1986-05-15-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL, IŠ.MAa - THURSDAY, MAY IS »Meie E k " nir. 20 (1988) 1986 „Meie Elu" nr. 20
•Emadepäeya aktuse Saupäeval, 10. mail, avas laste aia juhataja Helle Arrotall pairema ja lasteaiakoor Evi juhatusel esitas mitEa laulu.
Foto — 0. Haamer
eo Kiri
Laupäeval, 10. mail algas kibe
tegevus Eesti Majas juba varakult.
Valmistuti tähistama ^adepäe-va,
mis ühtlasi kujunes ka viimaseks
koolipäevaks enne suvevahe-
Eesti Maja suur saal täitus lastevanematest
ning lava suutis vaevalt
mahutada lasteaia õpilasperet koos
kasvatajatega.
Lasteaia juha^jaHdne Arro avasõnadele
järgnes lastekoorilt Evi
Valge juhatusel „Ema|ke", ,,Kiisu
läks kõndima" ja Laps ja tuul".
Melišsa Jones ja Talvi Hess esinesid
klaveripalaga ning A i l i Kuutan
esitas soololaulu ja klaveripala. Lastekoor
Evi Valge juliatusel laulis veel
;,Päike paistab", ..Plardikesed", „Kes
elab metsa sees?^ja ,,Kui ma üksk
o r d . . . "
Tiiu Kajak oma kõnes lõpetajatele
tähendas, ,et lasteaed on nii hea kui
on ta õpetajad ning ta loodab, et lõpetajad
viivad kaasa häid mälestusi
elurajfile. Lasteaiast said lõputunnistuse
Andrus Agur, T8(ilvi Hess, Leila
Hess, Lisa Hogg, Melissa Jones, A i li
Kabaree-õhtu
' Laupäeval, 24. mail toimub esmakordne
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
noorte poolt korraldatud ki/e-va
kavaga Kabaree-õhtu. Kaaskor-raldajaiks
on noorte) eesti meeste
„Savona Satans" jalgpallimeeskond,
kellle peamiseks ülesandeks on personali
muretsemine ^pjeoõhtu läbiviimiseks.'
, ,
Eeskavalises osas on kutsutud esinema
eesti ühiskonnas tuntud Peeter
Kopvillem ja ^ orkester,! Rosemarie
Lindau, kes lendab kohale New Yor-
Kuutan, Andros Lipp-Leppik,. Kris-tian
Medri, M a r k Oder, Mark Otema,
Tiina Paluoja, Eerik Randsalu, Esko.
Remmel, Priit Rosenberg, Paul Salumets,
Mihkel Schaer ja Mark Tuvikene.
Maimu Schaer lõppsõnas tänas
kasvatajaid ja õpetajaid ning juhatuse
liikmeid. Juhatuse koosseis:
Anne Kalvik — abiesinaine, Monika
Päeva — laekur, Elle Rosenberg —
abilaekur, Zima Berzins — kirjatoimetaja,
Eha Eljas-Barbe — abikirjatoimetaja,
Silvia Trei — perenaine,
Viivi Rannu-Johnston — toimkonna-juhataja,
Kai Simmons — toimkon-najuhataja
abi, Leena Altosaar —
ametita liige. '
Kasvatajateks olid: I klass — Merike
Marten ja Tiina Hubel, I-A klass
- Sylvia Vaik-la ja Tia Pihl, II klass
— Silvi Verder ja Leena Rosenberg,
II-A klass — Ingrid Jürman ja Tiina
Korjus, III klass — Linda Kukk ja
Silvi Matsoo, I V— A ja B klass -
Tiiu Kajak ja Helve Reppo, lauluõpetaja
Evi Valge ning klaverimängija —
Linda Norheim.-
gist ja tantsuorkester K A J A II.
Kuigi „Kabaree-õhtu" on korraldatud
noorema generatsiooni poolt,
ei ole see mõeldud ainult noortele.
Oodatakse nii noori kui vanu ja vahepealseid.
Kutsutakse kaasmaalasi veetma
mõnusat õhtut kabaree miljöös. Õhtu
algab "kell 7:30 õ. Asukohaks on Läti
Maja, 4 Credit Union Dr. (Eglintön &
Don Valley Parkway). Piletid saadaval
Eesti Abistamiskomitee äris ja
EKN-i büroos. Qn võimalik (ja soovitav)
tellida ette lauad (8 isikut lauas).
Jällenägemiseni ,,Kabaree-õhtul!
Emade austamispäev
täienduskoolis
Möödunud pühapäeval ütlesid
Toronto Eesti Seltsi õpilased Eesti
Maja suures saalis tänu ja austust
emadele. Lava oli dekoreeritud kevadiselt
sireli- ja õunapuuõitega.
Tuksuva südamega jälgisid omaksed
ja sõbrad laste esinemisi, kuid
saali oleksid mahtunud veel enam
kQoli- ja lastesõpru... Isegi mõned
esinejad puudusid. Oli selles süüdi
imeilus kevadine päev? Lonkav kohusetunne,
lubaduste mittetäitmine?
. . . Igatahes paneb see mõt°
lema, et miks n i i . . .
; Avataktiks õpilaste esinemistele
olid laulud õpilaskoorilt.. J; Simmi,
„Kevade kuulutajad", soome rahvaviis
,,Kulla kevade", Georg .Iltali
„Kust ma nopiks lillekimbu" ja M.
