Meie Elu = Our life, March 13, 1980

              ie Elu*' nr. 11 (1569) 19g „Meie Elu" nr. n (1569) 1980 NEUAPÄEVÄL, 13. ^ MARCH 13
iõöhMoskva
piamänj
Qteerimil
Kesknõukogu Kanadas
ösolekitl pühendati suu-epanü
Moskva olümpiaa-use^
olevaile küsimusile,
egust olukorda ja Kana-
Moskva olümpiaadi suh-eaminister
P. E. Trudeau
minister ei ole olümpia-oskvast
äratoomise koh-d
kindlat seisukohta, ot-aldada
peaministrile ja
iie M. McGuiganile kirja-aktsioon,
nõudes olüm-oha
muutmist. Vastavad
etakse ka kõigile parla-ile
ja senaatoreile. Jät-siöoni
ka Kanada olüm-juüres.
V • ' .
olümpiaadi vastu Mosk-kse
märtsi ja aprilli kuu-iljemalt
mais peavad vä-
•;mpiakomitee otsustama,
võtab osa Moskva olüm-
)i ühineb Ühendriikide
niga. Nagu Gallüpi kok-b,
on Kanada rahva hul-oolehoid
Moskva boiko-
Seesugust hoiakut tuleb
Kutsudes üles oltimpiaa^
imisele Moskvas, on see
aks protestiks regati
e vastu okupeeritud Ees-protestiaktsioonile
tahe-tõmmata
eestlasi laie-s.
Eriti palutakse eestla-oma
valimisringkonna,
iikmeile. Vastavate kir-koostatakse
EKN poolt,
starbekohäsed on indivi-õstatud
kirjad parlämen-kuna
neil oh suurem
9. juuli
ni
laril sõitis Tallinnasse
anni abikaasa Christina
GB _korraldusel torma-,
ed täile kallale nagii
5ude metsik parv ja kis-ivad
seljast, otsides ta
i.. Sama olukord tabas
It lahkumisel, 25. veeb-.
taas paljaks võeti ning
ipäkad ja muU „kahtla-
Onfiskeeriti. Kummalgi
itud midagi „krimlinäal-
Hefmanni abikaasalt
ihuks ära viimase mark-
')brataride aadressidega
nujal Soomes.
Jüri Lina
ird kergem, sest neil on
•namüs • ja nad võivad
d aga iganes soovivad,
idel tuli arvestada, et
"s kukutatakse igal ajal.
ivide valitsuse peami-aks
olid uus demokraa-
• küll palju kisa; et; nad
oma parlamendi,liikme-e
isiku võrra, kuid uues
ei ole neil enam mingil
ses parlamendis; nad
tsat rolli. Liberaalidel
ui 10-ne 'liikmeline ena-on
võimul olek vähe-iks
viieks aastaks kind-valiti
ka võimule ilma,
eäu oleks rahvale mida-heski
sektoris lubanud,
ele^ valitsüsele, eesotsas
ga, soovida ainult õnne
n täielikult vabad käed
ja loodame, et nad se-öikide
kanadlaste huvi-iades.
Uus. välisminister
'ähe tuntud ja selie tõt-a^
kuic^^s tä suhtub-Bal-
Kesknoukogu Kanadas
psolekul selgitati lähe-
'80 ajal Stokholmis toi-vuskongressi
küsimusi,
odiistatud Rahvuskong-nd:
on saatnud maade
tsioonidele ülevaate
-essi korraldusest. Rah-toimub
8. ja 9. juulil,
eval on töökomisjonide
jä teisel päeval Rahvus-
Idkoosolekud. Töökomis-töötavad
välja Rahvus-esitatayad
resolutsioo-latakse
maade keskorga- > t
^esindajaist. Koosolekul 1
; EKN liikmeist sõida- \
Eesti Päevadele, määra- .
KN esindajad töökomis-gressil
on neli teemat:
ukord ja meie (referent
s- ja vabadusvõitlus (re-
, Eesti rahvuskultuuri
(referent Kanada) ja
tööülesanded (referent
Refereridiks raHvuskul-
1 Kanadast on EKN rah-•
oni esimees A.
Ä
i 1
im
'mm
jm-m.
