Meie Elu = Our life, August 1, 1985

              OTLJÄPÄEVAL, 1. AUGUSTIL - THURSDAY, AUGUST 1 „Meie Elu" nr. 31 (1848) 1985
DQQHBCODB
90
ei
tff
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Avö„ Toronto, Ont. Canada, M4K12R6
•'-.:-^\ - ,'• - . T e l . 466»0951:>' • v
Toimetajad: H. Rebane ja S.V^idenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., I%w Milford, N.I.,USA.
Tel. (201) 262«077^.
' „Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. ,
Asut, A. Weilerx^algatusell950.
HMeieElu" toimetus jl talitusJEesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel, 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.—
5 p.L, esmasp: ja neljap. kl. 9 hm.—8 õ., laup. kl. ^ hm.-4 P'l'
;,MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00,6 k. $22.00,
3 k. $15.50. USA-sse (USS) 1. a.!$44.00,6 k. $25.00, 3 k. $17.00. ;
Ülemeremaadesse - l a . $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00. :
Kiripõstllisa Kanadas: l a . $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse: l a . 130.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa '
ülemeremaade.sse: 1.a. $58.00, 6 k. $29.00.
Üksiknumber — 75C •
• Kuuilitushinnad: 1 ioirühel veerul - esiküljel $5.50,
1 .tekstis $5.00, kuulutuste küljer$4.75.
President Reagan operatsioonilaual
Presidendi tervise- ja majandusmured. —
Kuritegev is, osariigid tulelõõmas, ;,egiptuse
roheline nuhtlus';ja- keemia, o .keemia, o o
liiililllülllllllllillilllllllllllllillllllllllllllliilllillllllllllliSBint^
Kolme Balti rahva noored akti- kerki!) süüdistusena Nõukogude
vistid teostasid oma ammuse kavat- Liidu vastu. See käitumine tuleb
suse teostada poliitiline demons- Nõukogude Liidule kahjuks ja va-trätsioon
otse oma kodurandade badusristlejate korraldajaile ka-lähedal.
Üüritud laev„Ballic Star" suks.
neljasaja osavõtjaga pardal sai Sõites Stockholmist üle Gotlandi
oma .tuleristsed" just väljaspool ja läbides Leedu, Läti ja Eesti ran-mnnsvet^
12 km piirkonda Hiiu- nikuid, heideti kõikjal lillepärgi
maa kphaL vette. Kuid baltlaste laevakapten
Seäl teostas nõukogude patruU- Frederick Sindahl ei võimaldanud
laev||tserünnaku laevale, kuid siis vabadusristlejail õhku lasta bal-ometipõikus
kõrvale kokkupõrget Ioone ega heita merre teisi sõnu-tekitamata.
Järgnevalt üks nõuko- meid oma kodumaadele/Kapten ei
gude kalalaev sõitis noorte laeva võimaldanud ka raadiosaatja kaa-ette
ja jäi seal risti peatuma. „BaltiG savõtmist laevale, mille abil kavat-
Star" pidi nüüd omakorda kurssi seti kodurandadega ühenduses ol-muutma,
et kokkupõrkest hoiduda, la. Need olid programmilised puu-
Nii toimip balti noorte „merela- dujäägid, kuna laevakapten ei julge-hiing"
otse kodumaa ukse all ja nud terves ulatuses vabadusristle-nüüd
tuleb ainult võite ja kaotusi jatega kaasas olla.
lugema hakata. Et vabadusristie- , , . . , .'