Härma ,,Kallis emakene". Koori juhatas
koolijuhataja Valdek Lenk,
klaverisaade oli Georg Iltalilt.
J. Aaviku lauluga esines julgelt ja
meeldivah väike rahvarõiyas 1. kl.
õpilane Karin Marley. G. Telemani ^
,,Fantaasiaga" esines kiiduväärselt
klaveril tuntud muusikute perekonnast
Tähti Leesment.
. GEISLINGEMCMeie Elu" kaastööliselt)
— Juba mitu kuud on jahvatatud
massiteabetes tööeduta-misseaduse
paragrahv 116 üle. Sama
tüütavalt palju võis näha teleriekraanil
ametiühingute juhtivaid
bosse, kes seletasid vingus nägudega,
nagu tahaks valitsus piirata
streigiöigust. Mis on õieti see
Vastavah sellele paragrahvile võisid
väljaspool streigipiirkonda töötajad
saada streigi tõttu töötuks jäämise
puhul toetust Liidu Tööametilt.
Sellega võisid ametiühingud, kes teostavad
streigi suhteliselt kitsas piirkonnas,
et mitte ätreigirahä maksta,
muuta streiki kohati üleliiduliseks.
Seega kuritarvitati Liidu Tööameti
summasid streigikassana.
Nüüd muudeti see seadus Liidupäevas
häälteenamusega. Ametiühingud
peavad streigi korral otsima
teisi teid, et toetada streigi tõttu töö-tuks-
jäänuid. Ametiühingud reageerisid
sellele otsusele lausa raevukah.
Juba enne ostustamist kamandati
töölised punaste lippude ja sama värvi
loosungitega tänavaile lööklause
a l l : , , M e i e ei lase endid ketti panna!"
Seda tehti ebatõega, nagu kavatsenuks
valitsus kitsendada streigiöigust.
Samasuguse ebatõega startis
Ametiühingute Liit kohe pärast Liidupäeva
otsust küsimuslehtede aktsiooniga
käitistes, kus tuli vastust
anda küsimusele: kas olete tööliste
streigiõiguse ja' streigivõimfelisuse
piiramise poolt või vastu? Ehkki
muudetud seaduse paragrahv 116 ei
piira vähimalgi kombel tööliste streigiöigust,
näib et ametiühingud ei tunnusta
vabalt valitud parlamendi otsust,
vaid tahavad teha isevärki demokraatiat
tänaval. Kindel on see, et
kogu aktsioon on valimisabiks sotsidele,
kes loodavad tuleval aastal jälle
pukki pääseda,
KIRIK JA BUNDESWEHE
Kaks ilmselt moodsas ,,rahujoo-vaštuses"
evangeelset pastorit Bree-menis
keeldusid tänavu läulatamast
paare, kus peigmees kandis Bundes-wehri
vormi. Et laulatust mitte rikkuda,
pidid sõdurid laenama pulma-istelt
erapintsakud, mille järel pastorid
teostasid oma ametitalituse.
Sündmused on põhjustanud pahameele
nii Bundeswehris kui ka elanikkonnas.
Bundesv^ehril on ka oma
vaimulikud, kusjuures sõdurid tulevad
jumalateenistusele vormis. M i l leks
selline vahetegemine kiriklikul
laulatusel, küsitakse. Üks neist eesrindlikest
pastoritest tuli välja mageda
väitega, et kirjaikandja ei tule laulatusele
ka vormis. Sellel väitel puudub
loogiline tagapõhi.
Et vähida konflikti Bundeswehri ja
evangeelse kiriku vahel, kinnitas
evangeelse kirikunõukogu esimees,,
piiskop Martin Kruse, ühes ajalehe-kommentaaris
poole suuga: ,,Kui
pruutpaar seda just soovib, võib peigmees
kanda laulatusel vormi." Üldjoontes
jätab see kommentaar aga
küsimuse lahtiseks. Kirikuõpetajate,
hulgas on palju Bundeswehri vastaseid,
aga teisest küljest kardab kirik
konflikti Bundeswehriga..
-kk
•SAKSAKEELNE 19
> 6lS
„Ehatare" kümnel elanikul olid sünnipäevad. Vasakult ees: Karl
Põld, Liisa Tamm, Helmi Poua,Feodossi Pruul, August Mae ja Alma
Kivi. Taga seisavad y a k Kain, Valentine Ojassoo, Laine Kask ja Leida
Mae.
/ All — Süninipäeyalisi tuli austama laulu ja mänguga 20-liikme-line
August Tuvikese orkester „Küla Kõla". Pildil osa orkestriliik-meid.
Vasakult härraci Lääniste, Alaver,Niinvee, Lall, Vesi, Hütt,
aFridaSaaraL Foto - Elna Kungla
Pärast seda kui hakkas ilmuma
prantsuskeelne ,,Pravda" väljaanne,
hakkas aprillikuu alguses ilmuma
selle propagandalehe saksakeelne
tõlge. Hind on väga soolane: neli
marka kuuekülje''se paberi eest.
On see juhus vy i oomen, aga „õi-ged"
sõnumid N. Liidust peavad olema
pakitud. Neli lehekülge ärireklaame
„mantlina" teksti ümber peab
meelitama lugeja. L
,,01ge täna nag . venelane," soovitab
punase joone all trükitud kiri
kõhklejaid ostma. Edasi seisab, et
„Pravda" ori vene keeles ,,tõde".
Järgmisel leheküljel suunatakse rahvaste
sõprusele ja vennastumisele:
„45 miljonit venelast on seda lehte
lugenud, mis teil käes^ on."
