Meie Elu = Our life, September 26, 1985

              SEPTEMBKIL ~ THURSDAY, SEPTEMBER 26 „Meie Elu" nr. 39 (1856) 1985
doktoriks
Eric Hans Pärtelpoeg, sündinud
1955.a. Montrealis, saavutas dokto­rikraadi
(Ph.b.) University of Ari­zonas,
Tucson, metallurgiainsene-ri
teaduskoWnas. jDoktoritöö väite­kirja
teemaks oli „£nergy Optimi-zation
in Flash Smelting". Varem
lõpetanud McGill'i ülikooli 1977.a.
metallurgiainseneri teaduskonna
cum laude ja Birks kuldmedaliga.
Töötas Sudburys, Önt:, Ineo juures
kuni 1979.a. Alustades jällegi õpin­gutega,
saavutas 1981.a. magistri"
kraadi McGiiri ülikoolis. Doktori­kraadi
omamisel asus tööle osa­konnajuhatajana
Phelps Dodge
Gorp. Hidalgo Smelter Co., Nev»^
Mexicos. Akadeemiliselt kuulub
a'sse.
Sini-must-valge lipu
alla Argentiinasse
Buenos Aireses tähistas oma 75-
dat sünnipäeva tööstur Johannes
Bruus, kes 194.6.a. saabus Argentii­nasse
vana kalalaevaga koos 11 reisi­kaaslasega
Rootsist. Juubilar on pärit
Pärnust, kus alustas rauatöö õppi­mist.
Siirdudes Tallinna tegi meistri-eksami,
töötas O/Ü.Mootoris" ja
saksa okupatsiooni ajaloomas auto-paranduse
töökoja. Koos abikaasaga
sõitis kalapaadis Soome-ja sealt siir­dus
Rootsi, kus koos kümnekonna
kaasmaalasega otsustas rännata eda­si
Lõuna-Ameerikasse.
Osteti vana 18-tonnine kalalaev
,, Snygg'' ja 8. juunil 1946 sõideti välja .
Tjörni saarelt sihtkohaga Buenos A i -
res. Laevas oli kolip naist ja kaks last*
meestest ainult kahel meresõiduks
vajalikke teadmisi.
Buenos Airese sadamasse jõuti 9.
septembrilseega oli veedetud me­rel
93 päeva. Too .reesti viikingite"
vägitegu äratas tollal rohkesti tähe­lepanu
mitte üksi kohapealsete eest­laste
ja teiste muulaste, vaid ka ar-gentiinlaste
hulgas. Snygg sõitis
kogu teekonna kestel sini-must-val­ge
lipu all!
Buenos Aireses pii Johannes Bruus
sunnitud algul tõotama palgalisena
ühes metallitööstuses, paari aasta
pärast aga oli tal juba rajatud oma
ettevõte — metallesemete, peamiselt
kodumajapidamises tarvitusel oleva-
•te riistade tehas „ I . Bruus & Cia.",
mida juhib tänaseni.
Noorte mu
spordilaagrist
Eesti noorte spordilaager toimus
Jäekäärul 3-10. augustini. See oli
laagri esimene aasta. Juhatus kavat­seb,
et see tuleks iga-aastaseks üritu­seks.
Osavõtjate arv oli 36 noort.
Laagri jooksul oli noorte poolt kuul­da
positiivseid märkusid program­mi
kohta, kuid juhatus tahtis saada
täpsemaid andmeid. Viimasel laagri­päeval
täitis-iga noor muljete avalda­mise
lehe, mis koosnes küsimustest,
kuid üldised kommentaarid olid ka
teretulnud. Üksmeelselt leiti, et toit
oli maitsev ja et seda oli küllaldaselt.
Kõik noored jäid rahule üldise kava­ga
ja 13-17.''aastased jäid rahule ka
nende eriprogrammiga', võrkpalli- ja
tennisemänguga.
Noored.olid üldiselt rahul spordi­instruktoritega.
Mõned märkused
olid järgnevad; Kõik instruktorid
olid päris head inimesed", „Kasva-tajad
piid toredad ja kenad", „Mõ-ned
instruktorid karjusid liiga palju".
Küsiniusele „Mis sinule ei meeldi­nud?",
poisid mainisid 20-minutilist
hommikuvõimlemist ehk aeroobi­kat.
