Meie Elu = Our life, September 26, 1985

              i" nr.39 (1856) 1985
1
— Ilmar Martens,
ten Hugo Tammik,
ugust Vällik, Aino
ts.'.
Eiie-Liis Martens
unes
löKasakul'e,kes koos
|s;id 36-jalase purje-
^st Bahamasse ja ta-ihandeid
miile, ela-kaasaskäivaid
ülla-gematuid
viperusi,
rineb Roman'i pere-
Irika võitis Heiti isa
^lenska Jahtklubi 75.
iõitudel.
Irajooni komadöriks
Tammik ja Toronto
riks Erie-Liis Mar-f
kord klubi ajaloos,
[naissoost. Ene-Liis
Imariga on saavuta-ikohti
purjetamis-
C&C 35 „Pagan"
muriks valiti Gunnar
ihatustj kes onhoo-
)0s hoida purjespor-jäädvustada
Eesti
ij)t admiraliteedi ar-i,
fiille organiseeril-rustavson.
:
[tklubi liige August
&.S tänu klubi nimel
jaAinoRooneemele.D
vastu võtnud klubi
si,
[sus ka talvel kokku
brmatsiooni. V.G.
T •—^
lesindatud hulgali-kohale,
mitmed '
|ga, et kaunist päe-jedrioru
looduses,
suutis külalistele
)anna ainult 5 las-v;
astu. „Nahatäis"
licuid sellele vaata-pel^.
Võistlus, mis
[20 lasku v-kl. va­ri
rahvusvahelisse
|ama kava ka spor-
)i määruste koha-btitatud,
kuid selle
la aastaid kestnud
rklubi vahel. Siiski
mlasest laskuri R.
;ge spordipüšsist
'utas 3x20 lasuga
isummaks 555 sil-lavutus.'
ma tegutses J.
-.tas soomepoolne _
Penttinen. Pärast
Seedrioru Kolde-ildatüd
Carl'Raja-
|ud. Järgmine kph-toimub
Udoras''
isel. Kaseestlastei
panna, seda näi-
1.EMUSED.
[iiri tagajärjed v-kl.
)st asendist: 1. A.
[es 186, püsti 163,
Il 515 silma. 2. E.
173;513.3. U.Robi
). 4. V. Kümpülai-ž;
496.5. R.Saar(E)
(o lasku kolmest
osa ei võtnud.
•176-186i555.2.M.-
[76; 525. 3. P. Hir-
M90.
V-kl. vabapüssist,
ilased, kelle 5 pa-järg
kokku oli -~
3te 2318 Vastu.
•E.T.:v
:„Meie Elu" m.m (1856).198S r,. SEPTEMBER
m
M m
M M
ivestlus
V
Kuueteistkümne luiLiletiiiskoigiii
kõrval on 18. eept. üle 75-nda aas­taid
ve sammunud Bernard Kangro
loomingus sama arv algupäraseid
romaane. Samuti nagu kaks tema
värskeimat luuletuskogu; on ka te­ma
kaks viimast romaani pöörde­punkti
tähistajaaks autori loomio-
Esimeses Moosese raamatus sei­sab,
et Jumal hingas seitsmendal
päeval kõigest oma tegevusest. Mitte
aga Bernard Kangro. Olles lõpetanud
Andreas Sunepoja päeviku ja pihti­mused
pealkirja all „Kuus päeva"
(Hexaemeron = kuue päeva töö, kr.
k.), asus ta Linus Asserikaudu^ uuri­ma
,,Seitsmendat päeva" ja iselles
sündivat. Selle si^oses esinevad järg­nevas
usutlejatena kirjanik dr. Valev
Uibopuu ja mõtteliselt-kokkuleppe-iiselt
autoriga,,Meie Elu" esindajana
Johannes Kaup.
ONUS ÄSSEMI MINAKESKNE
MAAILM
üleskutse
kstevanematelel
Olen^ teostamas uurimust eesti
keele õpetamismetoodika kohta, et
teada saada, kuidas oleks kõige
otstarbekam tänapäeval välismaal
õpetada eesti keelt. Selle töö raa­mides
olen olnud kontaktis juba
paljude õpetajatega, kes mingil
moel viimasel ajal eesti keelt on
õpetanud ja kes oma kogemused
ankeedile kirja panevad. Ootan
praegu nende vastuseid.
