Meie Elu = Our life, September 26, 1985

              ^ei(i Elü" nr. 39 (1856) 1985
[oronto, Ontario M4K 2R6
0,465-4659
NU
•va õhtul
ma
0
Ipiline näide on ühest India
connast, kes Iisraeli immi-
Isestet „süda Jcutsus". Neil
raha, et oma restorani
td varsti pidid tõdema kur­ikat,
et iga kuuga jäi-kun-lähemaks.
See polnud toidu
plmistamise süü, sest ka
[toraniomänikud nentisia
i; inimesed ei käi enam nii
Iranides söömas ega joo-
DAJAID PÕLATAKSE
kpnd oli unistanud „oma
u ' juurde tagasiminekust,
id seda. Kui aga äri iga
a tuhandeid dollareid nee-
'nad oma elu ja vaateid
er hindama. Nüüd on neil
älju raha järel, et võida
ta, kuigi Iisraelist välja-õlatakse,
isegi vihatakse.
iebaine tunnistab, et ta
eatud määral vihkab, et
ja hing" jäävad alatiselt
id '„mul on kaks last ja
ik ja õnn on mulle siiski
küi ükski rahvuslik - või
ütlus."
valitsus tahaks igat pettu-
I ja neid maal hoida, kuid
e arv on nii kõrgele tõus-
Igi praegune majanduslik
jvoimalda samal ajal sõja-
|a hoolekandeühiskonda
Jõjaks valmis olemine on
juküsimus ja number üks
iKähjuks peavad kümned
lelle eest oma unistused ja
jesti vaekausile panema ja
(ilmast oma õnne otsima
Vilp
^1 W i II ! • • IKBI»<HB»l»anM>-.JiMH>a»<>^B»<>«tP
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918..
K>4CB»oan>o«o>o<ESH>an>o
imaade vabastamist saks-koos
Saksamaa sõjaliste
iN.Liidusõjaliste jõudude
lõukogude kord kunagi
üks tulla nende maale ja .
sete rahvaste sihikindlat
segamist teist rahvastega
ist venekeelt rääkivaks
rahvaks"."
ab kohtuminister Beatty
jluvad kohtunikud lugeda
ijäteks isikuid, kes sõja-ras
võitlesid ja kandsid
;i.maa ja rahva vabaduse
Nende ülesannete täit-vuslik
kohustus ning õh
eriolukorra tõttu,
istrilt tuleks nõuda lahe­lt
tema enese .ja eriti koh-
Deschehes'i arusaamise
kohtuministri volitusel
Ringsõite N. Liidu poolt
Ida-Euroopas süüdis-kogumiseks
isikute koh-leifidN.
Liidu sõjaliste
llaborantide ja hävitus-le
vastu. See süüdistus-ib
olla vaid fabritseeritud
id ehtsatena näivate do-läol.
I
C I
I.'.
• !?!
„Meie Ek" M . 39 (1856) 1985
(Algus esiküljel)
Sepale mainis, et Eesti Maja poolt
esitatud ruumide üürisummad olid
Peakomitee hinnangul liiga kõrged,-
mistõttu Peakomitee leidis end ole­ma
õigustatud madalamateks üüri­hindadeks.
Sel põhjusel Peakomitee
tasus Eesti Majale ruumide eestum-bes
1500 dollarit vähem kui Eesti
Maja nõudis.
Osvald Piil kinnitas, et küsitud
ruumide üür oli tollal kehtinud nor­mide
kohane.
, Järgnes veel arvukaid sõnavõtte
mitme koosolija poolt, kus juhiti tä­helepanu
1500-lise summa väiksuse­le
võrreldes veerand miljonilise üle­jäägiga
ning soovitati see summa
Eesti laajale kohe tasuda, et siis
saaks majandusaruanne kinnitatud.
Peakomitee ei nõustunud sellega.
Vastuseks Alfred Sepa ühele küsi­musele
Toomas Metsala kinnitas, et .