Toimkond ja kehatõuged ohdka
mõnele poisile ebameeldivad. Ühele
11-aastasele tüdrukule ei meeldinud
„jalgpall, tennis ja poisid". Ligi kol­mandik
noortest oleksid tahtnud roh­kem
magada.
Küsimustele „Kas tunneksid huvi
tulla tuleval aastal tagasi?" ja „Kas
soovitaksid spordilaagrit sõprade­le?"
oli ühehäälne vastus — v,jah".
Küsimusele ,,Mida saaksime juur­de
lisada programmile?", suurem osa
väiksed (7-10 - aastased) ja keskmised
(11-12^ aastased) poisid vastasid „pe-sapalli".
Keskmised poisid eelista­vad
ka maadlemist ja ameerika jalg­palli.
Mõned suured poisid soovivad
korvpalli ja mõned tüdrukud tahavad
sulgpalli. Oli ka omapäraseid soove,
näiteks sukeldumine ja kalapüüdmi-ne.
Mõned üldised kommentaarid;
— nMul kangesti meeldis ja mul on
hea meel, et ma õppisin nii palju."
— „Mul kangesti meeldis ja mul on
hea meel, et ma õppisin nii palju."
— ,,See oli väga hästi korraldatud
— juhatus ka oli väga hea — ei saa
oodata järgmise aastani."-
— Terve värk oli väsitav." (llr
aastane poiss)
— ,,Ma arvan see oli väga hea
tehtud. Seal oli palju hea sporti nagu
võrkpall, tennis, jalgpall ja asjad na­gu
niimoodi. Ma: meeldin sportlaa-ger."
(7-aastane poiss)
— „Aruldane! Ma tulen tagasi —
instruktorid olid väga head — nüüd
ma oskan võrkpalli mängida'.'
— ,,01i tore, õppisin palju ja toit oli
Toronto Eesti Maleklubi
1950-85
Eesti Majao algab malehooaeg ja jälle 1965.aastal. Sama aegSeU olid
"Toronto Eesti Maleklubi (TEM) edukad ka B ja C klassi maletajadkes
juubeli maleturniiriga, mis toimub võitsid üheksal korral esikoha. TEM
tegev jst juhatas veerandsada aastat
E. Kalmar ja ta oli ka hinnatud kaas­tööline
Toronto linna ja Ontario ma-
' ^ . ^ > : - . . ; - r " ' : . ' Ä ^ ; : - - '
1
lapäeval 29. septembril.
TEM asutati Torontosse sisserän­nanud
maletajate poolt 1950. aasta
sügisel ja pikaajalise tegevuse ajal on
läbi elatud nii tõugusid kui ka mõõ­nasid.
Asutajad-liikmed olid; H. An-to,
E. Kalmar, M. Kask, K. Kivisild,
L. Kosenkranius,'A. Kuuter, N. Küt­tis,
K; Pehtla, Y. Raag, E. Rose, V.
Tark, H. Uttopärt ja V. Vesinki.
Uus maleklubi koondas eesti mä­letajaid
ja tiivustas nende tegevust.
Juba 1971.aastal tuli H. Anto Toronto
Ülikooli malemeistriks ja klubi tege­vus
laienes. Klubi alustas tegevust 13
liikmega, kuid juba 1953. aasta liik­mete
nimekirjas leidub 30 toetajat-liiget
ja tegevus toimub mitmes eri­klassis
[A,B,G). Järgmised kümne-kond
aastat olid eesti maletajad To­ronto
linna klubidevahelistel male­võistlustel
kardetavad vastased.
Tipp- (või A-klassi maletajad Rose,
Tark, Küttis, Vesingi, Uttopärt, Kald-veer)
saavutasid 1956. aastal esma­kordselt
esikohd Toronto linna male-võistlusel.
Esikoht saavutati ka 1961.
levõistluste organiseerimisel. T EM
liikmete arvu on ajajooksul kuulu­nud
üle saja malehuvilise. Siiani on
läbielatud juba kaks generatsioonide
vahetust. Nii nagu on muutunud klu­bi
kooseis, on ka muutunud klubi
juhatus ja võib ennustada edukat tu­levikku.
