Meie Elu = Our life, August 1, 1985

              NEiJAiPÄEVÄL, i . AUGUSTIL - ™URSDÄy, AUGUST 1
gress Uus Balti Laua
l-1
' Näilb,'^t sel sivel on Montreal
tagasi võitnud oma kuulsuse turis­tide
Mekkana, ja seda vähemalt
osaliselt tä|nu mitmesugustele kon­gressidele
ja pidustusele. Vaevalt
oli 50.000 Alcoholic Anonymous
kongressist osalejat linnast välja
valgunud jajolid jõudnud vaibuda
dzhäSsi sünkoopilised helid, mis
kogu Jazz Festivali vältel kõikjalt
vastu kajasid, kui üks vähemarvu-kas,
kuid põlistele kultuurilistele
traditsioonidele rajanev kongress
Montrealis kokku tuli. See oli 8. -
12. juulini peetud RGGO (Royal Ca-nadian
Gollege of Örganists) tile-maaline^
ongress.
Montreali peetakse kirikute lin­naks.
Kuid vähe sellest — kirikud on
ka kõige olulisemaks elemendika
Quebeci iga vanema asula siluetis. Ja
kus on kirikud, seal on orelid, orga­nistid
ja orelimuusika edendajad,
otelimeistrid ja selle delikaatse in­strumendi
hooldajad.
Konventsiooni asukohaks valis
RCGO (asutatud 1920) Montreali, kui
Kanada orelimuusika põliste tradit­sioonidega,
linna. Konventsiooni kor­raldajaile
ei valmistanud see mingeid
raskusi, leida siinsete heade orelile
hulgast viisteist tükki kontsertide ja
orelimängu võistluste jaoks, mis suu­re
osa konventsiooni päevakavast
täitsid. Muide, üheks väljavalituks
ostetus ka orel saksa Johannese kiri­kus,
kus noor. helikunstnik Roman
t o i 3,5 aastakümmet tagasi äsjaasu-tatud
eeisti Jaani koguduse organisti
ülesandeid täitis.
Kongress, mida peeti kindral-ku-berneri,
Jeanne- Sauvš patronaazhi
all, õnnestus oivaliselt, ja seda suurel
määral fenu põhjalikule ettevalmis-tusejle
konventsiooni kaaspresiden-di,
mag. Kak. J. Raudsepa poolt, kelle
organisatoorne talent praktilist ra­kendust
leidis juba 1983. ja 1984.a.,
millal ta iLes Concerts d'Orgue de
Montreal asepresidendi ülesandeid
täitis. 1
Kongressi üksikasjalik kava ilmus
juba AGO (Anjerican Guild of Örgan­ists)
ja RtCO ühise häälekandja
„ T h e American Organist" mai
numbris, mis oli pühendatud. RCGO
juubelikoriventsioonile Montrealis.
* Samas numbris on ka rikkalikult
illustreeritud artikkel Karl J. Raudse­palt
Montreali kuulsa Püha Joosepi
kiriku oreli saamiseloost.K. Raudse­pal,
kes oma magistri kraadi oman­das
McGilli ülikoolist ja kes on Con­cordia
ülikooli õppejõud muusika-
Washingtonis
v.V. esindaja peakonsul Ernst
Jaakson viibis Washingtonis seoses
muudatusega USA välisministeeri­umi
Balti Laua juhataja vahetusega.
John Zerolis on määratud uuele ko­hale
ja tema asemele tuleb Terry
Snell.
Ernst Jaaksonil oli kõnelusi ka Ida-
Euroopa osakonna abidirektor Her-bert
Maliniga. Ta võttis ka osa Ühen­datud
Balti-Ameerika Komitee ja
Balti Vabadusliidu vastuvõtust USA
kongressi liikmetele koos teiste Balti
riikide esindajatega. Vastuvõtul vii­bis
ka Ameerika Hääle eesti osakon­na
juhataja Karl Laantee.
Sport
E. Alfred'! fiasko jõuab
Karl J. Raudsepp Montreali Jaama
taga.
