Meie Elu = Our life, May 15, 1986

              ma
Y4li
'äiendus-
5ei.;'
f. Haamer
need pere-
[vanaemad,
kasvadata
|ks eestlas-koolipäe-
|tas, seletas
lugemises,
Eesti aja-
J. Aega jät­ka
emad^-
illas või v^-
i, kespüüa-emakeeles
; /•••i...•
|itsku,tänu-es
hislauJuna.
jjä memme-
Ih, õpilased:
lask, Kristi
'lina Rand,
lessikä Sep-
Isterblpm ja
leklameeris
iloomingut,
auhinnaga
Mart Kai­lt
Toomas
ipist Ingrid
:äks grena-ja
hoolega
[Teda saatis
le Reikmani
jrisc^sa V k l ;
dia" esitas
äkis mulle
ärõivais VI
Maaja Lei-aimi
Peteri
d mei.sterli-
.. Kathryn
id N. Anto-
. Crestoni
. Jvanovici
eakama t&l
sile manas.
SiinaKase-võin^
lejailt.
dv Vaheldu-is,
'pallide,
[idega täien-ilia
Covan,
:in Marley,
lamat, Tiina
ja Käylene
|ki esinejaid
•lans Lupp.
leile õnne ja
lisel eestea^s
Ipred ütlesid
lisega laval,
ikapm ja kõ-röiisiõite
tä-,
leie hümni,
kiidussõriu
ui ka korral-
LEIVAT
,15. MAIL , MAY
cieiiGe Geiitre saab
itimine
11)054
iv716
^28. apnllil teatas Ontario peami­nister
David Peterson Ontario
Science Centre'ile antava suure
toetuse: järgmise kahe aasta eriku-lutusieks
on Science Centre'ile
määratud üle 8 miljoni dollari.
Läbikäigukuludeks on ette nähtud
igi 4 miljonit dollarit, tõstes senist
üha rohkem õigustust annab. Arhii- "«elarvet38% võrra. 4.1 miljonit dolla^
vi, mis 15 a. vana, hing'ja juhataja dr.
Endel Aruja lisab, et arMiv Instituudi
juures on loomulik. Mi^Instituut see
oleks ilma kultuurilise varamuta.
Üheks teise arhiivi loiamise motii-m^'
f^!^fm^mwf^^^^^ te ja akadeemiliste organisatsioonide „
W}^mkf^^ffM tegevusega, mis ka sealsele.arhiivile "^^^ miljonit dollarit, tõstes senist
rit antakse parandustöödeks ja üldi­seks
korrastuseks.
..Hindame Ontario Science Cen-tre'i
saavutuste kõrget taset ja-tulevi­ku
väljapaistvaid eeldusi", ütles pea-yiks
oli aga ka keskorganisatsiooni niimster.,,Keskusel on tähtis osa
poliitilise kontrolli kartes. Teaduslik Ontario elanike hariduses ja arusaa-käsitlusviis
eeldab igasuguste allika­te
kasutamist kaalukate järelduste
tegemiseks.
Tartu Instituudi arhiivi võiks oma
sisult EKN-i paralleelarhiiviks nime­tada.
Ka siin on eesti ajjalehed, aja­kirjad,
kirjandus, inimeste eraarhii-vid,
kollektsioonid vms. Ka siin on
haruldasi raamatuid ja dokumente.
ELK suulise ajaloo helilindid on siin
ja 350 Eckville Eesti Seltsi vanemat
raamatut. Väljalõiked ingliskeelsest
ajakirjandusest on huvitavad. Kahju
mises teaduslikest printsiipidest ja
mõistetest. Ontariot ootab tulevik,:
kus domineerivad teadus, tehnoloo­gia
ja uuendused."
Meedia vastuvõtul viibisid peale
peaministri veel Onta^rio kodakond-. ^
suse ja kultuuriminister dr. Lily .
Munro, valitsusteeninduse minister
Elinor Caplan ja Ontario Science
Centre'i juhatuse esimees George A.
Cohon.
Minister Munro avaldas lootust, et
Arhiivide juhatajad dr. Endel Aruja ja Richard Antik; Foto-R. Kreem
tulevikus kujuneb Ontario Science
vaTd/et seda süstemaatiliselt tehtud Centre senisest veelgi tähtsamaks
pole. Arhiiv on vastu võtnud asju, hariduse ja turismi alal ning rahvus-mida
eraalgatuslikus korras-tehtud, vaheliste näituste korraldamisel.