Eesti Kultuurifondi kultuurilaureaatide, stipendiaatide ja tunnustuskirja saajate teatavaks tegemi­ne
toimus Tartu Gollege'is pühapäeval, 9. märtsil. Pildil enamik stipendiaatidest. Vasakult: Sarah
Pihel, Tiina Kiik> Tarmo Teng,§tdlaTriglav,Jaak^^^^^M^^
son, Helve Sastok,Marja-ieena Roo Tüll, Särina Westerblom, Ingvar
Liitbja;DesireeMedri/Margit¥iia,Mickel Sadul j
Eesti Kultuurifondi kultuurilaureaatidest ja tunnustuskirja saaja^
test viibisid aktusel E. Runge (tunnustuskiri noorte organiseerimi­sel
ja etnograafilise ringi juhtimisel antud suure panuse eest);
Vello Salo (Kultuurilaureaat,,Eesti Keele ja kirjanduse" alal),
Rutt Tülving (kultuurilaureaat,^Kujutava Kunsti" alal) ja Enn
Kiilaspea (kultuurilaurüeaat „Kultuuriürituste Organiseerimise"
alal). Laureaatile kaasus diplomiga ka $200.—, Foto — 0. Haamer
Pühapäeval, 9. märtsil toimus Tar­tu
College'is Eesti Kunstide Keskuse
korraldusel Helve Sastoki, Avo Kit-taski
ja Aarne Tammisaare kontsert
rohkearvulisele kuulajaskonnale.
Pianist Helve Sastok, esitas Muzio
elementi — Sõnata in F-shärp minor.
Op. 26, No. 2., Helve Sastoki oma­loomingu
— Sõnata No. I., Rudolf
Tobiase — Mazurka öp. 10, No. 3,
Johannes Brahmsi — Hallade Op.
118,'No. 3, Franz Liszti — Valse Jub-liee,
Glaüde Debüssy — .,General La-vine
Eccentric" ning kuulajaskonna
tungival nõudel, lisapalana Mozarti
— Sõnata No. 3.
Aarne Tammisäar esitas viiuHl
Helve Sastoki „A,poem for viölin
and piano" ja Avo Kittask laulis Hel­ve
Sastoki„Littlebõylbst — little
bpyfound". Mõlemat solisti saatis
klaveril autor Helve Sastok.
Enam kui tunniajaline kontsert
pakkus kuulajaskonnale nauditava
muusikalise elamuse ja aplausiga ei
oldud kitsi.
Kontserdile järgnes Eesti Kultuu»
xifondi Kultuuri laureaatide ja sti­pendiaatide
väljakuulutamine.
Rootsi kuningas Garl Gustaf võtab Leida Leesmenti käest vastu Malmö-tüdrukute
juubelitaldriku esimese eksemplari, mille kujundas Olev Mikiver.
25. aastapäeva tähistamine Malmö hiigelsuures Baltiška Hallen'il§, kujunes de-monstFatsiooniks
sellest, mida Leida Leesment pakub juulikuus Stokholmis 3. Üle­maailmsete
Eesti Päevade iSikumisiavastuses „Festival Gala-'. Juubeliesinemist
sõitsid Stokholmi vaatama ka mitmed Esto '80 korraldajad.^ ^^^^^^^^ ^^^^^^^^ >
0 © (!)
Pühap., 9. märtsil Tartu College'is toimunud kontserdil esinesid ba­riton
Avb Kittask, piän}št Helve Sastok ja. viiulil Aarne Tammisäar.'
Foto — 0. Haamer
Laske isolemda oma maja $30.00 eest,,The Canadian
Insulation iPrögram'i" alusel --C.e.LP.
INSULATION ,
AND cdMPANy LIMITED. ! AsjatuttdÜk isoleerimme
^ ^ ^ ^ S S M M ^ klaasvilla puhumisega.. '
/t^2Mteii>üiie'^^ Pööningu ventilaatorid.
. • - , Sine 1947 ' °
la Torontos: ENN LIGE tel. 661-7341 või 425-
Kanada Filmikunsti akadeemia
avaldas kandidaatide nimekirjad,
kellede hulgast tehaks valik ,,1980
Genie" auhindadele. Esitatud on vä­hemalt
kolm nime igalt erialalt. Au­hindade
määramine ja jagamine toi­mub
Hollywoodis tuntus „Oskarlte"
eeskujul.'
30 minutiline T¥ draama Bhn ,J8e-volutlon's
Orphans" (Revolutsiooni
orvud) kandideerib paljudeks „Genle-deks".
