1985-08-01-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL, 1. AUGUSTIL - THURSDAY, AUGUST 1 „Meie Elu" nr. 31 (1848) 1985
inr"M ff' ' • » " •
Korterimaja •
"õnnistati
EDUARD KUUSKNE
Sumedal heinakuu päeval, 30. juulil
pühitses meie hästituntud seltskonna-
ning kirikutegelane Eduard
Kuuskne koos oiiia perekonna ja
Korpf Sakala esindusega oma 80.
aasta juubelit. Juubilar on tuntud
heatahtliku nihg alati, abivalmis ini-
.mesena ning eeskujuliku isamaalasena.
Juubilar sündis Anijal 30. juulil
1905. Keskhariduse omandas Tallinnas,
mille j^rel lõpetas sõjakooli as-pirantide
kursuse llipnikuna, milline
aukraad kinnitati 24. veebruaril 1928..
Edasi täiendas ta ennast sõjakooli
juures sooritadef noorem-leitnandi
eksamid 19|35. aastal. Lõpetades Politseikooli
kõrgema klassi, töötas ta
juhtivatel kohtadel korra ja julgeoleku
alal. I
Lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna,
mille järel asus tööle Sise-direktooriumi
osakonnajuhatajana.
Kodumaalt lahkus juubilar saksa
okupatsiooni ajal, siirdudes Rootsi,
kus töötas Kuninglikus Kohtus ar-hiivitöölisena
ning'hiljem Rootsi Kuninglikus
Postiametis. Saabudes Torontosse,
asus ta kohe kirikuelu korraldamist
abistama iiing juhtima. Temale
südamelähjedaseks oli Korp!
Sakala organiseerimine ja ridade
körraldamipe, olles samaaegselt
kauaaegseks esimeheks ning juhatuse
liikmeks. Juubilari agaral ettevõttel
õnnestus paljudel, kaasmaalastel
ja Korp! Sakala liikmeil saada luba
alaliselt Kanadas elamiseks. Juubilar
kuulub Toronto Eesti Sehsi, Juristide
Ühingusse Kanadas, Eesti Ohvitseri-dekogusse,
Endiste Politseiametnike
Ühingusse, ühtlasi oli ta Välisvõitluse
Nõukogus valimiste peakomitee
liige ja abijuhatajä. Kuulub Peetri
koguduse kõikidesse nõukogudesse
alates esimesest nõukogust kuni tänapäevani.
On Kanada Praostkonna
nõukogu juhatuse abisekretär.
Jõudu ja tervist tublile, alati abivalmis
eesti töömehele. Oigu tal veel
aastaid palju.
KÄL.
Kondoniiiniüm „Kaleva" õnnistamine
ja nurgakivi panek toimus pühapäeval,
28. juulil. Kahekümne korteriga
korterimaja 19 korterit on juba
müüdud ja enamik korteriomanikest
on ka juba sisse kolinud. Maja seltskondlik
ruum suutis vaevalt mahutada
üle poolesaja sündmust kaasa
elama tulnud kaasmaalast.
Ühislaulule „Õnnista ja hoia" järgnes
Peetri koguduse õpetaja, praost
A. Tauli kõne, palvus ja õnnistami°
ne ning Õnne Laikve soololaul „Helde
isa taeva s e e s S o l i s t i saatis
orelil Gunnar Mitt.
Arhitekt G. Laikve anäis lühikese
ülevaate maja ehituse käigust. Kon=
domiiniumi ehitamise mõte ja huvi
kerkis üles juha paar aastat tagasi.
Möödunud aasta septembris aga
alustati tegeliku ehitustööga ja käesoleva
aasta mais kolis sisse esimene
korteriomanik.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
-nimel tervitas esimees L. Leival
Sopran Õ. Laikve esitatud rahvalaul
„ Vaikne kena kohakene" sai tormilise
aplausi ja solistile annetati tänutäheks
kimp punaseid roose.
Eesti Abistamiskomitee- Kanadas
nimel tõi tervitusi esimees A. Sepa,,
soovides perekond-Laikvele jõudu,
edu ja õnne edaspidiseks.
Kirjalikult tervitas aupeakonsul L ,
Heinsoo ülesandel Marta Kivik.
Kondomiiniumi,,Kaleva" esimees
R. Orav palus koosviibijaid koguneda
maja sissekäigu ette, et asetada
kohale kiviplaat, millel kondomii-niumi
nimi „Kaleva". Plaadi taha
asetati pakend^ milles maja ehitus-pläanid,
fotod majast jne. Peale nimeplaadi
kohalemüürimist koguneö
'jälle seltskondlikku ruumi, kus ootas
ikohv. Tutvuneti ka samal koridoril
asuva moodsa saunaga.
0 0 0 0 B • -1322
3., 4. ja 5. augustil
i, dr. T. Maimets. .
10. ja 11. augustil
dr. A. Rebane . . . . . . . . 461-6383
® Maaoo Milles, assistentprofes-sor
USA-s Jersey hambaarstide
kõrgkoolis, sai auhinna \.paraadi
eest, millise ta koos kahe kolleegiga
konstrueeris suuoperatsioonide
juures tekkivate paistetuste mõõtmiseks.
® Kadi (Tanilo) ja Henry Tekkel
New Yorgist külastavad Euroopa
kontinenti, peatudes Münchenis,
Berliinis, Amsterdamis jne.