"kõik rahaline ülejääk läheb tingimus-tka
sihtasutus „Eesti Päevad Kana­das"
käsutusse, Esto'84 peakomiteel
ei ole tulevikus selle raha üle enam
mingit sõnaõigust.
Esto '84 välisrevident Gunnar Mitt
tähendas, et Peakomitee lahendama­ta
vahekord Eesti Majaga on luba- "
matult^kaua veninud ja kui selle aas­ta
lõpuks pole 'pee rahuldavalt lõpe­tatud,
siis ta peab ise seda põhjali­kumalt
uurima.
Egbert Runge soovitas Peakomi^
teele see 1500 dollarit välja maksta ja
sellele lisaks määr-ata Eesti Majale
10.000 dollarit tdetiist, mis ei leidnud'
vastukaja Peakomiteelt.
Lõpuks lepiti kokku, et Eesti Maja
ja Peakomitee probleem lahendatak­se
järgneva ühe kuu jooksul, mille
järele-llposolekl võttis vastu majan­dusaruande,
revisjonikomisjoni
aruande ja ^välisrevidendi aruande.
ESTO'88 INFORMATSIOON •
Senini arvestasime Austraaliasse
sõidu kulusid 2000 dollari ringi, kuid
see võib kujuned^ palju odavamaks.
Esto'88 täpsem kava peaks selguma
3-4 kuu jooksul.
•TEGEVUSKAVA EELOLEVAKS
AASTAKS '
Toomas'Metsalal andis lühikese
ülevaate Peakomitee tulevikuplaani­dest
ja juba läbiviidud otsustest. Siht­asutusele
peab jääma suurem põhi­kapital
järgmise Kanadas toimuva
Esto jaoks, lõpetamata majandusar-ved
tulevad kiirelt klaarida ja Esto'-
88'le tuleb pakkudel nõu ja abi ning
pidada tihedal sidet. Üleameerikalis-tele
suurüritustele tuleb vajaduse
korral anda laenu ja organisatoorset
abi. KuUuurürituste vajadusiks, näi­teks
raamatute Uükikulude katteks,
võime anda protsendita laenu jne.
'l985.a. tegevuskuludeks on eelar­ves
määratud Sl.700 ning toetusteks
$13.000, kokku 14.700 dollarit. Tulu­dena
on arvestatua 11.000 dollarit
panga protsentidest ja 50 dollarit liik­memaksudest,
seega eelarve puudu­jääk
3.650 dollarit.
MIDA TEHA RAHAGA?
Järgnesid mitmed sõnavõtud Esto
'84 rahalise ülejäägi kasutamise üle.
Endel Aruja soovitas Järvi heliplaadi
jaoks määratud 7.000 dollarit suuren­dada
1.300 dollari võrra, mis võimal­daks
terve heliplaadi orkestrikulusid
katta. Endel Aruja soovitas veel ing-liskeelset
kommunismivastast pro­pagandat
toetada 5.000 dollariga,
Eesti Vabadusfondi toetada 1.000
dollariga ja kirjandusfondi tarbeks
reserveerida 30.000 dollarit, mis
jääks alaliseks Esto kirjandusfon­diks.
.
Egbert Runge kordas oma soovi­tust
Eesti Maja toetada 10.000 dolla­riga.
Mitmed sõnavõtjad soovitasid toe­tustega
kokku hoida, misjärel Too­mas
Metsala poolt esitatud tegevus­kava
ja eelarve võeti vastu.
VALIMISED
Sihtasutus „Eesti Päevad Kana­das"
esimehe kohale esitati kolm
kandidaati: Toomas Metsala, Peter
Vilde ja Leo Puurits. Kinnisel vali­misel
sai Metsala 27 häält, Vilde 23
häält ja Puurits 8 häält. Seega jäi
sihtasutuse esimeheks Toomas Met­sala.