Samaaegselt tegi kultuuriminister \
EUUMIPUUDUS teatavaks nelja uue liikme määra-
Mitmeid duplikaate üksikasjadest mise Teaduskeskuse juhatusse, nen-on
mõlemal arhiivil. Ka Tartu arhiiv ^^^^ ka CBC televisioonisaateist
on asju täis, kuigi mitte sellises ula- tuntud jaapani päritoluga teadlane
tuses kui E. Majas" olpv arhiiv. Aga D^vid Suzuki.
Gustav Suitsu viimase luuletus- noldTonska, AntonKasemets, Alek-kogu
pealkirjaks oli „Kpik on kok- sander Kütt, Johanna Pats, Hanno
ku unenägu".. Kui meie põgenike- Kompus, Artur Ekbaum jne. Fotosid
põlvkond vabaduses on kõndimas on arhiivis külluses, kuid kahjuks on
oma viimast aastakümmet eesti elu see osakond , korraldamata ja aja
domineeriva jõuna, siis neile tehtu
muutub varsti mõisteks: Kõik on
kokku ajalugu. ^
Tänu Eesti Liidu Kanadas juures
tegutseva Kanada Eestlaste Ajaloo
Komisjoni tööle, on meil) oma järg­lastele
põlvedele üle antud kaks ma­hukat
köidet siinsete eestlaste jajalu-gu,
„Eestlased Kanadas". Loodame,
et nende ajalooliste materjalicie ko­gumise
ja nende'põhjal, kirjutamise
' töö uute teoste väljaandmiseks aina
jätkuks aastakümnest aastakümnes­se,
sest nii on seda jõukohasem teha.
Ajalooraamat oma sisult on olu-cordade
kokkuvõtlik kir]a|panek tea­tud
üldsuundade ja nende põhjuste
noteerimisega. Palju informatsil)oni
jääb allikmaterjalina arhiiVi mitijne-sügusteteise-
fookuseliste uurimuste,
ülevaadete, ülikooliõpingute ja artik­lite
varamuna. Arhiividel on sellega
tohutu tähtsus kultuuriloolise kirjas-tusliku
tegevuse võimaldamisel, na­gu
näiteks Karl Auna äsjailmunud
raamatugi puhul - eestlasist;,,The Po-möödudes
ei leidu kindlasti inimesi,
kes aitaks öelda mis.ja'kes need on.
Arhiivi üldpildis moodustavad raa­matud
kandva osa. Nende hulgas on
liaruldusi.
Probleeme: Arhiiviruumid on
mida teha? Ka Tartu Gollege'is ei ole
ruumi kasvamiseks. Kui ülevalt üks
üürikorteritest tühjaks teha, tähen­daks
see aastas 15.000 dollarist ilma­jäämist.
Ruumide kasutamisele võt­mine
maja peakorral oleks mõeldav.
See nõuaks aga ümberehitamist, ra­ha
ja rohkem raha edaspidiseks ülal­pidamiseks.
Kujiu tõmmata priori­teedi
joon?
V.A. Klaverikunstnik
Tiiu Haamer Toronto
Kasulik teada
Ostupakkumine on Eesti klaverikunstniku kontsert-debüüt
Inglismaal toimub Londo­nis,
kuulsas South Bank kompleksi
kuuluyas Purcell Room' is, seal kus
on alanud paljude maailma tipp-niisked,
ja jahedad. Kaua seal olla ei
taha ja saagi. Pole ka palju ruumi
istumiseks. Seepärast on paljud va- tud puhastööd, enne kui need on
/Kahe eesti arhiivi olemasolu leiab
mõlema arhiivi juhataja õigustuse.
Nii on saadud rohkem asju kokku
koguda. Küsimuseks on, kuivõrd
hoolikalt on materjalide hulgas teh-batahtlikud
tööjõud sellest eemale
hoidunud. Ka paberite säilimisele ei
ole olukord hea. Midagi peaks olu­korra
parandamiseks ette võtma.
