Meie Elu = Our life, May 3, 1979

              Ä i e Elu" nr. 18 (1525) 1979 f 3 •
"~~r mu
/MAY.-3
0 0
\ (Algusesiküljel) ;
rhest rõõmustame ja kadestame teid j
0 ttawas Parlamehdimäel korraldata- j
vate Balti õhtute pärast, kuhu tuleb
kokku rohkesti mõlemate kodade
liikmeid. USA-s see ei ole võimalik,
sest Kongressi liikmed ori; ülekoor­matud
suurte rahadega nn. lobbysti-de
vastuvõttudega. /
Meie ei saavuta ka tänava^demön-stratsioonidegä
midagi, sest väikse­male
demonstratsioonile ei õšuta'
keegi tähelepanu ja sadu tuhandeid
ei ole meil välja tuua. Ebaotstarbe-kohas^
teks on osutunud ka massilised
allkirjade kogumised, sest neile vaa­datakse,
kui kunstlikkudele meeleolu
loomise vahenditele. Meie oleme oma
tegevuse suunanud rohkem praktilis-t
ele alustele. Rahvuskomitee on ra­janud
oma vabadusvõitlusliku tege­vuse
USA Kongressile, Valgele Maja­le,
välisministeeriumile ja USA ava-iikkuse
veenmisele. Esimeest kutsu­takse
tihti. Valgesse Majja ja sageli
tuleb käia välisministeeriumis Ida-
Euroopa küsimustes omi seisukohti
Möödunud pühapäeval tähistasid
Toronto skautlikud noored oma tra­ditsioonilist
Jüripäeva. Korraldajaks
oli seekord roteerimise korras Kale­vi
lipkond. Üldkorraldajana oli skm.
Raul Olo ja paraadijuht nskm. Mar­tin
Jõgi. [.;.~
iKogu protseduur kulges sujuvalt
täpsustatud kava kohaselt. Üksustes
õn tehtud aasta jooksul jälle tõhusat
tööd, mille tunnustusena malevate
juhtkonnad jagasid noortele hulgali­selt
tunnustusMr ju ja edutati teenis-tusastmes.
Suur pealtvaatajate hulk
ja uued hundude ning hellakeste sal­gad
kinnitavad ühiskonna poolehoi­du
ja tunnustust skautlikele organi­satsioonidele.
-
Jüripäevaks oli seekord varutud
H.M.C.S. York Armory hoone Lake
Shore Boulevardil. Suures hallis oli
paraad rivistatud kella kaheks. Ko­hal
olid ka malevate staabi liikmed
esitamas. USA eraasutised ja ülikoo- ning gaidereid tja skautmastereid
M pööravad sageli paljudes Baltiku- Täpselt kl. 2 raporteeris paraadi juht
mi, puudutavates küsimustes meie
poole. Kui esineb küsimusi, mis puu­dutavad
Eesti päritoluga ameerikla-
Eestil on ühised huvid Läti ja Lee-nskm.
Martin Jõgi Gaidide Maleva
juhi gdr. Tiia Küttile ja Skautide Ma­leva
juhi skm. Silver Kasele, kes ük­susi
tervitasid. Edasi pidas palvuse
duga ja Marylandi Läti majas töötab [nskm. Andres Taul. Järgnes paraadi
noore Läti poliitilise teaduse lõpeta- juhi käsklus pöördega kodumaa, suu-nud
juhtimisel Ühendatud Balti Ko
r.:itee ühiste aktsioonide teostami­seks
kongressil, välisministeeriumis
ja Valges Majas.
ROHKESTI NOORI ' : J:
Selle komitjee algatusel leidis aset
USA välisministeeriumis: laiahaarde­line
töökoosolek, mida juhatas välis­ministeeriumi
Ida-Euroopa küsimus­te
abi juhataja R. L. Perry.; Seal oli
Balti rahvaste 7 liikmeline delegat­sioon.
Asjalikul koosolekul oli kõne-a;
I, et kuidas ,.finantseerida Leedu
saatkonda, kelle rahad on lõpukorral,
protesteerisime valle vastu, et USA
peakonsul ^eningradis külastab Tal­linnat,
mida loetakse, nagu Eesti an-nektsiooni
tunnustamist. Nad leia­vad,
et need külastused ei tähenda
tunnustamist.
