1980-03-13-03 |
Previous | 3 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ie Elu*' nr. 11 (1569) 19g „Meie Elu" nr. n (1569) 1980 NEUAPÄEVÄL, 13. ^ MARCH 13 iõöhMoskva piamänj Qteerimil Kesknõukogu Kanadas ösolekitl pühendati suu-epanü Moskva olümpiaa-use^ olevaile küsimusile, egust olukorda ja Kana- Moskva olümpiaadi suh-eaminister P. E. Trudeau minister ei ole olümpia-oskvast äratoomise koh-d kindlat seisukohta, ot-aldada peaministrile ja iie M. McGuiganile kirja-aktsioon, nõudes olüm-oha muutmist. Vastavad etakse ka kõigile parla-ile ja senaatoreile. Jät-siöoni ka Kanada olüm-juüres. V • ' . olümpiaadi vastu Mosk-kse märtsi ja aprilli kuu-iljemalt mais peavad vä- •;mpiakomitee otsustama, võtab osa Moskva olüm- )i ühineb Ühendriikide niga. Nagu Gallüpi kok-b, on Kanada rahva hul-oolehoid Moskva boiko- Seesugust hoiakut tuleb Kutsudes üles oltimpiaa^ imisele Moskvas, on see aks protestiks regati e vastu okupeeritud Ees-protestiaktsioonile tahe-tõmmata eestlasi laie-s. Eriti palutakse eestla-oma valimisringkonna, iikmeile. Vastavate kir-koostatakse EKN poolt, starbekohäsed on indivi-õstatud kirjad parlämen-kuna neil oh suurem 9. juuli ni laril sõitis Tallinnasse anni abikaasa Christina GB _korraldusel torma-, ed täile kallale nagii 5ude metsik parv ja kis-ivad seljast, otsides ta i.. Sama olukord tabas It lahkumisel, 25. veeb-. taas paljaks võeti ning ipäkad ja muU „kahtla- Onfiskeeriti. Kummalgi itud midagi „krimlinäal- Hefmanni abikaasalt ihuks ära viimase mark- ')brataride aadressidega nujal Soomes. Jüri Lina ird kergem, sest neil on •namüs • ja nad võivad d aga iganes soovivad, idel tuli arvestada, et "s kukutatakse igal ajal. ivide valitsuse peami-aks olid uus demokraa- • küll palju kisa; et; nad oma parlamendi,liikme-e isiku võrra, kuid uues ei ole neil enam mingil ses parlamendis; nad tsat rolli. Liberaalidel ui 10-ne 'liikmeline ena-on võimul olek vähe-iks viieks aastaks kind-valiti ka võimule ilma, eäu oleks rahvale mida-heski sektoris lubanud, ele^ valitsüsele, eesotsas ga, soovida ainult õnne n täielikult vabad käed ja loodame, et nad se-öikide kanadlaste huvi-iades. Uus. välisminister 'ähe tuntud ja selie tõt-a^ kuic^^s tä suhtub-Bal- Kesknoukogu Kanadas psolekul selgitati lähe- '80 ajal Stokholmis toi-vuskongressi küsimusi, odiistatud Rahvuskong-nd: on saatnud maade tsioonidele ülevaate -essi korraldusest. Rah-toimub 8. ja 9. juulil, eval on töökomisjonide jä teisel päeval Rahvus- Idkoosolekud. Töökomis-töötavad välja Rahvus-esitatayad resolutsioo-latakse maade keskorga- > t ^esindajaist. Koosolekul 1 ; EKN liikmeist sõida- \ Eesti Päevadele, määra- . KN esindajad töökomis-gressil on neli teemat: ukord ja meie (referent s- ja vabadusvõitlus (re- , Eesti rahvuskultuuri (referent Kanada) ja tööülesanded (referent Refereridiks raHvuskul- 1 Kanadast on EKN rah-• oni esimees A. Ä i 1 im 'mm jm-m. Eesti Kultuurifondi kultuurilaureaatide, stipendiaatide ja tunnustuskirja saajate teatavaks tegemine toimus Tartu Gollege'is pühapäeval, 9. märtsil. Pildil enamik stipendiaatidest. Vasakult: Sarah Pihel, Tiina Kiik> Tarmo Teng,§tdlaTriglav,Jaak^^^^^M^^ son, Helve Sastok,Marja-ieena Roo Tüll, Särina Westerblom, Ingvar Liitbja;DesireeMedri/Margit¥iia,Mickel Sadul j Eesti Kultuurifondi kultuurilaureaatidest ja tunnustuskirja saaja^ test viibisid aktusel E. Runge (tunnustuskiri noorte organiseerimisel ja etnograafilise ringi juhtimisel antud suure panuse eest); Vello Salo (Kultuurilaureaat,,Eesti Keele ja kirjanduse" alal), Rutt Tülving (kultuurilaureaat,^Kujutava Kunsti" alal) ja Enn Kiilaspea (kultuurilaurüeaat „Kultuuriürituste Organiseerimise" alal). Laureaatile kaasus diplomiga ka $200.