•
Juhatuse osas soovis koosolek jää^
da 9-liikmelise koosseisu juurde, s.t.
esimees ja 8 liiget. Edasi selgus, et
sihtasutuse,põhikirja kohaselt pea­vad
juhatusse kuuluma viie suurema
organisatsiooni esindajad. Organi­satsioonid
olid oma esindajaiks mää­ranud:
rahvatantsijad — Härnald
Toomsalu, võimlejad — Feliks Koop,/
laulukoorid — Herbert Kasenurm,
skaudid ja gaidid — Leo Puurits ja
EKN — Kalju Jõgi. Seega tuli hääle­tusele
ainult kolm juhatuse liiget
ning kandidaatidena seati üles:
Kaius Meipoom, Livia Holmberg,
Maire Lainevool, Peter Vilde, Anne
Liis Keelmann (Tüll) ja Vaige Niiten­berg.
Valimistel sai Vilde 41, Holmberg
35. Keelmann 34, Meipoom, 22 Nii­tenberg
: 13 ja Lainevool 11 häält.
Seega pääsesid valitud liikmetena
juhatusse Peter Vilde, Livia Holm­berg
ja Anne Liis Keelmann, ülejää­nud
kolm jäid juhatuse kandidaati­deks.
Revisjonikomisjon valiti tagasi
^endises koosseisus: Heikki Paara, hr.
Vahtra ja Jaan Terts. Välisreviden-diks
valiti tagasi Gunnar Mitt."
-KOOSOLEKUL TÕSTATUID)-' -
KÜSIMUSED
Esto '84 suuremad ülejäägid olid
valguspeolt ja laulupeolt. Küsiti^ mi­da
need organisatsioonid kavatsevad
nende ülejääkidega teh^: Laulupidu
korraldanud Eesti Lauljate Liit Põh-ja-
Ameerikas esimees Herbert Kase­nurm
vastas sellele, et Lauljate Liidul
peab olema suurem põhikapital lau­lupidude
korraldamiseks ja nootide
trükkimiseks, täpsemad kavad sel­guvad
aga järgnevatel juhatuse koos­olekutel.
Valguspeo ülejäägi kohta
vastas Härnald Toomsalu, et võimle­jad
ja rahvatantsijad on otsustanud
ülejääk jagada osavõtnud organisat­sioonide
vahel.
Feliks Koop soovitas asuda uue
ülemaailmse keskorganisatsiooni
loomisele, kes tulevikus koordinee­riks
kõikide Estode korraldamist.
Laas Leivat jä Heikki Paara ei
pooldanud seda ideed, kuna meil on
selleks juba Ülemaailmne Eestlaste
Kesknõukogu. Hääletusel olid peagu
kõik uue organisatsiooni loomise
vastu.
Läbirääkimiste all sõna ei võetud.
-m
Esto '84 Peakomite® p vastvalitud sihtasutus ^Eesti Päevad Kanadas"
fuhatusiiikmeid, Istuvad, vasakult — Felix Koop, Livia Holmberg,
Toomas Metsala (esimees), Anne Liis Keelmann, Herbert Kasenurm.
Seisavad — Nikolai Valge, Kalju jõgi, Peter Vilde, Endel Amjä,
Härnald Toomsdu ja Kaius Meipoom. Foto — S. Preem
a f i a t e s j ^ r . 1,1980 — nr. 2>1985
$2.i0. Po^thml saat®@ l l s a n c i u b s a a t o k u ly
MÜMgil,,MEIE ELU" talituses
958 Brpadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6
Eesti Ohvltseridekogu Kanadas korraldas väljasõidu Camp Bordenisseo Foto — 0. Haamer
OhvitseridekogM
väljasõit
1,18. septembril kl.
9.00 asusid Eesti Maja ees ootavas­se
bussi poolsada Ohvitseride Ko­gu
liiget ja nende abikaasat, et kü­lastada
Kanada sõjaväe õppelaag­rit,
miile ametlik nimetus: Cana-dian
Forces Base Borden, lühendis
— CFB Borden).
R. Viksten, EOK abiesimehena ter-tulemast
ja andis seletusi väljapane­kute
kohta.
Jalutades siirduti raskerelvade
muuseumi ja sealt parki, kus kogune­ti
grupipildiks ühe rasketanki juurde.