^ r J 1 J . 1 Kuid ometi saavutati vabadurist-mine
tõmbas pällude kuude look- , . . . . ,
sul laialdast tähelepanu, kuulub lejate poolt lohutu ptopagandavo.t,
isegi võitude hulka. Et meresõidust ""'^ """j!™'"' ««'«J ""."'f - . Ä M * • • A - . A L L . panu pälludes maades la isegi To-võttis
. osa 400 imme.s t,' nä.it.abJ h, u.v..i ^ro nt. o ing'l,i.s ,k ee,l sedj aj.ale,h edf toid
p entusiasmi organiseeritud pom- „ , iZ - . • «i i &
», . . » selle kohta sõnumi. Maalimale too­tluse
auk tsnico oinjiJ iv:ai stVu . 1. • dJl. j.a..l1l1e k1 ordJseltU sMilm e e*tt*e •in •i moi-
. J ™ . 1 H B " ™ K''P«"'?«''8?"" guste küsimus Nõukogude Liidus,
^ n ' • w • " " 1 Näidati ära nõukogude agressiiv!
volt ja sellest võtsid osa mitmed J .1 i J U J • *
• • ' J • J 1 * 86" ähvardused vabadusristlejat©
keskorganisatsioonid ja delegaate . . ,..1...» » j 1 J
™.,w«u i? • L, u r r , . vastu. Anti lühiülevaated kolme
mitmelt Euroopa maalt. Tribunali , . . . . - -i * »
aruanded ja resolWsioonid ei ole Laanemeremaa pogemke^saatusest
veel ülemere jõudnud, kuid kahtle- «"'l^Sf
mata on seal k1 u"lIlIa lut ma»te r•ja Vli, mi•s u, ue\s t,i 5p ä.e vako, rr,a le ,v a„b ad..u. sno. ud- on« NXTõ- uk1o gudJe LT u" dJ ul1e k1 ompromi. - ,l use küsimus kolmele Balti rahva-teeriv
*®'
' Vabadusristlemise programm „ Ka nõukogude^teadeteagentuur
toetab rahu ja tuumarelvadevaba Ta»se.saanjidse lest üritusest va.-
T « - , . L Vr L J • Al kides mooda mmna. Kuid Tassi
tsooni Läänemeres. Vabadusristle- 1 ' . 1. . . . J . * ITOÄ
mise aktsioon võimaldas ka esma- •^omitaentaar oh süüdistus USA
kordselt nii!ulatuslikult arutada T"".*?' ."I^" o>ek» v'™''"'»
balti rahvaste koostööd paguluses,
seda eriti noorte vahel. Kui see
majanduslikult taganud ettevõtet.
Laevasõit oli korraldatud just
ikro,o» «sotö4öx xn«i:n^g„ «p~õuh'i mõ-»tt»e dJ on 1ko1 lme- m, on.i paev0 en1 n•e HMels ingIis kokkutu-levat
nn. Helsingi leppe konverent­si
10. aastapäeva.
le rahvale sirgjoonelised ja posi­tiivsed,
9ii8 tohiks ka seda asetata
aktsiooni aktiva poolele.
Oh kerge hinnata ka nõukogude
Nagu kokkuvõttest võib järelda­da,
ei rünnanud nõukogude laevad
kahe laeval segavat käitumist ..Bal- vabadusristjejaid otseselt rel-tic
Stari" vastu. Viimane reisis neu-^"'** '""S"" 0"""' et
traalsetel vetel vabalt. Nõukogude . . „ „ . . „
laevade käitumine neutraalsetes """g»" Hn«maa all
vetes levib üle kogu maailma ja
'Oiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiniiiiiiiiiinsiiitiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiii^
@)smä3pä8val, 1. aygystil 198i
Esmaspäeval, 5, augustil 1985 El QLE prügivedu.
Esijriaspäevane (5. aug.) prügi viiakse ära teisipäeval, 6 .
augustil.
Teisipäevane (6. aug.) prügi viiakse ära kesk^nädalal, 7.
augustil.
Ajalehtede ja suuremate esemete äraviimist El OLE kesknäda­lal,
7. augustil.
Palun hoidke oma ajalehed ja suuremad esemed kolmapäeva­seks
prügiveoks 14. augustil.
Meeldetuletus: Torontos on 16-metalli ja klaasi ümbertöötle­mise
kogumispunkti. Aprillikuul koguti 234 tonni ajalehti, 40
tonni klaasi ja 6 tonni metalli. Lisainformatsiooni saamiseks
lun helistage 947-7742. i
R. M. BREMNER, P. Eng,,F.I.C.E.
Commissioner of Public Works '
City of Toronto
Esmakordselt ajalo " elab USA üle
mitmelaadseid rask i d katsumusi.