Foto - J. J. Ram
ajaloo ja muusikateooria alal, on
elav huvi ka oreliehituse, -hoolduse
ja helitehnika vastu. Olles aastate
jooksul õppinud neid oskusi rahvus­vahelise
kuulsusega eriteadlaste jui -
res, tegutseb ta nüüd peale muu kä
oreliehituse ja -hoolduse konsultar-dina.
Ka eelpool mainitud artiklis
käsitleb ta- oreliehituse tehnilist kül­ge
ja uusi voolusid oreliehituse teH^
noloogias, toetudes uurimismaterja-ile
Montreali orelite kohta, mida ta
juba aastaid on kogunud: Ganäda
Gouncili ülesandel.
Montreali ajalooliste ja eritüübilis-te
orelite rikkus on suurel määral
nende orelimeistrite töövili, kes siin
ja'lähimas ümbruses on praktisee­rinud
ja praegugi praktiseerivad. Va­nim
ja tuntuim neist onl879 asutatud
firma Gasavant Freres St. Hyacin-the's,
kelle poolt Kanada, USA ja
paljude ülemeremaade jaoks ehita­tud
3,500 oreli hulgast on üks ehita­tud
tellimuse peale ka Montreali Ees­ti
Jaani koguduse kirikule. Enamik
tuntumaid praegusaja Quebeci oreli-meistreist
on saanud oma ettevalmis­tuse
selles firmas, või muul viisil
olnud sellega ühenduses.
Esimese nimetamisväärse Kanada
orelimeistri, Samuel Rusöel Warreni
kohta,kelle oreleid tänapäevalgi veel
mängukorras leidub, on Karl Rau­dsepal
käsil uurimistöö, mis selle
valmimisel raamatu kujul avaldami­sele
tuleb.
Kõige oma mitmepalgelise muusi­kalise
tegevuse kõrval on mag. Karl J.
Raudsepp leidnud aega ka heliloo­minguks
ja teenida oma sünnikirikut
organistina.
:-ts- •
isvQififd EESTI ULLEÄRI
1065 STEELES AVE W
NORTH YORK ONT
M2R 2Sp
Omanik LINDA SEPP
Avatud 7 päeva nädalas
736-1170
üodus 223-0201
ÄARDVARK
FLORIST
@ Ülelinna kohaleviimine LTD
&BDt
Paljudel kaasmaalastel, kes inves­teerisid
E. Alfred'! kaudu oma kapi­tali,
on oluline teada, kuidas ja millal
hakatakse hüvitusi välja maksma.
Paljud on kohanud E. Alfred'i vaba
mehena kas tänaval, kaubamajas või
mujal — tõsiasi on, et ta on Ontario
Correctional Ministry'st saadud and­metel
vabastatud vanglast tingimusi
enne täieliku karistuse kandmist.
Et saada kehtivast olukorrast taga­simaksu
suhtes tõepärast ning õiget
ülevaadet, usutlesime esiteks Clark-son
Go. S.S. Seydedgard'i, kes teatas,
et Glarkson Go. on lõpetanud kõik
vajalikud toimikud käesoleva pank­roti
suhtes ning on valmis tagasimak­suks,
mis võib olla maksimaalself
kuni 2% kaotatud summast. Tagas­tamine,
oleneb aga sellest, millal Lav^
Society of Upper Ganada lõpetab
oma töö, sest tagasimaksmine toi­mub
koostöös mõlema ametasutus«-
ga. Usutledes Law Society Peter
Beiri Ja Richard Tensly'd selgusid
alljärgneva tõigad:
— usutluste periood investeerijate
suhtes lõppes juulis 1985;
— täielik usutluste aruanne esita­takse
1985.a. septembri lõpus või
oktoobri alul komisjonile lõplikuks
kinnitamiseks;
— pärast lõplikku kinnitamist ar­vestatakse
välja iga investeerijale ta­gastamise
summa ning saadetakse
välja teade kahjukannatajale;
— on loota, et tagasimaksmine
algab oktoobri lõpus või novembri
alul; y
— LSLW Society ei kavatse nõuda
$500.000 maksimaalse kogusumma
suurendamist;
— momendil ei ole mingit võima­lust
teada saada, kui suureks tagasta-tavad
summad kujunevad, kuna need
on täiesti individuaalsed ja pealegi
salajased;
— ka kirjalikud järelepärimised
Law Society'st ei aita, kuna lõplik
otsus põle veel tehtud — see ainult
suurendaks kahjukannataja advo­kaadi
honorari, kuna see oleks asjatu
ekstra töö. Senini levinud igasugused
kuulujutud tagasimaksu suhtes on
alusetud, kuna keegi ei tea lõpptule­musi.