Filmis mängib peaosas Rudolf
Lipp.-:\
Rudolf Lipp pn eitatud 3 teise fil­mi
osaliste hulgas parima näitleja
auhinnale. Rahvusvaheline zhüt^
teeb valiku ja auhinnad antakse väl­ja
19. märtsil St. Lawrence Town
..Hallis, 'r^.-
Auhindade väljaandjaks on tuntud
TV näitleja ja rahvusvahelise kuul­susega
karikaturist — kirjanik Ben
•;wicks.'- :
(Algus esiküljel)
vastavalt sellele panka^de laenu %
tõusnud juba 17,75%. Et' pidada sam­mu
USA-ga on oodata ka Kanadas
laenuprotsendi uut tõusu, mis on
asetanud eriti suurte hüpoteekilae-nudega
ostetud majade omanikud
raskesse olukorda. Rohkem kui
100.000 majapmartikku tõenäoliselt
kaotavad omad majad. Oodatakse, et
valitsus astub vahele. Kuid majan­dusminister
Äi MacEachen märkis,
et senini ei ole selles asjas midagi
ettevõetud.
s> Iraani' välisminister Ghothbzadeh,
kes ähvardas mõni nädal tagasi, et
Kanadal tuleb selle eest maksta ras­ket
.hinda,:et saadik K.Taylor pääs­tis
rea ÜSA diplomaate Kanada pas­siga
Iraanist; märkis nüüd, ei pärast
seda kui uus valitud parlament tuleb
kokku ja USA pantvangid vabasta­takse,
nähakse hea meelega, et Ka­nada
jälle avab ornasaatkbnna Iraa­nis.
Uus Kanada välisminister Mark
MäcGuigan märkis), et'enne tuleb
oodata Sündmuste arengiit ja seida,,
et olukord Iraanis muutub rahuliku­maks.
I
® N. Liidu konsulaadis Berliinis lõh­kes
tiigevajõuline pomm, kuld Inlm-kaotusrel
olnud. Majanduslikud kah­jud
olid suured, sest' hoone ja sisse*
seade purustati taielikult. Afganista­ni
vastupanugropp- teatas,.et pomm^
asetati nende poolt vastulöögiks Af­ganistani
okupeerimise pärast.
• ® Vaatamata president J. Carteri ak-tiivusele
N. Liidu Afganistani invasi­ooni
hukkamõistmise asjas, käivad
paralleelselt selle kõigega läbirääki­mised,
et saavutada mingit kokkule­pet
,mille tulemusena USA diplomaa­did
Iraanist saaks, vabaks ja SALT II
kokkulepe Senati poolt kinnitataks;
Kuid seal on suured lahkhelid ning
üliõpilased ; järjekordselt keeldusid
pantvange üle andmast.
©USA välisluure agentuuri CIA tee-nlstusmoraal
on Kongressi uurunus-te
ja takistusi tegevate seaduste tõt­tu
rikutud. Admiral Tumerlle ot­sitakse
CIA direktori kohal järglast
ja sellena nimetatakse itaallast
: Frank Carluccit.-..:
kes esindab võimlejaid Kanadast
Esto '80 pidustustel Stokholmis. Üle
Kanada Igast moodsa võimlemise
klubist on palutud valida oma
,>Mlss" ja 29, märtsil Kalev Estlenne
ballil valitakse nende hulgast ,j%/Iiss
ee;sti võimleja Kanadas".
Valimised on palutud korraldada
Vancouverls, Montrealis, Sault Ste.
Marle's ja Sudbury*s.
Kalev Estlenne ,Jlliss võimleja" va­litakse
Deer Park'i võimlas reedel,
14. märtsil kell 6.00. Köhal on nelja­liikmeline
zhürll koosseisus dr. Anne
Iil Knuut (endine ,,Mlss Tallinn"),
Riina Reltav-Hess (endine ellltvõlm-lejä
ja treener), Annely Rlgä (tree­ner)
ja Evelyii Koop (Kalev-•Estlen-'
ne üldjuht).
Valimised tolmuvad ' vastavalt
,JMlss Teen Cahäda" eeskirjadele.
ESTO '7ö „MlssGymnast" oli Mari
Vähi.. •
Eesti Rahvusfondi agarad Infor-matsloonlandjad
viisid libedale need
eesti ajalehed, kes avaldasid kõlava­te
pealkirjadega Admiral ŠlnclalrT'
kirja Endel Kreplle. Tänu kuulsus­rikkale
Inglise laevastikule ja tänu
kirja kirjutajale, kuld Edwyh Alex-ander
Sinclair'lga, kes opereeris bri­ti
eskaadriga Eesti Vabadussõja ajal
Läänemeres, ei näi sel küll midagi
tegemist olevat. Admiral Sinclair, kui
ta ei oleks lahkunud elavate kirjast,
peaks olema nüüd 124 aastat vana.