Neid on olnud varem, kuid mitte
sellisel hulgal korraga. Edasijõud­matus
eelarvega ja märgid, et puu­dujäägid
veelgi suurenevad. Kesk-
Ameerika, eriti ameeriklastele
suunatav rahvusvaheline terror­ism
ja kuritegevuse kasvaraine
oma linnades, kuritegelikud ja loo-dusõnnetuslikud
tulelõõmad lää-ne-
osariikides, rohutirtsude poolt
teostatud hävitustöö ja keemiliste
väetiste kasutamise tõttu tekitatud
kahjud põllumajanduses. Sellele
lisaks sotsiaal olukorra muretteki-tavus
ja haridusliku taseme langus.
Kõigele muule lisaks eelkokkulepe
Reagan-Gorbatshovi kohtumiseks
novembris. Need on USA momendi
elupale ja päevamurede peajoo­ned.
ASEPRESIDENT AMETLIKULT
PRESIDENDI ÜLESANNETES
President Ronald Reagan läks
Bethesda Naval haiglasse reedel, 12.
juulil, kuna talle juba märtsis oli
soovitatud lasta opereerida välja üs­na
väike jämesoole kasvaja (Poluri).
Seda kella 2.15 - 3.20 vahel p.l. ope­reerides
avastasid arstid teise, suure­ma
kasvaja, millise kõrvaldamine
nõudis juba 6-tollist lõiget ja täielik­ku
anesteesiat. Kun^ Reagani soo­viks
oli kohene operatsioon, järgne­sid
nõupidamised Valge Maja kõrge­ma
juhtkonna ja juristidega, mille
tulemusena president Reagan lau­päeval,
13. juulil kell 10.32 e.l. kirju­tas
alla dokumendile, volitadesabi-president
Bushi toimima presidendi
ülesannete täitjana seni, kuni' ta ise
on jälle anesteesia mõjudest vaba ja
võimeline oma ülesandeid täitma.
Abipresident Bush ise viibis samal
ajal oma kodukohas Kennebunkpor-tis
(Me), kust lahkus laupäeval kell
9,30 e.l., jõudis keskpäevaks Wash-:
ingtoni ja siirdus mitte Valgesse Maj­ja,
vaid omakorterisse, kuhu jäi voli­tuste
lõpuni. President Reagani teine
operatsioon, mille eesmärgiks oli
opereerida välja teine, suurem polyp
(ühes ca 2 jala pikkuse jämesoole
osaga), kestis laupäeval kella 11^8
kuni peagu kella 3-ni p.L ja juba
samal päeval kell 7.22 kirjutas ta alla
dokumendile, teatades, et on vaba
anesteesia mõjust ja võimeline oma
ülesandeid täitma. Seega lõppesid
Bushi 7 tundi 54 min. kestnud volitu­sed
presidendi ülesannetes.
Dokument, millega president dele­geeris
täisvolitused asepresidendile,
on esmakordne juhtum USA ajaloos
ja põhines põhiseaduse 1967. a. rati­fitseeritud
25-ndale täiendusele
(amendment). Kas dokument oli täp­selt
õiguspärane,^ selles suhtes ehk
erinevad seisukohad, kuid see oli
antud olukorras ainuke õige samm.
Tervislikel põhjustel on ka varase­mad
USA presidendid lühemat või
pikemat aega olnud võimetud oma
ülesandeid täitma (George Washing­ton,
Grover Cleveland, Andrew Jack-son,
Woodrow Wilson, F. D. Roose-velt,
D. Eisenhov^er, Lyndpn John­son)
ja need on langenud asepresi­dendile
ja valitsusliikmeile. Kõik see
on sündinud aga suulisel kokkulep­pel,
mitte ajalukku mineva pretse­denti
loova dokumendi alusel, näit.