Pargis on maetud, ta omal soovil,
kindral major F.F. Worthington, kel­le
nime park kannab ja kes oli camp
Bordeni raskerelvade kooli looja ja
vitas kõiki kaassõitjaid, soovides üldtuntud nimega
head reisi ja lõbusat tuju. Reisijuht '-WORTHY .
Tõnis Nõmmik, kes oma sõjaväelise
väljaõppe saanud Camp Bordenis,
andis ülevaatliku ja huvipakkuva
pildi Camp Bordenist, sealsest tege­vusest
ja ohvitserkonnas valitseva­test
kommetest. Nii mõnegi sõidu-
'kaaslase näole tekkis murevine kuul­des,
et ohvitseride kasiinos on riie­tuse
suhtes kindlad reeglid — erarii­des
isikud peavad kandma kaelasi­det!
Kavakohaseh oli peale Sõja-muuseumi
külastamist ka ette näh-
Keskpäevaks koguneti jälle bussi
juurde, et sõita ohvitseride kasiino
juurde, kus oli ette nähtud eine. Ka­siinos
tervitas külalisi brigaadikind-ral
0. Hanson'i nimel adjutant kap­ten
Wayne Hirlehey, andes edasi
kindrali tervitused ja head soovid.
Pa T tundi kadusid kiiresti ning
jälle asuti bussi, et jõuda reisi teise
sihtkohta, Ohvitseride Kogu liikme
August Pärna kodusse Orillias. Rei-
-V4 tud eine ohvitseride kasiinos, aga näe sijuhiks Endel Reinas.
- ei pääse sisse, sest sooja ilma tõttu Tunniajalise sõidu järele peatuski
Kanadas juhatus. Istuvad, vasakult: R. Vikstem
— esimehek.t., E. Silm — laekur. Seisavad: J. Luik — abisekretär,E.
Reinas —sekretär,?. Nõmmik —abiesimees. Foto — 0 . Haamer
mõnigi jättis kaelasideme koju. Rei­sijuhi
ettenägelikkus ja kogemusroh-kus
tuli olukorra päästjaks — ta oli
kaasa võtnud pooltosinat kaelasidet!
Muidugi kutsus see teade esile kõva
buss A. Pärna suvila ees ning lahke
peremees ja võõrustaja koos abikaa­saga
olid külalisi vastu võtmas ja
teretamas. -
Aeg kadus lennates. Tuli ütelda
aplausi ja pühkis murevine nende suur tänu võõrustajatele ja asuda
näolt, kel kaelaside puudus. jälle bussi, et jõuda tagasi Torontos­se,
võttes kaasa hea tuju ja meeldivad
Kell 10.40 peatus buss Bordenis mälestused hästiõnnestunud reisid.
Sõjamuuseumi ees. Muuseumi juha­taja
F.R. Mears.C.D.,ütles kõigile tere OH
Ka Soome andis peatusloa
kolmeks kuuks
STOCKHOLM (EPL) - Rootsi
massimeediumidel ei ole senini ol-nuA
otsekontakti nende kolme põ­genikuga
— kaks meest j« üks nai­ne
— kes kummipaadiga sattusid
avariisse Loviisa lähedal asuval
saarel ja võeti Soome rannavalve
hoole alla, kes nad pärast ameti­võimude
vastavat otsust lasksid
edasi sõita Dma reisi eesmärgi —
Rootsi — suunas.
Stockholmis läksid nad,, põranda
alla", nähtavasti usklike kaudu,-kel­lega
nad olevat kontakti sabumisel
võtnud. Teatavasti Võtsid nad ka
Soomes kontakti tuttava vabariikli­ku
pastoriga, kes hoolitses, et nende
saabumine ajakirjandusse ulatus ja
sellega takistas nende võimalikku
tagasisaatmist ametivõimude poolt.
Igal juhul kinnitab nüüd politsei, et
nad pn poliitilise asüüli taotluse esi­tanud
Sollentuna politseile.