® Arthur ja Taimi Proos Vancou-verist
saabusid Rootsi, et veeta suve
nende Gotlandi suvituses — saare
ürgse ehitusviisiga talumajas.
Mõlemad on Rootsis varem tegutsenud
arstidena. Arthur Proos on
samal ajal saanud usuteadusliku
ettevalmistuse ja baptisti vaimulik
ning sellisena on ta juba aastaid
teeninud Vancouveri eesti vabako-gudust,
olles ühtlasi olnud pikemat
aega ka ülemaailmse baptistide lii-dlu
esimeheks.
Tiiu Kütt doktoriks
Columbia ülikoolis New Yorgis
maitses doktori väitekirja ja saavutas
siviilinseneri-t,
pärit Long
doktorikraadi (Ph.D.)
teaduse alal Tiiu Kü
Islandilt, N.Y. Tema doktoritöö oli
kirjutatud teemal „Cumulative
Damage and Fatigue Life Predic-tion".
' •
Probleemiks on selles metallide
väsimusteoor-iaga seotud küsimused,
nimelt, kuidas neid ehitaja peab ette
arvestama,
See teopria, mWa dr. Tiiu Kütt
valis oma doktoritöö aineks, omab
tänapäeval s\iure tähtsuse, oltes rakendatav
lennukite, aga ka mereplat-vormide
ehitamisel, kui nlustatakse
merel puuripisi õli kättesaamiseks.
Kõikideks kindlustusteks
H.LATER&CO,
I482 Bathurst St„p
Toronto. M5P 3HI
.: 653-7815 ja 653-7816
a i i i i i i M i , i i H i i i i i i i i i i i i a i i r i g i : i i i D i i B M d i . B M a n i i M o i i o i i i i i o i i o i i B i i m i o i i m i D i i D i i Q i i i i i n i i o i i o i i o i i D i i
fclBIpiliW
Pühapäeval, 2S.- p u l l i toimus korterimaja „]
nurgakivi panek. Esimees R, Orav asetab kohale pakendi eesti lipuga
plaadi taha asuvasse õnarusse. Juures on praost A. Taul ja arhitekt
G. Laikve. Foto—0. Haamer
Kasulik teada
KUHU MINNA?r
(D oo
a
a
5
n
õ
ä •
ÕL
a
n
ä
5
§
n
5
õ
5 .
õ
5
õ
õ
5
õ
5
5
õ
§
õ
5
5
õ
' 5
5
•
5
5
§
•
5
õ
õ
5
õ
Q
5
a
õ
õ
õ
õ
a
S
õ
õ
õ
m
CD
5
Kuninglikus Ontario muuseumis
Torontos, ütles ühes hiljutises Glo-be
and Maili esimese lehekülje artiklis,
et ta on sel suvel saanud
majaomanikelt erakordselt palju
päringuid kõrvsiharkide kohta,
Kõrvahargid pn eurooplastele, pu-tukateadlastele
ja ulmekirjanduse
(science fiction) lugejaile hästi tuntud
putukad. Eurooplased tõid neid
juba möödund sajandi alul Kanadasse,
ja nüüd on need levinud idast
läände Vancouverini ning põhjas
Edmöntonini. Kuna Kanadas ei leidu
kõiki röövloome ja nugilisi (parasiite),
mis piirasid nende liigset levikut
Euroopas, siis on kõrvahargid siin
kiiresti levinud ja vist veidi lopsa-kamakski
arenenud, eriti viimase 10
aasta jooksul.
Toidust saab kõrvahark enamasti
tagahoovi aedadest, kus ta oma aplust
rahuldab saialillede, rooside ja
nelkide võrsete, lehtede ja õitega;
köögiviljast meeldib talle enim ppr-gandipealsed
ja mitmesugused kap-sasordid,
nagu spargel- ja lillkapsad.
Kuigi kõrvahargid on Ottawas aednikele
palju kahju tekitanud, ei moodusta
nad Torontos ja ümbruses mitte
veel niivõrd majanduslikku hädaohtu
kui tüütust ja tülikust, sest nad
on ka majadesse ja suvilaisse sisse
kolinud.
Kõrvahark ei hammusta, ei poe
kõrva ega uuritse end ajju munele—
see on vanarahva ebausk ja väljamõeldis
— küll aga meeldib neile
pimedaisse niiskeisse kohtadesse
pugeda. Nii võib neid vahel leida
päeval kuivama pandud supeltriköö
. seest, rõskel õhtul voodi minnes teki
nurga alt või öösel valamu, (kraanikausi)
nurgas.
Kõrvahark (earwig e. Forficula au-ricularia)
on paarisentimeetrine, piklik,
tumepunakas-pruun putukas,
mille peast hargneb kaks pikka tund-lat
(katsesarve) ja tagakehast näpits-tangide
sarnane jätke. Nende nn. rahvastikutihedus
on tsükliline ja oleneb
eelmise talve lumehulgast. Nü
on neid sel suvel erakordseh palju
Toronto eeslinnades, loode poole
minnes aga leidub neid harilikust
vähem.
Põhjuseks on, et kõrvahargid eritavad
oma verre teatud antifriisi-taolist
keemilist ühendit, mis lubab neil kuni
o,30 kraadi külma taluda. Paks
lumekate isoleerib pinnase, kus neil
võimaldub talv üle elada ja kevadel
muneda. Neidised (nümfid e. vastsed)
väljuvad pesadest juuni alul ja
saavad täiskasvanuiks augusti keskel
— kõrvaharkide tegevuse tippa-'
eg.