^juhtum hambaoperatsiooni korral
anesteesia all. Arvatakse, et doku­menti
siiski sellisena võtta ei saa,
kuigi 25. amendment ei märgista ae­ga.
19. juulil teatas Reagan, et siirdub
Valgesse Majja 20. juulil. Tema enda
arvates on ta 14. augusti ümber või­meline
..ratsutama ja lõhkuma puid"
oma farmis Kalifornias. Seda opti­mismi
peavad arstid heaks märgiks,,
kuid lisatakse ka, et tema täielik
tervenemine, kui ei avastata enam
vähki jämesooles või mujal, võtab
aega vähemalt 6 -8 nädalat või roh­kem.
EBaSOE
OLUKORRAD, MIDA EI SAA •
VÕTTA NALJANA
Looduslikest õnnetustest tuleb
märkida ennekõike laäneosariikides
— Washingtonis, Montanäs, Orego-nis,
Idahos, Wyomingis, Nevadas,
Utahis, Kolorados, Nebraskas, Lõu­na-
ja Põhja-Dakotas, Kalifornias,
Arizonas ja New^Mexikos mölla vaid
metsapõlemisi. Üle 4000 eri paigas
puhkenud tules, millest umbes kol-mandjJc
on saanud alguse kuritahtli­kust
süütamisest, oli hävinud 27. juu­nist
kuni juuli keskpaigani ligi 2,5
milj. aakrit metsa. (Ainuüksi Kalifor­nias
hinnatakse seniseid kahjusid üle
50 miljonile, kusjuures on hävinud
ka hgi 200\elamut ja evakueeritud
oma kodudest üle 5000 inimese. Ku­na
tõeline kuivusperiood seisab alles
ees, ollakse augusti.septembri ja ok­toobri
pärast veel suuremas mures.
Tulfele lisaks tabas Idahod, Utah t,
Wyomingi, Arizonat, Koloradot,
Montanat, Nebraskat, N.-Dakotat,
Oklahomat, Oregoni, S.-Dakotat ja
Texast, kokku 12 osariiki säärane
rohutirtsude armee, millele on võrd­ne
ehk ainult piibellik „egiptuse
nuhtlus". Juunis määrati 15 milj. dol­larit
üle 9 miljoni aakri põllumaa
(nisu, kartulid, oad, herned, peedid^
karjamaad jne.) katmiseks putuka-mürgiga,
rakendades selleks isegi sõ­javäe
lennukeid. Kõige raskemini
näib kannatavat Idaho, kus „roheli~
ne taud" möllas ka juba mullu, teki­tades
kahju üle 11 milj. dollari ulatu­ses.
Kaheldakse, et tänavustestki
sammudest on palju abi.
Põllumajanduslike kahjude kõrval
on küsimusel teine, ülimalt ohtlik
külg — pritsimistel kasutatavate
mürkide ja ka keemiliste väetiste mõ­ju
põllu- ja aedviljade kaudu inimese
tervisele. Tervist kahjustavaid mür­ke
sisaldab praeguüle 52% läbilõike-.
lise ameeriklase (ja osalt kanadlase)
igapäevasest toidust. Sinna kuulu-,
vad kartulid, banaanid, jahu, piim
jne., kui nimetada ainult tähtsamaid.
Tulemuseks on, et inimesi tabavad
nüüd juba 40-50-nendates aastates
hädad, mis peaksid ilmnema alles 75-
80-aastaste juures. Põllumajanduses
on kasutusel üle 370 mitmesuguse
kemikaali, kusjuures näit. farmerid
kaasutavad põUukahjurite hävitami­seks
üle 1 biljoni naela mürke aastas,
s.o.^ ca 4,5 naela putukamürki iga
USA elaniku kohta.
Pärast lühikese aja jooksul üle 300
inimest tabanud toidumürgitust Kali­fornias,
Oregonis, Washingtoni osa­riigis,
Idahos ja Alaskas, oldi sunni­tud
juuli esimestel päevadel hävita­ma
üle 1 milj. meloni, mille läbi
tekkinud kahju hinnatakse üle 6 mil­jonile
dollarile. Küsimuses oli pea­miselt
Temik-nimeline putukamürk.