Õpetuse edukuse aluseks on aga
õpilaste motivatsioon ning lisaks
laste puhul kodu toetus.
Seepärast pöördun ma käesoie-va|
a nende tublide lastevanemate
poole, kes on suutnud kõige kiuste
välismaal oma lastele eesti k&ele
enam-vähem selgeks õpetada. Pa­lun
kirjutage mulle, nii täpselt kui
võimalik: kuidas Ta seda tegite.
Oma kirjutises palun märkige: . : " ' ' :
1. Kui vana oli laps, kui Te hak­kasite
talle eesti keelt õpetama? \ T " ' 1 J J T l Jl«
2. Kas kõnelesite lapsega aimult vaaraQanameQhestist
•^tSas S Ä e i e ees« Kanada õpperaamatus
uue õppeaasta algust. Foto — 0. Haamer
iiiiHiiiiiiiiiiiifiiiiiiiiiifiiiitiiiin
Eesti Sihtkapital Kanadas
Armetused, testamendi-pärandused ja
mälestusfondid on tulimialcsuvabado
Suunake oma annetused noortele Ja
tõstele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa-miseks,
— Eesti Maja, 958 Broad-view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2RJ6
iiiiiniiiiiiiiiiiiiiminmiiiiinniiiHiuiiiisisiiimiiiiiiit^
esti Gümnaasiumis
algas õppetöö
Eesti Gümnaasium tähistas uue
õppeaasta algust reede õhtul aktu­sega,
mille avas lühikese palvusega
õpilane Iile Trass. Järgnes kooli-komitee
esimehe, H. Lupp'i sõna­võtt
ja tervitus eriti esimesse klas­si
sisseastujatele, kes oma rohke
osavõtuga eesti gümnaasiumi tööst
on loonud eeldused, et aastaid ta­gasi
alustatud kõrgema taseme ees­tiaineline
õppetegevus, võib suju­valt
jätkuda. Tuleval kevadel laseb
gümnaasium välja oma kolmanda
keele õppimise vajadust ja mida
laps sellest aktsepteeris? .
4. Kuidas hoidsite last eesti keele
kasutamise juures?
5. Kas lapse hoiakus tolmus min­gi
muudatus aegade möödudes?
6. Mida tegite eesti keele õpeta
On jälle kooliaeg. Noored saavad
uued raamatud ja algab õppimine.
Uks Kanada keskkoolides kasuta­tav
uuema ajaloo õpik on: „Modern
Perspectives". Selle autorid on: True-man,
Schaffter, Stewart, Hunter.
ME: Kuigi Sinu propsaloomingus Bernard Kangro oma kodu tre-on
esinenud varem liiitmel korral
põikeid müstikasse, erineb. Seits­mes
päev" eelnenuist täielikult ja jä­tab
lugejale mõnegi küsimuse vasta-mata.^
VU: Kas peategelane Jbkob on rea­liteet
või elab ainult Linus. Asseri idas manduda nagu paljud soome-misel
(palun vastake nii põhjalikult Kirjastus: McCrawHillRyerson Ltd.
nemad sellega kõigest hoolimata lää-nekultuuri
ja läänekatoliku usku
kaasa tõmmanud, seega Euroopa
sfääri kiskunud võimaluse asemel
kui saate, märkides ja kirjeldades
tegevust, mänge jne.)?
7. Kas laps sai keeleõppimišel ka
lisatoetust: koolist, pühapäevakoo"
list jne.?
8. Kui vana on Te laps praegu ja
kuidas ta suhtub eesti keelde?
9. On Teil mingeid ettepanekuid,
kujutluses?* Jätad lugeja kalitlema, ugrilased). Jakob oli tohutult huvitav kuidas eesti keele õppimist soo
kas realiteet on materialistlik või kuju, äge võitleja kiriku eest ilmliku "
tinglik - miks nii? võimu vastu. Andreas töötas küll
BK: Jah, selget vastustel qle. Kuid kuningavõimuga koos ja hakkas sel-jutustatud
maailm on minakeskne.* [g asehalduriks, aga ta oli ka vaimu-
, Linus Asser on otsija, igavene rän- sõdur. Ja ta oli luuletaja, üks selle ala
dur, maailmahulkur, põgenik. Ta ei suuri, kahjuks taanlaste poolt varju
saakski lõplikku vastust anda. Mina jäetud. Mind hakkas Andreas roh-ka
ei oska harutada lahti ristiusu kem võluma kui Jakob ja suunasin
oma uurimused temale. Ja
ja kuidas motiveerida
praegusi lastevanemaid eesti keele
õpetamiseks?
