1979-12-20-10 |
Previous | 10 of 14 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL, 20, DETSEMBRIL — THURSDAY, DECEMBER 20 leie Elu" nr. 51/52 (1558) 1979
Htimi.lt oni s tutvustati
Hamiltoni Eesti Seltsi Täienduskooli õpilased jõulupuüL-vasakult:
Linda Isotamm, Joannä Blackwell, Lisa Suidt, Diana
Sukk, Kristiina Viinberg, A t e Kristiina
Isotamm, Linda Sukk, Tiia Ploom, Älan Himma, Toomas Lauri-maa.
3. rida: Ellen Randoja (varjatud), Kristiina Laurimaa, Linda
Plooni, Ärne Jõgi (varjatud) Foto — H. Toomsalu
Hamiltoni eesti noorusele saabusid
Jõulud juba varakult, sest pühapäeval,
9. detsembril toimus traditsiooniline
küünlavalge jumalateenistus,
tähistades 2 adventi ja sellele järgnes
kohe kiriku all saalis Hamiltoni
Eesti Seltsi täienduskooli jõulupuu.
Kirikus teenis õpetaja Nõmmik ja temale
aitasid kaasa pühakirja lugemisega
leerinöored. Ivar Kangur luges
Epistli, Hillar Jõgi Evangeeliumi ja
Eduard Äarlaht Usutunnistuse. Kiri-kukorjanduse
viisid ..läbi ..Andres
Tamm ja Karl tera. Korjandust §õ-javigastatuile
Saksamaal korraldasid
,,Kotkau lipkonna skaudid.
Jumalateenistust kaunistasid lauluga
,|Helletajaä">lauldes Enn Võrgu
, jõululumi", orelil saatis neid organist
Eva Rammo.
All saalis ootas käetud 'kohvilaud
ja küünlasäras jõulupuu. Eeskava alguseks
oli kogunenud niipalju rahvast,
et korraldajail oli tegemist kõigi
mahutamisega.
Jõulupuu ettekannete osa avas 6
klassi õpilane Arne Jõgi, tervitades
lastevanemaid ja külalisi, tervitusele
järgnes 4 koorilaulu õpilaskoorilt,
milledeks olid .Jõuluõhtu", „Lapsed
. tuppa", „Koma" ja „Kolm kihulast".
Koori1 juhatas Margot Bohh Järgmiseks
deklameeris 4 klassi õpilane
Alan Himma „Jõuluvana ootel". Järgmiseks
klaveriduett õekestelt
Ploomidelt, Linda 5 klassist ja Tiia 3
klassist. Nüüd ilmusid lavale kooli
rahvatantsijad, keda juhatas H.
Toomsalu ja muusikat tegi V. Aasa.
Esimestena olid ,,tules'' lasteaia ja
esimese klassi õpilased. Lasteaiast
Joannä Blackwell, Lisa Suidt ja Alex-sander
Viinberg, 1 klassist Kristiina
: Viinberg, Diana Sukk ja Linda Iso-tamni,
kes esitasid laulumängu Mädamai
oli seitse poega" ja tantsu
„Kaerajaan". Vanemailt; õpilasilt
nähti „Jämaja labajala', „Mülgi polka"
ja „Õige ja vasemba". Kõik esinemised
said teenitud kütuse osaliseks.
Järgnes vaheaeg et värskendada
kohvi ja kohvikõrvast mida serveerisid
Koolikomitee daamid.
Pärast vaheaega jätkus eeskava
Michael Ockendon'i deklamatsiooniga,
„Kiri jõuluvanale" ja noorema
krupi esituses lühinäidend „Tere lumememm",
kus osalised olid Joanna
Blackwell, Lisa Suidt, Alexsander
Viinberg, Diana Sukk ja Linda Iso-tamm.
Peale lühinäidendit deklameeris
Arne Jõgi /Jõulutervitus Eestile"
ja sellele järgnes kohe näidend ^Jõuluvana
ootel", kus osalisteks olid:
Mall --Kristiina Laurimaa, Ats — •
Toomas Laurimaa, Lumememm —
Linda Ploom ja lumehelbeid kehastasid
Tiia Ploom, Kristiina Isotamm,
Linda Sukk ja Ellen Randoja. JCa see
eeskava osa võeti pealtvaatajate
poolt soojalt vastu.
Viimane näidend ja selle sisu oligi
loogiliseks sissejuhatuseks järgnevale,
sest ukse taga kostis kobinat ja
kui lapsed vaatama läksid, leidsidki
nad sealt Jõuluvana (H. Toomsalu)
kes siis viivitamata' asus välja jagama
kinkepakke. Kõigil kingituste
saajail, välja arvatud mõni üksik, oli
Jõuluvanale ka midagi öelda, kes siis
üksikult ehk koos. Ka külalistel oh
sellest võimalik osa saada, sest Jõuluvanal
oli peos „imepuik" ja kui sel-
'* lele sisse räägiti, oli jutt Ica kõige
kaugemasse saali nurka kuuldav.
Eelmiste aastate puuduseks oligi et
kõik need ilusad salmid läksid, kaduma
laste väikse hääle tõttu. Jõuluvana
lahkudes asusid ka lapsed ja vanemad
koduteele, mõnedel meist päris
pikk, sest hulga lapsi käib Hamil-
,. tonis koplis Kitchenerist ja selle
ümbrusest.