TEM kutsub kõiki malehuvilisi
osavõtma juubeliaasta pidustusest
29. septembril (pühapäeval) algusega
kell 1.30 peale lõunat. Kava on kaks
turniiri neljas voorus (2x30 min.),nii
A- kui B-klassi võitjad saavad au­hinnad.
Nendele, kes turniirist ei soovi
osa võtta on ettenähtud võimalus
sõprusmängusid mängida. Turniirid
on avatud nii eestlastele kui ka nende
mitte-eestlastest perekonna liikmete­le.
Osavõtjatel palutakse kaasa tuua
oma malendid ja malekellad. Turniiri
kohtuiliik ja organiseerija on L. Jose-liri.
aeg.
Toronto Peetri kirikus tähistati
kodumaalt lahkumise aastapäeva
EKN esimees Laas Leivat, Risto Leivat, Anne Hansson, Maaja
Leivat, Viive Raamat, Helgi Parsons, Ellen Leivat Toronto
is. Tagaplaanil purjekas „The Challenge".
Foto — Priit Aruvald
esti
õbusõidu'
septembriks
kutsuti Eestlaste Kesknõukogu Ka­nadas
esindajad lühireisile OntS"
rio järvel 95-jalase koImemastBlise
purjelaeva „The Challenge'iga".
Kutse tuli eestlanna Helgi Par8ons'i
kaudu, kes töötab laeva omanikule.
Pr. Parsons'iga oli esimene kontakt
tegelikult suve algul, kui tuli tema
poolt ettepanek heisata suveks lae­va
masti Eesti lipu. EKN annetas
ja see lehvis laeval terve suve^
Rootsi piloodid
mõrvaohus
STOCKHOLM - ^ Rootsi õhu­jõudude
piloodid ei- taha enam
esineda avalikult ühelgi pildil.
Toronto Peetri kirikus toimunud
jumalateenistusega möödunud püha­päeval
tähistati kodumaalt lahkumi­se
31. aastapäeva. Jumalateenistusel
olid tegevad praost Andres Taul ja
õpetaja Edgar Heinsoo ning muusi­kalist
osa täitis Cantate Domino koor
dr. Roman Toi juhatusel. Sama tee­nistuse
raames märgiti ka pühapäe­vakooli
õppetöö algust.
Teenistuse alguseks sisenesid kiri­kusse
pühapäevakooli õpilased —
arvult umbes paarkümmend — ja
nende õpetajad. Teenistuse avatakti­na
kõlas koorilt lühifantaasia „Hoia,
Jumal, Eestit", mille lõppedes praost
samuti mitte telefoniraamatutes ja ^ ^^^^ p^^^^^^ laste poole palvu-mujal,
kus neid võidakse identifi - ^^^^^ ^^^^^^ ^ ^ ^ y ^ ^ ^ ^
seerida idanikide agentide poolt, geeliumile 10:13-14-15 ja mille tuu-
Põhjuseks on liiga sagedased kulas- on: „Laske lapsukesed minu
tused pilootide kodudes ..müüjate" juure tulla, ärge keelake neid, sest
„Chailenge" on ehtitatud 1980.a.
ja ümberehitatud 1984.a. kuishveitsi
ärimees Rudolf Vogelsanger selle äm
ostis. Suviti on laev paigutatud
Toronto Harbourfrontü ligidale, kus
ta neU korda päevas viib kuni 65
inimest korraga kahetunniliseleiei-poolt,
kes enamuses on poolakad.
Julgeolekuteenistuste poolt koos­tatud
ja sõjaliste jõudude ülemjuha­tajale
edasisaadetud raportis öeldak­se,
et taolisi, täies ulatuses motivee-niisuguste
pärah on Jumala riik!"
Õpetaja avaldas lootust, et pühapäe­vakoolis
õppides lähenevad meie
lapsed Jumalale ja nõndaviisi kasva­vad
neist paremad kodanikud;
rimata ..külastusi" on esinenud Avakoraalile järgnes liturgiline
sile ümber Toronto saarte. Õhtuti on
h e a . . . saime kõik vormi ja kindlasti laeva võimalik üürida eragruppide
tulen tagasi." (14-aastane tüdruk). poolt. Käesoleval aastal viiakse laev
Need andmed olid koostatud läag- talveks lõunasse, aga suveks tuuakse
ri programmijuhi Tiit Romefi poolt,
kes neid esitas juhatuse esimesel
sügis koosolekul. Koosolekul selgus,
et laager oli hästi õnnestunud, ja et
mõttet seda jälle teha. Juhatus juba
jätkas tlevaastase planeerimist.
jälle tagasi Torontosse.
enam kui saja piloodi kodus..