—, Foto — 0. Haamer Pühapäeval, 9. märtsil toimus Tartu College'is Eesti Kunstide Keskuse korraldusel Helve Sastoki, Avo Kit-taski ja Aarne Tammisaare kontsert rohkearvulisele kuulajaskonnale. Pianist Helve Sastok, esitas Muzio elementi — Sõnata in F-shärp minor. Op. 26, No. 2., Helve Sastoki omaloomingu — Sõnata No. I., Rudolf Tobiase — Mazurka öp. 10, No. 3, Johannes Brahmsi — Hallade Op. 118,'No. 3, Franz Liszti — Valse Jub-liee, Glaüde Debüssy — .,General La-vine Eccentric" ning kuulajaskonna tungival nõudel, lisapalana Mozarti — Sõnata No. 3. Aarne Tammisäar esitas viiuHl Helve Sastoki „A,poem for viölin and piano" ja Avo Kittask laulis Helve Sastoki„Littlebõylbst — little bpyfound". Mõlemat solisti saatis klaveril autor Helve Sastok. Enam kui tunniajaline kontsert pakkus kuulajaskonnale nauditava muusikalise elamuse ja aplausiga ei oldud kitsi. Kontserdile järgnes Eesti Kultuu» xifondi Kultuuri laureaatide ja stipendiaatide väljakuulutamine. Rootsi kuningas Garl Gustaf võtab Leida Leesmenti käest vastu Malmö-tüdrukute juubelitaldriku esimese eksemplari, mille kujundas Olev Mikiver. 25. aastapäeva tähistamine Malmö hiigelsuures Baltiška Hallen'il§, kujunes de-monstFatsiooniks sellest, mida Leida Leesment pakub juulikuus Stokholmis 3. Ülemaailmsete Eesti Päevade iSikumisiavastuses „Festival Gala-'. Juubeliesinemist sõitsid Stokholmi vaatama ka mitmed Esto '80 korraldajad.^ ^^^^^^^^ ^^^^^^^^ > 0 © (!) Pühap., 9. märtsil Tartu College'is toimunud kontserdil esinesid bariton Avb Kittask, piän}št Helve Sastok ja. viiulil Aarne Tammisäar.' Foto — 0. Haamer Laske isolemda oma maja $30.00 eest,,The Canadian Insulation iPrögram'i" alusel --C.e.LP. INSULATION , AND cdMPANy LIMITED. ! AsjatuttdÜk isoleerimme ^ ^ ^ ^ S S M M ^ klaasvilla puhumisega.. ' /t^2Mteii>üiie'^^ Pööningu ventilaatorid. . • - , Sine 1947 ' ° la Torontos: ENN LIGE tel. 661-7341 või 425- Kanada Filmikunsti akadeemia avaldas kandidaatide nimekirjad, kellede hulgast tehaks valik ,,1980 Genie" auhindadele. Esitatud on vähemalt kolm nime igalt erialalt. Auhindade määramine ja jagamine toimub Hollywoodis tuntus „Oskarlte" eeskujul.' 30 minutiline T¥ draama Bhn ,J8e-volutlon's Orphans" (Revolutsiooni orvud) kandideerib paljudeks „Genle-deks". Filmis mängib peaosas Rudolf Lipp.-:\ Rudolf Lipp pn eitatud 3 teise filmi osaliste hulgas parima näitleja auhinnale. Rahvusvaheline zhüt^ teeb valiku ja auhinnad antakse välja 19. märtsil St. Lawrence Town ..Hallis, 'r^.- Auhindade väljaandjaks on tuntud TV näitleja ja rahvusvahelise kuulsusega karikaturist — kirjanik Ben •;wicks.'- : (Algus esiküljel) vastavalt sellele panka^de laenu % tõusnud juba 17,75%. Et' pidada sammu USA-ga on oodata ka Kanadas laenuprotsendi uut tõusu, mis on asetanud eriti suurte hüpoteekilae-nudega ostetud majade omanikud raskesse olukorda. Rohkem kui 100.000 majapmartikku tõenäoliselt kaotavad omad majad. Oodatakse, et valitsus astub vahele. Kuid majandusminister Äi MacEachen märkis, et senini ei ole selles asjas midagi ettevõetud. s> Iraani' välisminister Ghothbzadeh, kes ähvardas mõni nädal tagasi, et Kanadal tuleb selle eest maksta rasket .hinda,:et saadik K.Taylor päästis rea ÜSA diplomaate Kanada passiga Iraanist; märkis nüüd, ei pärast seda kui uus valitud parlament tuleb kokku ja USA pantvangid vabastatakse, nähakse hea meelega, et Kanada jälle avab ornasaatkbnna Iraanis. Uus Kanada välisminister Mark MäcGuigan märkis), et'enne tuleb oodata Sündmuste arengiit ja seida,, et olukord Iraanis muutub rahulikumaks. I ® N. Liidu konsulaadis Berliinis lõhkes tiigevajõuline pomm, kuld Inlm-kaotusrel olnud. Majanduslikud kahjud olid suured, sest' hoone ja sisse* seade purustati taielikult. Afganistani vastupanugropp- teatas,.et pomm^ asetati nende poolt vastulöögiks Afganistani okupeerimise pärast. • ® Vaatamata president J. Carteri ak-tiivusele N. Liidu Afganistani invasiooni hukkamõistmise asjas, käivad paralleelselt selle kõigega läbirääkimised, et saavutada mingit kokkulepet ,mille tulemusena USA diplomaadid Iraanist saaks, vabaks ja SALT II kokkulepe Senati poolt kinnitataks; Kuid seal on suured lahkhelid ning üliõpilased ; järjekordselt keeldusid pantvange üle andmast. ©USA välisluure agentuuri CIA tee-nlstusmoraal on Kongressi uurunus-te ja takistusi tegevate seaduste tõttu rikutud. Admiral Tumerlle otsitakse CIA direktori kohal järglast ja sellena nimetatakse itaallast : Frank Carluccit.