Igasugu muud kommentaa-kreedot
liha ülejstõusmlsest. Mida
usume, mida mitte. Kas üldse usume.
Küsimuses on meie hinge ja vaimu
probleemid.
VU: Meie, kahtlevad kirjanikud,
kardame ehk oma usutavuse langust
lugeja ees ja seepärast müstitsistlike
Kavatsen oma uurimuse tulemu­sed
teha kättesaadavaks kõigile,
kes nendest hüvitatud ön, lootuses,
et see soodustab ehk eesti keele
kirjutasin tolle kuue päeva loo. Kuid õppimist ja õpetamist. Seepärast
Jakob oli esimene. Mul tekkis kohe, ipalun kirjutage mulle peatselt õhu-just
sellepärast, et ta ,,kirstus" oli
võti seespool, vahest samal päeval,
ühe romaani idee — kirjutada temast,
kuidas ta haua avamisel inimesena
nähete puhul viitame kahesugusele' üles tõuseb, mööda Lundi ringi lii-võimalusele.
Oma eelmises romaanis gub, inimesi kohtab, neile seletada
,„Kuus päeva" oled hästi sisse elanud katsub, et ta on too vana piiskop.
Põhja-Eesti kristianiseerija ja Tal- ME: Sellest siis hullumaja sisse-linna
linna asutaja (1219]iLyinc^i piis- lülitumine? , i -
kopi Andreas Sunepoja tl^60-1228) BK: Teda naerdakse kohe välja ja
maailma. Kui „Seitsemes päev" on teda peetakse hulluks. Keegi ei usu ta
tema elu jätk, miks ei kasiitanud sa juttu, et inimene võib surnust üles
siis ka siin — nagu eelmiseb romaa- tõusta lihas ja veres. Ka Lundi prae-nis
— tema hanesulge ja sijma?
BK: See olnuks vana krocjnikastii-li
ja ladinakeelse osa ko:'damine.
Peaasi aga - tahtsin asetada just rea­listliku
vastamisi otseselt etj^realist-iiku,
kujutletavaga, sümboolsete
kujutlustega meie mõttemaailmas.
Selleks oli vaja Linus Asserit.
ses
PIISKOPID ANDREAS j A JAKOB:
• M^E: Need 1972.a. Lundi Kloostri-tänaval
väljakaevatud Erlandseni
paljakskeedetud luud ja piksemürin
selgest taevast, millega romaan algab
— kuidas olid lõod nendega tegelik­kuses?
gune piiskop ei usu, kuigi ta seda
kantslist kuulutab: ,_,Mina usun,,.."
Ta helistab politseile ja see toimetab
„ülestõusnu" Sankt Larssi.Kui Ja­kob
seal hulludele kõneleb, et tema
on see piiskop Jakob, siis ütlevad need
seal, et muidugi, selge, et oled, meie
\^usume. — Mõtle, kuhu oleme oma
usuga kahe tuhande aasta jooksul
' jõudnud ülestõusmise võimalust ^^^ad siinses romaanis,
usuvad ainult hullud Lundi Sankt
Larsi haiglas!
VU: Meile on vaja ehtsa ja kujut­letu
vahel valetegemist, muidu pea­me
ka oma lugejad kahte väga ime­likku
kategooriasse jagama. Lisaks
Eestit mainitakse selles raamatus
kolmes kohas. Leheküljel nr. 418 on
kirjutatud, et
,,seoses Pariisi rahulepinguga (pä­rast
Esimest maailmasõda) moodus­tusid
mitmed uued riigid, nagu
Tšehhoslovakkia, Jugoslaavia, Poo­la,
Leedu, Läti ja Eesti, kelledele anti
omariiklus („were granted state-hood")."
'
Vähemalt Eesti suhtes on see väide
vale, sest Pariisi (õigemini „Versail-les")
rahuleping tehti juunis 1919.
aastal. Eesti võitles aga sellel ajal
oma Vabadussõda iseseisvuse eest ja
omariiklus saavutati Tartu rahule­pinguga
2. veebruaril 1920.