Piloodid teavad väga hästi, miks
neid niivõrd hoolikalt kaardistatak­se.
Kui peaks tekkima kriitiline olu­kord
» kus sõda onn. ö. otse ukse ees,
on Ipomulikult.idariikide üks peami­si
huve rootsi riigikaitse trumpässa
— õhujõudude — likvideerimine.
teenistus, mille pidas õpetaja E.
Heinsoo. Jutlustas praost A. Taul.
Jutluse aluseks oli pühakirja sõnad
teisest ajaraamatust 16:8-9. Iisraeli
suguharud, kui nad alustasid võitlust
omavahel ja kaotasid usu Jumalasse,
vallutati võõrast võimude poolt. A i ­nult
need, kes ammutavad oma tuge­vuse
Jumalast, ei kao. Meid, kes me
31 aastat tagasi põgenesime Eestist,
saatis ja kaitses Jumal. Kummarda­des
Jumalat seisame kaljul, millel
võime kindlalt seista ja võitjana välja
tulla ka kõige suurematest raskustest.
Palve kodumaa eest algas salmiga
„Sul üle Jumal valvaku." Eestpalves
praost Taul meenutas sõjasangareid,
kes meie maa ja rahva eest võideldes
langesid ja ka rahvuskaaslasi, kes
pikkade aastate jooksul paguluses
meie keskelt lahkunud. Eestpalvet
kinnitas kogudus lauluga ..Õnnista,
Looja vaim."
Teenistust kaunistas Cantate Do­mino
veel teise lauluga — ..Troosti-lul."
Lõpuliturgia juhatas sisse õpe­taja
E. Heinsoo ning meie Isa palvet
luges ja peagu kirikutäit rahvast õn­nistas
praost A. Taul.
J-- NÄDALA RISTSÕNAD
Parsons teatas, et kuna laeva
mastis lehvisid ainult kolm lippu, siis
Eesti lipp oli äratanud tähelepanu ja
mitmedtahtsidteada lipu tähendust.
Noorte mõtted ja ideed ori neile abiks Kuna publiku huvi oli suur. siis laeva
ja on teretulnudl
MALLE JÜRIMA
,.MEIE ELU"
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
..MEIE ELU^
Johannes Bruus koos tiitrepojage
oma tööstuses Buenos Aireses.
Siin üksik vanemat sorti naisteraHvas
soovib leida omasugust üksikut
SÕBRANNAT
Slt.„Kahekesi kindlam".
LENDUR KOL-LTN
V.GUTMANJg
Lõuna-Kalifornia Ohvitseride Ko­gu
korraldusel pühitseti kogu esime­he
Boris Saame kodus, Burbankis,
lendur kol.-ltn Valfried Gutmani 85.
sünnipäeva lähemate sõpraderingis.
juubilar sündis Tallinnas 13. au­gustil
1900 pangaametniku pojana.
Pärast Nikolai keskkooli lõpetamist
Tallinnas ta astus vabatahtlikult
koolipoiste pataljoni ja võitles Va­badussõja
algusest kuni selle võidu­ka
lõpuni.
Pärast sõja lõppu ta valis sõjamehe
elukutse. Ta võeti vastu lennuväk-ke.
1921. a. ta sai sõjaväe lenduri
kutse. Pärast erikursusi Prantsus­maal,
Inglismaal, ta määrati Kõrge­masse
Sõjakooli. Selle lõpetamisel
1933.a. ta määrati I Lennuväe Divi-sioni
ülemaks. Rakvere, 1936. a. näe­me
teda Lennukooli ülemana ja 1938
Õhukaitse Staabi ülemana.,
ALEKSANDER ERS 75
28. augustil täitus N.Y. Lexington
Ave. koguduse esimehel Aleksander
Ersil 75 eluaastat. Sündinud Tallin­nas
töösturi pojana .sai ta alghari^
duse Tallinna Kaarli kiriku koolis.