Oleme nii Senati kui ka Esindus­kojaga
loonud tihedad suhted. Iga
kahe aasta tagant valitakse 1/3 Se-
;e.sii
teenetemärgi
Tänavuses Eesti Skautide Liidu jü­ripäeva
ringkirjas said Kanadas
skaudi- ja gaidisõbra Tammetähe I
järgu teenetemärgid: Arnold Kontus
ja Otto Rannamäe Torontos
Tammetähe II järgu teenetemärgi
said Henn Arvo Montrealist ja Mait
Lüdig ning Ines Väikemäe Torontos
Teenete eest eesti skautlusele sai
BILL KUNNAS ütleb:
Rääkige minuga enne kui hakkate
uut autot ostma"
Fniugitud autod — uued autod —
veoautod,
ja rentimine.
Chevrolet Oldsmobile Ltd.
..321 Lakeshore Rd. W. Mssissauga
Telefon kontoris: 416^3365
kodus: 416^21-5091
I iiate
orv kasvab
nas, kanti ette läkitus kodumaale
millele järgnes skautide ja gaidide
orkestrilt „Mu isamaa, mu õnn jä
rõõm". Paraadi võttis vastu malevate
juhid gdr. Tiia Kütt ja skm. Silver
Kask koos gaideritekogu ja skautko
gu juhatajad Juta Tammiku jä Erm
Soometi, Skaudi Sõprade Seltsi juha­taja
Lembit Pikkovi ja teiste külalis­tega.
Järgnes tunnustuskirjade välja
andmine ja tehti teatavaks edutami­sed
malevates.:Neid oli palju, noor­test
hundudest ja hellakestest kuni
gaiderite ja skautmasteriteni, mis oli
tõendiks, et skautluse ridades toi­mub
tõhus noorte koondamine jä
nud eestluse tööle ja paljud selleks
on kasvamas heade juhtide hoolel.'
Pärast Jüripäeva paraadi kogune­sid
juhid, gaiderid ja skautmasterid
Eesti Majja noorte ruumi nõupida­misele
ja mõttete vahetamisele. Ai­mati
ja. Esinduskoja liikmeid ümber gas see sõprus ringis palvusega, mil-ja
meie saadame neile ametisse astu­misel
traditsioonilise õnnesoovi ja
hiljem juba vastavat informatsiooni
materjale. Sellega on kontakt loo­dud.
Saadame taotlusi, et nad Eesti
kohta võtaksid sõna, mida ka roh­kesti
tehakse. Saadame ulatuslikke
märgukirju ja informatsioone Eesti
olukorrast' ja saatusest. Kongressi
protokollidesse on aastate jooksul
kogunud tohutu.palju Eestit ja Balti
riike puudutavaid dokumente. Eri
aktsioonina saadame Kongressile
me mo randu meid Mos kva ölümp iaadi
puhul Tallinnas korraldatava purje
jahtide regatil' kohta. Paljud Kong­ressi
liikmeid tahavad olümpiaadi
-Moskvast mujale viia ja neil memo-randumeil
on edu.
Tõlgime ja saadame Tallinna aja­lehtedest
halvustavaid märkusi USA
kohta,., mille eest ollakse tänulikud,
sest mujalt nad neid materjale ei
>aa. Organiseerime individuaalkirja-de
saatmist Kongressi liikmetele, ar­tiklite
.;. ja lugejakirjade kirjutamist;
. ajalehtedele Eesti ja Baiti riikide kü­simustes.
Pidevalt jälgime ajalehti
ning 'saadame-õiendusi. Balti riikide
1 küsimus on USk-s võrdlemisi elavalt
päevakorral. :
Meid peetakse üldiselt üheks pare­mini
organiseeritud rahvusgrupiks
USAs, Meie'eelarve on 46,800 dolla­rit.
Oleme viiskümmend üle suure
mandri laialipillatud Rahvuskomitee
liiget. • '; ' • '
Eesti Rahvuskomitee siht ori Vaba
Eesti, meil \oh kavas õrna. tegevust,
uuendada ja surmata. Oleme, uhked,
et meie ridades on rohkesti noori.