Ajalooraamatu leheküljel nr. 466
mainitakse veel, et peale sõja lõp­pu,
aastal 1918, tõusid uued vaba­riigid
nii Euroopas, nagu Poola,
Tšehhoslovakkia, Soome, Leedu, Lä­ti
ja Eesti, kui ka mujal, nagu Türgis
ja Ladina-Ameerikas."
See väide on jällegi viltune, jättes
. •• • • . / "' • mulje, nagu oleks Eesti saanud oma­riikluse
seoses Esimese maailmasõja
esile Kangro võime ruumi ja aja ki- ^°P^8^-
histust vertikaalselt läbi vaadata." Eesti saavutas omariikluse Tartu
OnehksiiskiVeelmidagi--tooriiete^^^^§^^^s^^^^^ . ,
varastamise, küsimus ja siis järsult Raamatu leheküljel nr. 554 seisab,
kadumine - heake küll, ei kuhugi f -.Teise maailmasõja eel tegi Stalm
jõudmine... Saksamaaga salalepmgu, milles ot­sustati,
et Saksa ja Vene jagavad
VU: Mis saab edasi? Kas Linus pooleks Poolamaa; ja Vene saab
(nüüd mungaürbis) saab jumala män- o"^ale Soome, Eesti ja Läti; kuid
gumehena elada uues ning ilusamas Saksa saab omale Leedu."
maailmas kui see, milles ta sümbool- on tõsi- ja on tuntud meile kui
ülestõusnu mantlis lahkub? Ja kurikuulus Molotov-Ribbentropi
Eestlased kodumaal peavad võit­lema
oma rahvusliku identsuse eest
sellest ajast peale, kui sundkorras
viidi sisse vene keele õpetus laste­aedadest
ülikoolini. Kõneleja ütles:
,,Kui palju kergem on meil vabas
maailmas, eriti siin Kanadas, oma
keelt ja rahvust säilitada. See oleneb
täielikult meist endist — kas tahame
ja suudame neid kohustusi oma va­nemate
päritolumaa ja rahva vastu
kanda.
Venestapniine Eestis ei ole läinud
nii nagu võimud seda soovivad. Teis-korda
just nüüd esile kutsunud uue
venestamise laine. Jääb ainult loota,
et meie rahvas kodumaal suudab säi­litada
oma keele ja rahvusliku hoia­ku.
Meie kohsutuseks vabas maail­mas
on selgitada seda ülekohut, mille
all eesti rahvas peab kannatama oma
isade maal... Tiivustagu see teid
eeloleva õppeaasta töös ja tegevuses.,
Teie tänane siinolek näitab, et olete
selleks suutelised. Selleks teile õnne
ja edu!" ' .
Koolikomitee püüdeks on õppe­maksu
hoidmine vanal tasemel,s.o.
^40,00 aastas perekonnalt, olenema­ta
laste arvust.
Koolijuhataja E. Marten teatas,et
koos Keskkooliga on kavandatud
järgnevad üritused: „Mardi-tants" —
1. novembril, „Kooli jõulupuu" - 20.
detsembril,,,Omaloomingu õhtu" —
1. veebruaril, ,,Talipäev" — 28 veeb­ruaril,
„Kooli lõpuaktus" - 15. mail,'
„Väljasõit" - 24/25. mail.
Eesti keele õpetajateks on Vaike
Rannu — grammatika, Elle Lüdig —
eesti kirjandus, rahvatantsu õpetaja­ks
on Piret Komi, ajakirjandusringi
te allaheidetud rahvastega võrreldes juhatab Liis Truuvert ja kunstihuvi-on
eestlaste vastupanu vene keele ringi juhatajaks Ingrid Piil.
survele kõige tugevam. See on oma- Aktus lõppes hümni laulmisega.