-..: kes esindab võimlejaid Kanadast Esto '80 pidustustel Stokholmis. Üle Kanada Igast moodsa võimlemise klubist on palutud valida oma ,>Mlss" ja 29, märtsil Kalev Estlenne ballil valitakse nende hulgast ,j%/Iiss ee;sti võimleja Kanadas". Valimised on palutud korraldada Vancouverls, Montrealis, Sault Ste. Marle's ja Sudbury*s. Kalev Estlenne ,Jlliss võimleja" valitakse Deer Park'i võimlas reedel, 14. märtsil kell 6.00. Köhal on neljaliikmeline zhürll koosseisus dr. Anne Iil Knuut (endine ,,Mlss Tallinn"), Riina Reltav-Hess (endine ellltvõlm-lejä ja treener), Annely Rlgä (treener) ja Evelyii Koop (Kalev-•Estlen-' ne üldjuht). Valimised tolmuvad ' vastavalt ,JMlss Teen Cahäda" eeskirjadele. ESTO '7ö „MlssGymnast" oli Mari Vähi.. • Eesti Rahvusfondi agarad Infor-matsloonlandjad viisid libedale need eesti ajalehed, kes avaldasid kõlavate pealkirjadega Admiral ŠlnclalrT' kirja Endel Kreplle. Tänu kuulsusrikkale Inglise laevastikule ja tänu kirja kirjutajale, kuld Edwyh Alex-ander Sinclair'lga, kes opereeris briti eskaadriga Eesti Vabadussõja ajal Läänemeres, ei näi sel küll midagi tegemist olevat. Admiral Sinclair, kui ta ei oleks lahkunud elavate kirjast, peaks olema nüüd 124 aastat vana. 'Vaimustatuna heast uudisest ei tulnud .selle ajakir jandusele serveerijad muidugi mõttele, et Inglismaal võib olla kä nioni teine Sinclair peale meile Vabadussõja ajaloost nii hästi tuntud admirali, ja et selle meeldiva kirja kirjutada mereväelasena 12. detsembril 1918 Tallinna lahte-jõtides oli 23 aastane — aastates, mil isegi kuulsusrikas Horatio Nelson polnud veel jõüdniid admirali auastmeni. Pealegi tähelepanelik lugeja leiab, et kirjale on alla kirjii-tänud G. F. Sinclair, mitte E. A. Sinc- . lair.' • KIRI SHOTIMAALT , ; V Briti süurleht,,The Daily Tele-graph" avaldas Eesti Rahvusfondi esimehe kirja, milles ta protesteeris olümpiaregati paigutamise vastu vägivaldselt okupeeritud alale. Sellele reageeris endine briti mereväelän^, kes saatis Shotimaalt, Edinburghist 23. jaanuaril dateeritud kirja, ftiis kõlab järgmiselt: — Armas Hr. Krepp! — teie kiri „The Daily Telegraph'is" 18. jaanuaril jättis mulle tugeva mulje erilisel põhjusel. Mul oli au ja eelis teenida kuninglikus mereväes Esimese Maailmasõja ajal. Detsembrist 1918 niärt-sini. 1919 andsid meie üksused aktiivselt : abi Eesti rahvaväele kindral J. Laidoneri juhtimisel ja aitasid kaasa Vabadussõja edukusele. Kogusin sellest ajast rea ajaloolisi „suvenii-re" ja jälgisin kahe sõja vahel suure rahuldusega eesti rahva kosiimisele. Kui ma lugesin rusuvatest uudistest 21. jutilil 1940, kirjutasin tolleaegsele Eesti ministrile Londonis, :dr. August Tormale, ja saatsin talle oma eksemplari ajaloolisest väljaandest „Vaba Maa" 13. dets. 1918. Olime kontaktis pikemat aega, aga ma pole niidagi kuulnud dr. Tormast juba mitu aastat. Juhtumisi oleme sündinud samal aastal 1895! Dr. Torma kinkis mulle oma raamatust „Lectu-res; on Estonia" (1918—1952), oma: broshüürist „Independence and In-terdependence" (1952) ja dr. V. Raua, raamatu Estonia" (1953). Olen kindel selles, et Te eeltoodust võite järeldada, kui palju Teie suurepärane kiri mulle tähendas. Olen veendunud selles, et paljud inglased on mõjustatud sellest informatsioonist, mida andsite. Loodan, et olümpiamängud ei tule toime. Parimate soovidega Teie . .. •. :C.'F. Sinclair . ESKÄADER -^^^^ ; ^^^^^^ Eesti Vabadussõ;ja ajal oli briti mereväe eskaader Läänemeres ja andis iilemjühataja kindral Johan Laidoneri palvel toetust merelt ohus olevale Tallinnale, jõudes Tallinna lahte 12. detsembril 1918. Eesti Vabadussõja aialugu jutustab, et Laidoner, just Venemaalt ko- _ dumaale jõudnud ja vastutusrikka vabadusvõitluse juhi koha oma õlgadele võtnud, sõitis tormise merega isiklikult otsekohe Liibavisse, et ad- • miral. Sinclair'ile üle anda Eesti vabariigi valitsuse p'alve laevastiku toomiseks Tallinna ette. Briti eskaadrisse kuulusid 5 ker- ' geristlejat, 9 hävitajat ja l trans-portlaev., Inglaste abi ait^s meid üle esimesest ning raskemast ajajärgust Vabadussõjas. Sellepärast oli loomulik, et inglise laevastiku vastuvõtt kujunes suurejooneliseks ja südamlikuks. Inglise laevastik võttis hiljem kinni kaks vene miiniristlejat ja andis Eestile üle. Neist said eesti sõjalaevad i,Len-nuk" ja ,,Vambola", ^ , nii kirjutab ajalooraamat. ADMIRAL SINCLAIR Nagu mereväelasena operatsioonist osa võtnud G. F. Sinclair oma kirjas ütleb, on ta sündinud kadunud saadik August Tormaga samal aastal 1895, seega OIP üsna noor mees ajal kui toimus meie Vabadussõda. , Rear admiral Edwyri Alexander Sinclair sündis 30 aastat varem, 12. dets. 1965 Malta saarel. Astus mere-väkke 1879. a. Oli 1905—1908. a. Os-bome Mereväe College'i juhataja ja I Maailmasõja ajal võttis osa Jutlan-di merelahingust. Oli 3. kergeristle-jate eskaadri juhataja 1917—1920 ja tõi 12. dets. 1918 eskaadri Tallinna reidile. Ülendati admiraliks 1922. a. Atlandi laevastiku koosseisus. 