Keskkonnaministeerium on soovitanud
kõrvaharkide tõrjeks mitme-,
suguseid kemikaale (näit. carbaryl,
malthion, diazinon, chlorpyrifos),
kuid möönavad, et need on osutunud
üldiselt tõhutuiks. Ühes hiljutises
ministeeriumi teabelehes (fact sheet)
soovitatakse aga järgmist lihtsat menetlust:
Õue või aeda asetada siia-sinna
vanu voolikulõikeid. Olles ööloo-mad,
meeldib kõrvaharkidele neisse
pimedaisse niiskeisse kohtadesse
varjule minna. Iga paari päeva pärast
võib neid voolikuosi ühte ämbrisse
tühjendada, kuhu on vee sisse mingit
puhastit (detergent) segatud.
VILP
OVER.SO YEARS OF GM SALES AND SERVICE
Müük ja rentimine
J Äris 291-5054
Kodus 423-5716
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9
iisiiiiiiiiiiiiniiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiif^
Chartered Accountant
luho 1802,181 Uuiiversitv Ave., Toronto, Ontario, 3iVt7
Tel. 864-0099
MBl
Sõnumid ja teated palume toimetusele
anda
HILJEMALT REEDEL,
et kindlustada nende ilmumine
järgmise nädala lehes.
@ l.aup, 3. aug. LakewoodMs, N.J.^
31. Eesti Mängud ÜSA-s ja Valgüspidu.
© Laup., august 3,—10. Sportlaa-ger
'85 Jõekäärul.
©Laup., 10. augustil Harjumaalaste
Koondise Lauritsapäev Jõekäärul.
© Laup., 17.—24. aug. MetsaüH-kool.
Bk maalritöö — majad s®©s^ ja väljast.
LÄTI - EESTI FIRMA
Helistage 439-2538 — Robert
egase skribendi
märkmikust
m
m
m
m
m
õ
m
5
m
õ
m
m
õõ
cõ
õ
DD
Õ
Õ
Õ
§
D
iõ
n
a
õ
' õ
ti
• o
õ
õ
a
õ
õ
õ
õ
õ
o
õ
õ
. õ
õ
b
õ
MOSKVA. Vastavalt N . Liidu
ülemnõukogu üksmeelsele otsusele
võeti vastu uus ukaas, mis
on hõlbustuseks ordenikandja-tele.
Kuna viimastel on probleeme
rinnaesise sillutamisega ordenitega,
on uue ukaasi kohaselt
lubatud ordeneid kanda ka pükstel
ja mundrikuue seljal. Ainult
pükste strateegilist ava polejlubatud
ordenitega sulgeda, seisab
ukaasis.
LIVERPOOL. Arvesse võttes
pikki kogemusi jalgpallitõbiste-ga,
saadetakse tulevikus võistlusi
raporteerima ainult sõjakirja-saatjad.
Mängijad ise tohivad
kanda väljakul tulirelvi. Edasi
on kavas relvastada ka välismaadele
sõitvad fanaatikud.
MÜNCHEN. Kuna linnas on
levinenud alastikultuur rohkem
kui õigus, otsustas linnavalitsus
kuulutada mittealastikultuurlas-tele
kolm linnaosa reservatsioonideks.
Inglise aiast tohib läbi
minna kas aadama- või eevaüli-konnas.
Ka siis kui on tegemist
katoliku preestri või sama sorti
nunnaga.
BEIRUT. Siin esitasid mitmed
sorti miilitsate pealikud, et Liibanon
kuulutatakse sisserännu-maaks.
Põhjendusena tõid mii-litsapealikud
ette kurva tõsiasja,
et linna on jäänud liiga vähe
kahejalgseid, keda on hea maha
kõmmutada.
WASHINGTON. Kodakond-
'sus otsustati võtta eesti põgenikult
Siim Siidihabemelt, kes on
98 aastat vana. Vanahärra oli
praalinud ühel praasnikul, et ta
olevat Eestis tagunud oma sauna
seinte tihendamiseks palkide
vahele sebralille. Sellel on rahvakeeles
kahtlane nimi: juudiha-be.
Igal juhul on antud juhtumil
tegemist raskekaliibrilise sõjaroi-maga.
Süüdlast ähvardab saatmine
Nõukogude Liitu.
ZÜRICH. Siin koostas Rahvusvaheline
Jalgpalliliit pärast
pikki läbirääkimisi uue mudeli
jalgpallistaadionite jaoks. Uue
kava kohaselt tohib alates aastast
1990 ehitada staadione, kus
tribüüni asemel kas raudbetoonist
voi kummist üksikkongid.
Peaitvaatajad lukustatakse kongidesse
mängu ajaks ning lastakse
pärast mängu raudvarbadest
tunnelite kaudu staadionilt välja
nagu kiskjad tsirkuseareeni It.
NAIROBI. Siin peetud rahvusvahelisel
naiste kongressil
nõudsid naised üheõiguslust
meestega ka Araabia riikides.
Vastavalt nõudmisele tohivad
naised pidada meestest haaremit
ja meestele kotid- pähe panna
nagu seni naistele.
TALLINN. Nõukogude Eestis
võeti ohustatud loomaliigina
kaitse alla tavaline siga. Viimased
seapaarid Eestis toimetati
Tartusse zoloogilisse aeda, kus
neid võib näha raha eest.