Kohalik Noorte Naiste Kristlik
Ühing, kus möödunud nädalal toimus
suurem jõulueelne kokkutulek, oli
otsustanud ürituse eeskävalist osa
sisustada etniliste gruppide jõulu-kommetega.
Vastava sooviga oli
pöördutud eesti, prantsuse ja filipini
rahvusgruppide poole.
Eestlastest võttis selle nõudliku
osa oma kanda perekond Randoja
Burlingtonist. Kuna ei leidunud vastavat
ingliskeelset teksti, siis tuli pr.
Randojal see lugu oma teadmiste ja
mälestuste järele kirjapanna ja tõi.
kida. Umbes 10 min. jutu esitas saalitäie
publikule kooliealine Karin
Randoja. Noore, rahvarõivas neiu
kindel jä yäba esinemine ning selge
ja; puhas hääldamisviis, sai kiitva
aplausi osaliseks. Ettekande lõpul
esitati talle küsimusi eesti rahvariiete,
enamlauldavate jõululaulude jne.
kohta. Kavatsetud muusikaline ettekanne
jäi kahjuks ära, kuna asjaosalistel
oli teisi kohustusi. Küll aga pakuti
kohvi juurde eestiläadilisi'piparkooke.
Kas ei peaks mõni eesti keskne organisatsioon
meie rahvusgrupi tutvustamise
huvides, pöörduma isikute
poole, kes ^oleksid võimelised
koostama ingliskeelse trükise eesti
jõulukommete kohta. Seda saaks siis
saata eesti organisatsioonidele kasutamiseks,
kui vajadus tekkib, kas Kanada,
või koguni globaalses ulatuses.
Kulud, sellega seoses, ei tohiks ülepääsmatud
olla.
• Ä. W.
ÜLIKONNAD — KOSTÜÜMID
kvaliteet materjalid *
7 Mverview Gardens • (Bloor-Jane
Subway Stn.) Toronto, Ont. M6S 4E4
Tel. 416/769-9535
Rudi H. Schneider
'n n nm n nn u i linun ninu iniiiii n i nuumu UIMI IIIIHIII mm mmmm
Nagu seda tehti kodus
Igasugused Euroopa tordid
küpsised ja maiustused
' TELLIMISTE TÄITMINE
191 Roncesvalles Ave. Toronto
Ont. M6R 2L5 - Tel. 416/533-7802
B. Kedzierski
iändu$t
Laenu vajaduse korral kasutage
TORONTO EESTI ÜHISPANGA
madalaid Saenuintressimäärasid.
O O » 0 0 0 0 » O * O 0 * 0 0 0 0 » O 0 0 0 .1-3.5.% pastss
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi. Laenud on lahtised
eoõctooe . 0 0 . . . 0 0 . 0 1 4.7% Qflstss
Personaallaenud on laenuvõtja surma ja jäädava töövõimetuse
puhul kindlustatud $10,000.00 ulatuses.
281DANFORTH AVE. —•Tel. 463*3331
saadav®!:
lihapii
bardembsiisciiadi, jõulut of did,
ploomikoogidš soolo}õh@
Räägitakse ka eesti keelt.
: teisip., keskn. 9—6, ne
Laup., 22. dets. kl. 8.30—6 p.l.
Esmasp, 24, avatud kl. 9—1 p.l.
Äri avatud dets. 27. kl. 9—6, reedel,28. ,cfetsf-9^7
.,29. dets.kl.8.30—3p.l.
"MEIE ÄRI ON SULETUD 30 DETS. KUNI 8. JAANARINI
Rochester, N.Y. eestlaste poolt annetati
Rochesteri Pearaamatukogule
prof. dr. A. Võõbuse „Studies in the
history of the Estonian people" esimesed
3 köidet, Arved Viirlaidi
„Graves without crosses" ja Heino
Uustalu ,.For freedom only".
Raamatukogu ajaloo osakonna juhataja
Winn McCray'ga oli Rochesteri
eestlastel Abel Pintsoni kaudu juba
hea kontakt kauemat aega. Hr.
McCray tutvus põhjalikult dr. Võõbuse
raamatutega ning on omalt
poolt andnud teosele austava hinnangu.
Uustalu „For freedom only" käsitab
Soomepoiste ajalugu ja saab ka
omale auväärse koha ajalooraamatute
riiulil. Arved Viirlaidi „Graves
without crosses" ei ole mitte esimene
Rochesteri raamatusõpradele, sest
'kohalike eestlaste poolt on mitmed
eksemplarid käibele lastud. Muidugi
seekordne on esimene raamatukogu
ilukirjanduse osakonnas.
Üllatuseks oli, et raamatuid oli
vastu võtma tulnud peaaegu kogu
raamatukogu juhtkond, eesotsas
naisdirektori pr. Linda Bretz'iga.
Eestlaste poolt olid raamatute üleandjateks
Aino Turu, Lisa Pintson,
Erika Randmere ja Abel Pintson.
Kõik daamid olid rahvarõivais.
Raamatute siseleheküijele trükitakse
annetaja nimi: The gift of Estonian
people in Rochester, N.Y.
Dr. Võõbuse raamatud on muretsetud
Rochesteri eestlaste" ühiselt kogutud
summadest. Teised raamatud
aga olid üksikinimeste isiklikud annetused
eestluse nimel. Tubli tänu
lahketele annetajatele!