1925-^ 1926 oli Briti laevastiku ülem.Hiina vetes. Ta arvati erru 1930. a. <0 Luure andmed kinnitavad, et hiinlased on toonud Vietnami piiridele moodsaid relvi, arvatud; kaasa mürgiseid gaase, et olla valmis uuteks •võitlusteks. Eelmise sõjalise konflikti ajal vietnamlased tarvitasid mit-mel korral mürkgaase. 0 Washingtonist märgitakse, et seekord juhib Valge Maja administratsiooni presidendi abikaasa Rosalynn, kuna president ise on seotud välispoliitiliste ja majandusliste küsimuste lahendamise ning oma valimiskampaania juhtimisega; Kuid Rosalynn tulevat sellega paremini tolme, kui president Ise. Ka eelmiste presidentide naised on edukalt USA poliitikat ^ajoks (19. juuli'»^ 4. märtsir toimus EKKT 25. tegevusaasta peakoosolek. Esimeheks jäi edasi Benita Vomm, abiesimeheks valiti ühel häläel Arthur Mihkelsoo, kirjatoimetaja Ants Vomm (edn.)> laekur Mai Järve (uus) ja ametita liige Helmi Herman (end.). Revisjonikomisjoni esimees Joänn Saarniit (end.). Koondisel on kavatsus teise värvilise kunstialbumi väljaandmine ja XXV juubelinäitus sügisel. Ä..V.: sooviavaldused esitada hiljemalt 31; niärtsiks T.E.N.S. juhatusele c/o H. Movek, 50 Oid Apt. 5-602 Scarborough, Ont. MIE 4Y1 : K A ! M J S I ) K T L , I V S , "mi seisatus NEW YORK. (M. ,E.) — ÜSA-pres» sis teatatakse, et Immlgratsloonlala kohtunik on keeldunud andma korraldust lätlase Karlis Detlavsl depor= teerimiseks. Viimast süüdistati sõjakuritegudes, et ta on kuuludes natsidelt juhitud Lati leegioni sõjapäevil Lätis peksnud juute ja aidanud kaasa nende hukkamisele. Detlavs eitas tema vastu tõstetud süüdistusi ja kohtunik leidis',- et ükski valitsuse tunnistaja ei ole saanud mltte-küUal-i daselt tõestada, et tegemist on sama Isikuga, kes sõja päevil Lätis neid kuritöid sooritas. K. Detlavs võttis omaks, et ta kuu° lus küll Läti leegioni ja kahetses, et ta ei registreerinud seda USA-sse emigreerumisel 1950. ä. sisserännu sooviavalduse paberitesse. Kohtunik leidis, et Detlavsl USA-st väljasaatmiseks ei piisa niisugusest puudull-kust andmete esinemisest tema USA Viisa-avalduses. Detlavs on praegu 68. vana ja elab pensionärina Balti-mores pärast 23. a. kestnud töötamist. 7 a. tagasi ta kaotas ühe jala raske haiguse läbi ja viibib ka praegu haiglas südamehaiguse tõttu. Karlis Detlavs; on üks neist; kelle kohta eelnevalt ühenduses uuesti elustatud „sõjakuritegudega" palju kirjutati. Pealekaebamiseks vajallst „fak-tilist materjali" j.m. samuti elavaid ,tunnistajaid" on neis aktsioonides saadud N. Liidust ja Iisraelist. t>«3»<MBi^>«a»^^«3>0«X!><>«n><>4DO<Z^^ EI MINGIT KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA ' K. Päts - 1918. lugejad, ärge unustage oma sõpradele soovitamast ^ ' ..MEIE ELU"
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, March 13, 1980 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1980-03-13 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E800313 |
Description
Title | 1980-03-13-03 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
ie Elu*' nr. 11 (1569) 19g „Meie Elu" nr. n (1569) 1980 NEUAPÄEVÄL, 13. ^ MARCH 13
iõöhMoskva
piamänj
Qteerimil
Kesknõukogu Kanadas
ösolekitl pühendati suu-epanü
Moskva olümpiaa-use^
olevaile küsimusile,
egust olukorda ja Kana-
Moskva olümpiaadi suh-eaminister
P. E. Trudeau
minister ei ole olümpia-oskvast
äratoomise koh-d
kindlat seisukohta, ot-aldada
peaministrile ja
iie M. McGuiganile kirja-aktsioon,
nõudes olüm-oha
muutmist. Vastavad
etakse ka kõigile parla-ile
ja senaatoreile. Jät-siöoni
ka Kanada olüm-juüres.
