jumala meelepäraseks ku­juneks
ja kõigile osavõjtiatele Õnnis­tuseks
oleks.
järgnes evangeeliumi lugemine pr.
L. Oja poolt, kes kandis ette kirja-kohad
Jeesuse tuleku ennustustest,
mispeale koosolijad laulsid pr. L.
Oderi klaverisaatel kaks koraali,
,,Tänu olgu Jumalal'...'' ja „ 0 h sa
õnnistav.-.."
Edasi pr. E. Tomsen luges kirjako-ha
Kristuse sünniloost, millele järg­nes
ühiselt lauldud ,,Ma tulen tae­v
a s t . ; ,
Seepeale ph D. Muru laulis pr. L.
Oderi klaverisaatel„Püha öö ..."
Eeskavalise osa lõpulfs pr. J. Too­me
kandis ette arutluse Jeesuse ole­musest,
kus ta üksikasjalikult val­gustas
Tema inimlikkude ja jumalik­kude
om-apärade sünteesi.
Õhtu ülejäänud osa klilges ühiseh
.koraale lauldes,jõuluhõrke nautides
ja elavas omavahelises vestluses am­muste
ja vähem-ammust^ tuttavate ja
sõprade vahel, jõulupühade vaimus.
Publik, mis juba järgmisel päeval
sama''jõulupuu juurde kogunes, ei'
saanud oma v^anuse poolest kuidagi
eelmise päeva jõulupuulistega võis­telda,
kuid selle asemel oli neis ilm­selt
rohkem hoogu, vaimustust ja
ülekeevat elurõõmu. Seekordne jõu­lupuu
oli määratud kõigile Montreali
eesti noortele, kes sellest osa võtta
soovisid, eriti aga kiriku juures eesti­keelset
õpetust saajaile nii lasteaia,
pühapäevakooli, kui täienduskooli
tasemel.
Seejõulupuu-pidu algas ühise lau­luga
„Ma tulen taevast ülevalt..."
Jõuluevangeeliumi luges kooli õpeta­ja,
pr. Tiiu Põldmaa, millele järgnes
ühine„Püha öö 1 . . " laulmine.
Sellele järgnevale päevakohasele
palvusele õp. H. Laaneotsa poolt
lauldi ühiselt nii eestikeelseis kui ka
ingliskeelseis kodudes mõistetavat
laulu, ,,Joy to the world.,."
- Sealt peale võtsid noored kavatäit-mise
eneste peale. Esimeseks palaks
oli täienduskooli koorilaul. Lauldi
„Et tulge oh lapsed..." ja „ 0 h jõu­lupuu..."
Järgnes hästi äraõpitud klaveripa­la
Veronika Poola väledate näppude
alt. Edasi kuuldi deklamatsiooni
„Jõulu eel.. ."kolme ulja noormehe,
Mark Altosaare, Oskar Ehaste ja Ju­han
Nurmbergi esituses. /
Seepeale kandis Eva Altosaar la­dusalt
ette kaks klaveripala, mis kuu­lajaskonna
poolt soojalt vastu võe-
Eeskava ,,suurlavastuseks" kuju­nes
jõulunäidend ,,Väike kuuseke­ne",
mille ettekandmisel kõik õpila­sed
osalesid, igaüks oma parimat
välja pannes. Näidend, mida kooli
õppejõud, prouad Tiiu Põldmaa ja
Katrin Heyduck juhatasid, pakkus
vaatajaskonnale sellist kaasakisku­valt
meeltülendavat elamust, mis iga
lapsevanema südame rõõmsamalt
tuksuma pani; •
Nagu loota võis, ei saanud selliselt
sündmuselt puududa ka jõuluvana,
kellel kõigi laste jaoks kingid kaasas
olid, millede omandamiseks neil sal­me
tuli ütelda. Sellele tingimusele
pidid alluma ka koolide õppejõud,
kaasa arvatud täienduskooli juhata­ja,
pr. Hilja Teose.
Kust see jõuluvana tuli, või kuhu ta
läks, kui teda lauluga ära saadeti, see
jäi lastel lahtimõistatamata, mõnede
täiskasvanute arvates võinuks selle­le
küsimusele aga vastust anda Eesti
Seltsi esimees, R. Leitham.