Lõpetas siis Tallinna Poeglaste Real-gümnaasiumi
1929.a.
Ülikooli lõpetamine toinius 1939.
a.,millelejärgnesrida kursusi ja õpe- ganisatoorseks ja rahvusHkuks tööks,
tamise praktikat ülikooli Didaktilis- Juubilar abiellus pärast immigree-
Metoodilises Seminaris, mis andis rumist Irene Pärnastega. Selles abi-gümnaasiumi-
õpetaja kutse. elust on sündinud poeg Andrus, kes
Järgnes ajaloo-õpetaja töö Tartu on lõpetanud kolledži ja spetsiallsee-
Kolledžis ja Tartu Kommertsgüm- rünud lennuliinide alal, töötades Re-naasiumis
Vene ja Saksa okupatsiT public Airline'i ja Quebec Air juures,
oonide kestel kuni 1944. kevadeni. Kasutütar Ülle on abielus ameerikla-
"ärgnes teekond lõunasse, jäädes sega New Jerseys.
Toronto filatelistid
alustavad uut hooaega
meeskonnale oli selgeks tehtud, mis
lipp see on ja isegi värvide tähendust,
et saaks küsijatele seletada. Laeva
kapten iitles, et ta oli kohanud mit­meid
noori eesti neidusid lipu kaudu.
Eestlastele korraldatud laevasõit
sattus kaunile septembrikuu laupäe­vale
ja kujunes ülimalt nauditavaks
elamuseks.
Pr. Parsons loodab, et eestlased
kasutavad võimalust laeva rentimi­seks
oma seUskondlikeks väljasõitu- Eesti Filatelistide Selts Torontos
deks Ontario järvel Eesti lipu all alustab oma 29. tegevusaastat järg-,
tuleval hooajal. Huvitatud võivad pr. mise kuu alguses. Uus hooaeg algab
Parsons'iga kontakti võtta:',,Total vahetusõhtuga neljapäeval, 3. ok-
Sailboat Services", 33 Harbour Sq. toobril Eesti Majas algusega kell 7.30
Ste. 2614, Toronto, M5J 2G2 õhtul. Nagu eelmistel aastatel on ko­haks
endiselt klassiruum nr. 9. Samu­ti
peetakse kinni vanast traditsioo­nist,
et kokkutulekud toimuvad iga
kuu esimesel neljapäeval, kuni tule­va
aasta maikuuni.
Sehsi juhatuse sooviks on, et kõik
liikmed tulevad uue hooaja avamise­le
ning loodab näha ka uusi liikmeid
ning külalisi.
peatuma Stuttgarti, kus oli Eesti ko­mitee
esimees.
Sealt viis elutee edasi Prantsuse
tsooni Tübingeni, sealse komitee esi­meheks.
Paralleelselt sellega asus ta.
tööle ajaloo-õpetajana Geislingeni
Gümnaasiumis kuni 1951.
Immigratsioon toi juubilari USA-sse.
Siin töötas ta algul superinten- Meeskoori 35. aastapäeva kont-dentina,
lõppeks kinnisvarade mä- sert-aktusEestri Majas algusega k l .
nedžerina suuremas projektis üle
1000 korteriga. Töö ^kõrval jätkusid
õpingud Columbia Ülikoolis ajaloo
alal.
Käsikäes eelnevaga jätkus aega or-
Lopsaka sõlmega endisaegne kaela­side.
34. Jaam Tartu-Valga liinil. 35.
Ees,ti leidur. 37. Kilbike, plaadike. 38.
Linn Tšehhoslovakkias. 40. Asula
tagurpidi. 41. Suur taim. 42. Tähes­tikus
kolm järgimööda tähte. 43. Sa­dama
osa tagurpidi. 45. Linn Sudaa­nis.
146. Araabia tiitel. 49. Kirjade
alguses kasutatav lühend.
Lahendus järgmises lehes.
EELMISE NÄDALA RISTSÕNADE
LAHENDUS
PÕIKI: 1. Jäik, 5. Kvass, 10. Etem,
14. Anna, 15. Oiuta, 16. Sära, 17.
Agnostikud, 19. Ihas, 20. Maaleib,
21. Dialekt, 23. Ilmen, 25. Sid, 26.
Ronite, 29. Astmikul, 34. Avon, 35.