V • ' .
olümpiaadi vastu Mosk-kse
märtsi ja aprilli kuu-iljemalt
mais peavad vä-
•;mpiakomitee otsustama,
võtab osa Moskva olüm-
)i ühineb Ühendriikide
niga. Nagu Gallüpi kok-b,
on Kanada rahva hul-oolehoid
Moskva boiko-
Seesugust hoiakut tuleb
Kutsudes üles oltimpiaa^
imisele Moskvas, on see
aks protestiks regati
e vastu okupeeritud Ees-protestiaktsioonile
tahe-tõmmata
eestlasi laie-s.
Eriti palutakse eestla-oma
valimisringkonna,
iikmeile. Vastavate kir-koostatakse
EKN poolt,
starbekohäsed on indivi-õstatud
kirjad parlämen-kuna
neil oh suurem
9. juuli
ni
laril sõitis Tallinnasse
anni abikaasa Christina
GB _korraldusel torma-,
ed täile kallale nagii
5ude metsik parv ja kis-ivad
seljast, otsides ta
i.. Sama olukord tabas
It lahkumisel, 25. veeb-.
taas paljaks võeti ning
ipäkad ja muU „kahtla-
Onfiskeeriti. Kummalgi
itud midagi „krimlinäal-
Hefmanni abikaasalt
ihuks ära viimase mark-
')brataride aadressidega
nujal Soomes.
Jüri Lina
ird kergem, sest neil on
•namüs • ja nad võivad
d aga iganes soovivad,
idel tuli arvestada, et
"s kukutatakse igal ajal.
ivide valitsuse peami-aks
olid uus demokraa-
• küll palju kisa; et; nad
oma parlamendi,liikme-e
isiku võrra, kuid uues
ei ole neil enam mingil
ses parlamendis; nad
tsat rolli. Liberaalidel
ui 10-ne 'liikmeline ena-on
võimul olek vähe-iks
viieks aastaks kind-valiti
ka võimule ilma,
eäu oleks rahvale mida-heski
sektoris lubanud,
ele^ valitsüsele, eesotsas
ga, soovida ainult õnne
n täielikult vabad käed
ja loodame, et nad se-öikide
kanadlaste huvi-iades.
Uus. välisminister
'ähe tuntud ja selie tõt-a^
kuic^^s tä suhtub-Bal-
Kesknoukogu Kanadas
psolekul selgitati lähe-
'80 ajal Stokholmis toi-vuskongressi
küsimusi,
odiistatud Rahvuskong-nd:
on saatnud maade
tsioonidele ülevaate
-essi korraldusest. Rah-toimub
8. ja 9. juulil,
eval on töökomisjonide
jä teisel päeval Rahvus-
Idkoosolekud. Töökomis-töötavad
välja Rahvus-esitatayad
resolutsioo-latakse
maade keskorga- > t
^esindajaist. Koosolekul 1
; EKN liikmeist sõida- \
Eesti Päevadele, määra- .
KN esindajad töökomis-gressil
on neli teemat:
ukord ja meie (referent
s- ja vabadusvõitlus (re-
, Eesti rahvuskultuuri
(referent Kanada) ja
tööülesanded (referent
Refereridiks raHvuskul-
1 Kanadast on EKN rah-•
oni esimees A.
Ä
i 1
im
'mm
jm-m.
Eesti Kultuurifondi kultuurilaureaatide, stipendiaatide ja tunnustuskirja saajate teatavaks tegemine
toimus Tartu Gollege'is pühapäeval, 9. märtsil. Pildil enamik stipendiaatidest. Vasakult: Sarah
Pihel, Tiina Kiik> Tarmo Teng,§tdlaTriglav,Jaak^^^^^M^^
son, Helve Sastok,Marja-ieena Roo Tüll, Särina Westerblom, Ingvar
Liitbja;DesireeMedri/Margit¥iia,Mickel Sadul j
Eesti Kultuurifondi kultuurilaureaatidest ja tunnustuskirja saaja^
test viibisid aktusel E. Runge (tunnustuskiri noorte organiseerimisel
ja etnograafilise ringi juhtimisel antud suure panuse eest);
Vello Salo (Kultuurilaureaat,,Eesti Keele ja kirjanduse" alal),
Rutt Tülving (kultuurilaureaat,^Kujutava Kunsti" alal) ja Enn
Kiilaspea (kultuurilaurüeaat „Kultuuriürituste Organiseerimise"
alal). Laureaatile kaasus diplomiga ka $200.—, Foto — 0. Haamer
Pühapäeval, 9. märtsil toimus Tartu
College'is Eesti Kunstide Keskuse
korraldusel Helve Sastoki, Avo Kit-taski
ja Aarne Tammisaare kontsert
rohkearvulisele kuulajaskonnale.
Pianist Helve Sastok, esitas Muzio
elementi — Sõnata in F-shärp minor.