Peatumata siinkohal pikemalt üha
kasvava kuritegevuse statistikal pel­le
laieneva tendentsi puhul isegi
väiksematesse linnadesse ja asula­tesse,
olgu ühe tüüpnäitena siiski
nimetatud Leonard Lake'i juhtumit
San Franciscost, kelle elukohast leiti
5 maetud laipa ja 50 kotti purustatud
kontidega. Lake'i ja tema kaaslase,
24-a. Charles Ng-i (loe:Ing), kes oli
põgenenud Kanadasse, ohvriks arva­takse
olevat langenud 25-35 inimest,
nende hulgas hulk 20-ndates aastates
naisL
MAJANDUS, KLASSID JA VANAD
Nii loodusõnnetuslikud kui kuri­tahtlikud
põlemised, kahjud põllu­majanduses
ja riigi sissetulekute suu­rendamise
vajadus puudujääkide vä­hendamiseks
eelarves on põhjusta­nud
ebaharilikke hinnatõususid, eriti
söögiviljade alal (kartulid kuni 69(1:,
sibulad 39-49(1:, banaanid SSd:, viina­marjad
129-169(1:, mõned oasordid
2.99 dol. nael jne.)
Värskena avaldatud statistika ko­haselt
on see avaldamas majandus-jikku
survet 80% elanikkonnast, ku­na
20%-le tuleb praeguse valitsuse
majanduspoliitika sissetulekute mõt­tes
kasuks. Palkade tõstmised kui
streigid jätkuvad. Palkasid on tõste­tud
7,5 ja isegi 10%,sellele vastavalt
tõusevad hinnad. Kui see ühelt poolt
suurendab kõrgema klassi hoiuseid
pankades, ei kergenda see äride, eriti
väikekaubanduse olukorda, kus toe­tutakse
ju alati madalamale klassile,
kaasa arvatud 70-ndates aastates
pensionärid, kellel ei ole enam huvi­sid
säastmisteks.
Praegusel valitsusel, püüdes jaga­da
miljoneid Aafrikasse, Aasiasse ja
Kesk-Ameerikasse, on ikka veel ka­vas
nkülmutada" sotsiaalkindlus­tuse
najal elavate vanade 450-520-
dollarilised kuusissetulekud järgmi-sekski
aastaks, ilma isegi naeruväär­set
3,5% lisamata, kuigi ennustused
inflatsiooni laienemiseks järgmisel
aastal kasvavad. Kas see elatanud
tööinimeste nahal teenimine praegu
jätkuvates eelarveyaielustes ja de­mokraatide
selgema elukäsitluse
juures õnnestub, ei ole veel selge.
Meeleolude halvaendeline käärimi­ne
republikaanide klassipoliitika jä
illusoorsete ,,kalkulatsioonide" vas­tu
on järjest tõusmas ka ärimaailmas.
Kas Reagani tervislik olukord ja Val­ge
Maja kohale kogunevad tumedad
pilved suudavad pöörata presidendi
ja tä parteikaaslaste elukäsitlust
reaalsemasse nurka, peab selguma
lähemal ajal.
Marylandi kongressiliige ja uus Helsingi Komisjoni kaasesimees
Steny Hoyer tutvustamas Dante Fascelli, kes seisab paremaL Vasa­kul
näeme üht leedu päritoluga osavõtjat.
-r \ Foto — Maria Pedak-Kari
Helsingi Komisjoni
vastuvõtt Washingtonis
WASHINGTON - Ameerika kong­ressi
Euroopa Julgeoleku ja Koos­töö
Komisjoni (nn. Helsingi Komis­joni)
uued esimehed korraldasid
lahkuvale komisjoni esimehele
Dante Fascellile (D-Florida)^ aus-tusvastuvõtu
Hotel Washingtoni
restoranis 11. juulil. Dante Fascel­li
austati paar aastat tagasi Ühen­datud
Balti Ameerika Komitee Bal­ti
Vabadus Auhinnaga. Kutsutud
külaliste hulgas viibisid eestlased
Mäido Kari, Maria Pedak-Kari ja
Mari Ann Rikken.