EMATEL!
• e AKSUD
IIKELE TORONTO UNNA
Vanematele kodude omanikele majandusliku abi andmiseks on City Council volitanud
City Treasurer'i lubada elamute omanikele 100 dollari suurust maksusoodustust 1980.
aasta maksude arvel sellistele kinnisvaradele, millede omanikud vastavad järgmisele
kvalifikatsioonile: / I
PEAB 0WMK YÕf
KÄÄSA OLEMA:
Ä. 65 aastat vana või vanem 31. märtsil 1980, ^mis pn viimaseks sooviavalduse
sisseandmise tähtpäevaks. ( 1
. (B. Peab saama igakuiset GARANTEERITUD SISSETULEKU LISANDIT, mis
antakse Oid Age Security Aeti (Canada) alusel.
C. Elama kinnisvaras, millele ön määratud omavalitsuse maksud ja
D. Peao olema olnud pidevalt Toronto linnas mitte vähem kui viis aastat hinnatud
kinnisvara omanik enne 31. märtsi 1980. aastal.
Kui te kvalifitseefite sellele abile ning ei ole veel saanud sooviavälause formulari, siis
palutakse helistada CITY CLERK'S OFFICE'išse 367-7036 ning teile saadetakse välja
spoviavalduse formular.
Sooviavaldus selle abi saamiseks tuleb esitada igal aastal. See soodustus, kui see garanteeritakse,
on otsene toetus linna poolt ning ei võimalda mingisugust tagantjärele maksu.
Lähema informatsiooni ja abi saamiseks tuleb helistada 367-7036.
'^/RÖY-V^HEÄDERSON,-
City Clerk.
ISSE AMDÄ KÕIGE HIUEM
lÄRTSItr1980
rrtmWTT
9 •
It
I All
Kalevi lipkonna
ievcs
SOOS
SuSte 600,'55 University Ave., Toronto, Ontario, M5J2H7
Tel.M2-7115
Rochester, N,Y. eestlaste • jõulüjü-malafeenistus
toimub laupäeval, 22
detsembril kell 6:00 õhtul eestlastele
tuntud 1410 Clifford Ave. asuvas
Kristuse Kirikus. Jutlustab Montreali
Jaani Koguduse Õpetaja Heino
Laaneots. Jumalateenistusele järgneb
jõulükoosviibimine kohvilauas
Kõik ümbruskonna eestlased nii ligidalt
kui kaugelt on teretulnud!
GEISLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt) — Seoses eelseisvate
maapäevade ja tuleval sügisel liidupäeva valimistega põhjustab
liidupäevas esindatud parteidele peavalu komeedina esile kerkinud
uus rühmitus: hiinimetatüd „rohelised". yiimased nimetavad
endid miljöökaitsjateks, eitavad tuumreaktoreid, aatomraket-te,
kunstväeüsl, taimekaitsemürke ja muud laadi miljöösaastamise
ning ta teenistusleping Saksa kirikuga
ön ajaliselt piiratud.
Noori usuteadlasi on Saksamaal
võrsumas ainult üks— Jaan Kaljurand,
kes sooritab doktoritööd Kieli
ülikooli juures. Kas teda saab raken
dada eestlaste usulisele teenimisele,
pole kindel. Väijaspoolt Saksamaad
tulevatele eesti vaimulikele on sea-'
tüd teatud eeskirjad. Kindlasti tuleb
võtta üle ühe saksa koguduse teenimine,
üle 50 a. vanuseid välismaalastest
vaimulikke ei võeta Saksa kiriku
teenistusse. Pealegi on eestlaste
arv Saksamaal sedavõrd; kokku kuivanud,
et ainult eesti kogudusi teenivate
eesti vaimulike vajadust ei pea
palkasid maksev Saksa kirik enam
põhjendatuks.
Leedu sõudesportlase Tshessiuna-se
müstilise kadumise motiivid jäävad
ilmselt saladusliniku alla. Liidu
peaprokurör Rebmanni seletus selle
kohta oli lakooniline: kriminaalpolitseil
pole kindlaid tõendeid selle kohta,
kas leedulane siirdus vabatahtlikult
või surve mõjul N, Liitu tagasi.
Selle teate avaldas Lõuna-Saksa ringhääling
15. nov. Ajakirjanduses ei
näinud selle kohta vihjet.
Hitleri arhitekt ja relvatööstuse
minister Albert Speer on avaldanud
kolmanda raamatu pärast seda kui
ta 1966. a, sügisel vabanes Spandau
vanglast. Uue raamatu tiitliks ..on
„Tehnik und Macht". On märke, et
see raamat ei saavuta sellist menu
nagu kaks eelmist: „Erinnerungen"
ja „Spandauer Tagebücher", mis olid
kaua aega bestselleriteks. Nimekas
päevaleht .„Die Welt" avaldas Speeri
uue raamatu kohta retsensiooni, mis
oli suhteliselt negatiivne. Arvustuse
pealkirjaks, oli ,,Ikka veel Hitlerist
fastsineeritud".
Kes juutide vaenamist Hitleri ajal
salgab, Solvab juutidest kaaskodanikke
ega saa ennast vabandada põhiseaduses
fikseeritud sõna- ja trükivabadusega.