Loodame laiendada oma tegevust ja
tugevamaks muuta oma majandus­likke
aluseid.": ,
le pidas nskm. Martin Jõgi,-"Gaidide
poolt korraldatud kehäkinnituse
lauas istudes kuulati skm. Jaan Lep­pa
ettekannet, „Ävame^lsus", milles
kõneleja väitis, et avameelsus on alu­seks
heaks koostööks ja mõistmi­seks.
Teisena kõneles gdr. Hilja
Kuutma „Jubi isik" esitades oma pi­kaajalisest
tegevusest : tähelepane­kuid
ja tulemusi.. Toronto Eesti. Selt­si
esindajana Jaan Terts andis üle
ümbrikud Noorsoo Fondile ja skau­tide
ning gaidide üksustele.
Eesti ajalugu, siis palus kaasa viia
soovi, et Rahvuskomitee annaks Väl­ja
omalt poolt kirjandust, mis käsi­tab
Eesti ajalugu objektiivselt.
J. Simonson vastas esitatud küsi­mustele:
t a ütles, et Rahvuskomitee
ei saa mõjutada Eesti nooremate
teadlaste tegevust, kes tegutsevad
USA ülikoolide .programmide raa­mes.
Ta selgitas et nn. Ernesaksa
koor kutsuti eraasutise poolt USA-sse
ja nad ainult püüavad silma peal
pidada, et seoses sellega ei tehtaks
propagandat. LRO saadeti ainult in­formatsiooni
ja rahvahääletuse nõud­mist
sinna ei esitatud. L. Kolkile vas­tates
märkis, et selliste eraorganisat­sioonide
rnõju on suur USA valitsu­sele,
kuid seda ei saa üle hinnata. Kü
simus; seisab, selles, et USA tahab
kaubelda ja müüa ning sellepärast
taotletakse vahekordi, ja sidemeid
igasuguste pahempoolsete rezhiimi-dega.
Ta leidis; et objektiivsete aja­looliste
materjalide trükkimine on
vajalik. J. Simenson märkis ka, et
USA välisministeeriumi noupidami-sel
on märgitud, tjt USA jätkab Balti
riikide .tunnustamist ka siis, kui
praegused diplomaadid surevad.
Pühapäeval, 29. aprillil pärast skautliku nooruse Jüripäeva^paräadi toi-eesti
skaudijuhi kõrgema teenete- j m u s Toronto Eesti Majas pidulik noorteruumide avamine gaiderite ja
märgi Põhjatähe I'' järgu malevajuht- .traditsioonilise kokkutuleku raames. Eesti Gaiderite Kogu
skm° Silver Kask ja Põhjatähe UI Kanadas Koondise juhataja gdr. Juta Tammik tervitas kohalolijaid ja
järgu teenetemärgid said nskm 0
Jõgeva, nskm dr. Jaan Roos^Toronto šk a u t M e Maleva juht skm. Sil-. vatantsu Rühm ja Toronto Eesti
Lembitust,ning nskm dr. Raimund y e r Kask luges Kalevipojast lox) lin-]^^n^^
Pahapill Toronto Kalevist. . n a ehitamisest, et sissejühatada valitseb Eesti Maja kodukord ja
i( noorte ruumide avamist. Ta ütles, et skautlike organisatsioonide reeglid.