Saksakeelse „Pravda" väljaandjad
näevad asja ebapoliitilisena. Nad istuvad
Pariisis ja toonitavad, et leht ei
saa Moskvast toetust. ,,See pole poliitika,
vaid informatsiooniakt," väidab
PhilipeHayat, üks juhtivaid päid
lehte väljaandvas kirjastuses, Nii tahetakse
panna uskuma ka lugejat
vihjega tiitellehel: „See väljaanne tõlgiti
ilma kommentaarideta japiinliku
täpsusega."
Prantsus- ja itaaliakeelsete„Prav-da"
väljaannete majanduslik edu tiivustas
ka meid täitma turulünka
Saksamaal, väidab Hayat. Esimene
saksakeelne number trükiti 330.000-
s eksemplaris. Ajaleht ilmub iga päev
ning aästatellimine maksab isoo
marka. Võrdlusena olgu toodud, et
kõige nimekam päevaleht Saksamaal
„ D i e W e l t " maksab ainult 326
marka aastas. Lisaks sellele ilmub
see leht läbisegi 20 leheküljelisena.
Poliitikategelaste Viivi ja Avo
Piirisilla tütar Rita-Ly abiellus 19.
aprillil Los Angeleses Gary Alan
Hughesiga. Pruut on lõpetanud
Lõuna-Kalifornia ülikooli poliitiliste
teaduste alal. Ta on ka lõpetanud
Los Angelese Eesti Täienduskooli
ning aktiivselt osavõtnud ees-tigaidlusest
ning esinenud eesti ja
balti üritustel viiulisoolodega.
Peigmees jätkab õpinguid inseneri^
alal. ning tuleb konservfatiivsest
vabariiklaste perekonnastl Kiriklikule
laulatusele järgnes eestipärane^
pulmapidu pruudi vanemate
kodus North-Hollywoodis.
KUHU M[INNA?
@ Laup., 24. mail Ritmika võimle»
misõhtu Minkler auditooriumis,
1750 Finch Ave. E. algusega kl.
19.00.
® Laup., 24. mail EKN noorte kaba-reeõhtu
Läti Majas, 4 Credit Union
Drive algusega kl. 19.30.
© Pühep., 25. mail Tiiu Haameri
klaverikontsert Tartu College'is algusega
k l 16.00.
© Teisip., 27. mail Segakoori „Lee-lo"
kontsert Eesti Majas algusega
kl 20.00.
® Teisip., 17. juunil laulab Estonia
koor Walter HalPis algusega kl.
19.30.
© Esmasp., 23. juunil Võidupüha ja
jaaniõhtu Maakondliku Esinduskogu
korraldusel Eesti Majas algusega
kL 19.30.
illlll|||l!lllll!il!llllil!!!SIIIIS[ilililiiililillilillllil!llllllllllllllili
Koolijuhataja tutvustas tänavust ^ ^ S Ž Ä S S ^ ^
täienduskooli emadepäeva aktuse- ' _
kõnelejat. Anne Agurit. Anne on tun- „ ^ i n. r r - - j
, .J. , , , \ ,^ , Anne Aeur kõneleb Taienduo-tud
kaidjuht, kes lõpetanud Toronto " ^ ,
Eesti Keskkooli, nüüd ise noor ema, ^«^«^ emadepäeva aktusel.
ning töötab veel teisteski eesti orga- Foto — 0. Haamer
nisatsioonides.
KÕNE
Anne toonitas oma kõnes, et kogu
maailmakirjanduses pole teist sellist
isikut, kellest nii palju oleks kirjutatud,
luuletatud ja lauldud kui emast.
Ema — see on sõna, mis lapse suus on
esimene, ja oma pehme kõlaga jääb
täiskasvanutegi'hinge. Sellesse sõnasse
on peidetud palju õrnust, hellust,
armastust, lootust ja igatsust.
Selles sõnas on ilusaid mälestusi,
lapse unistusi, nooruse unelmaid,
kuid ka ahastust, valu ja muret. Selles
sõnas peitub- vabandust ja ka
arusaamist siis, kui kõik kohut mõistavad.
Seal on kannatust piiritult,
rahu ja lepitust, päikese sära, töö
õnnistust ja lõikuse rõõmu. Ema
südames on mahajäetule peidukoht,
seal põleb kustumatu lootustuli. Kui
laps on õnnelik, on seda ka ema. Kõik
lapse saavutused on emale rõõmuks.
Lapse mure on emale mureks.
Mõnikord tuleb emal last ka karistada.
Kui laps vanemaks saab, tajub
ta isegi, et need nurgasseismised ei
olnud kurjast meelest, vaid armastusest,
et lapsele kasvatada kohusetunnet
ja lugupidamist oma perekonnaliikmete
ning ühiskonna vastu.
Nagu linnupesa on meiegi kodu.
Ema on meid hellitanud, kahel käel
kiigutanud. Isa igapäev töötanud selleks,
et perekonnal oleks kõik vajali-ne
ja lastel seda, mida nende kasvamiseks
ja arenemiseks tarvis. Perekonnal
on vahel murepäevi, samuti
kui lindudel külmi tuuli ja vihma,
kuid. vanematel leidub alati helli sõnu
ja armastust. Nagu linnudki, lendavad
lapsed oma kodudest laia
maailma, kuid nad kannavad edasi
põhimõtteid, milliseid kodus omandatud.