K.A.L.
Muru perekonnapaadil.
0 a
obert Miirii Ühendriikide
Ameerika purje-
„Meie Elu" nr. 31 (1848) 1985
Õngesportlaste
haruldane kalasaak
20. juulil korraldas Toronto Eesti
Õngitsejate ja Jahimeeste Klubi oma
suvise havipüügi karikavõistluse
Royal Beachi ja indiaanlaste saare
vahelisel järvealal. Võistlus, millest
osa võttis 31 võistlejat, algas hommi­kul
kell 8 ja lõppe? kell 12 päeval. Oli
väga saagirohke ning järvevee süga­vusest
meelitati landi otsa tervelt 56
havi ja hulgaliselt basse ning ahve­naid.
Kuna need kalad ei kuulunud
võistluskalade hulka, siis neid ka
keegi ei lugenud ega kaalunud.
Juba võistluspäeva hommik qli sel­ge,
vaikne ja soe, mis meelitas kala-sportlasi
võistlusretke ette võtma. Ka
kogu võistluse kestel paistis päike
palavalt ja „kiskus" vägisi higil särgi
alla. Oli tore ja mõnus, kui mõn harv
tuulehoog juhtus puhuma.
Võistluseks lasti paadid järve V i^
ginia rannast ja mõned .Jalamehed"
sai Royal Beachis elavate klubi liik­mete
,,laevale" võetud. ,
Peale võistlust koguneti seltsi au­liikme
F. Aadli avarale õuele, kus
toimus kalade kontrollimine ja kaa­lumine.
Seekord pidi sellest toimin­gust
klubi populaarne „kindra|" Ri-ko
korrakohaselt eemale hoidma,
sest tema kotis paistis olema priske
„elukas" ja kuulus võistluskalade
„kampa".
Kaalumisel selgus, et ta oli oma
pikaajalise klubi valitsemise ajal esi­mene
kord haruldase õnne osaliseks
,saanud ja esimesele kohale jõudnud: *
tema havi kaalus 6 kg ja 8 g, omades
ränd- Ja individuaalauhinna. 2. koht
hr. Liigandja3. hr. Koppel. Mõlemad
said klubi poolt väljapandud auhin­nad.
Kaalutud kalad ja auhinnad välja
jagatud,hakati ~ suure töö ja vaeva
järele — klubi varahoidja H. Lukk'i
poolt kuumendatud viinivorstidega
nälga kustutama ja „jahimeeste joo­giga"
kuumust kehast välja lahuta­ma.
Peagi pandi autorattad Toronto
poole veerema, sest kuuma ilmaga
oli karta saagi halvaks minemist.
meistriks
Tants on üks inimkonna vani­maid
eneseväljenduse viise. Alul
oli tants seoses maagiliste lisku-misiega,
kus tantsus tõrjus
šamaan ehk tä^k oma rütmiliste lii­kumistega
eemale kurje vaime ja
meelitas ning kutsus ligi oma nõt­kumistega
häid haldjaid. Ürgses
ühiskonnas oli tants oluline õsa
usust ja elamisest. Inimkond on
iamanismi aegadest saadik palju
muutunud ja tantsuga ei saa enam
Andropovi taolisi eemale tõrjuda.
Muutmata aga on see, et tantsuga
saab ikkagi head tuju ja meeleolu
pealtvaatajaile edasi anda.
Just niisugust särtsu jahead tuju oli
leida Joseph Workman Auditooriu­mis
17. ja 18. jüulil/kui Jazžv^orks'i
tantsugrupp esitas mitmekesise
džässtantsu õhtu. Jazzworks' i energi­liseks
eestvedajaks on grupi alustaja
ning juht Valve Kivilo, kes on raken­danud
oma laialdasi kogemusi liiku­mise
alal selleks, et džässtantsu mee­leolu
laienla publiku ette kanda.
Kavas leidus nii tõsist kui ka hu­moorikat.