'Vaimustatuna heast uudisest ei
tulnud .selle ajakir jandusele serveeri­jad
muidugi mõttele, et Inglismaal
võib olla kä nioni teine Sinclair pea­le
meile Vabadussõja ajaloost nii
hästi tuntud admirali, ja et selle
meeldiva kirja kirjutada mereväela­sena
12. detsembril 1918 Tallinna
lahte-jõtides oli 23 aastane — aasta­tes,
mil isegi kuulsusrikas Horatio
Nelson polnud veel jõüdniid admira­li
auastmeni. Pealegi tähelepanelik
lugeja leiab, et kirjale on alla kirjii-tänud
G. F. Sinclair, mitte E. A. Sinc-
. lair.'
• KIRI SHOTIMAALT , ; V
Briti süurleht,,The Daily Tele-graph"
avaldas Eesti Rahvusfondi
esimehe kirja, milles ta protesteeris
olümpiaregati paigutamise vastu vä­givaldselt
okupeeritud alale. Sellele
reageeris endine briti mereväelän^,
kes saatis Shotimaalt, Edinburghist
23. jaanuaril dateeritud kirja, ftiis
kõlab järgmiselt:
— Armas Hr. Krepp! — teie kiri
„The Daily Telegraph'is" 18. jaanua­ril
jättis mulle tugeva mulje erilisel
põhjusel. Mul oli au ja eelis teenida
kuninglikus mereväes Esimese Maa­ilmasõja
ajal. Detsembrist 1918 niärt-sini.
1919 andsid meie üksused aktiiv­selt
: abi Eesti rahvaväele kindral J.
Laidoneri juhtimisel ja aitasid kaa­sa
Vabadussõja edukusele. Kogusin
sellest ajast rea ajaloolisi „suvenii-re"
ja jälgisin kahe sõja vahel suure
rahuldusega eesti rahva kosiimisele.
Kui ma lugesin rusuvatest uudis­test
21. jutilil 1940, kirjutasin tolle­aegsele
Eesti ministrile Londonis, :dr.
August Tormale, ja saatsin talle oma
eksemplari ajaloolisest väljaandest
„Vaba Maa" 13. dets. 1918. Olime
kontaktis pikemat aega, aga ma pole
niidagi kuulnud dr. Tormast juba
mitu aastat. Juhtumisi oleme sündi­nud
samal aastal 1895! Dr. Torma
kinkis mulle oma raamatust „Lectu-res;
on Estonia" (1918—1952), oma:
broshüürist „Independence and In-terdependence"
(1952) ja dr. V. Raua,
raamatu Estonia" (1953).
Olen kindel selles, et Te eeltoodust
võite järeldada, kui palju Teie suu­repärane
kiri mulle tähendas. Olen
veendunud selles, et paljud inglased
on mõjustatud sellest informatsioo­nist,
mida andsite. Loodan, et olüm­piamängud
ei tule toime.
Parimate soovidega Teie
. .. •. :C.'F. Sinclair .
ESKÄADER -^^^^ ; ^^^^^^
Eesti Vabadussõ;ja ajal oli briti
mereväe eskaader Läänemeres ja an­dis
iilemjühataja kindral Johan Lai­doneri
palvel toetust merelt ohus
olevale Tallinnale, jõudes Tallinna
lahte 12. detsembril 1918.
Eesti Vabadussõja aialugu jutus­tab,
et Laidoner, just Venemaalt ko-
_ dumaale jõudnud ja vastutusrikka
vabadusvõitluse juhi koha oma õlga­dele
võtnud, sõitis tormise merega
isiklikult otsekohe Liibavisse, et ad-
• miral. Sinclair'ile üle anda Eesti va­bariigi
valitsuse p'alve laevastiku too­miseks
Tallinna ette.
Briti eskaadrisse kuulusid 5 ker-
' geristlejat, 9 hävitajat ja l trans-portlaev.,
Inglaste abi ait^s meid üle
esimesest ning raskemast ajajärgust
Vabadussõjas. Sellepärast oli loomu­lik,
et inglise laevastiku vastuvõtt
kujunes suurejooneliseks ja südam­likuks.
Inglise laevastik võttis hil­jem
kinni kaks vene miiniristlejat ja
andis Eestile üle.
Neist said eesti sõjalaevad i,Len-nuk"
ja ,,Vambola", ^ , nii kirjutab
ajalooraamat.