Selle otfcuse langetas hiljuti
liidu kohtukoda (Bundesgerichts-hof)
Karlsruhes. Vastavalt VI tsiviil-senati
otsusele on juudisoost kodanikel
liiduvabariigis õigus vaenamis-saatuse
tunnustamisele. See kehtib
ka pärast 1945. a. sündinud juutide
kohta, keda „Kolmanda riigi poolt
pole jälitatud. Liidu kohtukoda õi-
Euroopa Parlamendi valimistel
saavutas „Grüne Liste" 3/7 protsenti
häältest. Breemeni maapäeva pääsesid
nad jujba sisse 5,1 protsendiga.
Baden-Württembergi kreisiparlamen-tide
valimisel pääsesid „rohelised"
kuude kreisiparlamenti,. saavutades
Hohati kuni 11 protsenti häältest.
Partei üleliiduline rajamine teostub
jaanuaris, kus selgub loodetavasti ,
selle rühmituse praegu veel ähmane
profiil.
Praegu moodustavad „rohelised"
kirju seltskonna, kus esindatud tõelised
naiivsed idealistid, kes loodavad
panna ajaratta tagurupidi veerema,
kommunistid, punäsotsid, naisõiguslased,
homoseksualistid ja muud
ääregrupid. Eelkõige aga noored ja
need täiskasvanud, kes pettunud
praegu tegutsevatest parteidest.
Tooniandjaks on kommunistid, kes
miljöökaitsjate maski all on löönud
politseiga ränki lahinguid aatomre-aktorite
ehituspaikadel. „Roheliste-ga"
on ühinenud ka kunagine APO-apostel
Rudi Dutschke ja hiljuti
„DDR"-i vanglast läände lastud Rudolf
Bahro, kes vaatamata pogriko-gemustele
idas on jäänud veendunud
marksistiks.
,Kui „rohelistel" õnnestub endid
distantseerida punastest, mida seni
pole veel tehtud, võib nendest kujuneda
uus kaalukeel liidupäevas ning
pukseerida välja niinimetatud liberaalid,
kes omamata kindlat joont,
tahavad tantsida igas pulmas. Kui
aga tooniandvateks jäävad punased,
siis tuleb „rohelisi" idealiste vaadet
da kui kasulikke naiivseid nii nagu
Lenin nimetas lääne salongkommu-niste
ja idaga äritsejaid kasulikeks
idiootideks.
Pärast õp. E. Soosaare surma on
muutunud problemaatiliseks eestlaste
usuline teenimine eriti LõunaSak-samaa
osas. Geišlingenis elav 83. eluaasta
lävel seisev praost emer. Max
Waher saab kõrgest vanadusest tingituna
pidada ajuti jumalateenistusi
ainult kõige lähemas ümbruskonnas.
Lõuna-Saksamaal Stuttgardi läheduses
teenib saksa kogudust õp. Hugo
Jaanus, kes seni pole rakendatud
eestlaste usulisele teenimisele.
Põhia-Šaksamaal on lugu veidi parem.
Seal tegutsevad praost Toomas
Põld ja abipräost dr. Eduard Kagi.
Viimane on ka juba üle 80 a. vana
koosviibimine
Kalevi lipkond tähistas Vanemate-päeva
2, detsembril. Avamiseks marssis
Vana Andrese kiriku saali Kalevi
lipkond koosseisuga üle 60-ne poisi
ja juhi. Lühikese avapalvuse pidas
lpk. õpetaja nskm. A. Taul: Kalevi
juht nskm, P. Loite tervitas lipkonna
nimel vanemaid ja tutvustas lipkonna
juht kogu. Sellele järgnesid valgus-pildid
mis meenutasid uuesti möödunud
suve laagripäevi Metsamehe
laagris. Maleva juht skm. S. Kask
tervitas koos viibi jäid ja esitas ES-MK
Vanematepäeva ringkirja. Üle-,
vaate möödunud poolaasta tegevur
sest ja eelseisvaist üritustest andis
Kalevi vanem skm. E- Kiilaspea. Võimalust
hingetõmbamiseks jutumeestele
varusid esinemistega poisid Taara
ja Viru skautrühmadest ja Taara-
- poegade, hunduparviku väiksed me-hed.
• .
Enne kohvilauda asumist oli sõna
lpk. vanematekogu esimehel L. Eske-nil.
Mõne minutiga viidi läbi välimised,
et täiendada vanematekogu juhatust.
Vanematekogu rahakassa
täienduseks korraldas hr. Esken
oksjoni, kus enampakkumise korras
müüdi suitsusink. Kui lõppes pakkumine
ja singi omanikku õnnitleti, oli
üle. saja dollari laekunud.
"• Kalevi lpk. pereema" S. Kölga oli
hoolitsenud koos vanematega rikkalikult
kaetud kohvilaua eest, kus jätkus
omavaheline koohviibimine veel-pikemaks
ajaks.
L N. ;•
Sõnumid ja teated palume
metusele anda
HILJEMALT REEDEL,
et kindlustada nende ilmumine
järgmise nädala lehes.
gustas selle otsusega ühe tudengi
kaebuse, kellele oli püütud väita, nagu
oleks juutide mõrvamine Hitleri
ajal pettus (Schwindel).