Markus Tlmusk mängib
emadepäeva, aktusel
Foto — 0. Haamer
Õnnelikud ja rikkad oii need perekonnad,
kelledel on ka vanaemad,
sest nad abistavad lapsi kasvadata
korralikkudeks ja headeks eestlasteks.
Mäletan oma eesti koolipäe-vilt,
kuidas ema alati õpetas, seletas
ja kontrolli^ kodutööd mu lugemises,
emakeele kirjutamises ja Eesti ajaloos.
Samuti ka gajditöös. Aega jätkus
siiski ka mängudeks.
Emadepäeval mptleme ka emadele,
kes puhkavad kAdumullas või välismaal.
Mõtleme emadele, kes püüavad
kasvatada oma lapsi emakeeles
ja eesti meeles. .
umal sind hoidku ja kaitsku, tänutunne
su vastu mu südames lo.itku —
Sa mu ema!
EESKAVA
Kõlas ,,Ema süda" ühislauluna.
Hella Leivati ,,Emmeke ja memmeke"
deklameerisid III k l õpilased:
Silvi Jaason, Viive Kittask, Kristi
Laar, Raja Raudsepp, Tiina Rand,
G i l l i Palias, Erik Reppo, Jessika Sep-pi,
K i i r i Sandy, Krista-Westerblom ja
Sarah Jones.
Tiia Hiire ,Emale" deklameeris
osa eriklassi õpilasi. Omaloomingut,
Esto '84 päevilt, lugesid 1 auhinnaga
vääristatud 7-8.a. grupist Mart K a l jurand;
9-10.a. grupist Toomas
McConnon j a l l - 1 2 - a . grupist Ingrid
Laar. ^
Robert Schumanni ,,Kaks grenaderi"
mängis hoogsalt, ja hoolega
õppinult, Katriina Küng. Teda saatis
klaveril Geprg lital. Helle Reikmani
„Miks?Miks?" deklameerisosa V k l .
õpilasi. Ungari rapsoodia" esitas
flöödil Markus Timusk.
Ilme Ivandi ,,Seda rääkis mulle
ema" deklameerisid rahvarõivais VI
kl. õpilased: Ingrid Laar, Maaja Leival,
Peeter McConnan, Taimi Peter-soo,
Merike Purje. Noored meisterlikud
akordionimängijad, Kathryn
H i i r ja Ricky Hiir esitasid N. Anto-nelli
,,La Molisana", P. Crestoni
Eelmäng ja tants" ning J. Ivanovici
,,Doonau lained", mis eakamatel
kuulajatel nooruspäevi esile manas.
Viimane esinemine oli, Siina Kase-kambi
juhatusel, Ritmika võimlejaih.
Graatsiliselt võimlesid, vahelduvates
võimlemisriietuses, pallide,
lintid^, rõngaste ja nööridega täienduskooli
õpilased: Dahlia Covan,
Kersti-Ly Kuutan, Karin Marley,
Monica*Medri, Skai Raamat, Tiina
Rand, Ingrid Randsalu ja Kaylene
. Rukholm.'
Lõppsõnas tänas kõiki esinejaid
koolikomitee esimees Hans Lupp.
Tänas emasid ja soovis neile õnne ja
püsivust noorte kasvatamisel eesteas
teks ning mainis, et noored ütlesid
tänu emadele oma esinemisega laval.
Rütmika juht Siina Kasekapm ja kõneleja
Anne Agur said roosiõite tänu.
Lauldi ühislauluna meie hümni.
Saalisviibijailt leidus kiidussõnu
nii kõigile.esinejatele kui ka korraldajatele.
'
HELLA LEIVAT
Ma
ÕVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
OGMIB
Chev OIds Limited
PAUL junus
Müük ja rentimine
Äris . 291-5054
Kodus 423-5716
Kl
Arhiivide juhataj
Gustav Suitsu
kogu pealkirjaks
ku unenägu'*. Kui
põlvkond vabadu
oma viimast aasta
domineeriva jõun|
muutub varsti mi
kokku ajalugu.
Tänu Eesti LiidJ
tegutseva Kanadal
Komisjoni tööle, cj
lastele põlvedele ü|
hukat köidet silnsf
gu, Eestlased Kai
et nende ajuloolisj
gumise ja nende
töö uute teoste vä|
jätkuks aastakilmil
se, sest nii on sedal
Ajalooraamat o
kordade kokkuvõti
tud üldsuundade
noteerimisega. Pa|
jääb allikmaterjali
suguste teišefooki
ülevaadete, ülikool
lite varamuna. Arj
tohutu tähtsus kul{
tusliku tegevuse v
gu näiteks Karl
raamatugi puhul
litical Refugees".
laste ajaloolised n|
tud peamiselt Eesf
gu Kanadas ja Tar
videsse. Külastasil
KESKARHIIV
, EKN-i Eesti Kd
loodi Kaarel Eerj
paguluse algaasta]
to Eesti Maja uu;
keldrikorral, teint
sest edasi. Kuigi
päev palju inimel
üksikud, kes sell|
Peale Eerme suri
mat aega juhatanl
kes hiljuti oma H5j
Mida näeme ai
mitäit riiuleid rai
pappkastidega, ti|
guste dokumenti(
nangul on arhiiv
osaks eesti ajaleh|
kajastavad aegu ji
gu neid nähti ja tl
aegsed sündmuse)
trükiste hulgas oi
des kirjutatud sõi
eesti elu kroonil
Sealt leiame ka 38|
ni saatkonna poo
keid Inglise ajal
loomisajast kunj
. Torma ajani.