\ " ^' • • -ts- ' '
Õhukaitset
Aasta ees kukkus „eksinud ja vä­sinud"
N. Liidu üks „missileid"
Põhja-Soome territooriumile Inari
järve jääle, See juhtus 28. detsem­bril,
1984.a., mis äratas kogu maail­mas
suurt tähelepanu. Venelased
vabandasid kuidagi seda juhtumit
Norra ja Soome valitsuste ees, ku­na
„missil" oli läbistanud ka Norra
õhuruumi. Näis tookord, et Norra
kaitsejõud— millised on koostöös
NATO-ga, olid koheselt teadlikud
missili ülelennust, seda aga vähe
soomlased, — või vaikisid nai
„heaks läbisaamiseks" suure naab­riga,
kellel Soome Lapimaast
kirde-idasse on määratu suured
laevastiku, õhujõudude j.t. baasid.
Missili koristamise kulude arvel
makseti koos kahjutasuga Soomele
teadmata summa.
Soome välisministeeriumi esin­daja
seletusel on Soome kaitsejõud
vahepeal täiendanud oma Põhja-
Soome radarijaamade võrku, sa­muti
suurendanud polaarjoonel
asuvas Rovaniemis asuvat õhujõu­dude
baasi. Rovaniemi, kus on um­bes
25 tuhat elanikku, asub Helsin­gist
üle seitsmesaja kilomeetri
põhja suunas. Seal on Soome põh-japiirkonna
(Lapimaa) sõjalise juh­timise
peakorter, rügemendi suu­rune
väeosa, eskadrill lennuväge
j.m., milliseid nüüd täiendati.
EELK PEETRI KOGUDUS
817 Mt. Pleasant Rd., Toronto,
Ontario M4P 2Ll
Praost Andres Taul. Tel.483-4103
Kantselei tel. 483-5847
Õpetaja Edgar Heinsoo
Tel. kodus 283-9387
Tel. kirikus 483-6848
Organist dr. Roman Toi
JUMALATEENISTUS pühapäe­val,
19. jaanuaril kell 11 hommikul.
Pühapäevakool, Leeritund.
. Kohe pärast jumalateenistust nais-ringi
korraldusel LAUDKONNA-VESTLUS
„Reumaatilised ja artrii-tilised
valud", laudkonnas dr. Reet
Vanaselja, dr. Jaan Reitav ja ma^s-saazh
terapist Leili Terts. Kohvilaud.
Pääse $4.00.
Õ P E T A J A T E K Õ N E T U N N I D kol­mapäeviti
kl. 9.30-12 hommikul ja
neljapäeviti k l . 6-8 õhtul.
KANTSELEITUNNID teisipäevi­ti
kl. 10 h.-6 p.l. ja neljapäeviti kl.
12-3 päeval.
TORONTO EESTI EV. LUT. USU .
KOLM AINU KOGUDUS
Kirik: 619 Sherbourne St., Toronto
Sherbourne allmaaraudteejaam on
kiriku kõrval.
Õp. 0. Gnadenteich
112 Fallingbrook Rd., Scarborough
Ontario
Tel. 698-7977 või/766.7853
kantseleis 921-9417
Pühapäeval,. 19. jaanuaril on JU­MALATEENISTUS
kell 1.30 p.l.
Järgneb koguduse nõukogu koosolek.
ÕPETAJA K Õ N E T U N N I D on iga
kuu teisel esmaspäeval kell 6—8-ni
kiriku kantseleis, telefon 921-9417.
TORONTO EELK JAKOBI '
KOGUDUS
Kirik: Redeemer Lut. Kirikp
Bloor & Indian
Iga uus „MEIE ELU" tellija aitab
sa sisukamale ajalehele.
m
PARIMAD AUTOD
PARIM GARANTII
PARIMAD OSTUD •
298-7600, kodus 498-8337
SCARBOROTOWN
DODGE & CHRYSLER LTD.
4960 Sheppard Ave, £.
Scarboroügh
Linas Kbjelis
uutes ülesannetes
WASHINGTON - Linas Kojelis,
kes on töötanud president Reagani
assistendina välissuhete osas Valges
Majas (Office of Public Liai^n), kõr­gendati
presidendi eriliseks abiliseks
välispoliitika alal (Special Assistant
to.Presijlent Reagan in Foreign Af-fairs).
Linas Kojelis on sündinud Santa
Monicas Kalifornias leedulastest ak­tivistide
perekonda ning võtnud va­bariiklaste
partei tegevusest osa juba
noorena. Tema eriala ülikoolis UC-LA
(University of California Los An-geles]
oli poliitilised teadused.