Op. 26, No. 2., Helve Sastoki omaloomingu
— Sõnata No. I., Rudolf
Tobiase — Mazurka öp. 10, No. 3,
Johannes Brahmsi — Hallade Op.
118,'No. 3, Franz Liszti — Valse Jub-liee,
Glaüde Debüssy — .,General La-vine
Eccentric" ning kuulajaskonna
tungival nõudel, lisapalana Mozarti
— Sõnata No. 3.
Aarne Tammisäar esitas viiuHl
Helve Sastoki „A,poem for viölin
and piano" ja Avo Kittask laulis Helve
Sastoki„Littlebõylbst — little
bpyfound". Mõlemat solisti saatis
klaveril autor Helve Sastok.
Enam kui tunniajaline kontsert
pakkus kuulajaskonnale nauditava
muusikalise elamuse ja aplausiga ei
oldud kitsi.
Kontserdile järgnes Eesti Kultuu»
xifondi Kultuuri laureaatide ja stipendiaatide
väljakuulutamine.
Rootsi kuningas Garl Gustaf võtab Leida Leesmenti käest vastu Malmö-tüdrukute
juubelitaldriku esimese eksemplari, mille kujundas Olev Mikiver.
25. aastapäeva tähistamine Malmö hiigelsuures Baltiška Hallen'il§, kujunes de-monstFatsiooniks
sellest, mida Leida Leesment pakub juulikuus Stokholmis 3. Ülemaailmsete
Eesti Päevade iSikumisiavastuses „Festival Gala-'. Juubeliesinemist
sõitsid Stokholmi vaatama ka mitmed Esto '80 korraldajad.^ ^^^^^^^^ ^^^^^^^^ >
0 © (!)
Pühap., 9. märtsil Tartu College'is toimunud kontserdil esinesid bariton
Avb Kittask, piän}št Helve Sastok ja. viiulil Aarne Tammisäar.'
Foto — 0. Haamer
Laske isolemda oma maja $30.00 eest,,The Canadian
Insulation iPrögram'i" alusel --C.e.LP.
INSULATION ,
AND cdMPANy LIMITED. ! AsjatuttdÜk isoleerimme
^ ^ ^ ^ S S M M ^ klaasvilla puhumisega.. '
/t^2Mteii>üiie'^^ Pööningu ventilaatorid.
. • - , Sine 1947 ' °
la Torontos: ENN LIGE tel. 661-7341 või 425-
Kanada Filmikunsti akadeemia
avaldas kandidaatide nimekirjad,
kellede hulgast tehaks valik ,,1980
Genie" auhindadele. Esitatud on vähemalt
kolm nime igalt erialalt. Auhindade
määramine ja jagamine toimub
Hollywoodis tuntus „Oskarlte"
eeskujul.'
30 minutiline T¥ draama Bhn ,J8e-volutlon's
Orphans" (Revolutsiooni
orvud) kandideerib paljudeks „Genle-deks".
Filmis mängib peaosas Rudolf
Lipp.-:\
Rudolf Lipp pn eitatud 3 teise filmi
osaliste hulgas parima näitleja
auhinnale. Rahvusvaheline zhüt^
teeb valiku ja auhinnad antakse välja
19. märtsil St. Lawrence Town
..Hallis, 'r^.-
Auhindade väljaandjaks on tuntud
TV näitleja ja rahvusvahelise kuulsusega
karikaturist — kirjanik Ben
•;wicks.'- :
(Algus esiküljel)
vastavalt sellele panka^de laenu %
tõusnud juba 17,75%. Et' pidada sammu
USA-ga on oodata ka Kanadas
laenuprotsendi uut tõusu, mis on
asetanud eriti suurte hüpoteekilae-nudega
ostetud majade omanikud
raskesse olukorda. Rohkem kui
100.000 majapmartikku tõenäoliselt
kaotavad omad majad. Oodatakse, et
valitsus astub vahele. Kuid majandusminister
Äi MacEachen märkis,
et senini ei ole selles asjas midagi
ettevõetud.
s> Iraani' välisminister Ghothbzadeh,
kes ähvardas mõni nädal tagasi, et
Kanadal tuleb selle eest maksta rasket
.hinda,:et saadik K.Taylor päästis
rea ÜSA diplomaate Kanada passiga
Iraanist; märkis nüüd, ei pärast
seda kui uus valitud parlament tuleb
kokku ja USA pantvangid vabastatakse,
nähakse hea meelega, et Kanada
jälle avab ornasaatkbnna Iraanis.
Uus Kanada välisminister Mark
MäcGuigan märkis), et'enne tuleb
oodata Sündmuste arengiit ja seida,,
et olukord Iraanis muutub rahulikumaks.
I
® N. Liidu konsulaadis Berliinis lõhkes
tiigevajõuline pomm, kuld Inlm-kaotusrel
olnud. Majanduslikud kahjud
olid suured, sest' hoone ja sisse*
seade purustati taielikult. Afganistani
vastupanugropp- teatas,.et pomm^
asetati nende poolt vastulöögiks Afganistani
okupeerimise pärast.
• ® Vaatamata president J. Carteri ak-tiivusele
N. Liidu Afganistani invasiooni
hukkamõistmise asjas, käivad
paralleelselt selle kõigega läbirääkimised,
et saavutada mingit kokkulepet
,mille tulemusena USA diplomaadid
Iraanist saaks, vabaks ja SALT II
kokkulepe Senati poolt kinnitataks;
Kuid seal on suured lahkhelid ning
üliõpilased ; järjekordselt keeldusid
pantvange üle andmast.