Kastides on an(
mässukatse kohti
das toimus-Eesti
mine välisvetest
Torma ürikuid,
Ajaloo Komisjoni
rürituste dokumel
jne. Neile aniav
hiividmeieavaliki
gu Peeter.Speek,
5000 Sheppard Ave. £., Scarborough,. Ont. MIS 4L9
Tcasm.
Mälestust!
Autor: S.
Saadaval ja
im» Hind $20.00|
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, May 15, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-05-15 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E860515 |
Description
| Title | 1986-05-15-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | NELJAPÄEVAL, IŠ.MAa - THURSDAY, MAY IS »Meie E k " nir. 20 (1988) 1986 „Meie Elu" nr. 20 •Emadepäeya aktuse Saupäeval, 10. mail, avas laste aia juhataja Helle Arrotall pairema ja lasteaiakoor Evi juhatusel esitas mitEa laulu. Foto — 0. Haamer eo Kiri Laupäeval, 10. mail algas kibe tegevus Eesti Majas juba varakult. Valmistuti tähistama ^adepäe-va, mis ühtlasi kujunes ka viimaseks koolipäevaks enne suvevahe- Eesti Maja suur saal täitus lastevanematest ning lava suutis vaevalt mahutada lasteaia õpilasperet koos kasvatajatega. Lasteaia juha^jaHdne Arro avasõnadele järgnes lastekoorilt Evi Valge juhatusel „Ema|ke", ,,Kiisu läks kõndima" ja Laps ja tuul". Melišsa Jones ja Talvi Hess esinesid klaveripalaga ning A i l i Kuutan esitas soololaulu ja klaveripala. Lastekoor Evi Valge juliatusel laulis veel ;,Päike paistab", ..Plardikesed", „Kes elab metsa sees?^ja ,,Kui ma üksk o r d . . . " Tiiu Kajak oma kõnes lõpetajatele tähendas, ,et lasteaed on nii hea kui on ta õpetajad ning ta loodab, et lõpetajad viivad kaasa häid mälestusi elurajfile. Lasteaiast said lõputunnistuse Andrus Agur, T8(ilvi Hess, Leila Hess, Lisa Hogg, Melissa Jones, A i li Kabaree-õhtu ' Laupäeval, 24. mail toimub esmakordne Eestlaste Kesknõukogu Kanadas noorte poolt korraldatud ki/e-va kavaga Kabaree-õhtu. Kaaskor-raldajaiks on noorte) eesti meeste „Savona Satans" jalgpallimeeskond, kellle peamiseks ülesandeks on personali muretsemine ^pjeoõhtu läbiviimiseks.' , , Eeskavalises osas on kutsutud esinema eesti ühiskonnas tuntud Peeter Kopvillem ja ^ orkester,! Rosemarie Lindau, kes lendab kohale New Yor- Kuutan, Andros Lipp-Leppik,. Kris-tian Medri, M a r k Oder, Mark Otema, Tiina Paluoja, Eerik Randsalu, Esko. Remmel, Priit Rosenberg, Paul Salumets, Mihkel Schaer ja Mark Tuvikene. Maimu Schaer lõppsõnas tänas kasvatajaid ja õpetajaid ning juhatuse liikmeid. Juhatuse koosseis: Anne Kalvik — abiesinaine, Monika Päeva — laekur, Elle Rosenberg — abilaekur, Zima Berzins — kirjatoimetaja, Eha Eljas-Barbe — abikirjatoimetaja, Silvia Trei — perenaine, Viivi Rannu-Johnston — toimkonna-juhataja, Kai Simmons — toimkon-najuhataja abi, Leena Altosaar — ametita liige. ' Kasvatajateks olid: I klass — Merike Marten ja Tiina Hubel, I-A klass - Sylvia Vaik-la ja Tia Pihl, II klass — Silvi Verder ja Leena Rosenberg, II-A klass — Ingrid Jürman ja Tiina Korjus, III klass — Linda Kukk ja Silvi Matsoo, I V— A ja B klass - Tiiu Kajak ja Helve Reppo, lauluõpetaja Evi Valge ning klaverimängija — Linda Norheim.- gist ja tantsuorkester K A J A II. Kuigi „Kabaree-õhtu" on korraldatud noorema generatsiooni poolt, ei ole see mõeldud ainult noortele. Oodatakse nii noori kui vanu ja vahepealseid. Kutsutakse kaasmaalasi veetma mõnusat õhtut kabaree miljöös. Õhtu algab "kell 7:30 õ. Asukohaks on Läti Maja, 4 Credit Union Dr. (Eglintön & Don Valley Parkway). Piletid saadaval Eesti Abistamiskomitee äris ja EKN-i büroos. Qn võimalik (ja soovitav) tellida ette lauad (8 isikut lauas). Jällenägemiseni ,,Kabaree-õhtul! Emade austamispäev täienduskoolis Möödunud pühapäeval ütlesid Toronto Eesti Seltsi õpilased Eesti Maja suures saalis tänu ja austust emadele. Lava oli dekoreeritud kevadiselt sireli- ja õunapuuõitega. Tuksuva südamega jälgisid omaksed ja sõbrad laste esinemisi, kuid saali oleksid mahtunud veel enam kQoli- ja lastesõpru... Isegi mõned esinejad puudusid. Oli selles süüdi imeilus kevadine päev? Lonkav kohusetunne, lubaduste mittetäitmine? . . . Igatahes paneb see mõt° lema, et miks n i i . . . ; Avataktiks õpilaste