GENF. Et informeerida rahvast
USA-N. Liidu läbirääkimiste
käigust, lasti müügile helika-sett
pealkirjaga „Rahuläbirääki-mised".'
Kaseti mängukestvüs on
tund aega. Sellel on veidi ingliskeelset
juttu ja iga viie minuti
järele tuleb venekeelne röögatus
„Njet".
NEW YORK. Ameprika
• Ühendriikide kõrgeima aumärgiga
vapruse eest dekoreeriti 87-
aastane vanahärra Thomas Win-ter.
Vanamees oli allmaaraudteel
logistanud terve öö ringi ja
imekombel pääsenud eluga.
VIIN. Kuna Austria on talis-pordi
ja turistide inaa, on reisijatel
| talvel tegemist antifriisi
saamisega radiaatori jahutusvet-te.
Nüüd seda.probleemi enam ei
ole» sest pudel head austria veini
ajab selle asja ära. Pudel veini
radiaatorisse ja külma võib tulla
kasvõi nelikümmend kraadi.
Mida kõik ei tehta turistide hüvanguks!
ADISABEBA. Etioopia sotsialistlik
valitsus teeb praegu head
' vahetusäri Venemaaga. Seltsimeestele
N . Liidus antakse lääne
teravilja ja saadakse vodkat vastu.
Ehkki lääne teravili on mõeldud
näljahädalistele, aga Etioopia
punased neegused ütlevad,
et janu olevat hullem
kui nälg. Pealegi ei tohi N . Liidus
enam nii palju vodkat juua, mistõttu
seal sellest vedelikust teatud
ülejääk olemas.
§
a
a
s
cä
in
Q
Ä
• m
m
m
m
«)
m
n
a
a
a
n
n
o
n
13
Dl
n
o
n
n
' B
n
n
n
D
O
a
a
iti
o
«
tn
l a i l D I I D l I S l I l l l l D l I D l I I I I I I I I D I I D I I D I l D l l l l i D M O l l O M D i r D I I D l l D I I D i i O l i a i i g n O l i a i l B l I l l l l l l l l i l D M Q U I l i l n D i l D I I S I n
NÄDALA RISTSÕNAD
PÕIKI: 1. Eksitus, eksimus— rahvakeeles.
4. Enda 7. Alp, eputaja. 11.
Havaii turistidele antav lillevanik. 12
Üks mulgi toite. 1.4. Jõuallikad. 15.
Sinna visatakse mittetarvitatavad asjad.
18. Selline inimene mõtleb ainult
iseendale. 19. Üks kompvekkide liike,
ka võhumõõk. 20. Ameerika mehe
hüüdnimi. 21. Üks puuviljadest.
22."Üks pakkimisvahendeid. 25. Meloodia.
26. Täht, mis ei esine Eesti
keeles. 29. Üks riietuse osi. 30. Üks
endisaegseid Tallinna kinosid. 31.
Palus tungivalt. 32. Piljardikepp. 33.
Mehe eesnimi. 34. Üks koduloomadest.
35. Puidust ehitusmaterjale. 37.
Üks isiklikke asesõnu. 38. Selle abil
eraldatakse üks riik teisest. 39. Kurda,
hädatse. 43. Maksmapanekul, läbiviimisel.
45. Nelikvokaal. 46. Kan-'
ga kude. 47. Varajane koit. 48. Nelik-konsonant.
49. Ole kusagil. 50. ...
Vegas.
PÜSTI: 1. Üht merelindu. 2. Käes.
3. Tasane. 4. Teravad asjad. 5. Koha
määrsõna. 6. Lapse imetaja. 7. Egiptuse
pealinn. 8. See olla inimlik. 9.
Vaikust nõudev hüüatus. 10. Lühike
peen karv. 13. Aitajat. 16. Nende abil
rakendati vanasti härgi. 17. Rio De
Janeiros — lühend rahvakeeles. 21.
Selle abil said meie esivanemad õhtuti
valgust. 22. Kolmikkonsonant.
23. Ilma vabaduseta isik. 24. Maitsevamas
kui rasvases. 25. Õlleanu-mast.
27. Kungla Rahvas "
28. Kolmikkonsonant. 31. Laiali lahti.
3J . ^ee võib inimese enneaegu
vanaks ja halliks teha. 36. Andis abi.
37. Astu. 38. Seal on silmad. 39. Halb
lõhn. 40. Ühel vanematest. 41.-
....Abielu j — paratamatu olukord
mõningate Eesti noorte juures. 42.
Pole surnud. 43. Küsimus. 44, Ühe
korteri osa.
Lahendus järgmises lehes.
EELMISE NÄDALA RISTSÕNADE
LAHENDUS
P Õ r K I : 1. Olev. 5. Aken. 9. Ifan. 12.
Laar. 13. Vari. 14. Agu. 15. Vana
vangi. 17. Rai. 18. Saka. 19. Getod.
21. Kriim. 23. Dire. 26. Alo. 29. Mlk. 30.
Sinod. 31. Kahvatupunane. 34. Salad.
35. Jah. 36. Lil. 37. Imal. 38.
Musta. 40. Murul. 42. Liir. 45. Asi.
47. Eriseadus. 50. Aun. 51. Etna. 52.
Laua; 53. Ale. 54. Kiel. 55. Esna.
