Meie Elu = Our life, May 3, 1979

              2 NELJAPÄEVAL, 3. MAIL - THURSDAY, MAY 3 ;,Meie Elu" nr. 18 (1525) 197^
JTSIKUSES Vi
Poliitika on nagu meepott kärbes- kohal, et valitsuse ülemäärased kulu*
tele. See kes selle juurde kord saab, tüsed on inflatsiooni peamiseks põll­el
taha sellest enam loobuda ka siis juseks. Umbes pooled küsitletuist on
kui poliitiku oskamatus ja selle tule- arvamisel, et sunduslik hinnakont-niüsed
on rahvale katastroofilised, roll suudaks leevendada olukorda.
Mii on see Kanadas, kus kampaania 63 protsenti on valmis loobuma isegi
uueks rahvaesinduseks ja valitsuseks palgakõrgendustest, kui suudetakse
on käimas. NiJ on see ka USA-s, kus stabiliseerida hinnad. Elanikkond
president Cafter qn juba asunud leiab, et olenemata tõusvatest palka-uuele
kampaaniaie, et järgmisteks dest sammutakse vastu majandusli-presidendivalimisteks
valmis olla. küle stagnatsioonile või isegi halve-
Eramajanduses on tavaliselt nü,nemisele. Inflatsioon loob ebastablil-et
kui kompanii juhtkond omä üles- se olukorra, raiskava mentaliteedi ja
annetega hakkama ei saa, valivad lammutab seniseid ühiskondlikke
aktsionärid uue või loobub juhtkond väärtusL
ise ülesannetest kui ta nendega hak- Need seisukohad on otseseks süü-kama
ei saa. Nii ausaid poliitikuid ei distuseks president Carterile, kelle
näikse veel sündinud olevat, kes oma käes on võim, et olukorda stabilisee-puudusi
tundes ameti juurde enam rida, kuid kellel puudub võime, et
tagasi ei kipuks. Jimmy Carter pole konkreetselt midagi teha. Isegi de-suutnud
pidurdada inflatsiooni; ei mokraatide ridades on ainult 48 prot-ote
leevendanud tööpuudust. Cärteri senti neid, kes endiselt jagavad oma
ainsaks välispoliitiliseks saavutuseks poolehoidu Carterile. 50 protsenti la­on
isiWik vaSendis Egiptuse-Iisraeli bilõikes on neid, kes kahtlevad Car-rahulepingu
küsimuses. Kuid ta ei terile usaldust andmast. 1976. a. Car-
•ble suutnud usaldust äratada isegi terile hääletanuist on nüüd üle 30
EESTi PINSIONÄRIBE KLyil TORONTOS'
peetakse kolmapäeval, 16. mail kell 2 p l Eesti Maja kesk­mises
saalis. Klubi liikmeid palutakse käesolevat kuulutust
võtta kutsena ja rohkearvuliselt koosolekust osavõtta.
::'JÜHATUS'
A L L A ^
" Ü k s president J. Carteri ametist lahkunud lähem kaastööline kirjutab,
et president ja temapoolt Valgesse Majja toodud staap ei teadnud ametisse
astumisel midagi oma suurtest ülesannetest, sest näd õlid täielikud võhi}
kud. Selle tulemuseks on USÄ-le ja vabale maailmale kahjulikud lepingud,
nagu Panama kanali loovutamine, Taivani reetmine, lisraeli-Egiptuse rahu­leping/
mis tõi USA-le ja Iisraelile vaenlasi juurde. J. Carteri löovutamisle-pingutel
on see kummaline iseloom, et USA maksumaksja peab Panama
demokraatides n i ; SALT lepingu sl, protsendi neid^elle arvamine Carte^ | P õ s e l e ^diktaatorile ja Sinai kõrbe loovutamisjepingule miljardeid doIlan
suosas Nõukogude IJiduga. Jaoineti rist on langenud. reid juurde maksma. Vaba maailm, eesotsas USA^ga, ei tunnista enam de-
Mpub 'iCarter-tagasi ÜSA presidendi- Koos presidendi populaarsuse lan-toolile!