Aga kas 1500-dollarilise aastaüüriga
saab palju midagi majaperemehelt
nõuda? Olulisem probleem^kui niis­kus
on aga ruumipuudus. Kuhu pai­gutada
järgmise kümne aasta jooksul
kpkkutulev arhiivimaterjal? Seda on
tulemas küllalt. Antikul eneselgi on
veel kodus väga väärtuslikke raama­tuid,
mida ta peab sobivaks Eesti
õppetooli jaoks. Kataloogimine on
teatud määral läbi viidud.
TARTU INSTITUUDI ARHIIV
-Käik Tartu Instituudi arhiivi oli
litical Refugees", Torontos ori eest- rõõmsailmelisem. Arhiivimaterjalid
laste ajaloolised materjalid paigata- seal on paigutatud nelja tuppa, kaks
tud peamiselt Eestlaste Kesknõukö- neist keldrikorral — 1000 ruutjalga
gu Kanadas/ja Tartu Instituudi arhii- põrandapinda 350 jooksva meetri
videsse. Külastasin neid. \ riiulitega. Ruumid on soojad ja nii-
^skusevabad. Materjalide läbitööta-jad
võivad kergesti kasutada aka-,
deemiliste organisatsioonide muga­vaid
ja päikeserikkaid tube. Tartu
Instituudi juurde loodud Bibliograa­filise
Ringi vabatahtlikud töötavad
seal arhiivi korrastamiseks igal teisi-;
päeval. Ühist lõunavahet kerge toi­duga
kasutatake igasuguste küsi­muste
arutamiseks. See teeb pensio- •
naride päeva huvitavaks ja isegi oo- ^
datuks. Kuna riigi toetusega osteti
mikrofilmimise aparaadid, siis algab
varsti esiteks jooksva informat­siooni
filmimine. Mikrofilmilt on
kerge teha koopiaid lähemaks ko­duseks
kasutamiseks. See ön hiigel-'
samm edasi. Ka on olnud juttu kata­loogi
andmestiku edaspidisest raali
panemisest, mis võimaldaks soovi­tud
asju kiiremini leida. Kui aga vaa­data
tohutule materjali hulgale ja
väga aeglasele kataloogimise toimi­misele,
tekib kartus kas seda nii de­tailselt
jõutakse läbi töötada. Näiteks
Jüri Ramjalg oli katalooginud kolm
aastakäiku eesti ajalehti, kulutades
keid Inglise ajalehtedest Vabariigi iga lehe peale kaks tundi. Kuna lehti
EKN-i Eesti Keskarhiiv Kanadas
loodi Kaarel Eerme alga'tusel jub^
paguluse algaastail. See asub Torpn-to
Eesti Maja uusima juurdeehituse
keldrikorral, teine uks EÄK kauplu­sest
edasi. Kuigi uksest möödub iga
päey palju inimesi, on siiski väga
üksikud, kes sellest sisse astunud.
Peale Eerme surma oh arhiivi pike­mat
aega juhatanud Richard Antik,
kes hiljuti oma 85. juubelit tähistas.
Mida näeme arhiivis? Kolm xpu-mitäit
riiuleid raamatute ja ühtlaste
pappkastidega, täidetuna mitmesu­guste
dokumentidega. JuKataja hin­nangul
on arhiivi väärtuslikemaks
osaks eesti ajalehed ja ajakirjad, mis
kajastavad aegu ja sündmusi nii, na­gu
neid nähti ja tunti siis, kui tolle­aegsed
sündmused rullusid. Selliste
trükiste hulgas on laagrilehti, laeva­des
kirjutatud sõnumeid, kauaaegne
e^sti elu kroonik ,,Meie tee", jne.
Sealt leiame ka36 köidet E.V. Londo­ni
saatkonna poolt kogutud väljalõi-hoiule
antud. Näiteks E K N oli Kesk­arhiivile
annud 432 toimikut. Kui
•palju sellest on lihtsalt rutiinne kir­javahetus?