Asja teeb vormiliselt keerukamaks
asjaolu, et Soome andis nendele aju­tise
kolmekuise viisa, mis oli era-kt)
rdne ja haruldane, sest senini on
..üle piiri eksinud" vastavalt kokku­leppele
N. Liiduga tagasi saadetud.
Käesoleval juhul tuli juhtum aga
kohe ajakirjandusse ja kuna välis­maine
ajakirjandus Soomet on
süüdistanud rahvusvahelise põgeni-kekonventsiooni
rikkumistes, siis tu­li
näidata, et süüdistajatel ei ole õi­gus.
_ '
Rootsi vaatevinklist on aga põge­nike
„esimene maa" saabumisel Soo­me.
Raske oleks aga uskuda, et seda
reeglit aga uskuda, et seda reeglit
Rootsi kohaldab. Liigub kuuldusi, et
otsuse ootel' on põgenikud läinud
ajutiselt ühele naabermaale.
FBI andmeil on nõukogude blo-i}
a 4000-line personal USA-s,
kelledest vähemalt 1300 onnn. täis-ajalised
luureagendid. (Kanadas
on vastavad arvud 250 ja 80.) 1950-
ndail aastail oli nende arv ainult
mõnisada ja FBI suutis samapalju
vastuluureagente nende vastu ra­kendada.
Nüüd on aga olukord nii­palju
muutunud) et kommunistidel
on Ameerikas poole rohkem luure-agente
kui FBI-1 vastuluureagente.
Sellepärast on FBI viimase viie
aasta jooksul valitsuselt rohkem ra­ha
ja toetust saanud täiendamaks
oma vastuluure võrku, ja ütleb, et
tuleb oma ülesandega toime. Kuid
viimane sari ilmsikstulriud spiöoni-afääre
on pannud Washingtoni riigi-julgeoleku
kpmiteid kahtlema selles
positiivses väites ja nad peavad pide­valt
kinniseid istungeid leidmaks
meetmeid (ehk vastuabinõusid) kas­vava
hädaohu vastu, f
Vastuluure ülesandeks on kind­laks
määrata vaenulikke luureagen-te,
neid siis jälgida ning nõnda neut­raliseerida,
ja mõnikord ka arreteeri­da.
Valekaebused, „valed" ärahüp-pajad,
topeltagendid, igasugused tei­sed
trikid ja valdav mitteusalduslik
õhkkond teevad FBI töö keerukaks ja
kalliks.
nMeie peamine töö seisab nende
jälgmises, tehes nende tÖö veelgi kee­rukamaks
ja kallimaks kui meie
oma," ütles üks hiljuti erruläind FBI
ülem.
FBI töötab tavaliselt paariviisi,
kuigi mõned aktsioonid hõlmavad
kuni 50 vastuluureagenti korraga.
Kuid suurim osa tööst koosneb ainult
juba tuntud KGB luureagentide jälg-misest
Washingtonis, New Yorgis
ning San Franciscos ja kaebuste ning
teadete kontrollimisest.
N. Liidu saatkonna ametnikel on lu­batud
vabalt liikuda 40 km (25 miili)
raadiuses, muil juhtudel peavad nad
oma reisidest välisministeeriumile
teatama. Teistel idabloki diplomaati­del
ja ÜRO ametnikel on lubatud aga
reisida takistamata kogu USA ulatu­ses;
sellest johtubki FBI töö ülekoor­matus,
sest GIA-1. kel on küll tõhus
. vatuluure võrk, on peale „Waterga-te'i"
afääri rangelt keelatud USA-s
tegutseda.
Vilp
Kesknõukogu
põhikiri takigtab
Rootsi eesti
rganisatsioonide
liitumist
Balti Tribunalist osa võtnud Üle­maailmse
Eesti Kesknõukogu esi­mees
Lembit Savi külastas Stock-holmlkus
võttis kontakti eesti orga­nisatsioonidega.
Nõupidamisel Eesti Komitees an­dis
Henrich Mark ülevaate Rootsi kes-sete
organisatsioonide vahekorda­dest
Ülemaailmse Eesti Kesknõuko­guga.