Linas Kojelis on töötanud varem
Pentagonis. Kohe pärast uude ame­tisse
astumist kutsuti Balti Vabadus­liidu
esimees Avo Piirisild erilisele
kohtumisele president Reaganiga
Valgesse Majja; Järgmisel päeval oli
presidendil kokkusaamine kiriku
esindajatega, nende seas kaks leedu
vaimulikku. Balti Vabadusliit ja eriti
Avo Piirisild kutsus ülemaaliselt
eestlasi üles kirjutama kirju Valgesse
Majja soovitades Linas Kojelist tema
eelmisele kohale.
ilti!li!lltili!illiiillillilliilliiliiilllllllllitllll!lillilllllllililllU
KUHU MINNA?
® Pühap., 12.-26. jaan. Ruth Tui-ving'u
kunstinäitus Ukraina Gana-dian
Art Foundation'i ruumes, 2110
A Bloor St. W.
® Neljap., 16. jaan. Pensionäride
Klubi Pärastlõuna-kohv Eesti Ma­jas
algusega kl. 2 p.
©Pühap., 19. jaan.„Tartlaste Pä­rastlõuna"
Eesti Majas algusega k l.
3 p.
® Pühap., 19. jaan. Konstantin
Pätsi 30. sufma-aastapäeva tähis­tav
jumalateenistus „Vana-Andrese
kirikus algusega k l 11 h.
® Pühap., 19. jaan. laudkonnavest-lus
„Reumaatilised ja artriitilised
valud" pärast jumalateenistust
Peetri kiriku saalis.
® Laup., 25. jaan. Balti Veteranide
Gorpuse ja Eesti Võitlejate Ühingu
aastapäeva pidu Eesti Majas algu-sega
kl. (S.30 õ.
9 Pühap., 26. jaan. Talihari '86
Eesti Majas algusega kl. 3 p.
• Reedel, 31. jaan. Põhja-Beacon'i
rannapidu Tartu Gollege'i§ alguse­ga
kl. 8 õ.
• Laup., 1. veebr, saarlaste 30. juu­beliaasta
küünlapäeva pidu Eesti
Majas algusega kl. 7 õ.
d Pühap., 2. märtsil noorte solisti-de
kontsert Eesti Majas algusega
kl. 3 p.l
illi9llli!9llliillililiilillill!llliillllilllilillllllllll!llin
Õp. T. Nõmmik
501 Davisville Ave., Toronto M4S 1J2
Tel.: 483-2478 Ja 1-527-0410
Pühapäeval, 19. jaanuaril kell 17.00
JUMALATEENISTUS Ja PÜHA­PÄEVAKOOL.
ÕPETAJA KÕNETUNNID: igal
neljapäeval kell 18.00—19.30 omas
kodus 501 Davisville Ave., Toronto,
ning iga esmaspäeval kell 18.00—
vl9.00 Hamiltoni kiriklas, 3 Maple-side
Ave., Hamilton, tel. 527-0410."
TORONTO EESTT BAPTISTI
KOGUDUS
883 Broadview Ave.
Juti. Kaljo Raid
16 Bards Walkway, Willowdak,
Ontario M2J 4T9
Igapäevast leiba anna
meile o o d )
Vestlus vana möldriga
Eestlased nimetavad leivaks ta­valiselt
rukkileiba, mis on aasta­sadu
meie rahva algtoiduks olnud.
Eesti pagarid välismaal küpseta­vad
leiba suure eduga ja isegi m õ ­ningad
perenaised on hakanud ko­dus
leiba küpsetama, mida vanasti
iga taluperenaine oskas teha.
• Vestlesime Arnold Rackfeldfiga,
kes Eestis oli mölder.
Vanasõna ütleb, et käsi peseb kätt.
Talumehel on möldrit vaja, ja möldril
talumeest. Samuti on perenaistel ja
pagaritel mõlemit vaja, nii.möldrit
kui põllumeest. Siiski moodsal ajal
nii mõnigi amet hakkab kaduma.
VESKID
Arnold Rackfeldt sündis 14. märt­sil
1901 Järvamaal Ambla alevikus
umbes 13 km Tapalt. Juba 15-aasta-sena
oli suvel kodu lähedal vesives­kil
tööl. 1917.a. rentis noor Arnold
onu abiga tuuleveski Ambla, kuna ta
ise oli liiga noor, et lepingut sõlmida.
Veskeid on mitmet laadi: käsives-ki,
tuuleveski; vesiveski ja mootor-veski.
Tuuleveskil on tiivad ja pur­jed,
mis on puldanist; kui tuul on
liigne, tuleb neid vähendada. Veski
tiivad käivad ringi, mis annavad jõu
püstvõlvile, mis omakorda paneb
veskikivid käima.