gusega on ierkinud üldine pessi-
Inflatsiooni, tööpuuduse, energia, mism tulevikku, mitte ainult kodu-
Kanada ühtsuse Msimused on kriiti- frondil, vaid ka välispoliitikas. Ter-ised
ka siin ilma, et valitsus oleks velt 37 protsenti on arvamusel, et
suutnud või püüdnudki neid lähen- SALT lepingu sisust võidab peämi-dada.
Nii Ottawas kui Washingtonis selt Nõukogude Liit. Nn siis ei ole
pole valitsused suutnud eelarvelisi Carter suutnud oma valimislubadusi
kulusid kärpidal, kuigi mõlemilt poolt täita ega üha kerkivaid probleeme la-selleks
lubadusi on tehtud. Nii Ka- hendada ja on asunud oma renomeed
mdas kui USA-s on elanikkond kao- üles ehitama uue valimiskampaania-tanud
usalduse oma juhtidesse ja on ga, et uutel valimistel Valgesse Maj-sminitud
tegema ümberorienteerumi- ja tagasi tulla,
st isiklikus majapidamises: arengu Kõik USA kodufrpndi mured eksis-asemel
tagasikäigu suunas. Kusimu> teerivad ka Kanadas. Lisaks neile ek-ses
ei ole enam jõuka ühiskonna luk- sisteerib veel Quebeci separatistlik
suslikud vajadused, vaid küsimuses püüdlus/mis ähvardab tükeldada se­on
igapäevane leib ja elutarvidused, nise Kanada. Ka siin pingutab elanik-kus
inimesed on sunnitud toidust kond igapäevastes tarvidustes püksi-piirama
ja. odavat otsima. rihma või pureb säästudest, milliseid
„Time'i" poolt teostatud arvamus- koguti suuremateks vajadusteks, las­te
näidisküsitlusest selgub, et USA te koolitamiseks või vanuspäevadeks.
maa on sügavas ja tõsises mures (hä- Ka siin pole valitsus suutnud elanik-das).
Igapäevaste tarvete hinnad on konnale abiks olla ei hindade-palka^
tõusnud sedavõrd, et on kadunud de Stabiliseerimise näol ega majan-võime
säästa tulevikuks. Otse vastu- duse elustamisega tööpuuduse vähen-pidi,
pooled vastajaist teatavad, et damiseks.
igapäevaseid tarvidusi rahuldada, tu- Käimasolevas valimiskampaanias
leb võtta säästudest. 21 protsenti on Kanadas ei ole põhiliste küsimuste
olukorda leevendanud kahekohapida- lahendamiseks koorunud ühtegi sii­nusega.
32 protsendil perekondadest mapaistvat ideed ei valitseva erakon-on
ka naised pidanud omale võtma na ega opositsiooni ridadest. Seepä-töökohad.
Paljud isegi senistest jõu- rast vaatabki valijaskond murelikult
kätest on loobunud luksusäridest ja kiirelt lähenevale valimispäevale, kus
liiguvad ärides, kus müüakse stand- majesteet rahvas peab oma otsusta-ardkäupu.
Kuid esikohale jääb inf- va sõna ütlema. Ning, seda on vähe,
latsioonls põhiline toitumihe. Teatud kui valija valimiskasti ees seistes
lihaliigid näitavad 110-protsendilist peab otsustama ainult mineviku pet-hinnatõusu
viimase kolme kuu jook- tumuste ja tuleviku lootuste vahel,
'sul. .
Küsitletuist 50 protsenti on seisu- V.
SIUIIIIIIillllllllNIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIHIIIIillllllll^
mokraatlikus korras valitud valitsusi, väid toetab kommunistlikke terro­riste
Angoolas, Rodeesias, Namibias ja mujal.
esti Liit 9 • <D'
(Algus esiküljel)
ku 1972—1980 toimetajaks on Valdu
Lillakas, kes juba tööd on alustanud,
paludes ...Eestlased Kanadas" . auto*
ritelt lühidat resümeed nende kirju­tatud
artiklitest; mis ilmuks inglis­keelsena
I jätkut.eose lõpul. Ühtlasi on
Ajaloo Komisjon välja saatnud 150
kirja . organisatsioonidele palvega
alustada -vahepealse ajaloo kirjuta-,
mist. '.| . ...
ELK kassaaruande esitas laekur
Helge Kurm,
millest selgus, et juhtkonna järelkas­vu
programmile Trenti ülikoolis pee­tud
seminarile, on kulutatud üle
$3000—, millest Ontario provintsiva-
: litsus on toetusena andnud S2500.—,
Kulude ja tulude aruanne on tasa-
: kao Ins 46 to8.:
Liikmesorgar^isatsioonidelt saabu­nud
aruanded ^paljundatakse Villa­ses".
Erakorraliselt sai sõna Vancou-
} veri esindaja, kes-tõi tervitusi Lääne­ranniku
eestlaskonnalt ja ; ütles, et
„Sillase" kaudu on ühendus loodud
nn. lääne ja ida vahel, palus aga, et
Liit igati]••'•soodustaks ja-, hüvitaks
kaasmaalaste osavõttu Lääneranniku
Eesti Päevadest. Ta soovis, et neile
Vancouveris vähemalt kolm kuud,et­te
teatatakse üritustest Torontos ja
kui võimalik, siis Esinduskogu kok­kutulekut
siduda TRENT seminariga
või mõne teise' suurema üritusega,
siis vast oleks võimalik ka Lääneran­niku
esindajail neist osavõtta'. Tä pa­lus,
edaspidi TRENT seminari, aega
varuda nii, et see sobiks noortele, kes
on seotud kooli jä töökohaga, "siis
vast oleks ka Vancouverist osavõt­jaid.
KÕIK TEED VIIVAD
võtjaid, tõi selgitava näite Toivo Laa­nemäe,
kes ütles, et Vancouveris läti
noorte kongress oli saanud sealselt
provintsivalitsuselt $20.000— toetust
just seepärast, et kavva õli võetud
mitmekultuuriline osa. Heli Kopti
leidis, et teistelt.on meil palju õppi­da:-.
, ELK saab selaästal 30 aastaseks
ja selle tähtpäeva pühitsemiseks kor­raldatakse
septembri lõpul pidulik
aktus ja ball.
Kavatsusel on broshüüri levitami­ne
saates neid isegi senaatoritele pv-rast
valimisi. Talipäevad tulevad kor­damisele,
püütakse läbiviia eestikee-le
korrespondents kursus, jätkata
,,Sillaše" väljaandmist ja luua tihe­damat
sidet liikmesorganisatsiooni-dega.
': ^
ELK 1979 a. eelarves on ettenäh­tud
suurema kulutulbana. TRENT 79
korraldamine 13468.18, "millele on
JLiurdearvatud provintsivalitsuselt
loodetav toetus. Võetakse vastu ju­hatuse,
poolt, ettepanek muuta .Tiik-,
mesofganisatsioonide liikmemaks
järgmiselt: 1-—50 liikmega — §10—
(endine); 51—100 liikmega — §20.—,
101 ja enam liikmega $30,—. Eelarve
kinnitatakse S6663.82 tasakaalus.'
Robert Kreem soovitab „Sillas'es­se",
tuua mitmekultuurilise osa, mille
1979 aasta tegevuse pearõhk suun- põhjal oleks võimalik provintsi valit-dub
juhtkonna järelkasvu eest lloo- suselt saada toetust „Sillase" välja-litsemiseks.
TRENT 79 toimub., täna­vu
kahepäevalises ulatuses, kuid sa-rnatiheda
kavaga '>nagu varemail aas­tail.