Hundu hoolsusdiplom koos märgi- alates detsembrist on võinud igal nä- Ruumide ehitamise materjalide ja si-kandmise
õigusega on antud: dalalõpul ja kaks või kolm õhtut nä- su.stuse kulud on kandnud noorteor-
Mikk Altosaar (Lembitu), Erik dala sees kuulda Eesti Majas koi- ganisatsioonid ja üksiktoetajad. End-
Holmberg (Lembitu), Kalju Kask mandalt korralt haamrilööke, saagi- la,Komi kinkis Toronto Eesti Täien-
(Lembitu), Margus Kask (Lembitu), de undumist ja vahel ka sekka töö- duskooli kaudu lavastatud teatrieten-
Ronald Liigsoo (Kalev), Andres Mus- meeste kirumist! Gaidide Maleva duse tulu noorteruumi väljaehitami:
ta,!(Lembitu), Martin Mällo (Viking), juht ngdr/ Tiia Kütt kutsus välja seks. Elektrimaterjalide osas on toe-
Peter Mällo^ (Viking), Toomas Puh- noorteruumide ehitamise suurtööme- tust andnud Erni Käärid, ehitusma-vel
(Montreali Kalev), Peter- Roose hed, et neid tänada ja austada süm- terjalide osas Ernie Metsalo. Teiste
(Kalev), Heikki Sillas te (Lembitu), boölselt kõige tähtsama tööriistaga— juhtide .käest kuulsime, et suurde
Erik••Türk;(Kalev). 3; jalase tollipulgaga. Suure aplausi "noorteruumi liikuva vaheseina on
Skaudi hoolsusdiplom koos märgi- osaliseks sai skm, Enn Kiilaspea, kes kinkinud Enn Kiilaspea ise; Johanna
kandmise õigusega on antud: on olnud kaks aastat seotud ruumide Pätsi Mälestusfondist on makstud
Albert Mikk Jõgi (Kalev), Martin muretsemise ja ehitamisega, Arnold raamaturiiulite materjalide kulud.
J. Kiik (Kalev), Erik Konze (Lembi- Karu, kes käed külge pani kui nägi', Noorteruumi Komiteesse kuuluvad
tu), Urmas Kori (Lembitu), Kenneth et abi tarvis. Sammu teiste ehitajate- skm Konsa Leemets, ngdr Piret Ko-
Ossö (Kalev), Ricki Paju (Lembitu), ga on pidanud Heino Halling. Kah- mi, raamatupidajana ja sekretärina,
Robert Sermat (Lembitu), Peeter juks avamiselt puudus suur vaevana- ning kõikide noorte organisatsiooni-
Sommer (Lembitu), Arnold Tralla :gija~:skm. Konsa Leemets. Enn Kii- de esindajad,; kes: on kaasosanikud
(Kalev),' ' laspea, Noorteruumi Komitee esirne- nii kulude kandmises kui kasutami-
Eeskujuliku skaudi diplom koos taa märkis, et Konsa töötundide ar- ses.
märgikaridmise õigusega on antud: | v u saa päevadega mõõta, saab. a H ' Esimees ütles,;et peale maleva juh-"
nult nädalate ja kuudega arvestada, tide poolt nimetatute on veel kaa-
Tänu avaldati Rein Holsmerile, En- sa aidanud nskm'd Jaak Haabniit,
del Leisile, Erni Metsalole, Raid Väi- Margut Tae ja Bruno Lindre, Ta va-kema'ele,
Mart Mägi'le, Paul ja Arno baridab,.kui mõned nimed on koge-
Kiilaspeale! mata jäänud märkimata nii töömecs-
Noorteruumide ametlik avamine tele kui muidu toetajate osas.. Nüüd
toimus lindi läbilõikamisega suure- on' avanenud tõelised-võimalušed, et
vaeva nägijate Enn Kiilaspea ja Ar- kõik ühiskondlikud varad ja kingid
noid Karu poolt äsja valminud Male- leiavad tee noorte ruumidesse, kus
vate Kodu, tornitöa uksel. Suurem on nende õige koht.
osa Eesti Maja kolmandast korrast'
on nüüd antud; noorte käsutada.
Maitsekalt on viimistletud kõik ruu­mid.
.;, .;.•.:'.-
/Noorterüumide • Komitee esimees
ütles, et kõik ruumid on noor tele an-.
tud.tasuta kasutamiseks Eesti Maja
poolt ja avaldas tänu Eesti Maja ju­hatusele
ja eesti, ühiskonnale Toron­tos,
kes nii abivalmilt ja positiivselt
on suhtunud. Osanikud noorteruumi­de
s on kõik noortega tegutsevad or­ganisatsioonid.
Praegu on alalisteks
ruumide kasutajateks . gaidide ja
skautide malevad ja. staabid, ^.Põhja­la
Tütred", „Viking" merelipkond,
„Kalevi" lipkond /Toronto Eesti Rah-
Vaatamata uutele ja ilusatele lu­badustele,
eriti. Trudeau ja Clark'i
poolt, viimased meeleolu uurimised
näitavad, et ebakindlate hääletajate
arv on suurenenud. Lubaduste tõe­list
väärtust ei osata valijate poolt
•hinnata.