ADMIRAL SINCLAIR
Nagu mereväelasena operatsioo­nist
osa võtnud G. F. Sinclair oma
kirjas ütleb, on ta sündinud kadu­nud
saadik August Tormaga samal
aastal 1895, seega OIP üsna noor
mees ajal kui toimus meie Vabadus­sõda.
, Rear admiral Edwyri Alexander
Sinclair sündis 30 aastat varem, 12.
dets. 1965 Malta saarel. Astus mere-väkke
1879. a. Oli 1905—1908. a. Os-bome
Mereväe College'i juhataja ja
I Maailmasõja ajal võttis osa Jutlan-di
merelahingust. Oli 3. kergeristle-jate
eskaadri juhataja 1917—1920 ja
tõi 12. dets. 1918 eskaadri Tallinna
reidile. Ülendati admiraliks 1922. a.
Atlandi laevastiku koosseisus. 1925-^
1926 oli Briti laevastiku ülem.Hiina
vetes. Ta arvati erru 1930. a.
<0 Luure andmed kinnitavad, et hiin­lased
on toonud Vietnami piiridele
moodsaid relvi, arvatud; kaasa mür­giseid
gaase, et olla valmis uuteks
•võitlusteks. Eelmise sõjalise konflik­ti
ajal vietnamlased tarvitasid mit-mel
korral mürkgaase.
0 Washingtonist märgitakse, et see­kord
juhib Valge Maja administrat­siooni
presidendi abikaasa Rosalynn,
kuna president ise on seotud välispo­liitiliste
ja majandusliste küsimuste
lahendamise ning oma valimiskam­paania
juhtimisega; Kuid Rosalynn
tulevat sellega paremini tolme, kui
president Ise. Ka eelmiste presiden­tide
naised on edukalt USA poliitikat
^ajoks (19. juuli'»^
4. märtsir toimus EKKT 25. tege­vusaasta
peakoosolek. Esimeheks jäi
edasi Benita Vomm, abiesimeheks
valiti ühel häläel Arthur Mihkelsoo,
kirjatoimetaja Ants Vomm (edn.)>
laekur Mai Järve (uus) ja ametita
liige Helmi Herman (end.). Revisjo­nikomisjoni
esimees Joänn Saarniit
(end.).
Koondisel on kavatsus teise värvi­lise
kunstialbumi väljaandmine ja
XXV juubelinäitus sügisel.
Ä..V.:
sooviavaldused esitada hiljemalt 31; niärtsiks
T.E.N.S. juhatusele c/o H. Movek, 50 Oid
Apt. 5-602 Scarborough, Ont. MIE 4Y1
: K A ! M J S I ) K T L , I V S ,
"mi
seisatus
NEW YORK. (M. ,E.) — ÜSA-pres»
sis teatatakse, et Immlgratsloonlala
kohtunik on keeldunud andma kor­raldust
lätlase Karlis Detlavsl depor=
teerimiseks. Viimast süüdistati sõja­kuritegudes,
et ta on kuuludes nat­sidelt
juhitud Lati leegioni sõjapäe­vil
Lätis peksnud juute ja aidanud
kaasa nende hukkamisele. Detlavs ei­tas
tema vastu tõstetud süüdistusi ja
kohtunik leidis',- et ükski valitsuse
tunnistaja ei ole saanud mltte-küUal-i
daselt tõestada, et tegemist on sama
Isikuga, kes sõja päevil Lätis neid
kuritöid sooritas.
K. Detlavs võttis omaks, et ta kuu°
lus küll Läti leegioni ja kahetses, et
ta ei registreerinud seda USA-sse
emigreerumisel 1950. ä. sisserännu
sooviavalduse paberitesse. Kohtunik
leidis, et Detlavsl USA-st väljasaat­miseks
ei piisa niisugusest puudull-kust
andmete esinemisest tema USA
Viisa-avalduses. Detlavs on praegu 68.
vana ja elab pensionärina Balti-mores
pärast 23. a. kestnud tööta­mist.
7 a. tagasi ta kaotas ühe jala
raske haiguse läbi ja viibib ka prae­gu
haiglas südamehaiguse tõttu. Kar­lis
Detlavs; on üks neist; kelle kohta
eelnevalt ühenduses uuesti elusta­tud
„sõjakuritegudega" palju kirju­tati.
Pealekaebamiseks vajallst „fak-tilist
materjali" j.m. samuti elavaid
,tunnistajaid" on neis aktsioonides
saadud N. Liidust ja Iisraelist.
t>«3»<MBi^>«a»^^«3>0«X!><>«n><>4DO<Z^^
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
' K. Päts - 1918.
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
^ ' ..MEIE ELU"