Kiri ei valeta, öeldi sel ajal kui
lihtkodanikul olid ainult Piibel ja kalender
majas. Nüüd on teatavasti
lood teisiti. Lehitsenud Fischeri kirjastuse
poolt väljaantud „Weltalma-nahhi",
on loetletud suveräänsete riikide
all kõrk N. Liidu sulasriigid. Riigivormina
on märgitud igatahes jutumärkides'
„SoziaIistischer Staat".
j Muidu on see perioodiline väljaanne
varustatud rikkalike ja mitmekülgsete
andmetega, mis .uhtuvad suurlek-sikonides
tooduga.
9
9
O
9
Q
t
i
I
'i
t
1
V
I
•8
' » . •4
M
• I
M
»
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, December 20, 1979 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1979-12-20 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E791220 |
Description
| Title | 1979-12-20-10 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | NELJAPÄEVAL, 20, DETSEMBRIL — THURSDAY, DECEMBER 20 leie Elu" nr. 51/52 (1558) 1979 Htimi.lt oni s tutvustati Hamiltoni Eesti Seltsi Täienduskooli õpilased jõulupuüL-vasakult: Linda Isotamm, Joannä Blackwell, Lisa Suidt, Diana Sukk, Kristiina Viinberg, A t e Kristiina Isotamm, Linda Sukk, Tiia Ploom, Älan Himma, Toomas Lauri-maa. 3. rida: Ellen Randoja (varjatud), Kristiina Laurimaa, Linda Plooni, Ärne Jõgi (varjatud) Foto — H. Toomsalu Hamiltoni eesti noorusele saabusid Jõulud juba varakult, sest pühapäeval, 9. detsembril toimus traditsiooniline küünlavalge jumalateenistus, tähistades 2 adventi ja sellele järgnes kohe kiriku all saalis Hamiltoni Eesti Seltsi täienduskooli jõulupuu. Kirikus teenis õpetaja Nõmmik ja temale aitasid kaasa pühakirja lugemisega leerinöored. Ivar Kangur luges Epistli, Hillar Jõgi Evangeeliumi ja Eduard Äarlaht Usutunnistuse. Kiri-kukorjanduse viisid ..läbi ..Andres Tamm ja Karl tera. Korjandust §õ-javigastatuile Saksamaal korraldasid ,,Kotkau lipkonna skaudid. Jumalateenistust kaunistasid lauluga ,|Helletajaä">lauldes Enn Võrgu , jõululumi", orelil saatis neid organist Eva Rammo. All saalis ootas käetud 'kohvilaud ja küünlasäras jõulupuu. Eeskava alguseks oli kogunenud niipalju rahvast, et korraldajail oli tegemist kõigi mahutamisega. Jõulupuu ettekannete osa avas 6 klassi õpilane Arne Jõgi, tervitades lastevanemaid ja külalisi, tervitusele järgnes 4 koorilaulu õpilaskoorilt, milledeks olid .Jõuluõhtu", „Lapsed . tuppa", „Koma" ja „Kolm kihulast". Koori1 juhatas Margot Bohh Järgmiseks deklameeris 4 klassi õpilane Alan Himma „Jõuluvana ootel". Järgmiseks klaveriduett õekestelt Ploomidelt, Linda 5 klassist ja Tiia 3 klassist. Nüüd ilmusid lavale kooli rahvatantsijad, keda juhatas H. Toomsalu ja muusikat tegi V. Aasa. Esimestena olid ,,tules'' lasteaia ja esimese klassi õpilased. Lasteaiast Joannä Blackwell, Lisa Suidt ja Alex-sander Viinberg, 1 klassist Kristiina : Viinberg, Diana Sukk ja Linda Iso-tamni, kes esitasid laulumängu Mädamai oli seitse poega" ja tantsu „Kaerajaan". Vanemailt; õpilasilt nähti „Jämaja labajala', „Mülgi polka" ja „Õige ja vasemba". Kõik esinemised said teenitud kütuse osaliseks. Järgnes vaheaeg et värskendada kohvi ja kohvikõrvast mida serveerisid Koolikomitee daamid. Pärast vaheaega jätkus eeskava Michael Ockendon'i deklamatsiooniga, „Kiri jõuluvanale" ja noorema krupi esituses lühinäidend „Tere lumememm", kus osalised olid Joanna Blackwell, Lisa Suidt, Alexsander Viinberg, Diana Sukk ja Linda Iso-tamm. Peale lühinäidendit deklameeris Arne Jõgi /Jõulutervitus Eestile" ja sellele järgnes kohe näidend ^Jõuluvana ootel", kus osalisteks olid: Mall --Kristiina Laurimaa, Ats — • Toomas Laurimaa, Lumememm — Linda Ploom ja lumehelbeid kehastasid Tiia Ploom, Kristiina Isotamm, Linda Sukk ja Ellen Randoja. JCa see eeskava osa võeti pealtvaatajate poolt soojalt vastu. Viimane näidend ja selle sisu oligi loogiliseks sissejuhatuseks järgnevale, sest ukse taga kostis kobinat ja kui lapsed vaatama läksid, leidsidki nad sealt Jõuluvana (H. Toomsalu) kes siis viivitamata' asus välja jagama kinkepakke. Kõigil kingituste saajail, välja arvatud mõni üksik, oli Jõuluvanale ka midagi öelda, kes siis üksikult ehk koos. Ka külalistel oh sellest võimalik osa saada, sest Jõuluvanal oli peos „imepuik" ja kui sel- '* lele