Trudeau rõhutab endiselt tugeva
keskvalitsuse vajadust, kuigi valijate
küsitlemine näitab, et nad on esma­järjekorras
huvitatud inflatsiooni pi­durdamisest,
töövõimaluste suuren­damisest
ja alles kolmandas järje­korras
Kanada ühtsusest. Lisaks tu­gevale
valitsusele Trudeau lubab kõr­gemaid
pensione, ja teatud soodus­tusi
uute majade ostjatele.
. Joe Clark kinnitas omalt poolt, et
tema ka ei taha lasta Quebecit Kana­dast
lahkuda ja rõhutas seda, et õige
riigimajanduse juures Quebec eelis­tab
jääda kanada föderatsiooni. Sel­le
tõttu ta ei pööra erilist/tähelepanu
separatismile. Marijuana kasutamine
ning omamine vähesel kujul, tema
arvates ei peaks olema karistatav
kriminaalses korras;
Ed. Broadbent jätkab Trudeau ja
Clarke lubaduste kritiseerimist ja
omaltpoolt lubas määrata NDP valit­suse
moodustamisel 330 miljonit dol­larit
mortgage protsentide vähenda­miseks
nendel uute majade- ostjatel,
kelle aastane sissetulek on vähem kui
$30,000. Ta soovib, et Kanada ette­võtted
investeeriks oma puhtakasu
Kanadas ja sellega aitaks kaasa uute
töökohtade muretsemisele; Ta ei ole
andnud kindlat seletust selle kohta,
millisele seisukohale asub NDP kui
pärast valimisi Kanadas, tuleb üks
või teine vähemuse valitsus.
Vaatleja
Robert David Kivi (Lembitu), Pe­ter
Kivioja, (Kalev), Richard, Laan-kasvatustöö
ning kust paljud on asu- v e r e (Lembitu), Ravo Lainevool (Ka­lev),
Kalle Peeter Lüdig, (Kalev), Tõ­nu
Naelapea (Lembitu), Jaan Vaikla
(Kalev), Peeter Vilde (Lembitu).
Nöoremskautmastriks on eduta­tud:
Mark Raul Olo (Kalev).
: Skautmastri väitekirja kaitsemise
õigus on antud: Jaak: Järve (Lembi­tu),
Mark Teose (Montreali Kalev).
Skautmastriks. on edutatud: Lia
Pikkov (ESMK), Egbert. Runee
(ESMK). • -
E2
KOMPROMISSI: , : :
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts — 1918
U. Petersoo oma sõnavõtus tõi ette
Ettekande kohta võttis sõna mitu [üksikuid momente kirjalikult välja
korda V. Pent, kes leidis, et USÄ^s jagatud EKN tegevusülevaatest. On
on Kongressi liikmetega palju, tihe-1 kavatsus ESTO-80 pidustustele Root-dam
kontakt, kui meil Kanadas.
Märgiti, et USA, nooremate teadlaste
nn. AABSI üfiber koondunud liik­med
tunnevad suuremat huvi mõne
oma-aegse Eesti väikerahva grupi
saatuse vastu, kui kümnete tuhande-t
e Siberisse küüditatud j a seal hävi­tatud
eestlaste saatuse vastu.
sl.viia-.mõni Kanada riigitegelane, na­gu
see toimus Baltimore ESTOL. Se­da
ettepanekut toetas ka V. Pent
Ottawast. Ta märkis ka, et neile kes
külastavad kodumaad on nüüd vene
saatkonnas uued küsimuslehed ja kü­simusi
on selliseid, et kui vastad kas.
jaatavalt või eitavalt/ — mõlemal ju
Akadeemiline Meeskoor ei tule To­rontosse:
TULEMAS PRESSIKONVERENTS
Ü. Jüripa küsis selgitust selle koli-1 hui on need kahjulikud meie vaba
ta, et kodumaaga suhtlemine on;| dusvõitlusele.. Ta ütles, et Tallinna
USA-s võtnud liiga suure ulatuse,
mis kahjustab valis võitlust. Siia- kuu­lub
tallinna Akadeemilise Meeskoori,
nn. Ernesaksa koori külastus jne.