PÜSTI: 1. Olv. 2. Laas. 3. Eana. 4.
Vrakk. 5.'Ava. 6. Kangikujuline. 7.
Ergem. 8. Niit. 9. Kardinal. 10. Aga
11. Nui. 16. Varmad. 20. Odin. 22. Ilt.
24. Roni. 25. Edel. 26.'Aksi. 27. Laam. 28.
Ohkamine. 30. Suhtle. 32. Vilu. 33.
Pas. 38. Murti. 39. Aiale. 41. Reek.
43. Idas. 44. Ruun. 45. A A A . 46. Sul
48. Sai. 49. Saa.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, August 1, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-08-01 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E850801 |
Description
| Title | 1985-08-01-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | NELJAPÄEVAL, 1. AUGUSTIL - THURSDAY, AUGUST 1 „Meie Elu" nr. 31 (1848) 1985 inr"M ff' ' • » " • Korterimaja • "õnnistati EDUARD KUUSKNE Sumedal heinakuu päeval, 30. juulil pühitses meie hästituntud seltskonna- ning kirikutegelane Eduard Kuuskne koos oiiia perekonna ja Korpf Sakala esindusega oma 80. aasta juubelit. Juubilar on tuntud heatahtliku nihg alati, abivalmis ini- .mesena ning eeskujuliku isamaalasena. Juubilar sündis Anijal 30. juulil 1905. Keskhariduse omandas Tallinnas, mille j^rel lõpetas sõjakooli as-pirantide kursuse llipnikuna, milline aukraad kinnitati 24. veebruaril 1928.. Edasi täiendas ta ennast sõjakooli juures sooritadef noorem-leitnandi eksamid 19|35. aastal. Lõpetades Politseikooli kõrgema klassi, töötas ta juhtivatel kohtadel korra ja julgeoleku alal. I Lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, mille järel asus tööle Sise-direktooriumi osakonnajuhatajana. Kodumaalt lahkus juubilar saksa okupatsiooni ajal, siirdudes Rootsi, kus töötas Kuninglikus Kohtus ar-hiivitöölisena ning'hiljem Rootsi Kuninglikus Postiametis. Saabudes Torontosse, asus ta kohe kirikuelu korraldamist abistama iiing juhtima. Temale südamelähjedaseks oli Korp! Sakala organiseerimine ja ridade körraldamipe, olles samaaegselt kauaaegseks esimeheks ning juhatuse liikmeks. Juubilari agaral ettevõttel õnnestus paljudel, kaasmaalastel ja Korp! Sakala liikmeil saada luba alaliselt Kanadas elamiseks. Juubilar kuulub Toronto Eesti Sehsi, Juristide Ühingusse Kanadas, Eesti Ohvitseri-dekogusse, Endiste Politseiametnike Ühingusse, ühtlasi oli ta Välisvõitluse Nõukogus valimiste peakomitee liige ja abijuhatajä. Kuulub Peetri koguduse kõikidesse nõukogudesse alates esimesest nõukogust kuni tänapäevani. On Kanada Praostkonna nõukogu juhatuse abisekretär. Jõudu ja tervist tublile, alati abivalmis eesti töömehele. Oigu tal veel aastaid palju. KÄL. Kondoniiiniüm „Kaleva" õnnistamine ja nurgakivi panek toimus pühapäeval, 28. juulil. Kahekümne korteriga korterimaja 19 korterit on juba müüdud ja enamik korteriomanikest on ka juba sisse kolinud. Maja seltskondlik ruum suutis vaevalt mahutada üle poolesaja sündmust kaasa elama tulnud kaasmaalast. Ühislaulule „Õnnista ja hoia" järgnes Peetri koguduse õpetaja, praost A. Tauli kõne, palvus ja õnnistami° ne ning Õnne Laikve soololaul „Helde isa taeva s e e s S o l i s t i saatis orelil Gunnar Mitt. Arhitekt G. Laikve anäis lühikese ülevaate maja ehituse käigust. Kon= domiiniumi ehitamise mõte ja huvi kerkis üles juha paar aastat tagasi. Möödunud aasta septembris aga alustati tegeliku ehitustööga ja käesoleva aasta mais kolis sisse esimene korteriomanik. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas -nimel tervitas esimees L. Leival Sopran Õ. Laikve esitatud rahvalaul „ Vaikne kena kohakene" sai tormilise aplausi ja solistile annetati tänutäheks kimp punaseid roose. Eesti Abistamiskomitee- Kanadas nimel tõi tervitusi esimees A. Sepa,, soovides perekond-Laikvele jõudu, edu ja õnne edaspidiseks. Kirjalikult tervitas aupeakonsul L , Heinsoo ülesandel Marta Kivik. Kondomiiniumi,,Kaleva" esimees R. Orav palus koosviibijaid koguneda maja sissekäigu ette, et asetada kohale kiviplaat, millel kondomii-niumi nimi „Kaleva". Plaadi taha asetati pakend^ milles maja ehitus-pläanid, fotod majast jne. Peale nimeplaadi kohalemüürimist koguneö 'jälle seltskondlikku ruumi, kus ootas ikohv. Tutvuneti ka samal koridoril asuva moodsa saunaga. 