sisse räägiti, oli jutt Ica kõige kaugemasse saali nurka kuuldav. Eelmiste aastate puuduseks oligi et kõik need ilusad salmid läksid, kaduma laste väikse hääle tõttu. Jõuluvana lahkudes asusid ka lapsed ja vanemad koduteele, mõnedel meist päris pikk, sest hulga lapsi käib Hamil- ,. tonis koplis Kitchenerist ja selle ümbrusest. Kohalik Noorte Naiste Kristlik Ühing, kus möödunud nädalal toimus suurem jõulueelne kokkutulek, oli otsustanud ürituse eeskävalist osa sisustada etniliste gruppide jõulu-kommetega. Vastava sooviga oli pöördutud eesti, prantsuse ja filipini rahvusgruppide poole. Eestlastest võttis selle nõudliku osa oma kanda perekond Randoja Burlingtonist. Kuna ei leidunud vastavat ingliskeelset teksti, siis tuli pr. Randojal see lugu oma teadmiste ja mälestuste järele kirjapanna ja tõi. kida. Umbes 10 min. jutu esitas saalitäie publikule kooliealine Karin Randoja. Noore, rahvarõivas neiu kindel jä yäba esinemine ning selge ja; puhas hääldamisviis, sai kiitva aplausi osaliseks. Ettekande lõpul esitati talle küsimusi eesti rahvariiete, enamlauldavate jõululaulude jne. kohta. Kavatsetud muusikaline ettekanne jäi kahjuks ära, kuna asjaosalistel oli teisi kohustusi. Küll aga pakuti kohvi juurde eestiläadilisi'piparkooke. Kas ei peaks mõni eesti keskne organisatsioon meie rahvusgrupi tutvustamise huvides, pöörduma isikute poole, kes ^oleksid võimelised koostama ingliskeelse trükise eesti jõulukommete kohta. Seda saaks siis saata eesti organisatsioonidele kasutamiseks, kui vajadus tekkib, kas Kanada, või koguni globaalses ulatuses. Kulud, sellega seoses, ei tohiks ülepääsmatud olla. • Ä. W. ÜLIKONNAD — KOSTÜÜMID kvaliteet materjalid * 7 Mverview Gardens • (Bloor-Jane Subway Stn.) Toronto, Ont. M6S 4E4 Tel. 416/769-9535 Rudi H. Schneider 'n n nm n nn u i linun ninu iniiiii n i nuumu UIMI IIIIHIII mm mmmm Nagu seda tehti kodus Igasugused Euroopa tordid küpsised ja maiustused ' TELLIMISTE TÄITMINE 191 Roncesvalles Ave. Toronto Ont. M6R 2L5 - Tel. 416/533-7802 B. Kedzierski iändu$t Laenu vajaduse korral kasutage TORONTO EESTI ÜHISPANGA madalaid Saenuintressimäärasid. O O » 0 0 0 0 » O * O 0 * 0 0 0 0 » O 0 0 0 .1-3.5.% pastss Intressid arvestatakse veerandaasta viisi. Laenud on lahtised eoõctooe . 0 0 . . . 0 0 . 0 1 4.7% Qflstss Personaallaenud on laenuvõtja surma ja jäädava töövõimetuse puhul kindlustatud $10,000.00 ulatuses. 281DANFORTH AVE. —•Tel. 463*3331 saadav®!: lihapii bardembsiisciiadi, jõulut of did, ploomikoogidš soolo}õh@ Räägitakse ka eesti keelt. : teisip., keskn. 9—6, ne Laup., 22. dets. kl. 8.30—6 p.l. Esmasp, 24, avatud kl. 9—1 p.l. Äri avatud dets. 27. kl. 9—6, reedel,28. ,cfetsf-9^7 .,29. dets.kl.8.30—3p.l. "MEIE ÄRI ON SULETUD 30 DETS. KUNI 8. JAANARINI Rochester, N.Y. eestlaste poolt annetati Rochesteri Pearaamatukogule prof. dr. A. Võõbuse „Studies in the history of the Estonian people" esimesed 3 köidet, Arved Viirlaidi „Graves without crosses" ja Heino Uustalu ,.For freedom only". Raamatukogu ajaloo osakonna juhataja Winn McCray'ga oli Rochesteri eestlastel Abel Pintsoni kaudu juba hea kontakt kauemat aega. Hr. McCray tutvus põhjalikult dr. Võõbuse raamatutega ning on omalt poolt andnud teosele austava hinnangu. Uustalu „For freedom only" käsitab Soomepoiste ajalugu ja saab ka omale auväärse koha ajalooraamatute riiulil. Arved Viirlaidi „Graves without crosses" ei ole mitte esimene Rochesteri raamatusõpradele, sest 'kohalike eestlaste poolt on mitmed eksemplarid käibele lastud. Muidugi seekordne on esimene raamatukogu ilukirjanduse osakonnas. Üllatuseks oli, et raamatuid oli vastu võtma tulnud peaaegu kogu raamatukogu juhtkond, eesotsas naisdirektori pr. Linda Bretz'iga. Eestlaste poolt olid raamatute üleandjateks Aino Turu, Lisa Pintson, Erika Randmere ja Abel Pintson. Kõik daamid olid rahvarõivais. Raamatute siseleheküijele trükitakse annetaja nimi: The gift of Estonian people in Rochester, N.Y. Dr. Võõbuse raamatud on muretsetud Rochesteri eestlaste" ühiselt kogutud summadest. Teised raamatud aga olid üksikinimeste isiklikud annetused eestluse nimel. Tubli tänu lahketele annetajatele! EMATEL! • e