Peateemaks- kehaline kasvatus
juhi ülesandena. Kavalise osa-kor­raldajateks:
Antoni Truuvert, Vello
Sermat, Jaan Lepp, Toomas: Metsala
ja..Vello Hubel..Seminari juhib Vello
Hubel. Teist osana toimub semina­ris,
mitmekultuuriline laüdkonna-vestlus.
.
V. Poolsaare küsimusele, et mil­leks
on meil vaja võõrkeelseid osa-.
andmiseks.; : ~
Juhatuse ettepanek ELK.Põhikirja
punkt 20 muutmine ei saanud nõue-tavat
häälteenamust ja jäi vastuvõt­mata.
Leiti, et juhatusel on -praeguse
Põhikirja, punkt 20. alusel õigus tegut­seda
ilma seda muutmata.
ELK juhatus valitakse kaheks aas­taks,
nii tuli seekord valimisele re­visjonikomisjon,
kuhu valiti: V. Pool­saar,
J. Saarniit ja H. Kukk, äsetäit-jaiks:
O. Raidlo ja H. Kõva. ."_
Ajaloo Komisjoni valiti: "esimees -E.
Pärast Teist Maailmasõda asus
USA kindla käega,'ülbelt ja üleole­valt
kogu maailma välispoliitikat
juhtima. Kuid USA riigimeestel puu­dusid
kogemused selleks. USA juhti­mise
hiilgelajad olid pärast. Teist
Maailmasõda, kui USA omas ainuke­sena
aätomrelvad. Ta omas ainukese­na
suure ja võimsa tööstuse. Kuid
USA ei kasutanud seda suurt üleole­kut
selleks, et oma Teise Maailmasõ­ja
-liitlast N. Liitu korrale kutsuda,
kuigi sellest esimestel aastatel pal­ju
räägiti. USA tegi küll kõik selleks,
et aidata kaasa, et tema Euroopa liit­lased
Inglismaa ja Prantsusmaa ning
teised riigid oma Aasia ja Aafrika ko­looniad
kiiresti kaotasid. Neil 'asu­maadel
ei tekkinud aga demokraat­likud
riigikorrad, vaid enamik neist
läks N. Liidust imporditud kommu­nismi
haardesse, USA vaiksel heaks­kiitmisel
jäeti ka Balti riigid N. Liidu
haardesse. USA välisministri John
Foster Dullesega: lõppes USA kom­munismivastane
välispoliitika ja al­gas
tihe koostöö Moskva kommunis­tidega.
Sellega algas ka vaba maail­ma
jupp-haaval jagamine ja loovu­tamine,
kommunismile.
Varsti olid kommunistid aatom:
pommi saladuste oma j ad. SALT I
sõlmimisel ei räägitud enam USA sõ­jalisest
üleolekust, vaid räägiti, et N.
Liidule tuleb kindlustada sõjaline
võrdsus. Kuid varsti räägiti ainult
sellest, et kindlustada veel omale hä­davajalikku
relvastust, et oleks või­malik
N. Liidu esimesele löögile vas­tulööki
anda.. Praegu on ilmselt sel­ge,
et USA on kaotanud oma ülekaa­lu
nii -konventsiaalsete-, äatomrel-vade-
ja õpetatud sõjameeste osas.
USA presidendid on aegamööda M.
Liidule oma lepingutega loovutanud
Õiguse oma maad ja oma liitlasi
kaitsta.'
Selles olukorras valmistutakse
SALT II allakirjutamisele USA kõige
vÕhiklikuma presidendi J. Carteri
poolt, kes keelustas neutroonpommi,
ristleja-raketid, B-l pommitajad ja
teiste relvade programmid. Isegi li­beraalne
USA Senat.ei taha SALT II
kinnitada.