Havi, 37. Usume, 38. Paa, 39. Pere-kas,
41. BBB, 42. Laser, 44. Esko, 45.
Kera, 46. Altruist, 48. Vaalad, 50. Sul,
51. Isast, 53. Armetut, 57. Ülemust,
61. Laur, 62. Polügaamia, 64. Aimu,
65. Ulatu, 66 Tilk. 67. Lemm, 68.
Uitus, 69. Ants.
PÜSTI: 1. Jaam, 2. Änga, 3. Inna, 4.
Kaoliin, 5. Kot-imehe, 6. Viibe, 7.
keskpaiku. 10. Saar Iiri meres. 11. Auk, 8. Stud, 9. Sadist, 10. Esildis, 11.
Ahv. 18. Mitte korpulentne. 20 Nai- Tähe, 12. Erak, 13. Mast, 18. SeH,' 22.
senimi. 21. Kooskõla. 22. Mehe Aimus, 24. Navesti, 26. Rapla, 27.
hüüdnimi. 23. Linn Venemaal. 24. Ovaal, 28. Noast, 30. Sikk, 31. Kubel,
Loom või inimene, kelle kehaosad 32. Umbra, 33. Lebad, 36. Ares, 39.
Muusika Fondi korraldusel Walter või kogu keha erinevad tunduvalt Pruut,40. Aovalgus,43. Erserum,45.
Hall muusikafakulteedis'algusega tavalisest kujust, näiteks kahepeaga Katmata, 47. Ilupuu,, 49. Asea, 52.
j^l4,p.l. vasikas. 25. Asundus Rakverest põh- Süütu, 53. Alal, 54.Raie, 55. Mumm,
' ^ ja pool 26. Spordiriist. 28. Riidesort. 56. Toll, 58. Umin, 59. Silt, 60. Taks,
IjSlllililililiSlIiilSIHIIIIinilllllllllliillllllllim^^^^^ 31. Halduspiirkonnad Siberis. 32. 63. Lat.
ilUilillillillilliliiliiiltllilllWItlillllHIIIIII^
' KUHU MINNA?
Ü Laup., 5. okt. Eesti Maja 25. aas­tapäeva
pidu algusega kell 7 õ.
® Pühap., 6. okt. Toronto Eesti
3 p.l-
® Pühap., 20. okt. Bernard Kangro
ja Kalju Lepiku sünnipäevad Tartu
Instituudi korraldusel Tartu Colle-ge'is
algusega kl. 15.00.
® Laup., 2S. okt. Kotkajärve ball
Toronto Eesti Majas algusega k l
7.30 õ.
® Pühap., 10. nov. kontsert Eest!
PÕIKREAD: 1. Aimdus. 4. Kuum.
9. Enda. 12. Suurriik. 13, Lahti tege­ma.
14. Kala. 15. Samuti. 16. Mitte,
kitsas. 17. Mitte emane. 19. Piirkon­nad.
21. Ruumikas. 22. Toimikud. 24.
Õpilane, üliõpilane keskajal. 27. Pea­linn
Lõuna-Ameerikas. 28. Vabriku-saadus.
29. Noot. 30. Lapsevanem.
31. Medali või metalhraha esikülg.
32. Äärmuslaste organisatsioon
Ameerikas. 33. Krüptooni keemiline
märk. 34. Kangasuga. 35. Mehenimi.
36. Teated. 38. Tuntumaid kirjanikke
praegu Eestis. 39. Kääbusrahvas
Aafrikas. 40. Suur pingutus. 41. Ala­väärtuslik
toodang. 43. Isand või här­ra
Lähis-Idas ja Kesk-Aasias, tagur­pidi.
44. Sidesõna. 47. Roomaja loom.
48. Soome kirjanik. 50 Temal. 51.
Emane lammas. 52. Pealinn Aafri­kas.
53. Tuntud eesti muusikategelane.
PÜSTREAD: 1. Avaus. 2. Lapse­vanem.
3. Gandhi hüüdnimi. 4. Suu­täied.
5. Avaused. 6. Mitte kitsas. 7.
Ameriitsiumi keemiline märk. 8.
Hiljuti kardinaliks ülendatud läti vai­mulik.
9. Ameerika kirjanik sajandi
T