©USA välisluure agentuuri CIA tee-nlstusmoraal
on Kongressi uurunus-te
ja takistusi tegevate seaduste tõttu
rikutud. Admiral Tumerlle otsitakse
CIA direktori kohal järglast
ja sellena nimetatakse itaallast
: Frank Carluccit.-..:
kes esindab võimlejaid Kanadast
Esto '80 pidustustel Stokholmis. Üle
Kanada Igast moodsa võimlemise
klubist on palutud valida oma
,>Mlss" ja 29, märtsil Kalev Estlenne
ballil valitakse nende hulgast ,j%/Iiss
ee;sti võimleja Kanadas".
Valimised on palutud korraldada
Vancouverls, Montrealis, Sault Ste.
Marle's ja Sudbury*s.
Kalev Estlenne ,Jlliss võimleja" valitakse
Deer Park'i võimlas reedel,
14. märtsil kell 6.00. Köhal on neljaliikmeline
zhürll koosseisus dr. Anne
Iil Knuut (endine ,,Mlss Tallinn"),
Riina Reltav-Hess (endine ellltvõlm-lejä
ja treener), Annely Rlgä (treener)
ja Evelyii Koop (Kalev-•Estlen-'
ne üldjuht).
Valimised tolmuvad ' vastavalt
,JMlss Teen Cahäda" eeskirjadele.
ESTO '7ö „MlssGymnast" oli Mari
Vähi.. •
Eesti Rahvusfondi agarad Infor-matsloonlandjad
viisid libedale need
eesti ajalehed, kes avaldasid kõlavate
pealkirjadega Admiral ŠlnclalrT'
kirja Endel Kreplle. Tänu kuulsusrikkale
Inglise laevastikule ja tänu
kirja kirjutajale, kuld Edwyh Alex-ander
Sinclair'lga, kes opereeris briti
eskaadriga Eesti Vabadussõja ajal
Läänemeres, ei näi sel küll midagi
tegemist olevat. Admiral Sinclair, kui
ta ei oleks lahkunud elavate kirjast,
peaks olema nüüd 124 aastat vana.
'Vaimustatuna heast uudisest ei
tulnud .selle ajakir jandusele serveerijad
muidugi mõttele, et Inglismaal
võib olla kä nioni teine Sinclair peale
meile Vabadussõja ajaloost nii
hästi tuntud admirali, ja et selle
meeldiva kirja kirjutada mereväelasena
12. detsembril 1918 Tallinna
lahte-jõtides oli 23 aastane — aastates,
mil isegi kuulsusrikas Horatio
Nelson polnud veel jõüdniid admirali
auastmeni. Pealegi tähelepanelik
lugeja leiab, et kirjale on alla kirjii-tänud
G. F. Sinclair, mitte E. A. Sinc-
. lair.'
• KIRI SHOTIMAALT , ; V
Briti süurleht,,The Daily Tele-graph"
avaldas Eesti Rahvusfondi
esimehe kirja, milles ta protesteeris
olümpiaregati paigutamise vastu vägivaldselt
okupeeritud alale. Sellele
reageeris endine briti mereväelän^,
kes saatis Shotimaalt, Edinburghist
23. jaanuaril dateeritud kirja, ftiis
kõlab järgmiselt:
— Armas Hr. Krepp! — teie kiri
„The Daily Telegraph'is" 18. jaanuaril
jättis mulle tugeva mulje erilisel
põhjusel. Mul oli au ja eelis teenida
kuninglikus mereväes Esimese Maailmasõja
ajal. Detsembrist 1918 niärt-sini.
1919 andsid meie üksused aktiivselt
: abi Eesti rahvaväele kindral J.
Laidoneri juhtimisel ja aitasid kaasa
Vabadussõja edukusele. Kogusin
sellest ajast rea ajaloolisi „suvenii-re"
ja jälgisin kahe sõja vahel suure
rahuldusega eesti rahva kosiimisele.
Kui ma lugesin rusuvatest uudistest
21. jutilil 1940, kirjutasin tolleaegsele
Eesti ministrile Londonis, :dr.
August Tormale, ja saatsin talle oma
eksemplari ajaloolisest väljaandest
„Vaba Maa" 13. dets. 1918. Olime
kontaktis pikemat aega, aga ma pole
niidagi kuulnud dr. Tormast juba
mitu aastat. Juhtumisi oleme sündinud
samal aastal 1895! Dr. Torma
kinkis mulle oma raamatust „Lectu-res;
on Estonia" (1918—1952), oma:
broshüürist „Independence and In-terdependence"
(1952) ja dr. V. Raua,
raamatu Estonia" (1953).
Olen kindel selles, et Te eeltoodust
võite järeldada, kui palju Teie suurepärane
kiri mulle tähendas. Olen
veendunud selles, et paljud inglased
on mõjustatud sellest informatsioonist,
mida andsite. Loodan, et olümpiamängud
ei tule toime.
Parimate soovidega Teie
. .. •. :C.'F. Sinclair .
ESKÄADER -^^^^ ; ^^^^^^
Eesti Vabadussõ;ja ajal oli briti
mereväe eskaader Läänemeres ja andis
iilemjühataja kindral Johan Laidoneri
palvel toetust merelt ohus
olevale Tallinnale, jõudes Tallinna
lahte 12. detsembril 1918.