Ajahädas uurija ei jõua
sealt palju midagi välja võtta. Tar­gem
oleks, kui keegi nende mater­jalide
põhjal täpsema ülevaate kirju­taks
ning säilitaks siis ka olulisemad
dokumendid, nagu aruanded, proto­kollid
ja tähtsama kirjavahetuse. Nii
saaks arhiividesse rohkem ruumi
juurde. Paljud küsivad, kas ei oleks
nüüd aeg rnõelda ka kahe arhiivi
ühendamisele. See tuleb kord parata­matult
ette võtta, kui vanad on läi- Igal vabaturu maal võib ette tulla,
nud. Miks siis seda mitte vanema pettusi, kuid tavaliselt on nende põh-põlvkonna
enese poolt teha, keda juseks eksitus või arusaamatus,
need arhiivid, kõige rohkem käsita- Ontario Ministry öf Consumer and
vad. Jah, pole ruumi. Aga kus on GommercialRelations(,,Ontario tar-tahe,
seal on tee. bijate-ja ärisuheteministeerium"] on
saanud kaebeid inimestelt, kes olid
Kui me siis nüüd ülalöeldule veel kavatsenud osta ühe auto, kuid leid-
Eesti Kunstide Keskuse kunstimuu- sid äkki, et nad olid ostnud kaks.
seumi. Etnograafilise Ringi rahva- Nähtavasti mõned ostjad ei tea,
kunsti esemete hoiuküsimuse, Kui- mida tähendab „OffertoPurchase"
tuuripärandi Klubi jäädvustamise (ostupakkumine). '
töö vajadused, uute teoste võimali- Kui auto on välja valitud ja olete
kud valjaandmised ja Kanada arhii- otsustanud kui palju te maksate, kir-vide,
muuseumide ja raamatukogude , jutab müüja ostule pakkumise (Of-võimalused
arvesse võtame, siis fer), millele ostjat palutakse alla kir-oleks
küll: väga soovitav, et Kanada jutada ja anda sissemaks (Deposit).
Eestlaste Ajaloo Komisjon koostöös Kui ärijuhataja võtab hinna vastu,
kõikide asjaosaliste organisatsioopi- muutub ostupakkumine legaalselt si-
:-dega nüüd kokku kutsuks II Kanada duvaks lepinguks (Contract). Müüja
Eestlaste Ajalookonverentsi. Oleks võib kohtusse kaevata lepingu murd-vaja
selgitada asju laiemast ühis- nudostja, kuid tavaliselt jätab müüja
kondlikust perspektiivist, enne kui sel juhul lihtsalt endale sissemaksu-üksikküsimustes
põhilisemaid niuu- raha. •• .
datusr ette võtta.
Peaksime selgitama oma kauge­mad
ja lähemad sihid ja nende teos-tamisvõimalused.
ROBERT KREEM
Benita Vommi tööd
näitused
loomisajast kuni saadik August
Torma ajani. ;
Kastides on andmeid 1. detsembri
mässukatse kohta Eestis 1924, kui­das
toimus Eesti laevade kojukutsu­mine
välisvetest a.l940>^ huigati A.
Torma ürikuid. Kanada Eestlaste
Ajaloo Komisjoni materjalid, suu­rürituste
dokumente, ürituste kavu
jne. Neile annavad tubli lisa eraar-hiivid
meie avaliku elu tegelastelt na­gu
Peeter Speek, Oskar Kallas, Ar-ilmub
palju, siis on küsitav, kas üks
isik suudaks nädalas ilmunud lehti
näiteks ühe päevaga kataloogida.
Meie paguluse algpäevist on juba
möödunud üle 2200 nädala! Peale
selle 'on arhiivis tohutult mutid ma­terjali.
Igatahes, Tartu College on ise­majandava
ettevõttena kindlal jalal
ja sellega ühenduses ka Instituudi
arhiiv. Peale selle on Tartu College
muutunud vastuvaidlematuks eest­laste
hariduskeskuseks oma loengu-
Toronto Kunstinädalal (Artweek),
mis kestab 10-18. maini, võtab osa ka
Benita Vomm, North York Arts
Peab vaatama ette, millele alla kir­jutada.
Kui on kaks korda alla kir­jutatud,
siis on ostetud kaks autot-või
kaotate sissemaksu raha ühele
autole - või lähete isegi kohtusse.
Paljud äutoostjad annavad sisse­maksuks
liiga palju raha, tihti ^500
kuni $1000, kuna $100 peaks olema
küllaldane. _
Ostjad peaksid ka lisama ostule­pingusse
tingimuse, et ,,ost allub (is
subject to) laenu korraldamisele.(sa-tisfactory
financing being arranged]
ostja poolt (by the purchaser)".
Muidu võib müüja korraldada oma­poolse
laenifrmis.on kõrgema intres-.
on Art" näitus on N.Y.A.C.
ruumides, 7 Edithvale Dr., North
York.