0 0 0 0 B • -1322 3., 4. ja 5. augustil i, dr. T. Maimets. . 10. ja 11. augustil dr. A. Rebane . . . . . . . . 461-6383 ® Maaoo Milles, assistentprofes-sor USA-s Jersey hambaarstide kõrgkoolis, sai auhinna \.paraadi eest, millise ta koos kahe kolleegiga konstrueeris suuoperatsioonide juures tekkivate paistetuste mõõtmiseks. ® Kadi (Tanilo) ja Henry Tekkel New Yorgist külastavad Euroopa kontinenti, peatudes Münchenis, Berliinis, Amsterdamis jne. ® Arthur ja Taimi Proos Vancou-verist saabusid Rootsi, et veeta suve nende Gotlandi suvituses — saare ürgse ehitusviisiga talumajas. Mõlemad on Rootsis varem tegutsenud arstidena. Arthur Proos on samal ajal saanud usuteadusliku ettevalmistuse ja baptisti vaimulik ning sellisena on ta juba aastaid teeninud Vancouveri eesti vabako-gudust, olles ühtlasi olnud pikemat aega ka ülemaailmse baptistide lii-dlu esimeheks. Tiiu Kütt doktoriks Columbia ülikoolis New Yorgis maitses doktori väitekirja ja saavutas siviilinseneri-t, pärit Long doktorikraadi (Ph.D.) teaduse alal Tiiu Kü Islandilt, N.Y. Tema doktoritöö oli kirjutatud teemal „Cumulative Damage and Fatigue Life Predic-tion". ' • Probleemiks on selles metallide väsimusteoor-iaga seotud küsimused, nimelt, kuidas neid ehitaja peab ette arvestama, See teopria, mWa dr. Tiiu Kütt valis oma doktoritöö aineks, omab tänapäeval s\iure tähtsuse, oltes rakendatav lennukite, aga ka mereplat-vormide ehitamisel, kui nlustatakse merel puuripisi õli kättesaamiseks. Kõikideks kindlustusteks H.LATER&CO, I482 Bathurst St„p Toronto. M5P 3HI .: 653-7815 ja 653-7816 a i i i i i i M i , i i H i i i i i i i i i i i i a i i r i g i : i i i D i i B M d i . B M a n i i M o i i o i i i i i o i i o i i B i i m i o i i m i D i i D i i Q i i i i i n i i o i i o i i o i i D i i fclBIpiliW Pühapäeval, 2S.- p u l l i toimus korterimaja „] nurgakivi panek. Esimees R, Orav asetab kohale pakendi eesti lipuga plaadi taha asuvasse õnarusse. Juures on praost A. Taul ja arhitekt G. Laikve. Foto—0. Haamer Kasulik teada KUHU MINNA?r (D oo a a 5 n õ ä • ÕL a n ä 5 § n 5 õ 5 . õ 5 õ õ 5 õ 5 5 õ § õ 5 5 õ ' 5 5 • 5 5 § • 5 õ õ 5 õ Q 5 a õ õ õ õ a S õ õ õ m CD 5 Kuninglikus Ontario muuseumis Torontos, ütles ühes hiljutises Glo-be and Maili esimese lehekülje artiklis, et ta on sel suvel saanud majaomanikelt erakordselt palju päringuid kõrvsiharkide kohta, Kõrvahargid pn eurooplastele, pu-tukateadlastele ja ulmekirjanduse (science fiction) lugejaile hästi tuntud putukad. Eurooplased tõid neid juba möödund sajandi alul Kanadasse, ja nüüd on need levinud idast läände Vancouverini ning põhjas Edmöntonini. Kuna Kanadas ei leidu kõiki röövloome ja nugilisi (parasiite), mis piirasid nende liigset levikut Euroopas, siis on kõrvahargid siin kiiresti levinud ja vist veidi lopsa-kamakski arenenud, eriti viimase 10 aasta jooksul. Toidust saab kõrvahark enamasti tagahoovi aedadest, kus ta oma aplust rahuldab saialillede, rooside ja nelkide võrsete, lehtede ja õitega; köögiviljast meeldib talle enim ppr-gandipealsed ja mitmesugused kap-sasordid, nagu spargel- ja lillkapsad. Kuigi kõrvahargid on Ottawas aednikele palju kahju tekitanud, ei moodusta nad Torontos ja ümbruses mitte veel niivõrd majanduslikku hädaohtu kui tüütust ja tülikust, sest nad on ka majadesse ja suvilaisse sisse kolinud. Kõrvahark ei hammusta, ei poe kõrva ega uuritse end ajju munele— see on vanarahva ebausk ja väljamõeldis — küll aga meeldib neile pimedaisse niiskeisse kohtadesse pugeda. Nii võib neid vahel leida päeval kuivama pandud supeltriköö . seest, rõskel õhtul voodi minnes teki nurga alt või öösel valamu, (kraanikausi) nurgas. Kõrvahark (earwig e. Forficula au-ricularia) on paarisentimeetrine, piklik, tumepunakas-pruun putukas, mille peast hargneb kaks pikka tund-lat (katsesarve) ja tagakehast näpits-tangide sarnane jätke. Nende nn. rahvastikutihedus on tsükliline ja oleneb eelmise talve lumehulgast. Nü on neid sel suvel erakordseh palju Toronto eeslinnades, loode poole minnes