esinemistele olid laulud õpilaskoorilt.. J; Simmi, „Kevade kuulutajad", soome rahvaviis ,,Kulla kevade", Georg .Iltali „Kust ma nopiks lillekimbu" ja M. Härma ,,Kallis emakene". Koori juhatas koolijuhataja Valdek Lenk, klaverisaade oli Georg Iltalilt. J. Aaviku lauluga esines julgelt ja meeldivah väike rahvarõiyas 1. kl. õpilane Karin Marley. G. Telemani ^ ,,Fantaasiaga" esines kiiduväärselt klaveril tuntud muusikute perekonnast Tähti Leesment. . GEISLINGEMCMeie Elu" kaastööliselt) — Juba mitu kuud on jahvatatud massiteabetes tööeduta-misseaduse paragrahv 116 üle. Sama tüütavalt palju võis näha teleriekraanil ametiühingute juhtivaid bosse, kes seletasid vingus nägudega, nagu tahaks valitsus piirata streigiöigust. Mis on õieti see Vastavah sellele paragrahvile võisid väljaspool streigipiirkonda töötajad saada streigi tõttu töötuks jäämise puhul toetust Liidu Tööametilt. Sellega võisid ametiühingud, kes teostavad streigi suhteliselt kitsas piirkonnas, et mitte ätreigirahä maksta, muuta streiki kohati üleliiduliseks. Seega kuritarvitati Liidu Tööameti summasid streigikassana. Nüüd muudeti see seadus Liidupäevas häälteenamusega. Ametiühingud peavad streigi korral otsima teisi teid, et toetada streigi tõttu töö-tuks- jäänuid. Ametiühingud reageerisid sellele otsusele lausa raevukah. Juba enne ostustamist kamandati töölised punaste lippude ja sama värvi loosungitega tänavaile lööklause a l l : , , M e i e ei lase endid ketti panna!" Seda tehti ebatõega, nagu kavatsenuks valitsus kitsendada streigiöigust. Samasuguse ebatõega startis Ametiühingute Liit kohe pärast Liidupäeva otsust küsimuslehtede aktsiooniga käitistes, kus tuli vastust anda küsimusele: kas olete tööliste streigiõiguse ja' streigivõimfelisuse piiramise poolt või vastu? Ehkki muudetud seaduse paragrahv 116 ei piira vähimalgi kombel tööliste streigiöigust, näib et ametiühingud ei tunnusta vabalt valitud parlamendi otsust, vaid tahavad teha isevärki demokraatiat tänaval. Kindel on see, et kogu aktsioon on valimisabiks sotsidele, kes loodavad tuleval aastal jälle pukki pääseda, KIRIK JA BUNDESWEHE Kaks ilmselt moodsas ,,rahujoo-vaštuses" evangeelset pastorit Bree-menis keeldusid tänavu läulatamast paare, kus peigmees kandis Bundes-wehri vormi. Et laulatust mitte rikkuda, pidid sõdurid laenama pulma-istelt erapintsakud, mille järel pastorid teostasid oma ametitalituse. Sündmused on põhjustanud pahameele nii Bundeswehris kui ka elanikkonnas. Bundesv^ehril on ka oma vaimulikud, kusjuures sõdurid tulevad jumalateenistusele vormis. M i l leks selline vahetegemine kiriklikul laulatusel, küsitakse. Üks neist eesrindlikest pastoritest tuli välja mageda väitega, et kirjaikandja ei tule laulatusele ka vormis. Sellel väitel puudub loogiline tagapõhi. Et vähida konflikti Bundeswehri ja evangeelse kiriku vahel, kinnitas evangeelse kirikunõukogu esimees,, piiskop Martin Kruse, ühes ajalehe-kommentaaris poole suuga: ,,Kui pruutpaar seda just soovib, võib peigmees kanda laulatusel vormi." Üldjoontes jätab see kommentaar aga küsimuse lahtiseks. Kirikuõpetajate, hulgas on palju Bundeswehri vastaseid, aga teisest küljest kardab kirik konflikti Bundeswehriga.. -kk •SAKSAKEELNE 19 > 6lS „Ehatare" kümnel elanikul olid sünnipäevad. Vasakult ees: Karl Põld, Liisa Tamm, Helmi Poua,Feodossi Pruul, August Mae ja Alma Kivi. Taga seisavad y a k Kain, Valentine Ojassoo, Laine Kask ja Leida Mae. / All — Süninipäeyalisi tuli austama laulu ja mänguga 20-liikme-line August Tuvikese orkester „Küla Kõla". Pildil osa orkestriliik-meid. Vasakult härraci Lääniste, Alaver,Niinvee, Lall, Vesi, Hütt, aFridaSaaraL Foto - Elna Kungla Pärast seda kui hakkas ilmuma prantsuskeelne ,,Pravda" väljaanne, hakkas aprillikuu alguses ilmuma selle propagandalehe saksakeelne tõlge. Hind on väga soolane: neli marka kuuekülje''se paberi eest. On see juhus vy i oomen, aga „õi-ged" sõnumid N. Liidust peavad olema pakitud. Neli lehekülge ärireklaame „mantlina" teksti ümber peab meelitama lugeja. L ,,01ge täna nag . venelane," soovitab punase joone all trükitud kiri kõhklejaid ostma. Edasi seisab, et „Pravda" ori vene keeles ,,tõde". Järgmisel leheküljel suunatakse rahvaste sõprusele ja vennastumisele: „45 miljonit venelast on seda lehte lugenud, mis teil käes^ on." Saksakeelse „Pravda" väljaandjad näevad asja ebapoliitilisena. Nad istuvad Pariisis ja toonitavad, et leht ei saa Moskvast toetust. ,,See pole poliitika, vaid informatsiooniakt," väidab PhilipeHayat, üks juhtivaid päid lehte väljaandvas kirjastuses, Nii tahetakse panna uskuma ka lugejat vihjega tiitellehel: „See väljaanne tõlgiti ilma kommentaarideta japiinliku täpsusega." Prantsus- ja itaaliakeelsete„Prav-da" väljaannete majanduslik edu tiivustas ka meid täitma turulünka Saksamaal, väidab Hayat. Esimene saksakeelne number trükiti 330.000- s eksemplaris. Ajaleht ilmub iga päev ning aästatellimine maksab isoo marka. Võrdlusena olgu toodud, et kõige nimekam päevaleht Saksamaal „ D i e W e l t " maksab ainult 326 marka aastas. Lisaks sellele ilmub see leht läbisegi 20 leheküljelisena. Poliitikategelaste Viivi ja Avo Piirisilla tütar Rita-Ly abiellus 19. aprillil Los Angeleses Gary Alan Hughesiga. Pruut on lõpetanud Lõuna-Kalifornia ülikooli poliitiliste teaduste alal. Ta on ka lõpetanud Los Angelese Eesti Täienduskooli ning aktiivselt osavõtnud ees-tigaidlusest ning esinenud eesti ja balti üritustel viiulisoolodega. Peigmees jätkab õpinguid inseneri^ alal. ning tuleb konservfatiivsest vabariiklaste perekonnastl Kiriklikule laulatusele järgnes eestipärane^ pulmapidu pruudi vanemate kodus North-Hollywoodis. KUHU M[INNA? @ Laup., 24. mail Ritmika võimle» misõhtu Minkler auditooriumis, 1750 Finch Ave. E. algusega kl. 19.00. ® Laup., 24. mail EKN noorte kaba-reeõhtu Läti Majas, 4 Credit Union Drive algusega kl. 19.30. © Pühep., 25. mail Tiiu Haameri klaverikontsert Tartu College'is algusega k l 16.00. © Teisip., 27. mail Segakoori „Lee-lo" kontsert Eesti Majas algusega kl 20.00. ® Teisip., 17. juunil laulab Estonia koor Walter HalPis algusega kl. 19.30. © Esmasp., 23. juunil Võidupüha ja jaaniõhtu Maakondliku Esinduskogu korraldusel Eesti Majas algusega kL 19.30. illlll|||l!lllll!il!llllil!!!SIIIIS[ilililiiililillilillllil!llllllllllllllili Koolijuhataja tutvustas tänavust ^ ^ S Ž Ä S S ^ ^ täienduskooli emadepäeva aktuse- ' _ kõnelejat. Anne Agurit. Anne on tun- „ ^ i n. r r - - j , .J. , , , \ ,^ , Anne Aeur kõneleb Taienduo-tud kaidjuht, kes lõpetanud Toronto " ^ , Eesti Keskkooli, nüüd ise noor ema, ^«^«^ emadepäeva aktusel. ning töötab veel teisteski eesti orga- Foto — 0. Haamer nisatsioonides. KÕNE Anne toonitas oma kõnes, et kogu maailmakirjanduses pole teist sellist isikut, kellest nii palju oleks kirjutatud, luuletatud ja lauldud kui emast. Ema — see on sõna, mis lapse suus on esimene, ja oma pehme kõlaga jääb täiskasvanutegi'hinge. Sellesse sõnasse on peidetud palju õrnust, hellust, armastust, lootust ja igatsust. Selles sõnas on ilusaid mälestusi, lapse unistusi, nooruse unelmaid, kuid ka ahastust, valu ja muret. Selles sõnas peitub- vabandust ja ka arusaamist siis, kui kõik kohut mõistavad. Seal on kannatust piiritult, rahu ja lepitust, päikese sära, töö õnnistust ja lõikuse rõõmu. Ema südames on mahajäetule peidukoht, seal põleb kustumatu lootustuli. Kui laps on õnnelik, on seda ka ema. Kõik lapse saavutused on emale rõõmuks. Lapse mure on emale mureks. Mõnikord tuleb emal last ka karistada. Kui laps vanemaks saab, tajub ta isegi, et need nurgasseismised ei olnud kurjast meelest, vaid armastusest, et lapsele kasvatada kohusetunnet ja lugupidamist oma perekonnaliikmete ning ühiskonna vastu. Nagu linnupesa on meiegi kodu. Ema on meid hellitanud, kahel käel kiigutanud. Isa igapäev töötanud selleks, et perekonnal oleks kõik vajali-ne ja lastel seda, mida nende kasvamiseks ja arenemiseks tarvis. Perekonnal on vahel murepäevi, samuti kui lindudel külmi tuuli ja vihma, kuid. vanematel leidub alati helli sõnu ja armastust. Nagu linnudki, lendavad lapsed oma kodudest laia maailma, kuid nad kannavad edasi põhimõtteid, milliseid kodus omandatud. Markus Tlmusk mängib emadepäeva, aktusel Foto — 0. Haamer Õnnelikud ja rikkad