Senaator D'Amato New Yorgist
avas kavalise osa ütelusega, et põh­jus
kokkutulekuks — Fascelli austa­mine
— ei vaja kohalolijate seletust.
Kõik tunnevad ja austavad Fascelli
ligi 10-aastast tööd inimõiguste kait­seks.
Rõhutades töö tähtsust, ta tänas
komisjoni staapi nende teadliku ja
põhjaliku töö, eest.
Kongressiliige Fascell valiti hiljuti
Kongressi esindajatekoja Välissuhe­te
komitee juhatajaks.
Marylandi kongressiliige Steny
Hoyer, kes on uus kaasjuhataja Hel­singi
Komisjonis, tutvustas Dante
Fascelli. Oma märkustes ta ütles, kui
hea meel tal.on selle komisjoni koos­seisus
töötada, ja et ta tahab õppida
inimõiguste küsimustest palju roh­kem.
Oma sõnavõtus Fascell ütles, et
,',kuigi inimõiguste kaitsemise prot­sess
on valus, on see töö äärmiselt
tähtis. Ilma teieta (st. Balti, Eesti ja
teiste eraorganisatsioonideta - „non-governmental
organizations" ehk
„NGOs" Washingtoni kõnepruugis),
poleks Ameerikas arutust inimõigus­te
küsimuste üle ega Ameerika po­liitikas
tegevust selles küsimuses...
Inimõigused ja inimese põhiline vää­rikus
on üks kõige tähtsamaid te­gevusalasid
maailmas."
,,Teie, koos Helsingi Komisjoniga,
annate jõudu neile, kes nõudsid oma­le
minimaalseid inimõigusi ja keda
nüüd piinavad riigid. Need julged
naised jä mehed vajavad meie kõigi
abi. Nad on teadlikud teie tööst. Seda
tuleb jätkata."
Vastuvõtt pakkus hea võimaluse
rääkida ka Helsingi Komisjoni uue
direktoriga, kelleks on MicKael Hat­haway,
ja paljude komisjoni staabi
liikmetega, kes just hiljuti ühinenud
komisjoni tööga.
'Kohal viibis ka mitmeid Kongressi
liikmeid, kelledest võiks mainida
eestlastele tuntud Benjamin Gilmani
(D-New York), välisministeeriumi
Euroopa-ala abisekretäri Mark Pal-mer'it
ja inimõiguste büroost Gary
Mathews'i".,
Kuna Dante Fascell onVälissuhete
komitee esimees, viibisid kohal ka
mitmete riikide suursaadikud. Nen­dest
võiks mainida Kreeka, Iisraeli,
Türgi, Panama, Taani ja Norra. Eest­lastel
oli hea juhus pikemalt vestelda
Taani suursaadikuga, eriti eelseisva
Balti Tribunali asjus. Norra suursaa­dik
Kjell Eliassen, kes seitse aastat
esindas Norrat Nõukogude Liidus,
oli väga teadlik Balti küsimustest ja
avaldas suurt huvi tribunali ja vaba­duse
ja rahu laevasõidu asjus.
LUGEJA KIRJUTAB .
„Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobivuse
korral jätta avaldamata.
Lõikuskuu ai
(Pühendus Baptisti Koguduse
suvepäevadele Kiviojal)
Hurmav on Lõikuskuu ajal —
kui laulavad kuuvalged ööd —
kõndida üksteise najaL..
õnnesirbiga vööl.
Pilvekaljudelt äikest sahmab
hilisõhtusel tunnil.
Palö veeren varakult ahmab
juba millegi Sunnil.
Siristav heinaritsik
on viisi õppinud pähe —
ja võrku Linnutee pitsik
püüab lendava tähe.
Kas ongi see Valgusepidu.
mis lõpeb enne kui usud?
Kõjik kaduv — on uuele idu, ~
aii^ult elunõrkasid rusud.