Mõni aeg tagasi taotleti Balti riikide
küsimuse viimist Liitunud Rahvaste
ette, mis on kahjulik, sest see orga­nisatsioon
on meile vaenulikult mee­lestatud.
L. Kolk tõi ette, et ÜSA po­liitikat
juhitakse eraorganisatsiooni­de
kaudu ja valitsus ainult täidab
nende otsusi. J. Käis märkis, et ku­na
N. Liit saadab sellele mandrile
. EKN väliskomisjoni- ja Balti Liidu
esimees L. Leivat märkis, et oma sei­sukohtade
selgitamiseks Kanada par­teidele
käimasolevas valimiskampaa­nias
toimub 7-me rahva komitee
pressikonverents, kuhu; ön kutsutud
ka kõik 15 Ida-Euroopa rahva kesk­organisatsiooni
esimeest. Seal püü­takse
selgitada seda, mida .Kanada
rohkesti kirjandust, kus võltsitakse' poliitilised parteid taotlevad välispo­liitilisel
alal Euroopa küsimustes..
Vabadusfondi esimees K. Jõgi mär­kis,
et 25.000 dollarilisest eeälrvest on.
19.000 dollarit laekunud ja toetajate
arv. on tõusnud ligi 1000-le annetaja­le,
mis on suurem kui kunagi.varem.
A. Nõmmik käsitas pikemas ettekan­des
Eestis vangistatud vabadusvõit-ejate
abistamist. I. Nippak teki ette­paneku,
,et Eesti Vabariigi aastapäe­va
vastuvõtule tuleval aastal kutsu­takse
ka Ontario ja Kanada kohalik­kude
arhiivide juhte ja neile tutvus­tatakse
Eesti Keskarhiivi kogusid ja
tööd. V. Kaldma leidis, et Balti Õhtu­tel
peaks olema tugevam välispolii­tiline
nõudlus. V. Pent vastas, et kui
lähme liiga tuliseks, siis ei ole või­malik
õhtuid eiiam korraldada. Eesti
Arhiivi juhataja R. Antik rääkis pike­malt
arhiivi materjalide kogumisest
enne iseseisvust, iseseisvas Eestis ja
andis tõhusa ülevaate Eesti Keskar­hiivi
tööst ja tegevusest.
Arhiivil on 800 ruut j alga põranda­pinda
ja 300 jooksvat jalga riiulite
pinda. Riigi toetust on $19.000. Arhii­vi
korraldamine ja materjalide selek­teerimine
toimub kindla süsteemi.jä­rele.
On saadud A. Torma, P.Speeki
j t. arhiivid, kus leidub haruldasi ar-hivaale.'
Kõige tähtsamaks allikma­terjaliks
on Eesti ajalehed, eriti pa­guluse
esimestel aastatel ilmunud
ajalehed ja ajakirjad. .
'• V. Kaldma märkis, et Põhja •Onta­rios
suri Ä. Matkur, kel on suur ar­hiiv,
kus on haruldasi materjale. A.
Kala märkis, et lätlastel on mitu
head dokumentaalfilmi. Ka meil on
kõik materjalid selliste filmide jaoks
olemas, .kuid need. on vaja ainult
koguda ja ka selliseid filme võõraste­le
näitamiseks valmistada. Kultuur-komisjoni
esimees Avo Kittask andis
ülevaate oma komisjoni tööst. U. Pe­tersoo
märkis, et Moskva olümpiaa­dile
: minevate aj akirj anike' valgusta­miseks
on kavas mõnes suures lehes
avaldada lehekülg vastava informat­siooniga.
Leiti, et edaspidi tuleks; katsuda
EKN koosolekuid viia kahele päeva­le,
sest üks päeva jääb' liiga lühike­seks
ja ei saa kõiki asju läbi aruta­da.
Koosolek; mida juhatas A. Jurs;
lõppes Eesti hümniga.
