Meie Elu = Our life, December 20, 1979

              Second Class Mail Registration No. 1354.
ITT lil P H " ' " * «a-i^fti
Nr. 51/52 (1558) 1979 NELJAPÄEVAL/ 20. DETSEMBRIL — THURSDAY, DECEMBER 20
im«.]iiirniLiiir.inri!lii«i|lLii,i.»il..,Mii n r i ^ in
X X X aastakäik
l / j / rtj >i
ii/V
• .• ."Siis.Maarja ütles: „Mu hing-ülis­tab
väga Issandat, ja mu.vvaim
rõõmutseb Jumalas, mina"^õnnis­tegijas;
sest ta pn vaadaiuuL oma ;
Ümmardaja alanduse peale!Vaa-.
ta, nüüdsest peale kiidavad mind.
õndsaks .kõik '• •sugupõlved,:.-, sest
minule -on. teinud supn' asju Vä-;.
gev, ja tema nimi on püha, ja' te­ma
.halastus kestab põlvest, põlve.'
-neile, kes teda; kardavad! t a ' o n .
õrna .käsivarrega teinucU võimsa
teo, ta. on pillutanud "need. kes:, o n '
suurelised oma südame meele,
poolest; ta on tõuganud maha vä-..
gevad .aujärgedelt ja, 'ülendanud,
alandlikud; näljased on ta täitnud
heade andidega;' aga• rikkad. tüh­jalt
minema ..saatnud, ta -on -vastu-'
.võtnud oma 'sulase. Iisraelil .meele-tuletades
oma -halastust, nõnda
nagu ta on "rääkinud meieisudele,
' Aabrahamile J a tema soole-kuni
ruiõlu ja '..õnn. Ta rääkis sellesama seks. Üks udune ja kauge
jumalariigi" saabumisest, millest pai- võiks pakkuda meile ainult udust ja
jud Heebrea prohvetid,enne teda olid
rääkimid. Kuid see kuidas ta rääkis,
õli erinev. Ta kuulutus oli ilma tingi­musteta.
Jumalariik pidi kuuluma n i i
omadele kui ka võõrastele; n i i püha­dele
kui patustele, nii rikastele kui
ka vaestele. Veel enam, ta kuulutas
Jumalariiki just võõrastele ja vaeste­le
ja eriti nendele, kes ei julgenud
isegi loota, et Jumal neile armust ha­last
ah. Ja kuna tolleaja usulised ja
poliitilised juhid pidasid tema kuulu­tust
hädaohtlikuks valitsevale; korra-le,
löödi ta varsti risti.
Aga. selle sama ristilöödud Jeesuse
kohta ütlesid apostlid, et ta oli üles
äratatud surnuist. Ja seda sõnumit
ülestõusmisest, mida nimetatakse
nüüd evangeeliumiks", levitasid nad*
kogu maailmas. Jeesus elab! Ta ei
ole ainult üks kuju minevikust, keda
me vaid mälestame. Ta valitseb prae­gu!
Ta riik on tulnud, on siin ja saab
tulema veel täies auhiilguses, Jumal
saadab selle korda, vaatamata vastu­panule,
vaatamata sellele, kas mina
ja sina seda tunnistame, vaatamata
isegi surmale. Jumal on see, kes Jee­suse
äratas surnuist ja tema oii Jee­suse
poolt' igas küsimuses. Tfema"ise
: võldši^är?' :pat'.r ja;s^irtna;- -ning -viib.:
•••lele, kas nad öii-%klita\d.Või t f c i n & * f / $ ^ ^ ^ kord täielikule või-
'; .'•.; •'Luuka; 1:46--55i.
; Kus iganes;' kristlik k i n k uni asu­nud
"kauemat aega ühe rahva .juures,
nagu see.on olnud seda Eestis, seal-
'<m kristlikud pühad kokku sulanud'
' rahvuslike pühadega. Igaüks siin l p - ;
v neilmas pühitseb:.- jõule; ja':..paljud !ä-::
vh^/ad',isegi j^rikusserVö^föniaia^ši-.
!Skandinaavlased USA-s, või eestlased
.Kanadas . või. .inglismaal, • :
:v,qiböllä
leiavad, et neil on raske otsustada,
kas jõulud on rohkem selleks, et
meenutada Kristuse sündi, või sel­leks^
et lihtsalt meelde tuletada Skan­dinaavia
ja Eesti jõulukoHibeid, niis
neile lapsepõlves nii armsad olid.