Kivid on kahte sorti: põllukivi ja
naksus smirgel (smürgelkivi), mis on
segatud tulekiviga ja valatud umbes 5
tolli paksuselt põllukivi külge, läbi­mõõt
umbes 5 jalga. Üks kivi peal,
teine all. Vaikse ilmaga oli veski
seisus. Eriti suvel oli seda vahel paar
nädalat. Kui aga oli tuul, tuli mõni­kord
öö läbi tööd teha.
Aasta pärast kaitseväeteenistust
sai Arnold R. möldriks uude veskisse
Amblas, mis oli mootorveski 3 paari
kividega.
Neli tähtsamat vilja olid Eestis ru­kis,
nisu, oder ja kaer. Rukkijahust
teeb mölder kas jämejahu või rukki­püüli
(siidisõela jahu). Nisust, nisu­püüli,
sepikujahu. Odrast tangu,
krüupe, sõelajahu, millest perenai­sed
vanasti tegid odrajahuputru ja ka
odrakaraskit; odrajahu kutsuti ka
veel ülesõelajahuks.
Nagu mölder seletas, tuHtalumees
sisse, ütles et minia tuli majja ja
soovib saad ülesõelajahu; mölder
vastas, et mis minia see ikka on, see
on ju tulija, tuleb su perekonda. Sa­muti
ütles, et ülesõelajahu ma sulle
teha ei saa, aga läbisõelajahu saan
küll teha. Rahvas aga kutsus seda
ülesõelajahuks. Kaerast saab kiisli-jahu
(millest perenaised tegid kaera­kilel
või kiislit), loomajahu, kaera-tangu,
millest sai ka kaerahelbeid.
Viljade ümber on kest ja kui vili
on puhastatud, siis nimetati seda
kroovitud viljaks, mis andis paremat
jahu.
Suurem osa veskeid on kolmekord­sed.
Kõige ülemine kord veskil on
^VABADUSE KUULUTUS"
RAADIOSAATED IGAL
PÜHAPÄEVAL
kell 3-3.30 p.l.
Pühapäeval, 19. jaanuaril kell 10.15
h. PÜHAPÄEVAKOOL täiskasva­nutele
ja noortele, kell 11 lastele.
Kell 11 h. JUMALATEENISTUS,
kõne K. Raid, naistrio. Kell 5 õ.
koguduse liikmete OSADUSKOOS-OLEK.
TORONTO EMMANUELI
EVANGEELNE KOGUDUS
21 Swanwick Ave.
Tel. 698-5645
{utlustaja Allan Laur
72 Appleby Gres.,
Markham, Ontario L3R
Tel. 477-6248
r Pühapäeval, 19. jaanuaril kell 2 p.l.
PÜHAPÄEVAKOOL lastele ja PIIB-LIKOOL
täiskasvanuile. Kell 3 p.l.
JUMALATEEN;ISTUS. Allan Laur
ja Jaanus Kärner, Laulavad Ülo Lind-ström
ja Raul Pumber. (Buss Eesti
Kodust kell 1.15 p.l.). Kell 6 õhtul
ingliskeelne JUMALATEENISTUS.
Kõneleb Illi Coroana Californiast ja
osalevad noored Pickeringi nelipühi
kogudusest.
Teisipäeval, 21. jaanuaril kell 11
hommikul pensionäride ja vabade
PALVEKOOSOLEK. "
Kolmapäeval, 22. jaanuaril kell 7
õhtul P A L V E Õ H T U .
Laupäeval, 25. jaanuaril kell 6 õh­tul
KOGUDUSE AASTA-PEAKOOS-OLEK.
S. K A NE
MATUSEMAJA
uus ASUKOHT
6150 Yonge Sit.
GöulcJing Ave., lõunapool Steeles)
Arnold Rackfeldt 1946.
221-1159
EESTI VABAKOGUDUS
TORONTOS
20 ThorncUffe Ave. Tel. 463-6223
Jutlustaja E. Saraoja
Kirik: 562 Jonea Ave. Tel. 461-2077
Pühapäeval, 19. jaanuaril kell 11 h.
JUMALATEENISTUS, teenib E. Sa­raoja."
Laulu ettekandeid.
Kolmapäeval, 22. jaanuaril kell 6
õ. PIIBLI-PALVETUND ainel: Jee­sus
Getsemani aias.
Pühapäeval, 26. jaanuaril kell l l h .
JUMALATEENISTUS, teenib E. Sa­raoja.