aga leidub neid harilikust vähem. Põhjuseks on, et kõrvahargid eritavad oma verre teatud antifriisi-taolist keemilist ühendit, mis lubab neil kuni o,30 kraadi külma taluda. Paks lumekate isoleerib pinnase, kus neil võimaldub talv üle elada ja kevadel muneda. Neidised (nümfid e. vastsed) väljuvad pesadest juuni alul ja saavad täiskasvanuiks augusti keskel — kõrvaharkide tegevuse tippa-' eg. Keskkonnaministeerium on soovitanud kõrvaharkide tõrjeks mitme-, suguseid kemikaale (näit. carbaryl, malthion, diazinon, chlorpyrifos), kuid möönavad, et need on osutunud üldiselt tõhutuiks. Ühes hiljutises ministeeriumi teabelehes (fact sheet) soovitatakse aga järgmist lihtsat menetlust: Õue või aeda asetada siia-sinna vanu voolikulõikeid. Olles ööloo-mad, meeldib kõrvaharkidele neisse pimedaisse niiskeisse kohtadesse varjule minna. Iga paari päeva pärast võib neid voolikuosi ühte ämbrisse tühjendada, kuhu on vee sisse mingit puhastit (detergent) segatud. VILP OVER.SO YEARS OF GM SALES AND SERVICE Müük ja rentimine J Äris 291-5054 Kodus 423-5716 5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9 iisiiiiiiiiiiiiniiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiif^ Chartered Accountant luho 1802,181 Uuiiversitv Ave., Toronto, Ontario, 3iVt7 Tel. 864-0099 MBl Sõnumid ja teated palume toimetusele anda HILJEMALT REEDEL, et kindlustada nende ilmumine järgmise nädala lehes. @ l.aup, 3. aug. LakewoodMs, N.J.^ 31. Eesti Mängud ÜSA-s ja Valgüspidu. © Laup., august 3,—10. Sportlaa-ger '85 Jõekäärul. ©Laup., 10. augustil Harjumaalaste Koondise Lauritsapäev Jõekäärul. © Laup., 17.—24. aug. MetsaüH-kool. Bk maalritöö — majad s®©s^ ja väljast. LÄTI - EESTI FIRMA Helistage 439-2538 — Robert egase skribendi märkmikust m m m m m õ m 5 m õ m m õõ cõ õ DD Õ Õ Õ § D iõ n a õ ' õ ti • o õ õ a õ õ õ õ õ o õ õ . õ õ b õ MOSKVA. Vastavalt N . Liidu ülemnõukogu üksmeelsele otsusele võeti vastu uus ukaas, mis on hõlbustuseks ordenikandja-tele. Kuna viimastel on probleeme rinnaesise sillutamisega ordenitega, on uue ukaasi kohaselt lubatud ordeneid kanda ka pükstel ja mundrikuue seljal. Ainult pükste strateegilist ava polejlubatud ordenitega sulgeda, seisab ukaasis. LIVERPOOL. Arvesse võttes pikki kogemusi jalgpallitõbiste-ga, saadetakse tulevikus võistlusi raporteerima ainult sõjakirja-saatjad. Mängijad ise tohivad kanda väljakul tulirelvi. Edasi on kavas relvastada ka välismaadele sõitvad fanaatikud. MÜNCHEN. Kuna linnas on levinenud alastikultuur rohkem kui õigus, otsustas linnavalitsus kuulutada mittealastikultuurlas-tele kolm linnaosa reservatsioonideks. Inglise aiast tohib läbi minna kas aadama- või eevaüli-konnas. Ka siis kui on tegemist katoliku preestri või sama sorti nunnaga. BEIRUT. Siin esitasid mitmed sorti miilitsate pealikud, et Liibanon kuulutatakse sisserännu-maaks. Põhjendusena tõid mii-litsapealikud ette kurva tõsiasja, et linna on jäänud liiga vähe kahejalgseid, keda on hea maha kõmmutada. WASHINGTON. Kodakond- 'sus otsustati võtta eesti põgenikult Siim Siidihabemelt, kes on 98 aastat vana. Vanahärra oli praalinud ühel praasnikul, et ta olevat Eestis tagunud oma sauna seinte tihendamiseks palkide vahele sebralille. Sellel on rahvakeeles kahtlane nimi: juudiha-be. Igal juhul on antud juhtumil tegemist raskekaliibrilise sõjaroi-maga. Süüdlast ähvardab saatmine Nõukogude Liitu. ZÜRICH. Siin koostas Rahvusvaheline Jalgpalliliit pärast pikki läbirääkimisi uue mudeli jalgpallistaadionite jaoks. Uue kava kohaselt tohib alates aastast 1990 ehitada staadione, kus tribüüni asemel kas raudbetoonist voi kummist üksikkongid. Peaitvaatajad lukustatakse kongidesse mängu ajaks ning lastakse pärast mängu raudvarbadest tunnelite kaudu staadionilt välja nagu kiskjad tsirkuseareeni It. NAIROBI. Siin peetud rahvusvahelisel naiste kongressil nõudsid naised üheõiguslust meestega ka Araabia riikides. Vastavalt nõudmisele tohivad naised pidada meestest haaremit ja meestele kotid- pähe panna nagu seni naistele. TALLINN. Nõukogude Eestis võeti ohustatud