Eesti Vabadussõja aialugu jutustab,
et Laidoner, just Venemaalt ko-
_ dumaale jõudnud ja vastutusrikka
vabadusvõitluse juhi koha oma õlgadele
võtnud, sõitis tormise merega
isiklikult otsekohe Liibavisse, et ad-
• miral. Sinclair'ile üle anda Eesti vabariigi
valitsuse p'alve laevastiku toomiseks
Tallinna ette.
Briti eskaadrisse kuulusid 5 ker-
' geristlejat, 9 hävitajat ja l trans-portlaev.,
Inglaste abi ait^s meid üle
esimesest ning raskemast ajajärgust
Vabadussõjas. Sellepärast oli loomulik,
et inglise laevastiku vastuvõtt
kujunes suurejooneliseks ja südamlikuks.
Inglise laevastik võttis hiljem
kinni kaks vene miiniristlejat ja
andis Eestile üle.
Neist said eesti sõjalaevad i,Len-nuk"
ja ,,Vambola", ^ , nii kirjutab
ajalooraamat.
ADMIRAL SINCLAIR
Nagu mereväelasena operatsioonist
osa võtnud G. F. Sinclair oma
kirjas ütleb, on ta sündinud kadunud
saadik August Tormaga samal
aastal 1895, seega OIP üsna noor
mees ajal kui toimus meie Vabadussõda.
, Rear admiral Edwyri Alexander
Sinclair sündis 30 aastat varem, 12.
dets. 1965 Malta saarel. Astus mere-väkke
1879. a. Oli 1905—1908. a. Os-bome
Mereväe College'i juhataja ja
I Maailmasõja ajal võttis osa Jutlan-di
merelahingust. Oli 3. kergeristle-jate
eskaadri juhataja 1917—1920 ja
tõi 12. dets. 1918 eskaadri Tallinna
reidile. Ülendati admiraliks 1922. a.
Atlandi laevastiku koosseisus. 1925-^
1926 oli Briti laevastiku ülem.Hiina
vetes. Ta arvati erru 1930. a.
<0 Luure andmed kinnitavad, et hiinlased
on toonud Vietnami piiridele
moodsaid relvi, arvatud; kaasa mürgiseid
gaase, et olla valmis uuteks
•võitlusteks. Eelmise sõjalise konflikti
ajal vietnamlased tarvitasid mit-mel
korral mürkgaase.
0 Washingtonist märgitakse, et seekord
juhib Valge Maja administratsiooni
presidendi abikaasa Rosalynn,
kuna president ise on seotud välispoliitiliste
ja majandusliste küsimuste
lahendamise ning oma valimiskampaania
juhtimisega; Kuid Rosalynn
tulevat sellega paremini tolme, kui
president Ise. Ka eelmiste presidentide
naised on edukalt USA poliitikat
^ajoks (19. juuli'»^
4. märtsir toimus EKKT 25. tegevusaasta
peakoosolek. Esimeheks jäi
edasi Benita Vomm, abiesimeheks
valiti ühel häläel Arthur Mihkelsoo,
kirjatoimetaja Ants Vomm (edn.)>
laekur Mai Järve (uus) ja ametita
liige Helmi Herman (end.). Revisjonikomisjoni
esimees Joänn Saarniit
(end.).
Koondisel on kavatsus teise värvilise
kunstialbumi väljaandmine ja
XXV juubelinäitus sügisel.
Ä..V.:
sooviavaldused esitada hiljemalt 31; niärtsiks
T.E.N.S. juhatusele c/o H. Movek, 50 Oid
Apt. 5-602 Scarborough, Ont. MIE 4Y1
: K A ! M J S I ) K T L , I V S ,
"mi
seisatus
NEW YORK. (M. ,E.) — ÜSA-pres»
sis teatatakse, et Immlgratsloonlala
kohtunik on keeldunud andma korraldust
lätlase Karlis Detlavsl depor=
teerimiseks. Viimast süüdistati sõjakuritegudes,
et ta on kuuludes natsidelt
juhitud Lati leegioni sõjapäevil
Lätis peksnud juute ja aidanud
kaasa nende hukkamisele. Detlavs eitas
tema vastu tõstetud süüdistusi ja
kohtunik leidis',- et ükski valitsuse
tunnistaja ei ole saanud mltte-küUal-i
daselt tõestada, et tegemist on sama
Isikuga, kes sõja päevil Lätis neid
kuritöid sooritas.
K. Detlavs võttis omaks, et ta kuu°
lus küll Läti leegioni ja kahetses, et
ta ei registreerinud seda USA-sse
emigreerumisel 1950. ä. sisserännu
sooviavalduse paberitesse. Kohtunik
leidis, et Detlavsl USA-st väljasaatmiseks
ei piisa niisugusest puudull-kust
andmete esinemisest tema USA
Viisa-avalduses. Detlavs on praegu 68.
vana ja elab pensionärina Balti-mores
pärast 23. a. kestnud töötamist.
7 a. tagasi ta kaotas ühe jala
raske haiguse läbi ja viibib ka praegu
haiglas südamehaiguse tõttu. Karlis
Detlavs; on üks neist; kelle kohta
eelnevalt ühenduses uuesti elustatud
„sõjakuritegudega" palju kirjutati.
Pealekaebamiseks vajallst „fak-tilist
materjali" j.m. samuti elavaid
,tunnistajaid" on neis aktsioonides
saadud N. Liidust ja Iisraelist.
t>«3» |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-03-13-03