,,Into One (For yöu
J.T.P.)", Teresa Pennachetti poolt
koreögrafeeritud ja tantsitud soolo-number,
peegeldas tantsu tundlikku
; ja sensitiivset külge. Elav ja energi­line
grupinumber ,,Goofers" oma ki­revate
kostüümide ja koomiliste lii­gutustega
näitas, kuivõrd lõbus ja
murevaba võib tants olla. Huumorit
ning tõsisust kombineeris „Night-moves",
kus keerlesid suitsupilves
peenelt riietatud kelner ja neli musta^?
riietatud daami üksiku suitsusõbra;
ümber.
Silma paistsid tantsijatest Eddie
Kastrau ja Cynthia Irwin oma suju­vate
ja loomulike Jiigutusteja. Kah­juks
jäi pealtvaatajatel nägemata Ka-ren
Rammul Sudburyst, kes end õn­netult
vigastas harjutusel paar päeVa
enne etendust. Tema suur panus esi­nemisele,
nii tantsijana kui ka koreo­graafina,
väärib esiletõstmist.
Andekas valgustuse kujundus oli
meile tuntud filmimehe Alar Kivilo
poolt..Kreatiivselt koostatud värvide
kombinatsioonid ja tabavalt seatud
lampide efektid andsid igale liigutu­sele
ja teema muudatusele tublisti
juurde.
" Jazzvi^orksil õnnestus seda head tu-.
ju ja rõõmu rahvale tuua, mis tantsu­le
nii omane. Kayas on neil sel sügisel
jälle džässtantsu õhtut lavastada.
Nende hiljutise esinemise edukuse
tõttu võib jälle lo.ota huvitavat ja
mitmekesist kava. -
Jazzworksi kohta saab informatsi­ooni
tel. 360-1106.
CAMADA64J
1
Toompea katedraal
Kanada jõulumargil
Nagu selgub Montreali ajalehest
„La Tresse" on Kanada kunstnik
oma jõulumotiivilisele akvarellmaa-lile
,,Lumi Petlemmas", mida Kana­da
postivalitsus kasutas mullu ära
jõulupostmargiks, saanud inspirat­siooni
Tallinna Toompea katedraali
sibulakuplitest.
Ta seletab, et maalides sattus talle
kätte ajakiri, mis näitas seda orto-dokskirikut
Eestis, Maalil olevad tei­sed
kirikud olevat vaid hetke inspi­ratsioon,
ainult keskmine kolme
kupliga on Tallinna eeskujuga.
Nimetatud akvarell on pärit pärast
Teise maailmasõja ajast, kui Miine
elas Torontos ja tegeles piiblistseeni­de
maalimisega. Tema maal „Lumi
Petlemmas" osteti Toronto kunstiga-leerile
aastal 1948. tegemist on plii­atsijoonistusega
paberil, ega mitte
lõuendil, mille kunstnik on koloreeri-nud
vesivärvide ja tushiga, suuruses
. 38X54 cm. , • '
Mitteüksi meie veteranisportla-sed
ei võistle maailmavõistlustel,
vaid seda teevad ka meie noored.
Uks neist, Los Angeles'e olüm­piamängudest
osa võtnud Robert
Muru'1,2&a., toimub see septembri­kuu
esimesel poolel. Robert Muru
võistleb sel aastal „Soling'i" klassi
kuuluva paadi meeskonnas. Selle
paadi pikkus on 8,15 m kolme pur­jega
ja kolmeliikmelise meeskon­naga.
Võisteldes selle paadi mees­konnas
on ta sel aastal saavutanud
Ameerika Ühendriikide ja Põhjä-
Ameerika meistritiitlid.
Paadi omanikuks ja meeskonna
juhiks on kahe olümpiamedali võitja
Hans Fogh (helmsmän), meeskonna-liikmeteks
Robert Muru (foredeck) ja
Steve Galder (middleman). Hans
Fogh, rahvuselt taanlane, võitis hõ­bemedali
1960.a. Rooma olümpia­mängudel
ja pronksmedali möödu­nud
aastal Los Angeles'is. Teadaole­vatel
andmetel on ta ainukene purjes-portlane,
kes on olnud võimeline
võitma teist medalit 24 aastat hiljem.
AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE
MEISTRIVÕISTLUSED
Need toimusid 2 - S.aprillil Texas'e
osariigis Galverston'i lahes, mis asub
Mehhiko lahe põhjaosas Houston'!
linna läheduses. Võistlused olid ava­tud
(open) ka kanadalastele. Seal
võisteldi ainult „Soling'i" klassi kuu­luvate
paatidega. Võistlustest võttis
• osa 30 paadimeeskonda, nendest 5
Kanadast. Robert Muru, kes esma­kordselt
võistles „Soling'i" klassi
paadi meeskonnas, sai treenida nen­deks
võistlusteks ainult kaks päeva.
Võistlused tegelikult koosnesid
seitsmest erinevast võistlusest, kus
igal võistlusel esimeseks tulija saa­vutas
ühe punkti, teiseks tulija kaks,
jne. Võitjaks osutus see, kes nendel
seitsmel võitlusel oli kogusummas
saavutanud kõige vähem punkte.
Kuna Robert Muru oma kaaslastega
kuue võistluse järele oli kõikidest
teistest paadi meeskondadest niivõrd
ees, et nendel ei olnud enam vajalik
seitsmendat korda võistelda, saavu­tasid
nad esikoha ja meistritiitli kuue
võistlusega. Teiseks tuli üks ameeri­ka
paadi meeskond San Francisco'st.
Selle võiduga iga meeskonnaliige
saavutas Ameerika Ühendriikide
meistritiitli ja auhinnaks suure kau-sitaolise
hõbekarika.
FÕHJA-AMEERIKA
MEISTRIVÕISTLUSED
Need toimusid 4 - 7. juunil Ameeri­ka
Ühendriikides Wisconsin'i osarii­gis,
Michigan'i järvel Milwaukee lin­na
lähedal. Sealne võistlus toimus
samuti ainult „Soling'i" klassi paati­dele.
Võistlustest võttis osa 40 paadi
meeskonda, nendest 5 Kanadast.
Nendeks võistlusteks olid nad juba
vähe rohkem-ette valmistatud. Tree­nisid
kaks päeva Ontario järvel ja
kaks päeva enne võistlusi kohapeal.
Seal tuli samuti, nagu Ameerika
meistrivõistlustel, lõpptagajärje saa­vutamiseks
võistelda seitse korda.
Kuid kuuenda võistluse järele oli neil
esikoht juba võidetud ja meeskonna-liikmetel
meistritiitlid saavutatud.
Teiseks tuli sama paadi meeskond
San Francisco'st,' kes tuli teiseks
Ameerika Ühendriikide meistrivõist­lustel.
Auhindadeks olid purjejahte
kujutatavad karikad.
MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED
HURONI JÄRVEL
^
Viimaseks võistluseks on neil sel
aastal 5 - 17. septembril toimuvad
maailma meistrivõistlused, mis pee­takse
Kanadas Huron'i järvel Sarnia
linna juures. Nendele võistlustele on
juba registreeritud 60 ,,Soling'i"
paadi meeskonda, nendest 9 Kana­dast.
Eelmised maailmavõistlused
võitsid taanlased, kuid seekord oleta­takse
üheks parimaks meeskonnaks
ühte Lääne-Saksamaa meeskonda.
Nendeks võistlusteks on neil ette­nähtud
igapäevane treening kolme
nädala vältel.
JiARALD RAIGNA
I.S-gi
^PORDIKROONIKA
UUSI MAAILMAREKORDEID
Inglane Steve Gram püstitas 2 nä­dalaga'
2 maailmarekordit: 1500 m
jooksus (Nice'is) ajaga 3.29,67 ja 1
miili jooksus (Oslos) ajaga 3.46,31.
Oslos, kus asub maailma kiiremaid
söeradu, püstitati maailmarekordid
veel meeste 50Ö0 m jooksus: Said
Aouita Marokost 13.00,40 ja 'naiste
10.000 m jooksus; Ingrid Kristian-sen
Norrast 30.09,42."