Kolmapäeval, 29. jaanuaril kell 6
õ. PIIBLI-PALVETUND ainel: Jee­suse
vangistamine.
tagavarakolu, kust lastakse terad ki-vipealsesse
kolusse, kus on liikuv
kastikene — nimega veskiking. Kivi
tõrs on kivi ümber, 5-tollise vahega.
Kivide vahelt viskab jahu välja, mis
omakorda läheb torupidi alla kotti.
Kivi on põrandalt umbes 6 jalga.
Lihtne rukkijahu läks läbi ühe paari
kivide,
Arnold R. kõige kiirem päev möld­rina
oli 7G-le talumehele vilja jahva­tamine.
MASINAD AMEERIKAST
Onu Aleksander Silm ja vend Otto-mar
olid juba Buffalos, USA-s ja
soovisid ehitada Amblasse veski
koos Arnoldiga. Veski ehitamine al­gas
1929.a. ja nimetati „Overland
Silm & Co". Viljaveskil ja jahuveskil,
kus oli 2 diiselmootorit, ei olnud kive,
vaid Ameerikast saadetud masinad.
Eestis oli neil esiniene masin
,,Papec" USA-st, mis oli vilja ja ka
heinajahu jahvataja, mida söödeti
sugusigadele ja peekonile.
Samuti hakkas siis mölder nisu­teri
niisutama, mis käis nii, et talu­mees
pidi kuiva nisu tooma, mis oli
vaja kroovida. Siis kroovitud vili
jooksis tigusse ja niisutajasse samal
ajak Siis siidisõeltesse ja sealt sile-valtsidesse
kuni oli küllalt peenike.
Jahu omakorda jagunes mitmeks
sordiks: esimene sort — kõige val­gem
jahu, teine sort — natuke tume­dam.
Siidisõelad jaotusid sortideks,
sealt tuli ka manna.
Küi onu A. Silm saabus Ameeri­kast
Amblasse, siis koos ehitasid nad
ka saeveski.
Hiljem Arnold R. läks Läänemaa­le,
Haapsalust 15 km. Ostis seal 1934.
a. talu ja jahuveski nimega ,,Räägu
jahuveski, vennad Rackfeldtid".
Veskil oli soome mootor BMW ja
töötas 2 paari kividega. Peale selle oli
veskil veel sorteerija (triöör), püüli-valsik
ja siidi-plaansihter ning kruu-bimasin.
Veskis oli 3 kuni 4 meest
kiirel ajal tööl, alaliselt oli 2 meest,
Peale veskitöö oli A.R.'l veel talutöö
ja oli kordi, kus 3 ööd-päeva oli
vahetpidamata tööl.
Mölder A. Rackfeldt ostis selle
talu koos veskiga 1.700.000, marga
eest, jäädes võlga,kuid 9.a. hiljem oli
kõik tasa. .
MÖLDRIST SAI KANGUR
Nagu paljudel kaaseestlastel, oli
käes põgenemise aeg ja 20. sept. 1944
pidid kõik maise vara jätma. Nii asus
ka A.R. perega paadile, mis viis
Vormsi saarele, sealt Hiiumaale ja
Kuressaares said saksa laevale
„Nordstern".6. okt. 1944 allveelaeva
torpeedo tabas laeva, kus abikaasa
Hilda (sünd. Ruthe) ja 3 last (2 tütari
ja poeg) koos 300 eestlasega hukku­sid;
53 inimest pääses,nende hulgas
ka mölderA. Rackfeldt, kelle jalg oli
põlvest murdunud.
A.R. on elanud 31/2 a. Saksamaal,
4 a. Inglismaal ning 1951.a. alates
Kanadas. Ta ütleb: „ 0 n elus kanna­tusi
olnud palju, kuid Jumala armuga
on kõigist neist üle saadud."
Möldrihärra on juba 84.a, vana ja
on saanud omaler 1946.aastal elu­kaaslase
Heli(endi[ie Jürgenson). Vä­lismaal
on ta pidanud õppima kangu-ri
ametit ja füüsilist tööd teinud kuni
69. eluaastani.
Oli meeldiv vana möldriga vestel­da
ja kuulda tööst, mis on kindlasti
paljudele võõras. Paljuks teab linna­inimene,
kui ta jahukoti ostab, kui­das
see poeriiulile on saanud. Vahest
tuletab see mõnelegi meelde, kui isa
või vanaisaga sai veskile mindud, või,
mõni noor onhuvitatud.kuhias omal
ajal Eestis terast sai jahu.
MAI JÄRVE
,,MEIEELU'V
esindaja
Vancouveris on
¥ALLY JOHANSON
(604}684-9911