oii need perekonnad, kelledel on ka vanaemad, sest nad abistavad lapsi kasvadata korralikkudeks ja headeks eestlasteks. Mäletan oma eesti koolipäe-vilt, kuidas ema alati õpetas, seletas ja kontrolli^ kodutööd mu lugemises, emakeele kirjutamises ja Eesti ajaloos. Samuti ka gajditöös. Aega jätkus siiski ka mängudeks. Emadepäeval mptleme ka emadele, kes puhkavad kAdumullas või välismaal. Mõtleme emadele, kes püüavad kasvatada oma lapsi emakeeles ja eesti meeles. . umal sind hoidku ja kaitsku, tänutunne su vastu mu südames lo.itku — Sa mu ema! EESKAVA Kõlas ,,Ema süda" ühislauluna. Hella Leivati ,,Emmeke ja memmeke" deklameerisid III k l õpilased: Silvi Jaason, Viive Kittask, Kristi Laar, Raja Raudsepp, Tiina Rand, G i l l i Palias, Erik Reppo, Jessika Sep-pi, K i i r i Sandy, Krista-Westerblom ja Sarah Jones. Tiia Hiire ,Emale" deklameeris osa eriklassi õpilasi. Omaloomingut, Esto '84 päevilt, lugesid 1 auhinnaga vääristatud 7-8.a. grupist Mart K a l jurand; 9-10.a. grupist Toomas McConnon j a l l - 1 2 - a . grupist Ingrid Laar. ^ Robert Schumanni ,,Kaks grenaderi" mängis hoogsalt, ja hoolega õppinult, Katriina Küng. Teda saatis klaveril Geprg lital. Helle Reikmani „Miks?Miks?" deklameerisosa V k l . õpilasi. Ungari rapsoodia" esitas flöödil Markus Timusk. Ilme Ivandi ,,Seda rääkis mulle ema" deklameerisid rahvarõivais VI kl. õpilased: Ingrid Laar, Maaja Leival, Peeter McConnan, Taimi Peter-soo, Merike Purje. Noored meisterlikud akordionimängijad, Kathryn H i i r ja Ricky Hiir esitasid N. Anto-nelli ,,La Molisana", P. Crestoni Eelmäng ja tants" ning J. Ivanovici ,,Doonau lained", mis eakamatel kuulajatel nooruspäevi esile manas. Viimane esinemine oli, Siina Kase-kambi juhatusel, Ritmika võimlejaih. Graatsiliselt võimlesid, vahelduvates võimlemisriietuses, pallide, lintid^, rõngaste ja nööridega täienduskooli õpilased: Dahlia Covan, Kersti-Ly Kuutan, Karin Marley, Monica*Medri, Skai Raamat, Tiina Rand, Ingrid Randsalu ja Kaylene . Rukholm.' Lõppsõnas tänas kõiki esinejaid koolikomitee esimees Hans Lupp. Tänas emasid ja soovis neile õnne ja püsivust noorte kasvatamisel eesteas teks ning mainis, et noored ütlesid tänu emadele oma esinemisega laval. Rütmika juht Siina Kasekapm ja kõneleja Anne Agur said roosiõite tänu. Lauldi ühislauluna meie hümni. Saalisviibijailt leidus kiidussõnu nii kõigile.esinejatele kui ka korraldajatele. ' HELLA LEIVAT Ma ÕVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE OGMIB Chev OIds Limited PAUL junus Müük ja rentimine Äris . 291-5054 Kodus 423-5716 Kl Arhiivide juhataj Gustav Suitsu kogu pealkirjaks ku unenägu'*. Kui põlvkond vabadu oma viimast aasta domineeriva jõun| muutub varsti mi kokku ajalugu. Tänu Eesti LiidJ tegutseva Kanadal Komisjoni tööle, cj lastele põlvedele ü| hukat köidet silnsf gu, Eestlased Kai et nende ajuloolisj gumise ja nende töö uute teoste vä| jätkuks aastakilmil se, sest nii on sedal Ajalooraamat o kordade kokkuvõti tud üldsuundade noteerimisega. Pa| jääb allikmaterjali suguste teišefooki ülevaadete, ülikool lite varamuna. Arj tohutu tähtsus kul{ tusliku tegevuse v gu näiteks Karl raamatugi puhul litical Refugees". laste ajaloolised n| tud peamiselt Eesf gu Kanadas ja Tar videsse. Külastasil KESKARHIIV , EKN-i Eesti Kd loodi Kaarel Eerj paguluse algaasta] to Eesti Maja uu; keldrikorral, teint sest edasi. Kuigi päev palju inimel üksikud, kes sell| Peale Eerme suri mat aega juhatanl kes hiljuti oma H5j Mida näeme ai mitäit riiuleid rai pappkastidega, ti| guste dokumenti( nangul on arhiiv osaks eesti ajaleh| kajastavad aegu ji gu neid nähti ja tl aegsed sündmuse) trükiste hulgas oi des kirjutatud sõi eesti elu kroonil Sealt leiame ka 38| ni saatkonna poo keid Inglise ajal loomisajast kunj . Torma ajani. Kastides on an( mässukatse kohti das toimus-Eesti mine välisvetest Torma ürikuid, Ajaloo Komisjoni rürituste dokumel jne. Neile aniav hiividmeieavaliki gu Peeter.Speek, 5000 Sheppard Ave. £., Scarborough,. Ont. MIS 4L9 Tcasm. Mälestust! Autor: S. Saadaval ja im» Hind $20.00| |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-05-15-04