Aegade jooksul on siinosad vahel­dunud:
aastakümneid tagasi olid
Eesti Komitee, Eesti Rahvusnõuko­gu
ja Eesti Rahvusfond need, kes eriti
ei soovinud Kesknõukoguga ühine­da.
Nüüd nad soovivad seda, aga
nüüd on Kesknõukogu see, kes ei näi
olema sellest huvitatud. Kuna lätlas­tel
ja leedulastel on juba mõnda aega
olemas sellised ülemaailmsed kesk­organisatsioonid,
siis tuleks ka eest­lastel
pingutusi teha, et sama olu­korrani
jõuda. Rootsi eestlaskond on
Kesknõukogus väga nõrgalt ja puu­dulikult
esindatud. Kesknõukogu
poliitiline ja ka majanduslik tegevus
kasvaks oluliselt kui sellega liituks
ka Eesti Komitee-Organisatsioonide
Liit, mis tagaks koostöö ka sellesse
liitu kuuluvate kesksete ja kohalike
organisatsioonidega/Kesknõukogus­se
kuuluvast kümmekonnast organi­satsioonidest
eri maades on vaid 3-4
moodustatud nn. ,,üldvalimistega",
kõik teised on liikmeskonna alusel
loodud organisatsioonid, nagu seda
on Eesti Komitee-Organisatsioonide
Liit.
Lembit Savi rõhutas, et raskused
. on Kesknõukogu praeguses põhikir­jas,
mis eeldab ainult ühe keskse
organisatsiooni kuulumist Kesknõu­kogusse
igalt maalt. Eesti Komitee-
Org. Liitu kuuluvad organisatsioonid
peaksid osa võtma REE üldvalimis-test
ja nii probleemi lahendama.
Talle vastati, et areng Rootsis on
läinud ammugi teist teed ning aegu­nud
ja ebareaalne Kesknõukogu põ­hikiri
ei tohiks takistada ühise maail-makeskuse
moodustamist, mida üha
Väljavaated Genfis
kahtlased
Genfis algasid uued läbirääkimi­sed
USA ja N. Liidu ekspertide
vahel strateegiliste relvade arvu
vähendamiseks. Väljavaated kok­kuleppe
saamiseks sellel alal on
kahtlased N. Liidu peaksperdi
Georgi Arbalovi arvates. Usa pre-sidt
Ronald Reagani seisukoht, et
tema strateegilise kaitse initsiatiivi
programm ei ole diskuteeritav
Genfi koirverentsil, on suurimaks
komistuskiviks kokkuleppe saavu-tamiseL
Seal oli vähe lootust kokkuleppe
saavutamiseks, kui Gorbatšov ja
Reagan leppisid kokku kohtami­seks
novembris, kuid viimased
päevad on näidanud, et need lootu­sed
on hakanud haihtuma. Reagani
„Star War" programmi loetakse
meie maal uue võidujooksu algu­seks
relvastuse suurendamise alal.
President Reagani sooviks on
selgitada kokkusaamisel Gorbats-hoviga
inimõiguste kasutamist,
Nõukogu invasiooni Afganistanis,
omavahelist kaubandust ja strate-giliste
relvade vähendamise küsi­must.
Kõikideks kindlustusteks
LATER&CO.LTD
^Jnsurance'
1482 Bathurst St.,
Toronto MSP 3H1
Tel: 653-7815 ja 653.78j|6
rohkem soovitakse ka lätlaste ja lee­dulaste
poolt. Rootsi eestlaskonna
kontaktid USA-ga on praegu nii tihe­dad,
et Eesti Komiteel-Org. Liidul ei
teeks mingeid raskusi osa võtta
Kesknõukogu koosolekuist oma
Rootsist saabuvate esindajatega või
ka oma New Yorgis asuvate volini­kega.
Rootsi vähemuste poliitika
tunnustab ainult kindla liikmeskon­naga
organisatsioone ja nende liite.
Seda olukorda tuleks arvestada ka
Kesknõukogul. (,.Teataja")
J: •