J. Carter on sõlminud juba rea loo
vutamislepinguid, mille tulemustes
kaheldakse. Panama kanal loovutati
pahempoolsele diktaatorile, kuid
USA maksumaksja peab USA terri­tooriumi
haarajale veel miljardeid
dollareid peale maksma. .Iisraelile
sunniti peale, et ta peab Egiptusele
sõjas võidetud territooriumid tagasi
andma ja selleks loovutamiseks peab
USA maksumaksja veel vähemalt 5
miljardi dollarit peale maksma.. Tai­van
reedeti.' Puna-Hilnale lepinguga,
mis on seadusvastane ja kohus võib­olla
tühistab selle. Nagu nüüd selgus,
ei toonud lisraeliiEgiptuse- rahule­ping
mitte rahu, vaid; selle tulemu­seks
on terrori laienemine. Palestiina
terroristid heidavad Iisraelis pomme
ja Iisraeli valitsus kättemaksuks hä­vitab
Palestiina põgenikke, linnu; j a
külasid, kel pommide.heitmisega mi­dagi'
tegemist eiolnud. Egiptus eral­dati
teistest Araabia riikidest ja USA
sai omale rohkesti võimsate õliriikj.
de Saudi-Araabia, Kuwaiti jt. näol
vaenlasi juurde. v .;
J. Carteri inimõiguste poliitikast
viimasel ajal enam palju ei räägita.
Kuid sellel; on kaks palet. Kõmmu,
nistlikkude maade suhtes selle reeg­lid
ei kehti. Kuid seda usinamalt ra­kendatakse
neid reegleid parempuol-sete
maade suhtes, kiis kommunismi
ohu tõkestamiseks on sõjaväelised
valitsused, nagu Ladina-Ameerika rii­kides
Tshiilis, Argentiinas jt. ;
Kõige vastuolulisem on USA ja
teiste vaba maailma riikide poliitika
Aafrika lõunaosas asuvate riikide
Angoola, Lõuna-Aafrika, Rodeesia,
Namibia suhtes. Portugali kindralid
tõstsid oma valitsuse vastu mässu ja
tulemuseks oli, et Portugali .impee­rium
lagunes. USA keeldus toetamast
demokraatliku UNITA liikumist ja
andis oma toetuse Neto nimelisele
Moskva agendile. Kuid Netol on ras­kusi
Angoolat valitseda 20:000 kuuba­lase
ja oma 30.000-lise sõjaväe abil,
sest enamik territooriumist on UNI­TA
liikumise kontrolli all.
Rodeesia -Valgete valitsuse vastu
pandi kehtima igasugused sanktsioo­nid
ja nõuti demokraatlikku musta­de
enamus valitsust. Nüüd' olid vali­mised
ja 64 protsendilise enamusega
tuli uus must peaminister piiskop
Muzarewa võimule. Kuid ei USA, Ka­nada
.ega Euroopa sotsialistlikud rii­gid
ei tunnista demokraatlikus kor­ras
valitud musta peaministrit. Nad
tunnistavad Moskvast juhitud kom­munistlikke
terroriste. . : :
Suurem skandaal toimus Lõuna-
Aafrikas, kus kolm USA diplomaati
spioneerisid ilmselt mustade gerilja-s
de kasuks ja saadeti Lõuna-Aafrikast
välja. Need on ainult üksikud näited,
kuidas võhikud suurriikide juhtkon­nas
töötavad kommunismi kasuks ja
oma riikide eluliste huvide vastu.,
AJK
HELSINGI (M. E.) -— Eüroopa-rei-sil
viibides külastas ÜSA asepresi­dent
Walter Mondale ka Soomet. Siia
saabus ta otse Stokholmist 20. april­lil
koos oma naise ning kantseleiüle­ma
Richard Moe, äbiväli,sministri
Georges Westi ja spetsiaalabilise Ja­mes
Johnsoniga. Külaskäik kestis ai­nult
ühe ööpäeva, ja selle kestel koh­tus
Mondale Soome president Urho
Kekkoneni ja teiste riigitegelastega.