TEiVASHÜPE
Pariisi rahvusvahelisel teivashüp-pe-
võistlusel saavutas venelane Ser­gei
Bubka esimest korda ajaloos 6,00
meetrit. Enne Teist maailmasõda oli
Eesti rekordiks E. Äärma ja R. Kiip-saare
hüpped 4,02 m. Alles sõja ajal
hüppas Cornelius Warmerdam tolle­aegse
„suurhüppe" 4,77 m, mis püsis
peagu 18 aastat, kuni kaasameerik-lane
D. Bragg 4,80 hüppas. Varsti
peale seda võeti tarvitusele plasttei-bad
ja rekordeid hakati parandama
peagu igal aastal vähemalt paari sm
võrra, kuni nüüd peale 20 aastat on
lõpuks 6 meetrini jõutud.
KOLMIKHÜPE
Tänavuse hooaja parimaks saavu­tuseks
on aga kahtlemata ameerikla­se
Willie Banks'i maailmarekord kol­mikhüppes
17,97 m. Eelmine rekord
17,89 oli juba 10 a. brasiillkse deOli-veira
käes püsinud. 9 a. on Banks
seda rekordit taga ajanud — ja alles
sel hooajal loobus sellest, üteldes, et
nüüd hakkab ainult lõbu pärast spor­ti
tegema. Tulemusena tundis end nii
vabalt ja hästi, et enne hüpet ütles:
,,Tunnen oma kontides, et järgmine
hüpe on maailmarekord" Ja oligi!
KAUGUSHÜPE
Vanim rekord on ameeriklase Bob
Beamon'i kaugushüppe rekord 8,90
m 1968<a. Mehhiko o ümpiaadilt; see
oli üle poole meetri parem eelmisest
ja tatistikud peavad seda hüpet kõi­gi
aegade parimaks saavutuseks ker­gejõustikus.
Garl Lev^is, USA viima­se
olümpiaadi 4-kuldniedali mees, on
juba teist hooaega sjhikindlalt selle
rekordi jahil; m.a. saavutas ta 8,79 m.
ÜHISPANK
958 Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6
ühenduses on jõud
SOODSAD LAEMUD KAASMAALASTELE
• loformatsiooniks helistage
465-4659
ODAVISE
Uusi maailmarekordeid võib käes­oleval
hooajal oodatE ka veel mitmes
naiste kesk- ja pikaniaa^jooksus, sest
Euroopas on suureJnad võistlused
veel tulemas. Soomlase/eestlase Tii­na
Lillaka odaviske rekord 74,76 m
langes juba idasakslase Petra Felke
k'ätte, kes viskas 75,40 m.
VASARAHEIDE
Mainimist väärib ka tänavuse hoo­aja
parim vasaraheide 83,40 m, mille
saavutas Ukrainas elav eestlane Jüri
Tamm. (J. Tamm on ka 5 minutit
maailmameister olnud 1980.a. kuul­sal
võistlusel Moskvas, kus maailma
kolm parimat kohtusid ja kus poole
tunni jooksul 5 korda maailmarekor­dit
parandati.)
VILP
Kä(
ta möl
matu-sime
nt. S(
beliai
raami
tusliki
nistei
Aleksl
Ha aja|
»Nagi
peamj
blomi
tulemi
puu II
ette
tahadi
mepo^
193!
test ji
oma
keskpl
vanei
ta tõi
kirjani
seas kl
auhini
anti vd
esimej
viibii
sis.
loojadl
poliiti
kule kj
matu-dalinel
Kirjani
Raami
Kirjasj
kirjast
sest ti
ligioie|
ne oli
kond il
sele Cl
nagu r|
„Se(
Leinjäj
almanj
(Rotali
on eesi
25 aasi
mist
tud lul
põlve
noorel
tulekul
nenudi
mumif
ligioh
eesti
keva
Kui oli
lõpp.
on vai
Noorel
hoidm|
ra, mel
vaimu]
just
deksili
Books
ingiiskj
Sea in
raamati
luuletu
ja järel
seletus
Eestil
esmakol
kaldal
MÜ-de
metsaül
alates ai
Austrei
1977. Pl
tuleks
oleks õil
na see tj
lis, nüsi
rannik uj
ne neid.l
seega
jäid oli 4|
Uut
ühelam
Kivilaht
Kaplinsl
keeles, t|
nevalt
dis tõlk(
raamati
mat müi|
, neid tõll
Enne
miil raai
idee alg