Täienduskeskkooli
avaaktus
Tiiu-Anin Salasoo, P.O. Box A 317,
Sydney South, 2000, Australia.
kuidas jääb munk Jacobüsega Linu- pakt. Kuid me teame ka, et Läänerii-selt
näpatud riietuses? — Need on gidkinnitasid Stalinile Molotov-Rib-minu
nägemise järgi lahtiseks jäänud bentropi pakti edasist praktilist kehti­vust
(kuigi veidi muudetud kujul, sest
Vene sai omale ka Leedu ja terve
VU: Keegi ei ole romaanis surnust Võib ristiusu põhitõdede kohaseh
ülestõusnud Jacöbüst, kes ütleb en­nast
olevat sajandeid tagasi Rügeni
saarel Taani kuhinga käsilaste poolt
tapetud Andreas Sunepoja sugulase,,
piiskop Jakob Erlandseni, — keegi"
peale Linus Asseri ja kaudseil teateil
ülestõusmine toimuda ainult nn. vii­masel
päeval, s.o. praeguse maailma
lõpus. Raske on ette kujutada, et
Lundi kanalisatsiooni lahtikaevami­ne
oleks tähendanud viimset päeva.
Kui piiskop just sel päeval suvatses
jiolitsei ei ole teda näinud. Kas olii tõesti surnust üles tõusta, siis sai ta
Jacobuse üleloomulikkus realiteet hakkama päris paganliku vembuga.
või mitte?
BK: Jakob-piiskopi ja^munk-Jaco-buse
puhul pean minema^hoopis kau­gemale
kui tänapäev ja re^aalsus, mi­da
selleks peame tänapäeval, ja otse­ne
müstika, või siiski just müstika,
läkob, Kloostritänayalt üleskaeva-tud
Erlandseni paljakskeedetud luud
puukastikeses ja kogu see ,,müsti­ka",
alates piksemürinast, mida ise
kuulsin ja mida ka kaevajad kuulsid,
ja mis neid imestama pani, sest tae­vas
oli selge, ühtegi piksepilve pol­nud
nähtaval. See oli ka kogu mu
Andrease jätkuva uurimiseloo kirju-
BK: Küsida võib alati. Tore kui
inimeses-lugejas ei ole veel kustunud
huvi inimsoo põhiprobleemide vastu
kuski metafüüsika ja ontoloogia
udustel maadel. Jumala ja maailma
mõistatust küll romaani kaudu la­hendada
ei saa, aga küsima panna
vahest küll. Linus on üks inimene,
otsija, rändaja, kaduv,. aga kõige
kiuste püsima jääv. Tõde ja tõelisust
võime vahest tabada ka ebatõelise
kaudu. Meile reaalsena näiva maail­ma
taga võib leiduda veel teisi maail­mu,
mida me nii kergesti ei taba või
üldse mitte kätte ei saa.
ME: Aga kuhu kadus Jacobus, kui
tä ei olnud ainult Linus Asseri kujut-
Romaan ei anna ka selleks oletuseks
pidet.
BK: Ei. Kuid Jakob ei jätnud mind
rahule. Mul oli valmis teinegi kava, lus? Või tuleb ta kunagi tagasi, hagu
aga see jäi kalevi alla ja otsus võitis küsib ka Üiböpuu?
— asetas reaalse ja mittereaalse vas-
BK: Ma ei tea. Võb-oila ka, et
tagasi, seega vahest surnute riiki,,
mors aeternasse, kust ta oli tulnud. Ei
tea. See on Linus Asseri päevik, mitte
minu isiklik. Ka Linus vaevles kaht-tamisi,
ja lasen, siis nendevahelisel
jõuyäljal inimestel elada, kahelda,
küsida ja . . .vahest mitte kuhugi väl­ja
jõuda (nagu meie elus ju on!).
ME: Vahes mitte kuhugi välja jõu­da!
Fanny Sivers oma mõtisklustes luste käes. Ja vastust ei leidnud. Nõn-sellest
teosest on Sulle küll väga lä- da see mõnikord juhtub elu reaal-hedal,
kui ta muuseas kirjutab, et suses. Kui Linus alguses linna läks,
„Kangro Seitsmes päev" paistab et enesele uusi riideid osta,.. .aga
;tamise:alguseks. Andrease juurde tu- tõelusele lähemal kui kõik see, mis ta kui ta politseisse ülekuulamisele vii­lin
just Jakobi kaudu, on varem kirjutanud, ja moodustab di, jättis ta need riided ostmata ja
ME: Jakob oli seega esimene ja sellega võib-olla kõige realistlikuma
algus! Seda on raske mõista, sest teose eesti kirjanduses. Reaalsus ja-
„Kuus päeva" on ikkagi Andrease guneb mitmesse kihti ja meie sule-päevik
ja pihtimused... 1 meistrite realism ;käsitleb harilikult
BK: Kuigi teadsin, et Andreas oli pinna-reaalsust, mis osutub üsna
Tallinna asutaja, oli pilt mul temast õhukeseks ja ei suuda juhatada kau-hämar.