Selles ei ole ju iseenesest midagi
paha. Lootus, mis Jeesuse sünniga
tuli maailma, kuulub kogu maailma­le;
see ei ole mitte mingisugune „era
omandus", mis kuulub üksnes kiri­kule.
Teiseks, see lootus on antud sel­leks,
et see täidaks raele igapäevast
elu; sellepärast on ju ka loomulik,
et selle lootuse tooja sündi pühitse-1
takse samuti, nagu iga teist rõörau-pidu.
dule. See^öhgi, inidämeie võime loor
ta tulevikult.- ..-;. -'•'" ';'-.••'.
Tavaliselt kummardavad inimesed
'küll hoopis teistsugust jumalat. Te­da
kiputakse ette kujutama eraldatu­na
Jeesusest, kuidagi kauge ja uduse­na.
Jõulusõnum räägib meile aga Ju­malast,
kelle isik h.ö. kindlaks on
määratud Jeesuse isikus. Jeesuses
näeme Jumalat inimesena tegutse­mas
inimeste keskel, ..pillutamas rast, mis ootab meid meie teekonna
neid, kes on suurelised, tõukamas lõpul.
kauget lootust. Kui aga Jumal, kel­lest
meile jõulusõnum räägib, oh tõe­line,
siis me teame täpselt, mida ta
kavatseb teha meiega ja maailmaga
— ja see on hea. Ta täidab oma tõo­tused,
mis ta andis Aabrahamile Ja
Iisraelile, ja ta valmistab ühe suure
hõiskamise rõhutuile ja näljastele.
"Me tõesti ei pruugi põgeneda oma
vastutuste eest ilmas, et pöörata sel­ga
meile avanenud võimalustele. Mis
meil tarvitseb teada, on vaid see, kas
meile asetatud vastutused on väärt
kanda ja kas meile avanenud võima­lused
on väärt proovida. Kui Jeesus
elab, siis nad on. „Vanade heade päe­vade"
jumal on ju tegelikult üks loo
tusetuse jumal, sest neid „vanu häid
päevi" ei saa keegi enam tagasi tuua.
Jumal aga, kellest Maarja laulab, te­gutseb
täna ja tulevikus, luues üha
uusi päevi, milles kõik meie minevi­ku
ja oleviku päevad leiavad oma
õige mõtte ja tähenduse.
Võibolla üks paguluses elav rah­vas,
nagu Kanada eestlaskond, saab
paremini aru jõulusõnumist kui tei­sed
inimesed. Räägib ju see sõnum
Jumalast, kes ei jäänud ,,vanale hea­le
maale" nautima „vanu häid päe*
vä-; vaid otsustas selle asemel Jagada
meiega pagulasteed ajalikus elus,
tuues meile armastust ja õnne. NüiM
võime kõik jätkata oma teekonda,
ükskõik kui raske ja keeruline see ka
ei oleks, teades, et Selle teekonna
lõpp on mehe käes, kes sündis Pei-iemma^.
Jä seni, kui oleme Veel teel,
võime ka meie aidata üles tõsta neid,
kes on teiste poolt jalgealla tallatud,
ning jagada häid andid näljastele;
sest just nii saame eelmaitse oiukor-t,
see keskne ja' kolge,
tähtsam osa jõulusõnumist on siiski-vaga
eriline ja märkimisväärne. Jõu­lusõnum
ütleb, et Jumal on meile
andnud täpse definitsiooni enesest
ühe teatud isiku elu jä tegevuse kau­du.
K u i tahame teada, milline on Ju­mal,
nii et meie kui tema loodud,
teaksime mida me tohime loota ja
mille poole püüda, siis pruugib meil
vaadata ainult seda Inimest, kuidas
tema elas ja mis temast sai. Selle
inimese elulugu, mis algab'.sündimi­sega
Petlemmas -—nagu iga inimese
elulugu algab sündimisega kusagil —
on tõeline ja täiuslik lugu Jumalast;-.
Ja kiri me oleme selle loo lõpuni kuu­lanud,
siis oleme kuulnud kõik, mis
meil Jumalast iganes tarvis kuulda
on. Nagu Martin Luther kord oli öel­nud:
K u i me roniksime taevasse, et
Jumalat lähedalt näha/siis kõik m k
da me seal näeksime, oleks vaid lap-sukene
ema süles.