AKSUD IIKELE TORONTO UNNA Vanematele kodude omanikele majandusliku abi andmiseks on City Council volitanud City Treasurer'i lubada elamute omanikele 100 dollari suurust maksusoodustust 1980. aasta maksude arvel sellistele kinnisvaradele, millede omanikud vastavad järgmisele kvalifikatsioonile: / I PEAB 0WMK YÕf KÄÄSA OLEMA: Ä. 65 aastat vana või vanem 31. märtsil 1980, ^mis pn viimaseks sooviavalduse sisseandmise tähtpäevaks. ( 1 . (B. Peab saama igakuiset GARANTEERITUD SISSETULEKU LISANDIT, mis antakse Oid Age Security Aeti (Canada) alusel. C. Elama kinnisvaras, millele ön määratud omavalitsuse maksud ja D. Peao olema olnud pidevalt Toronto linnas mitte vähem kui viis aastat hinnatud kinnisvara omanik enne 31. märtsi 1980. aastal. Kui te kvalifitseefite sellele abile ning ei ole veel saanud sooviavälause formulari, siis palutakse helistada CITY CLERK'S OFFICE'išse 367-7036 ning teile saadetakse välja spoviavalduse formular. Sooviavaldus selle abi saamiseks tuleb esitada igal aastal. See soodustus, kui see garanteeritakse, on otsene toetus linna poolt ning ei võimalda mingisugust tagantjärele maksu. Lähema informatsiooni ja abi saamiseks tuleb helistada 367-7036. '^/RÖY-V^HEÄDERSON,- City Clerk. ISSE AMDÄ KÕIGE HIUEM lÄRTSItr1980 rrtmWTT 9 • It I All Kalevi lipkonna ievcs SOOS SuSte 600,'55 University Ave., Toronto, Ontario, M5J2H7 Tel.M2-7115 Rochester, N,Y. eestlaste • jõulüjü-malafeenistus toimub laupäeval, 22 detsembril kell 6:00 õhtul eestlastele tuntud 1410 Clifford Ave. asuvas Kristuse Kirikus. Jutlustab Montreali Jaani Koguduse Õpetaja Heino Laaneots. Jumalateenistusele järgneb jõulükoosviibimine kohvilauas Kõik ümbruskonna eestlased nii ligidalt kui kaugelt on teretulnud! GEISLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt) — Seoses eelseisvate maapäevade ja tuleval sügisel liidupäeva valimistega põhjustab liidupäevas esindatud parteidele peavalu komeedina esile kerkinud uus rühmitus: hiinimetatüd „rohelised". yiimased nimetavad endid miljöökaitsjateks, eitavad tuumreaktoreid, aatomraket-te, kunstväeüsl, taimekaitsemürke ja muud laadi miljöösaastamise ning ta teenistusleping Saksa kirikuga ön ajaliselt piiratud. Noori usuteadlasi on Saksamaal võrsumas ainult üks— Jaan Kaljurand, kes sooritab doktoritööd Kieli ülikooli juures. Kas teda saab raken dada eestlaste usulisele teenimisele, pole kindel. Väijaspoolt Saksamaad tulevatele eesti vaimulikele on sea-' tüd teatud eeskirjad. Kindlasti tuleb võtta üle ühe saksa koguduse teenimine, üle 50 a. vanuseid välismaalastest vaimulikke ei võeta Saksa kiriku teenistusse. Pealegi on eestlaste arv Saksamaal sedavõrd; kokku kuivanud, et ainult eesti kogudusi teenivate eesti vaimulike vajadust ei pea palkasid maksev Saksa kirik enam põhjendatuks. Leedu sõudesportlase Tshessiuna-se müstilise kadumise motiivid jäävad ilmselt saladusliniku alla. Liidu peaprokurör Rebmanni seletus selle kohta oli lakooniline: kriminaalpolitseil pole kindlaid tõendeid selle kohta, kas leedulane siirdus vabatahtlikult või surve mõjul N, Liitu tagasi. Selle teate avaldas Lõuna-Saksa ringhääling 15. nov. Ajakirjanduses ei näinud selle kohta vihjet. Hitleri arhitekt ja relvatööstuse minister Albert Speer on avaldanud kolmanda raamatu pärast seda kui ta 1966. a, sügisel vabanes Spandau vanglast. Uue raamatu tiitliks ..on „Tehnik und Macht". On märke, et see raamat ei saavuta sellist menu nagu kaks eelmist: „Erinnerungen" ja „Spandauer Tagebücher", mis olid kaua aega bestselleriteks. Nimekas päevaleht .