loomaliigina kaitse alla tavaline siga. Viimased seapaarid Eestis toimetati Tartusse zoloogilisse aeda, kus neid võib näha raha eest. GENF. Et informeerida rahvast USA-N. Liidu läbirääkimiste käigust, lasti müügile helika-sett pealkirjaga „Rahuläbirääki-mised".' Kaseti mängukestvüs on tund aega. Sellel on veidi ingliskeelset juttu ja iga viie minuti järele tuleb venekeelne röögatus „Njet". NEW YORK. Ameprika • Ühendriikide kõrgeima aumärgiga vapruse eest dekoreeriti 87- aastane vanahärra Thomas Win-ter. Vanamees oli allmaaraudteel logistanud terve öö ringi ja imekombel pääsenud eluga. VIIN. Kuna Austria on talis-pordi ja turistide inaa, on reisijatel | talvel tegemist antifriisi saamisega radiaatori jahutusvet-te. Nüüd seda.probleemi enam ei ole» sest pudel head austria veini ajab selle asja ära. Pudel veini radiaatorisse ja külma võib tulla kasvõi nelikümmend kraadi. Mida kõik ei tehta turistide hüvanguks! ADISABEBA. Etioopia sotsialistlik valitsus teeb praegu head ' vahetusäri Venemaaga. Seltsimeestele N . Liidus antakse lääne teravilja ja saadakse vodkat vastu. Ehkki lääne teravili on mõeldud näljahädalistele, aga Etioopia punased neegused ütlevad, et janu olevat hullem kui nälg. Pealegi ei tohi N . Liidus enam nii palju vodkat juua, mistõttu seal sellest vedelikust teatud ülejääk olemas. § a a s cä in Q Ä • m m m m «) m n a a a n n o n 13 Dl n o n n ' B n n n D O a a iti o « tn l a i l D I I D l I S l I l l l l D l I D l I I I I I I I I D I I D I I D I l D l l l l i D M O l l O M D i r D I I D l l D I I D i i O l i a i i g n O l i a i l B l I l l l l l l l l i l D M Q U I l i l n D i l D I I S I n NÄDALA RISTSÕNAD PÕIKI: 1. Eksitus, eksimus— rahvakeeles. 4. Enda 7. Alp, eputaja. 11. Havaii turistidele antav lillevanik. 12 Üks mulgi toite. 1.4. Jõuallikad. 15. Sinna visatakse mittetarvitatavad asjad. 18. Selline inimene mõtleb ainult iseendale. 19. Üks kompvekkide liike, ka võhumõõk. 20. Ameerika mehe hüüdnimi. 21. Üks puuviljadest. 22."Üks pakkimisvahendeid. 25. Meloodia. 26. Täht, mis ei esine Eesti keeles. 29. Üks riietuse osi. 30. Üks endisaegseid Tallinna kinosid. 31. Palus tungivalt. 32. Piljardikepp. 33. Mehe eesnimi. 34. Üks koduloomadest. 35. Puidust ehitusmaterjale. 37. Üks isiklikke asesõnu. 38. Selle abil eraldatakse üks riik teisest. 39. Kurda, hädatse. 43. Maksmapanekul, läbiviimisel. 45. Nelikvokaal. 46. Kan-' ga kude. 47. Varajane koit. 48. Nelik-konsonant. 49. Ole kusagil. 50. ... Vegas. PÜSTI: 1. Üht merelindu. 2. Käes. 3. Tasane. 4. Teravad asjad. 5. Koha määrsõna. 6. Lapse imetaja. 7. Egiptuse pealinn. 8. See olla inimlik. 9. Vaikust nõudev hüüatus. 10. Lühike peen karv. 13. Aitajat. 16. Nende abil rakendati vanasti härgi. 17. Rio De Janeiros — lühend rahvakeeles. 21. Selle abil said meie esivanemad õhtuti valgust. 22. Kolmikkonsonant. 23. Ilma vabaduseta isik. 24. Maitsevamas kui rasvases. 25. Õlleanu-mast. 27. Kungla Rahvas " 28. Kolmikkonsonant. 31. Laiali lahti. 3J . ^ee võib inimese enneaegu vanaks ja halliks teha. 36. Andis abi. 37. Astu. 38. Seal on silmad. 39. Halb lõhn. 40. Ühel vanematest. 41.- ....Abielu j — paratamatu olukord mõningate Eesti noorte juures. 42. Pole surnud. 43. Küsimus. 44, Ühe korteri osa. Lahendus järgmises lehes. EELMISE NÄDALA RISTSÕNADE LAHENDUS P Õ r K I : 1. Olev. 5. Aken. 9. Ifan. 12. Laar. 13. Vari. 14. Agu. 15. Vana vangi. 17. Rai. 18. Saka. 19. Getod. 21. Kriim. 23. Dire. 26. Alo. 29. Mlk. 30. Sinod. 31. Kahvatupunane. 34. Salad. 35. Jah. 36. Lil. 37. Imal. 38. Musta. 40. Murul. 42. Liir. 45. Asi. 47. Eriseadus. 50. Aun. 51. Etna. 52. Laua; 53. Ale. 54. Kiel. 55. Esna. PÜSTI: 1. Olv. 2. Laas. 3. Eana. 4. Vrakk. 5.'Ava. 6. Kangikujuline. 7. Ergem. 8. Niit. 9. Kardinal. 10. Aga 11. Nui. 16. Varmad. 20. Odin. 22. Ilt. 24. Roni. 25. Edel. 26.'Aksi. 27. Laam. 28. Ohkamine. 30. Suhtle. 32. Vilu. 33. Pas. 38. Murti. 39. Aiale. 41. Reek. 43. Idas. 44. Ruun. 45. A A A . 46. Sul 48. Sai. 49. Saa. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-08-01-08