Ma ei teadnud, et ta oli ka gemale kolmedimensionaalsest
kirjanik, sõdur, jurist ja lõpuks pida- maailmast. Kuid pinna kohal ja pin-litõbine
(kas just karistuseks, et ta oli na all programmeeritakse sündmuste
ühe vaba rahva, eestlased valluta- ; areng ning maailma saatus. Kõne all
nud, või tasuks, et ta oli meie esiva- olevas romaanis tuleb üsna selgesti
kõndis edasi ja lõpuks lahkus linnast
frantsiskaani munga mantlis, et eda­si
elada jumala rõõmsa mängumehe­na,
! l Dio povorellona, et rõõmu tun­da
ilusast maailmast. Kuid Sankt
Larssi ta peatuma ei jää, kuigi ta sealt
läbi kõnnib. Kas ta suudab end edas­pidi
piiskopiks või mungaks kujutle­da?
Kes teab. Tema isegi veel mitte.
Poola) Jaha konverentsil, veebruaris
1945 ja ka Potsdami konverentsil,
juulis 1945.
Ka Helsingi konverentsil aastal
1975 olid Lääneriigid lahked vene­laste
vastu ja kinnitasid Venemaa
uusi piire.
Et aga Eesti määritles oma vabarii­gi
rahvusvahelise seadusega Tartus-ja
oma tahte ja jõuga, on tähtis punkt
meie nüüdses välisvõitluses. See
tõestab, et meie omariiklus ei olnud
kunstlik, ega olnud lihtsail ebareaal­sed
jooned kaardil, mida keegi krit-
. seldas Pariisis.
Et ajada Eesti vabariigi sündi Esi­mese
maailmasõja rahulepingu
süüks (nagu see seisab Lääne ajaloo­raamatutes)
on väga salakaval. Esi­mehe
maailmasõja rahulepingut pee­takse
süüdlaseks Teise maailmasõja
puhkemisel'
leiti haruldane
teos
Prantsuse ajakirjanduses ilmus
sensatsiooniline teade Eestis avasta­tud
üliharuldase raamatu kohta.
. Tegemist on Aristotelese ladina­keelse
teosega „De animalibus", mis
on trükitud Veneetsias 15. sajandi
lõpus.
haruldane.teos , mis kuulub vani-n^
ate trükiste hulka maailmas, leiti
prantsuse lehe kohaselt nn. Suhhat-ševi
kogust. Professor Suhhatšev te­gutses
käesoleva sajandi alguses Tar­tu
ülikooli juures.
EPL
Eeedel, 20. septembril algas uue
kooliaastaga T.E.S. Täienduskesk-kool.
Aktuse sisuka avakõne ja pal­vuse
pidas õpetaja U. Petersoo.
Koolikomitee esimees H. Lupp,
tervitades keskkooli uue õppeaas­ta
alguse puhul, ütles: „Tervitan
teid kõiki, eriti aga neid, kes täna
viibivad siin esmakordselt, et jät­kata
oma eestiaineliste teadmiste
täiendamist Toronto eesti koolisüs­teemi
kolmandas astmes, s.t. kesk­koolis.
Liitudes meie seniste õpi­lastega,
moodustate kokku eesti
keskkooli ühise õpilaspere, kelle
töö ja tegevus toimub paljude aas­tate
jooksul väljakujunenud tradit­sioonidele
tuginedes ja suunades,
mille peaeesmärgiks on eesti keelt
valdav ja oma rahvuslikes kohus­tes
teadlik eesti noorus.
Meie koolil on hea nimi ja meie.
kooli vaim on kõrgel tasemel! See on
meie õpilaste ja õpetajate pikemaa­jaline
ühine saavutus, mille üle me
tunneme headmeelt ja oleme uhked.
Meie teame,et uued õpilased selleks
ka omah poolt kaasa aitavad oma
töö, tegevuse, käitumise ja meelsu­sega.
Soovin teile selleks igakülgset
edu!"