„Die Welt" avaldas Speeri uue raamatu kohta retsensiooni, mis oli suhteliselt negatiivne. Arvustuse pealkirjaks, oli ,,Ikka veel Hitlerist fastsineeritud". Kes juutide vaenamist Hitleri ajal salgab, Solvab juutidest kaaskodanikke ega saa ennast vabandada põhiseaduses fikseeritud sõna- ja trükivabadusega. Selle otfcuse langetas hiljuti liidu kohtukoda (Bundesgerichts-hof) Karlsruhes. Vastavalt VI tsiviil-senati otsusele on juudisoost kodanikel liiduvabariigis õigus vaenamis-saatuse tunnustamisele. See kehtib ka pärast 1945. a. sündinud juutide kohta, keda „Kolmanda riigi poolt pole jälitatud. Liidu kohtukoda õi- Euroopa Parlamendi valimistel saavutas „Grüne Liste" 3/7 protsenti häältest. Breemeni maapäeva pääsesid nad jujba sisse 5,1 protsendiga. Baden-Württembergi kreisiparlamen-tide valimisel pääsesid „rohelised" kuude kreisiparlamenti,. saavutades Hohati kuni 11 protsenti häältest. Partei üleliiduline rajamine teostub jaanuaris, kus selgub loodetavasti , selle rühmituse praegu veel ähmane profiil. Praegu moodustavad „rohelised" kirju seltskonna, kus esindatud tõelised naiivsed idealistid, kes loodavad panna ajaratta tagurupidi veerema, kommunistid, punäsotsid, naisõiguslased, homoseksualistid ja muud ääregrupid. Eelkõige aga noored ja need täiskasvanud, kes pettunud praegu tegutsevatest parteidest. Tooniandjaks on kommunistid, kes miljöökaitsjate maski all on löönud politseiga ränki lahinguid aatomre-aktorite ehituspaikadel. „Roheliste-ga" on ühinenud ka kunagine APO-apostel Rudi Dutschke ja hiljuti „DDR"-i vanglast läände lastud Rudolf Bahro, kes vaatamata pogriko-gemustele idas on jäänud veendunud marksistiks. ,Kui „rohelistel" õnnestub endid distantseerida punastest, mida seni pole veel tehtud, võib nendest kujuneda uus kaalukeel liidupäevas ning pukseerida välja niinimetatud liberaalid, kes omamata kindlat joont, tahavad tantsida igas pulmas. Kui aga tooniandvateks jäävad punased, siis tuleb „rohelisi" idealiste vaadet da kui kasulikke naiivseid nii nagu Lenin nimetas lääne salongkommu-niste ja idaga äritsejaid kasulikeks idiootideks. Pärast õp. E. Soosaare surma on muutunud problemaatiliseks eestlaste usuline teenimine eriti LõunaSak-samaa osas. Geišlingenis elav 83. eluaasta lävel seisev praost emer. Max Waher saab kõrgest vanadusest tingituna pidada ajuti jumalateenistusi ainult kõige lähemas ümbruskonnas. Lõuna-Saksamaal Stuttgardi läheduses teenib saksa kogudust õp. Hugo Jaanus, kes seni pole rakendatud eestlaste usulisele teenimisele. Põhia-Šaksamaal on lugu veidi parem. Seal tegutsevad praost Toomas Põld ja abipräost dr. Eduard Kagi. Viimane on ka juba üle 80 a. vana koosviibimine Kalevi lipkond tähistas Vanemate-päeva 2, detsembril. Avamiseks marssis Vana Andrese kiriku saali Kalevi lipkond koosseisuga üle 60-ne poisi ja juhi. Lühikese avapalvuse pidas lpk. õpetaja nskm. A. Taul: Kalevi juht nskm, P. Loite tervitas lipkonna nimel vanemaid ja tutvustas lipkonna juht kogu. Sellele järgnesid valgus-pildid mis meenutasid uuesti möödunud suve laagripäevi Metsamehe laagris. Maleva juht skm. S. Kask tervitas koos viibi jäid ja esitas ES-MK Vanematepäeva ringkirja. Üle-, vaate möödunud poolaasta tegevur sest ja eelseisvaist üritustest andis Kalevi vanem skm. E- Kiilaspea. Võimalust hingetõmbamiseks jutumeestele varusid esinemistega poisid Taara ja Viru skautrühmadest ja Taara- - poegade, hunduparviku väiksed me-hed. • . Enne kohvilauda asumist oli sõna lpk. vanematekogu esimehel L. Eske-nil. Mõne minutiga viidi läbi välimised, et täiendada vanematekogu juhatust. Vanematekogu rahakassa täienduseks korraldas hr. Esken oksjoni, kus enampakkumise korras müüdi suitsusink. Kui lõppes pakkumine ja singi omanikku õnnitleti, oli üle. saja dollari laekunud. "• Kalevi lpk. pereema" S. Kölga oli hoolitsenud koos vanematega rikkalikult kaetud kohvilaua eest, kus jätkus omavaheline koohviibimine veel-pikemaks ajaks. L N. ;• Sõnumid ja teated palume metusele anda HILJEMALT REEDEL, et kindlustada nende ilmumine järgmise nädala lehes. gustas selle otsusega ühe tudengi kaebuse, kellele oli püütud väita, nagu oleks juutide mõrvamine Hitleri ajal pettus (Schwindel). Kiri ei valeta, öeldi sel ajal kui lihtkodanikul olid ainult Piibel ja kalender majas. Nüüd on teatavasti lood teisiti. Lehitsenud Fischeri kirjastuse poolt väljaantud „Weltalma-nahhi", on loetletud suveräänsete riikide all kõrk N. Liidu sulasriigid. Riigivormina on märgitud igatahes jutumärkides' „SoziaIistischer Staat". j Muidu on see perioodiline väljaanne varustatud rikkalike ja mitmekülgsete andmetega, mis .uhtuvad suurlek-sikonides tooduga. 9 9 O 9 Q t i I 'i t 1 V I •8 ' » . •4 M • I M » |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-12-20-10