Lennujaamat sai. Walter Mondale
riigipeale kuuluvad auavaldused.
Oma tervituskõnes . ütles asepresi­dent
muuhulgas, et- USA ja Põhja­maade
vaheline tugev koostöö ja sõp-russide;
on väga tähtis maailmarahu
taotlemisel. Kekkoneni iseloomustas
ta kui selle sajandi kõige suuremat
riigimeest.;
Vestlused Kekkonepiga kestsid hil­jem
mitu tundi, mille jooksul Mon­dale
andis presidendile ka USA pre­sidendi
Jimmy Carteri isikliku, kirja.
Selle sisu ei avaldatud.
Pressikonverentsil ütles " Walter
Mondale; et SALT 2 sobimus teostub
peatselt ja et USA kongress võtab
selle ka vastu. Väljendus .soomestu­mine"
ütles Mondale ,,Iga riik peab;,
kinni pidama välispoliitikast, mis.
teenib tema kasu;"
Küsimusele tuumarelvadeta Põhja­last,
vastas asepresident, et see kuih •
lub nende riikide siseasjade hulka,
aga lisas. et. USA on veendunud, et'
tuumarelvadeta tsooi> ei lisaks eg,i
vähendaks Põhjala alalist julgeole­kut.
• -^v
Vestlustel president Kekkoneni iii
peaminister"Sörsaga oli käsitletud ai­nul
t küsimusi seoses Lähi-Ida ja lõu­napoolse
Aafrikaga, sest Soome ja
ÜSA vahel -pole suuremaid problee­me.
.Peale selle oli kõne all olnud
kaubanduse, lennuliikluse ja kultuu­rivahetusega
seotud küsimused. Sa­muti,
oli aetud juttu desarmeerimi-sest
ja rahvusvahelise majanduselu
arengust.
Külaskäigu kestel pakuti Helsingit
SALT 2 sobimuse allakirjutamisko-haks,
aga Mondale vastanud, et kõi­ge
tähtsam pole koht, vaid et üldse
alla kirjutatakse.
Nädala krooni ka
EGIPTOSE-ll RÄEtl RAHULEPING
ÖÜSTÜS
Gharfer Lesud
Lääneranniku. suvepäevadele
Kiwi Travel — Toronto Eesti Majas
466-4813
famsne ^lõdvendas
- :-;.pihg<
Soomet, liikmeteks: E. Arüja, x
Aun, H. Kuris, A. Kurlents, Ene Ru^
ge, M. Laansoo, TL Oja, V. Salo..S-Veidenbaum.
EKN esindajana' kuu­lub
Ajaloo Komisjoni R:. Antik. Jät.
kuteose toimetajaks on V. Lillakas
Asjalik koosolek lõppes koosviibi­misega.
N. Liidu ja USA valitsuste vahel
sõlmitud kokkuleppe alusel toimus
äsja vangide vabaks vahetamine.
Moskva andis vabaks viis dissidenti,
kes nädalalõpul saabusid vene Aero-flot
lennukil New Yorki. Washington
vahetas nende Vastu välja New Yor­gi
äärelinnas Kremli UNO esinduse
ametkonna hoones ja N. Liidu saadi­ku
vastutusel koduses arestis olnud
N. Liidu kaks spooni — eestlasest
Valdik Engeri ta venelasest kaaslase­ga,
kes olid läinud sügisel kohtu all
salakuulamises USA sõjalaevastiku
kohta andmete kogumisel. Juba prot­sessi
kestel oli selle mõjutamist mär­gata
ja ameerika pressis ennustati,
et Enger oma kaaslasega võidakse
vahetada vabaks/mis nüüd ka täitus.