NEW YORK (M. E.) — ühel hilju­tisel
pühapäeva ööl vastu esmaspäe­va
purustati New Yorgis Flushingi
pargis olev monumentaalne kommu­nismi
ohvrite mälestusmärk, mida
tunti.-ka Leedu Risti nime all. Iga
aasta juunis kogunesid seal eesti, lä­ti
ja leedu organisatsioonide esinda­jad,
et mälestada Balti riikides küü­ditamiste
ja teisiti kommunismi ohv­riks
lanjgenud kaasmaalasi, täinud
suvel olid selleks seal liitunud ka
teiste ikeštatud rahvaste esindajad
suur-New Yorgi ruumist.
Monument läks leedulasile maks­ma
üle 35-tuhande dollari ja oli Osa­liselt
valmistatud Chicagos. Massiiv­sel
tsementtrepistikust alusel tõusis
umbes kümne meetri kõrgusele risti-kujutusega
obelisk ,kusjuures monu­ment
oli varustatud ka tugevalt kui
nitatud vastava pronksplaadiga.
Plaat oli murtud lahti ja kõrvalda
tud, kõrge obelisk purustamise teel
maha kistud., Kogu seda lõhkumist
ei saadud teostada kiirelt ja on ime-uk
» et politseipatrull ei märganud
lõhkujate jõuku. Hommikul purus-lustöö
nägijad seletasid, et kogu mo-mihiendi
ümbrus oli selle tükke täis,
mis asusid laialipillatuses — just na­gu
teostunuks see kellegi suurimas
vihahoos. Park, kus monument asus,
on viimase New Yogri maailmanäitu­se
asukoht. Sellest on veel üksikud
ehitused püsti ja pargiala on rahvale
avalikuks kasutamiseks. Ümbrus kü-hiseb
siiski juba isemoodi inimestest,
sest eriti nädala lõppudel on kasuta­tud
park äärmiselt must ja räpane.
Monument, mis seal oli olnud juba
^-aastaty on,ka varemalt olnud ühel
või teisel viisil „rünnakuobjektiks^
aga mitte kunagi nii suures ulatuses,
^eedulasil on kavatsus monumenti
taastada ja niisuguseks, et seda ei
oleks võimalik purustada lõhkeaine
ta. On aga liikvel ka mõtteid, et mä­lestusmärk
tuleks taastada mujal ja
;W|itte mainitud pargis.
Ta loodab, et sügisel ja tulevikus
need rajatud ruumid leiavad aktiiv­set
kasutamist koondusteks, harju­tusteks
ja teisteks, pidulikkudeks ja
omavahelisteks kokkutulekuteks. On
olemas korralik köök ja helisüsteem.
Puudub veel külmutuskapp. Saab
mängida lauatennists ja „badminto-ni".
Kavas on rajada noorte orkester.
Nüüd on olemas koht kus suuri pille
hoida. Samad noored kes mängisid
Jüripäeva paraadil lähevad Rootsi
Maailmalaagrisse ja Eesti Päevade­le..
Sooviks on kaasa võtta kaks or­kestrit
— Malevate, marsi ja noorfe
tantsu kapell „Kaja".
Pidulikus, meeleolus istuti gaideri­te
poolt kaetud perejauda. Gdr Oldi
Põder'ile kuulus suurim tänu. Noor­te
juhtide tööd, eeskuju ja eesmärke
käsitlesid oma ettekannetes gdr Hil­ja
Küutma ja skm Jaan Lepp. Laule
juhtis ja saatis Enn Kiilaspea. Tänu
gaideritele koos lilledega avaldas
Skäutmasterite. Kogu; kanada Koon­dise
esimees skm. Ermi Soomel.
Kokkutulek lõppes sõprusringis.
• •' • elna •
,$UN" mõisteti
õigeks
: Mõni aeg tagasi tõsteti hommiku­lehe
^Toronto SUN'i" väljaandja D.
Creightoni ja toimetaja P. Worthing-toni
vastu süüdistus, et leht-on aval-danud
valitsuse salajaseks tunnista--,
tud dokumentidest andmeid ja on
sellega rikkunud HOfficial. Secrets
Acfi" (1939. a. seadust.).