Ilmus
E®8ti Vabarngi aa8tapä®vak3
saadaval ja tollimisod: Eesti Kirjastus Jtanadas,
1 Ava. Torjonto, Ont. mK 2R6, Canada
Hind $20.00 pluss postikulu
Counciri 12. iga-aastasel zhüriinäi- i- - . J n u i
t n c r ^ i T T i ^ onn w * J Seega, mitte kirjutada alla ebasel-
V . i 79 nfnH ''"'f^' getele lepingutele hoida sissemaks
Vommilt ' ">^^^1 - S korraldada laen vastavalt
t e i e vajadustele.
Seadus ostulepingute üle (nii-auto-ost
kui ka majaparandus) on tekita­nud
suurema osa kaebustest, mida on
saanud tarbijate teeninduse osakon­nad
[„Consumer Services Bureaus").
Ministeeriumi kaheksa teenindus-osakonda
üle Ontario on valmis and­ma
nõu tarbijatele ja vahendama tüli­sid
äridega. Kui tundub, et üks ette­võte
tegutseb ebaseaduslikult, siis
võtab ministeerium selle ametlikult
uurimisele.
Kuid tarbijate eksitusi, mis tehtud
arusaamatusest, on tihti raske lahen-iIE
na
(604}684-991
Sellest on küll palju aastaid möö­dunud,
kui nüüd juba doktorikraadi­ga
klaverikunstnik, Tiiu Haamer,
meile viimati Torontos esines. See oli
vist peale muusikaülikooli esimese
õppeaasta lõppemist — ja juba siis ta
meeldis meie publikule oma tun­derikka
esitusviisiga.
Tiiu Haameri vanemate kodu asub
Hamiltonis, kuigi ta ise on juba palju
aastaid elanud ja töötanud. Lääne-
Kanadas. Pühapäeval, 4. mail, esines
Tiiu aga klaverikontserdiga Hamil­toni
Arts Centre'is ning see andis
ajalehele võimaluse väikeseks jutle­miseks
tema isiku jä elu üle viimase
tosina aasta kestel.
— Mis on Tiiu Haameri hariduslik
tagapõhi?
Varasemaist klaveriõpetajaist
võiks mainida Mona BatesM Toron­tost.
Selle järel Toronto Muusikaüli­kooli,
kus õppis Clifford Poole'! käe
all ning lõpetas 1973.a. ,,Bachelor of
Music" kraadiga. Õppis edasi Roch-esteri
Ülikooli juurde kuuluvas
,,Eastman School of Music" Maria-
Luisa Fain" i õpetusel, saavutades
magistrikraadi muusika alal 1975.a.
Kuid ka sellest polnud muusikaja-nulisele
Tiiu Haamerile küllalt^Dok-torikraadi
eesmärgil siirdus ta edasi
õppima ,,The University of Michi­gan,
School of Music", kus tema
õpetajaks oli Gyorgy Sandor ja kus ta
saavutas doktorikraadi muusika alal
klaverikunstnikuna 1981.a.
Tiiu Haamer töötab 1982.a. alates
Grande Präirie Ringkonna Ülikoolis
„residence" solistina, kammermuu-sikuna
ja saatjana. Ta on ülikooli
klaveriosakonna juhataja, õpetades
andekamaid õpilasi klaveri repertu­aaris
ja õpetuses, kuulmistehnikas ja
muusikaajaloos. Ta on andnud arvu­kaid
seminare Peace Country ümb­ruses
ning 1985.a. kinnitati tema
õppetool ülikooH juures alaliseks.
Kolm Tiiu Haameri õpilast on
muusikavõistlustel tulnud esikohta­dele
ning esinenud koos Grande Präi­rie
Sümfooniaorkestriga 1982., 1983,
ja 1985.a. Ta ise võitis Alberta Kul­tuuri
ja Kunsti Õppestipendiumi
1983.a. ja teda paluti esinema Ed-montoni
,,Showcase '84" kunstnike,
agentide ja mänedžeride konverent­sil,
mis on üks kunstnike mõjuka­maid
kokkutulekuid Lääne-
Kanadas. .