Nende nii. kodune are&t oli olnud üs­na
liberaalne. Nad viidi sealt JFK
lennuväljale ja toimetati sama Aero-flot
lennukiga Moskva. Kogu selle
vahetuskauba pealäbiräakijaiks olid
president Carteri poliitiline nõuand­ja
Brezhinsky ja N. Liidu saadik
Washingtonis Dobrynin. Eesti ajakir­janduse
teateil on V. Enger—-N.
Liidu kontingendist UNO-s töötanud
ametnik KGB ohvitser ja Viljandi
tuntud kommunisti--, ja NKVD-lase
Aleksander Engeri poeg, kelle isa oli
1941. a. enne Vii jandi vabanemist ve­ne
okupatsioonist üks peamõrtsu-kaid
seal vangistatud eestlaste huk­kamisel
USA pressis ja TV-s-kommenteeri­ti
seda vangide vahetamist kahe maa
vahel seisnud poliitilist pinget ^tun­duvalt
lõdvendava" .nähtena, mis või­vat
rajada teed muudele sammudele.
© Egiptuse-Iisraeli rahuleping on
mõlemate valitsuste poolt kinnitatud
ja möödunud nädalal toimus ametlik
dokumentide vahetamine ja sellega
astus rahuleping ametlikult jõusse.
© N. Liidu president L. Brezhnev,
kelle tervist peetakse väga viletsaks,
üllatas oma külalisi, kui ta viskas 15
pitsi vodkat alla ja pärast seda oli
isegi võimeline pidama oma võõrus­tajaile
kogeleva kõne. L. Brezhnev on
72 aastane ja Lääne-Säksa.mäad kü­lastades
tuli teda Ä. Gromõkol talu­tada
ja. toetada. ,i
® Vanemad Lääneriikide diplomaa­did
Moskvas kinnitavad, et venelased_
j on annud mõista, et SÄLT II lepped
tulevad ümberšõnastamisele, kui
muidu Senat neid ei taha kinnitada.
Teatavasti on SALT II suur vastuseis
USA poliitilistes ringkondades, sest
selles on tehtud N. Liidule liiga suu­ri
järelandmisi.
© Luure andmed kinnitavad, et Lõu­na-
Aafrika astub varsti aatomrelvi
omavate riikide klubisse, kuna ette­valmistused
aatompommi valmista­miseks
on jõudnud juba nii kaugele.
Lõuna-Aaf rikast väljasadetüd USA
diplomaadid tõenäoliselt tegid õhu-fotosid
aatompommide seadmetest
ja valitsus süüdistas, et neid fotosid
taheti anda •kommunistlikkudele ge-riljadele,
kes oleks seadmed hävita­nud.
® Endine välisminister Henry Kis-singer
kritiseeris USA valitsust, kes
teatas Iraani shahh M. R. Pahlavile,
et USA valitsus ei pea tema asumist
USA-šse soovitavaks, sest Iraani re­volutsiooniline
moslemite valitsus
võib avaldada USA kodanikele Iraa­nis
surveabinõusid ja nõuda šhahhi
välja andmist. H. Kišsinger märkis,
et shahhile, kes 37 aastat kaitses USA
huvisid, tuleks vastutulla.
O Valge Maja personal kinnitab, et
president J. Carter ei taha energia
kokkuhoidmises matkida endist pre­sidenti
L. J. Johnsoni, kes kais ringi
ja kustutas põlemajäänud -.tulesid
Valges majas, et teha kokkuhoidu va­litsusele.
® Viimasel ajal on Kanadasse asu­nud
rohkesti portugaallasi ja teisi
rahvaid, kus härjavõistlused on rah-vusspordiks.
Uued rahvad taotlevad
ka oma maa kombeid luua Kana­dasse.
Taotleti asutada ka Kanadas
härjavõistlus-areenasid. Kuid inimõi­guste
apostlid said jaole ja esilagu
härjavõistlustest Kanadas asja ei
Saa.- '• .