Dokumendid, mille sisu avalikuks
tegemises lehte süüdistati, olid seo­ses
suurema arvu N. Liidu diplomaa­tide
lahkumisega Kanada .valitsuse
nõudmisel, sest nad olid rikkunud
diplomaatidele ettenähtud reegleid.
Eeluurimine kestis kuusid . ja •
„SUN'i". mehed pidid mitu korda vii­bima.
kohtu ees. kus selgus, et proku­rör
keeldus avaldamast lähemaid as-'
jaotusid' seoses -selle süüdistusega.
Nüüd tegi kohtunik Carl VVaisberg
otsuse, et selles asjas puudub süüteo
koosseis, sest suurem enamus and­metest,
mis leidusid lehes olid juba
varem avalikkusele tehtud teatavaks
teiste kommunikatsiooni vahendite,
.TV, raadio jt. kaudu. Sellele kohtu
otsusele antakse suurt tähtsust, sest
,,Toronto SUN'i" tegelaste kohtu alla.
andmisega rikuti Kanada ajakirjan­duse
vabadust.
lo
23 WESTMORE BE.
SÜITE 404, REXDÄLE, :
Ont. M9V 3Y7 — Tel. 7454622
sõjaväes
• President J. Carter sooritas USA
sõjaväe juhtkonnas suuri puhastusi
ja saatis erru, vallandas ning paigu­tas
ümber rohkesti sõjalisi juhte.
USA esmajärguline Märine Corps sai
uue juhi, kelleks osutus kindral. Ro
bert Barrow. Kõik viis armeed said
uued ülemused. NATO sai uue ülem­juhataja.
Uue juhi sai ka strateegili
ne õhujõudude' löögiüksus. Vaikse
ookeani merejõudude juhatajaks
määrati uus admiral. Samuti Koreas
asuvad Sõjajõud said uue juhi.
Kuigi Pentagon ruttas seletama, et
kõik need hulgalised ümberkorraldu
sed olid ainult rutiinipärased ja olid
põhjustatud erruminekust ja muist
põhjustest, siis paljude arvates ei
=vasta need tõele. J. Carter määras
omad mehed kohale.
Auhind EKK filmile
Eesti Kunstide Keskuse' etnograa­filisesisuga
film -„Aläti meeles" sai
Rochesteri (USA) filmide võistlusel
„Movies on a Shoestrin^" anhinna.
See üritus oli organiseeritud Roches­teri
Film Makers algatusel.
Filmi tegijad Raul Randla ja Harry
Silva lähevad auhinda vastu võtma
5. mail Rochesteri.
Ängooläs ei käi hästi
.Portugali pahempoo 1 $ele0kindrai;•
te ja lääneriikide liberaalsete poliiti­kute
abi,,Henry Kissingeri Aafrika-poliitika.
tulemusena upitati Angoo-las
omal ajal võimule Moskva agent
Neto. Ängoolas opereerisid peale Ne­to
grupi veel läänele sõbralik UNITA
grupp, keda toetas. Lõuna-Aafrika.
<.uid'see grupp jäeti toetusest ilma. '
Selle, tõttu tuli Neto võimule ja talle
komandeeriti abiks 20.000 kuubalast.
Angopla on rikas.maa ja Kuuba saab
lasti makstud Neto rezhiimi toeta­mise
pärast.
Vaatamata sellele on Neto positsi­oon
praegu Angoolas väga kõikuv.
Angoola lõunapoolses osas. opereeri­vad
UNITA üksused ja. ainult suure­mates
linnades püsib Neto valitsuse
võim; Maapiirkonnad on UNITA ük­suste,
kontrolli all, kel arvatakse ole­vat
12.000 meest aktiivses võitluses
ja 8,000 mees reservis. Neid toetab
Angööla lõunapoolses osas elav suur
suguharu Övimbundu. Neto.oma sõ­javägi
on 30,000 meest suur. Vastu­panuliikumine
on hästi relvastatud.
Saab toetust väljast ja omab rohkes­ti
saagirelvi. Purustab raudteed ja la­seb
õhku sildu. Taotleb luua olukor­da,
et Neto on sünnitud UNITA esin­dajaid
kutsuma valitsuse koalitsioo­ni.
Kuubalasi vihatakse ja neid saab
võitlustes rohkesti hukka.