H. Lupp teatas, et ka eeloleval
kooliaastal toimub meie õppeasutu­se
töö kooskõlas Toronto linna koo­livalitsusega
ning kõik keskkooli
õpilased kuni 17 aasta vanuseni pea­vad,
peale eestikeelse registreerimis­lehe,
täitma ka linna koolivalitsuse
vastava vormi, millel vajalik õpila­se
vanema allkiri. . Koolikomitee
püüab hoida õppemaksu endisel ta­semel,
s.o. $40.00 aastas perekon­nalt,
olenemata laste arvust.
Koolijuhataja E. Marten toonitas
oma sõnavõtus eesti keele õppimise
ja säilitamise vajadust. Kuigi tundub,
et kooliaeg on väga aeglane möödu­ma,
on see siiski aeg, millest jääb
järele ilusamaid mälestusi.
Keskkooli I klassi juhatajaks on
Juta Puhm. II klassi juhatajaks —
Endla Komi, kolmanda klassi juhata­jaks
on koolijuhataja'E. Marten ja
rahvatantsu õpetajaks on Piret Komi.
Kooli üritustena on Btte nähtud;
„Mardi-tants" — 1. novembril, „Koo-
U jõulupuu" — 20. detsembril, ,,Tali-päevad"
— 1. veebruaril, ,,Omaloo­mingu
õhtu" - 28. veebruaril,,,Kooli
lõpuaktus"— 15. mail ja „Väljasõit"
24. ja 25. mail.
Aktus lõppes hümniga.
E.K.K.T. juubelinäitus
30 aastat on pikk aeg ühe inimese
elus, Toronto linn on palju suure­nenud
nende aastatega, üks puu on
suureks ja tugevaks kasvanud ja sa­muti
on palju tegevust olnud Eesti
Kunstnike Koondis Torontos nende
aastate jooksul.
Meie hulgas on olnud ja esinenud
meie grupis, kuid kahjuks surnud V.
Päts, H. Mihkelsaar, A. Roosman, H .
Kalm, E. Voitk, A. Tamme, E. Pe-hap,
J. Miljan, J. Saarniit, E. Kõ ks, L.
Laanep, A. Hoffman, jne.
Olme korraldanud I Eesti Päevade
kunstinäituse Tartu College'is. Tun­tud
kunstikriitik Kay Kritzweiser ni­metas
näitust Toronto ajalehes ,,The
Globe and Mail" meisterlikuks ja tu­gevaks.
Aitasime korraldada II ja III Eesti
Päevade kunstinäitusi.
On tõesti kahju, et nii paljud on
meie seast lahkunud, kuid oleme ka
rõõmsad, et meil on juurdekasv ole­mas,
nende hulgas Salme Soovere,
Monika Uesson, Alar Aedma ja 19-a.
Hugo Silberberg, kelle vanaisa A l ­bert
Rammul käis tulevase näituse
töödele järgi Washingtonis, mis kah­juks
jäi vanaisa viimseks sõiduks
sinna.
Seekordne juubelinäitus on esma­kordselt
väga ilusas Metropolitan
Toronto Library-The Gallery's, 789
Yonge St. 22-28. okt. raamatukogu
aegadel, mis teisip., kolmap., neljap.
10:00 h. -9:00 õ.,reede ja laup. 10:00
h.-6;00 õ., pühap. 1:30-5:00 p.l., es-masp.
okt. 28 10:00 h. -9:00 õ.
Koondise liikmed on oma parima
teinud, et kaasmaalastele ja ka kõigile
teistele tutvustada meie koondist ja
koondise kunstnikke.
Ka esinevad seekordselt näitusel
kaks järelejäänud „Pallase" lõpeta­nud
kunstnikku, Benita Vomm ja
Arthur Mihkelsoo, kuna kolmas, A l ­fred
Hoffman, lahkus meie seast al­les
hiljuti. •
Näitusel esinevad kokku 17 kunst­nikku
67 tööga. Igal midagi huvita­vat.
Ainult koostöös ja üksmeelel
saavad eestlased jäädvustada oma
eestlust ja kultuuri.
On heameel, et E.K.K.T. on senini
läbi aastate (esimehed on olnud Abel
Lee, Erik Pehap ja viimased 16 a.
Benita Vomm) jõudnud niikaugele, et
saame pühitseda oma 30-ndat juube­liaastat
ühel meelel ning loodame
rohket külastajate arvu oma näituse­le.
,
, MAI JÄRVE