: ®- Ontario järve kalast leiti üks sur­mavamaid,
mürke — dioxin'i. Selle
tõttu arvatakse, et Ontario järve vesi
ei kõlba joogiks ja võib osutuda kah­julikuks
eriti .lastele ja rasedatele
naistele.-
@ Manitobas tõusis Red river kõrge­le
üle kallaste ja teeb suuri üleuju­tusi
USA piirist alates. Kuigi vVinnpe-gi
juurde on kaevatud suured tügid,
mis "peavad1 juhtima jõe veed laiali
ja linnast mööda, siiski evakueeriti
18.000 elanikku oma kodudest.
© Sisepoliitiline olukord moslemite
usulahu shiitide 78 aastase juhi Kho-meirii
revolutsioonilises riigis .muu­tub
iga päevaga segasemaks. Iraanis
opereerivad kaks võimu. Peaminister
M. Bazargani valitsus, kellel aga
puuduvad võimuvahendid politsei jä
sõjavägi. Politsei ja sõjavägi on de-moraliseeritud,
kuna revolutsiooni! i-np
komitee, kelle nimesid ega mine­vikku
keegi ei tea, teeb salajasi otsu-si,
mfllele ei ole edäsikaebust ja mis
tehakse kinnistel istungitel. Nende
otsuste järele ön juba ligi 200 endist
tegelast, kindrale ja kõrgemaid amet­nikke,
kuid eriti politseinikke huka­tud
ja nende- hukkamine kestab.
Võitlused käivad nn. päeva moslemi­te
ja kurdi separatistide vastu. Roh­kesti
inimesi võttis osa reeturkindra-li,
endise õhujõudude, ülema M. V.
Quaräni matustest, kes läks mässa-jäte
poole üle ja lasti salaja, nüüd
maha.
© Londonis toimusid suured rassi-rahutused,
kiis värvilised immigran­did
ründasid politseid ja neid, kes
nõuavad värviliste immigrantide väl­jasaatmist
Briti saarelt. Üks inimene
sai surma ja kümneid haavata.
© Onlaria energiaminister J. Auld
märkis, et Babcoek-Wilcox ettevõte,-
kes ehitas Pennsylvania vigase reak­tori
ja selle katlad valmistas ka Pic-keringi
aatomjõujaamale 30 katelt,
mis ei vasta nõuetele ja nõuavad 35
miljoni väärtuses Uuendamist.
© Müürilehtedel Pekingis nõutakse
isikuvabadusi ja kurdetakse, et par­tei
ei täida vastavaid eeskirju ning
vabadused esinevad ainult paberiL
Müürilehed olid väga kriitilised par­teile.
ö> Egiptus kaotas veel kaks oma se­nist
liitlast ja toetajat; Liibanoni ja.
Bahrain teatasid, et nad lõpetavad,
diplomaatilised vahekorrad' Egiptu­sega;
Süüria lennukid lendasid mada­lalt
üle 'Beirutis asuva PLO juhi Ara-
| fati peakorteri, millega avaldati poo­lehoidu.
Q Palestiina Vabastamise organisat­siooni
juht Yasser Ärafat andis käsu
PLO terroristidele vangistada shahh
M. R. Pahlav ja küüditada Iraani re­volutsioonilise
mõrvakomisjoni kat­te.
Shahh ja tema perekond viibib
praegu Bahamas. PLO kantseleiülem
A. A. Hassanl ütles, et nad saavad
shahhi igal juhul kätte, kuna nende
käsutuses on Araabia rikaste õliriiki-de
rahad ja suur mõjuvõim. Riigid,
kes nende ähvardusi ei täida, nende
kodanike vastu võetakse ette surve­abinõusid
ja neile ei müüda õli.
# Motellis De-Luxe korterid ja rnuMd tänapäeva mu­gavused,
iff Üks blokk ookeani randa, ligidal öö­klubidele
ja äridele. I r
SADSÜVE
Alates 1. maist
Flöridcs 33062. ieL 305-943-8800
Omanikud OSS ja MAIRE RIISMA