„Suvi on kollaseks värvinud voored!
— kõneleb ambralõhnane rukis —
Lõikust lõigake noored...
Sügis ju kõndimas sukis!"
LEMBIT KÕVA
Ensnn •ntn
„MEIE ELU
laupäeviti suletud
|yuni, juuli ja augusti kuudel.
Aktsioon Nõukogude
„tõendite" kasuta­mise
vastu Kanada
uurimiskomisjonis
Kanadas on arenemas vastuolu
nn. „sõjakurjategijate" küsimuse
kindlakstegemisel Nõukogude Lii­du
poolt esitatavate „tõendite" ka­sutamisel
Deschenes'! komisjoni
uurimistöös. Ottawas toimus hiljuti
parlamendihoone ees suurem uk­rainlaste
ja balti rahvusgruppide
liikmete demonstratsioon, kus pro­testeeriti
Nõukogude Liidu poolt
esitatavate „tõendite" kasutamise
vastu DeschenesM komisjoni uuri­misel,
kuna neil „tõendeil" puudub
läänemaailmas nõuetav usaldata­vus.
See demonstratsioon on ärri|a-nud
Wiesenthali keskuse esindajat
Torontos, Sol LittmanM, kes oma
pressikonverentsil väitis, et Nõu­kogude
dokumentide kasutamine
on kasulik De8chene8'i komisjoni
töös. Littmani järgi on ukraina, ees­ti,
läti ja leedu rahvuslikud organi­satsioonid
asunud organiseerima
miljoni-dollarilist kampaaniat, et
iakistada Deschenesi komisjoni
Sellele S. Littman'i väitele vaid­les
ühes TV-saates kategooriliselt
va|3tu Ukraina Kanada Komitee
inimõiguste komisjoni esindaja,
Toronto ülikooli professor Lubo-mir
Luciuk, kes on just lõpetanud
oma doktoritöö ukrainlaste emi­gratsiooni
kohta pärast Teist maail­masõda.
Prof. Luciuk ütles, et väl­jarännanud
ukrainlaste vastu on
föderaalse uurimiskomisjoni näol
tekkimas suurim ähvardus, mis on
üldse olnud pärast II maailmasõda.
Tuleks luua 1-miljoni dollariline
fond, et tagasi tõrjuda komisjoni
kaudu tulevaid süüdistusi. Komis­jon
peaks oma töös tulema toime
ilma küsitava väärtusega Nõukogu­de
allikaid kasutamata. Sõja ajal oli
ka lääneeurooplasi koostöös saks­lastega
ja ka neid võis tulla Kana­dasse.
„Mik8 suunatakse nüüd
uurimistööd ainult idaeurooplaste
vastu?", küsib prof. L. Luciuk.
«Meie Elu'
„Ehatare'i
ja Sulev
Reedel,
Eesti Pöi
„Ehatare8'l
hutusõhtu,!
ja toimusii
ded. Õhtuj
Puhkekodt
juht Eha Oi
kesine ja
Vaale eed
nejate tulvi
vikenü aki
orelil vanu
gu algust Al
kese sõnavl
le. Nad mäi
lõpetades i
Siis A. Tui
Kallase orel
da rahvas k
lärgmisena
tud viise, n
kodukotus'
naita paisl
Edasi mäl
terM.Su'tf:
ger orelil k|
„Läbimelsi
kauniltjkut}
viibis ka SlJ
Sutt.
lärgmisei
Nn. erar
gilaagris {s{
binud Mai
rast jaani]
ema Elfricl
tuntud vab]
Neil lubi
jutelda — til
külastades
kasutada,
hui toimun
luluajaml
dusasjad, n|
luse võimal
pärast väljj
tervis jne.,
Okupeer^
se, et Mart
kuid tema
Kl
K
Helistad!
õhtuti
llllllllillllllliiliiiil
Eesti Sl
Annetused,
mälestusfonj
Suunake oi
teistele
Eesti Sl
kaudu tului
mlseks. —
vlew Ave.
Jiiiiiiiiiitiiitiiiiinir
'}•