Lubage, et ma meenutan teile se­da
lugu. See algab tõesti sündimise­ga.
Ja jutt on inimese, mitte tondi
ega jumala sündimisest, kes inimese
moodi ainult välja näeb! Äga sellega
jutt katkeb ja jätkub alles siis, kui
Jeesus on juba täisealine mees. xMüüd
näeme teda kui ränd-õpetajat, :prohj.-
vetit ja imearsti. Ta käib läbi Juuda
ja Galileamaa, kuulutab sõna ja teo­ga
Jumalariigi tulekut. Ta kuulutas
päeva saabumisest, kus elu maail­mas
hakkab kulgema nii, nagu Ju­mal
seda tahab ja mitte enam nii, na­gu
üks või teine inimene seda juhib.
Ta rääkis aja saabumisest, kus ini­mesed,
juhituna armastuse ja rahu
vaimust, leiavad vabatahtlikult oma­le
ülesanded, mis kõikidele kasulikud
ja vajalikud on; ning ajast, kus pet­tumuste
asemel valitseb alaline ra-maha
aujärjelt neid, kes on vägevad,
ülendamas alandlikke, täitmas nälja­seid
heade andidega ja saatmas rik­kaid
tühjalt minema". Ühe sõnaga,
me näeme Jumalat, keda me saame
teenida, aidates teda selles tegevuses.
Jeesust kõrval jätes, meile meeldib
Jumal, kes elab ainult minevikus jav
tuletab meile ainult „vanu häid päe­vi';
meelde, jäädes ise aga alati sa­maks,
kui ka kõik muu muutub. Jõu­lusõnum
räägib aga Jumalast, kes ise
muudab asju ja olukordi, „tõügates
maha vägevaid aujärjedelt, ülenda­des
alandlikke, äratades üks sur-
.nuid.".-'
Kuna Jumal, kellest me jõulusõnu­mis
kuuleme just selliselt, erineb
meie tavalisest Jumalast", on jõulu
evangeelium tõesti meile heaks uudi-
See kõik on üks väga eriline sõ­num
ja kaugeltki mitte kõik ei usu
seda, ehkki nad pühitsevad jõule
koos usklikega. Vaatamata aga selle­le,
et jõulusõnumit kõik ei usu, on
see siiski tõsi kõikide kohta. See on
tõsi igaühe kohta, kes seda loeb või
kuuleb, olenematult sellest mida ta
isiklikult selle kohta arvab. See suur
„ümber-pöörd", millest Maarja oma
laulus räägib, on toimumas ja Jumal
viib selle võidukale lõpule. Kuna usk­likud
seda teavad, siis pühitsevad
nad ka jõulusid eriliselt suure rõõ­muga,
Aamen.
Prof. ROBER1 W. JENSQN •
(Süstemaatilise tedloogia professor
Luterlikus Seminaris, Gettysburg-
'is, Pennsylvania©
Siis' oh jõulud kui on küünlad toas ja väljas säramas
lumehelbed nagu tähed näivad neoontuledes.
„Püha ö ö . . . " laul kõlab kaunilt kirikuis ka kodudes
laulvad lapsed, noored, vanad. Hing on hardas õndsuses. .
Siis on jõulud kui on laual piparkoogid, pirukad;
ahjus vorstid särisevad, kapsad kuldseks keedetud,
isa täidab kalleid klaase, külalised tulevad,
mina võtan pähklaid peoga — kõik on täna lubatud!
Jõulupuu all, küünlasäras, kiisu püüab pallikest
tema taga Muri vagalt vaatab seda trällikest.|.i
Siis on jõulud kui mü tuppa tuleb jõuluvanake.
Temal kaasas kingid mis ma ammu tunnud vajaka:
suusasaapad, läkiläki, kindad pehmed käpikud,
suusad libedad ja laiao\ suusakepid j a h i t u d ;
olümpiaadi piletid j a veel paar kuldmedalit : :•/••'
võtan vastu küsimata, et mis eest, mis aladelt.
Siis on jõulud kui on hommik õnnis nagu õhtuaeg.
Igale häid pühi soovin, igalühel annan käe.
LYDIA TORI
i i
T3D
HEE