Administraatiivselt on Tiiu Haa­mer
aktiivselt osa võtnud kohalikust
muusikaelust, kuuludes muuhulgas
ka Grande Prairie Sümfooniaorkestri
• direktorite koosseisu 1982-83. hoo­ajal
ning organiseerinud külalis-kunstnike
kontserte oma ülikooli
juures 1983., 1984. ja 1985 a.
Tiiu Haamer valdab eesti ja inglise
keele kõrval ka head prantsuse keelt
ning on teinud kaastööd mitmele
muusikaajakirjale.
Juba oma õppeajaalgaastaist peale
on Tiiu Haamer esinenud arvukate
kontsertidega, küll üksi, küll koos
teiste instrumentalistidega ja tihti- ,
peale sümfooniaorkestrite solistina.
1984. ja 1985. sooritas ta pikemad
kontsertreisid Lääne-Kanadas, kok­ku
13 kontserdiga.
Sümfooniaorkestrite solistina esi­nes
Tiiu Haamer juba Toronto Üli­kooli
ajal W70., 1972. ja 1973.a. Hil­jem
esines ta McMaster'i Noorteor-kestriga
1980.a. suvel kaks korda.
Grande Prairie Sümfooniaorkestriga
kaks korda 1983.a; ja kaks korda
1985. a. ning Edmonton! Sümfoonia­orkestriga
kaks korda 1983.a.
Tiiu Haamer on esinenud edukalt
ka saatjana loendamatutel kordadel.
Tiiu Haameri selle aasta kavas on
kontsertreisid B.C -s, Ontarios ja Ing­lismaal.
Inglismaa esinemine toimub
sel suvel Londonis, Purcell Room'is,
mis on tuntud tippkunstnike esine­miskohana
ja ,,sophisticated" kuula­jaskonnaga.
Londoni kontsertkava sisaldab
Bachi, Brahmsi, Liszti, Coulthardi ja
Kodaly helitöid. Sama kavaga esines
ta Hamiltoni Art Centre'is ning sama,
healt kunstnikuh paljunõudvat kava
võime kuulda Torontos, Tartu Colle-ge'is,
pühapäeval, 25. mail. Eesti
Kunstide Keskuse korraldusel.
— Kas klaverikunstnik on nagu
tavaline'inimene, või sarnaneb ta.
rohkem perfektsusei(ii töödeldud ma­sinavärgile?
•
Paljudele küsimustele saadud vas­tustest
näib, et hea klaverikunstnik
on ikkagi tavalisele inimesele väga
sarnane. Masinal puuduvad tunded,
nii nagu need'puuduvad paljudel ini­mestelgi.
Enamus inimesi aga on tun-deinimesed,
mõned vähem, teised
rohkem. Hea klaverikunstnik vajab
k)htfalt tundeid, selleks et põhjalikuh
sisse elada oma mängule. Tunderik­ka
mängu juures elab klaverikunst­nik
kaasa igale helilooja poolt kirja-paidud
noodile, igale mõttele ja igale
nüinsile.
Tiiu Haameri juures isiklik ja
pniktiline elu jääb tahaplaanile, do­mineerib
ainult klaver, kus iga män­gitud
pala mõjub uue ..uplifting ex-perience'ina".
Tavalised tütarlapse
mured mehe ja perekonna üle puudu­vad.
„Kui välk lööb sisse, eks siis on
mees ja tuleb peregi." '
— Mis on siis Tiiu lähemad tulevi-kusoovid?
/
Õppida ikka uut ja uut repertuaari
— ja mängida — esineda nii palju ja
nii tihti kui võimalik ning saada pare­maks
iga esinemisega Kuigi kvanti­teet
ise pole nii tähtis, kuid kvalitee­dini
ei jõua keegi vähese tööga.
Tiiu Haameril puuduvad lemmik-heliloojad,
kuid Tiiu ise on lemmik-kunstnikuks
mõnelegi. Kaks Kanada
edukat heliloojat; ]ean Coulthard ja
Michael Conv^ay Baker,on tegevuses
loominguga, mida Tiiu Haamer
tooks esiettekandele 1987.a.
Tiiu esineb Kanadas lihtsalt Tiiu
Haamerina, kuid Inglismaal lubas ta
esineda eestlasena.
Läheme kõik Tiiut kuulama To­rontos
25. mail ja palju õnne talle
kaasa Inglismaale!-
S. PREEM
MEIE ELU
laupäeviti suletud
juuni, juuli ja augusti kuudel.