Meie Elu = Our life, September 26, 1985

              .2
09
:»i
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd;, Estonian
House,958 Broadvlew Ave,, Toronto, Ont. Canada, M4K 2Ri3
Tel. 466-0951 V >
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja
Yorgip B. Parming, 473 LuhmannDr., New Milford, N.I.,USA,
Tel. (201) 262«077a.
3ie Elu'* väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas,
Asut, A. Weileri algatusel 1950.
.Meie Elu'Vioimetus ja talitus Eesti Majas,^958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951
„MEIE E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu-võtmiseks:
lEsmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. — 5 p.l. Alates
okt. 15. teisip. ja neljap. kl. 9 hm. - 8 õhtul. Laupäeviti avatud
' kl. 9 hm; - 1 p.l.
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. S43.00i 6 k. S24.00,
3 k. |15.00/USA-sse (USS) 1 3/^47.00, 6 k. S25.00, 3 k. S16.00.
Ülemeremad,desse 1 a. S52.00, 6 k. S28.00, 3 k. ^18.00.
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. S28.50, 6 k. S14.25i 3 k. S7.00.
USA-sse 1 a. S33|00, 6 k. S16.50, 3 k. S8.00. Õhupostilisa üle-meremaadesse:
1 a. $62.00, 6 k. 131.00, 3 k. .^15.50.
Üksiknumber -7U
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul ~ esiküljel
tekstis $5.00. •
(EiliSiilllllilllliillltlillllillllltlilllliHH
USA hiljutine jäälõhkuja sõit lä­bi
Kanada põhja-läänei loodusliku
kanali Põhja-)äämeres on tõstnud
päevakorrale tõsised* territoriaal­sed
omandiküsimused Ottawas. °
Kanada peab nimetatud saarestik­ku
oma territooriumi juurde (kuu­luvaks.
USA piirivalve jäälõhkuja
„Polar Sea" ei nõutanud Kanada
valitsuselt läbisõiduks luba. '
USA on selle sannmuga teinud
taktilise vea, pidades läbipääsu
mhvusvaheliseks mereks, mille
läbimiseks pole erilist luba tarvis.
Kiisimusega koos kerkis võimalus,
(Bt ka teised suurVõimud, näiteks
Nõukogude Liit, samal põhjal
asuks läbipääsu kasutama kui rah­vusvahelist
mereteed. Sarnane lae­valiiklus
tooks Nõukogude laevad
otse Kanada saarestiKku ja võiks
vaenutegevuse korral ähvardada
Kanada temtooriumi.
Seega on USAmõtlematult loo-,:
md rahvusvahelise pretsedendi,
mis on kahjulik Põhja-Ameerika
mandrile ja seega ka USA-le. Kana­da
valitsusele onia terHtoriaalse-te
õiguste näitamiseks on toonud
see tarbetuid sekeldusi ja kulusid.
Välisminister ]. Clark ongi dekla­reerinud
valitsuse plaani, mis peab
aitama olukorda Kanada huvides
stabiliseerida. [
Kõigepealt tahetakse näidata
kaardil neli kindlat joont. Esime-mie
neist markeeriks Kanada piiri
koos Põhja-Jäämere saartega. Järg­mine
näitaks 12-miili laiust mereri-ba.
Kolmas märgiks 100-miili laiust
saastamiskeelu piiri ja neljas näi­taks
200-miili laiust veteala, kus
Kanada nõuab ainuõigust kalasta­miseks.
Praktiliselt tähehdaks see
Kanada põhjaalade kaardistamist,
mis oleks pidanud ammu teosta­tud
olema. Eelnliine valitsus loobus
sellesti hoidudes küsimust rahvus­vaheliselt
päevakorrale toomast.
Ometi ei ole võimalust nii ulatus­likku
küsimust „vee alla" matta.
Põhja^Iäämere saarestik Kanada
kohal peab loomuliku^ kuuluma
Kanada territoorimi juurde. Ilma
selle fikseerimiseta tekkiks omani­kuta
aladele peagi kaugeid soovi­jaid.
Valitsur tahab koheiselt ko­handada
ka oma mereõiguse tsi­viil-
ja kriminaalsätteid territooriu­mi
ja ümbritsevate vete osas. USA­ga
astutakse koheselt läbirääkimis­tesse
koostööleppe sõlmimiseks ark­tilise
mere ühiseks kasutamiseks
Kanada suveräänsuse alusel. Tahe-takse
ehitada suUrejõuline jäälõh­kuja,
mis kursseeriks selles piir­konnas
ja maksaks umbes 500 mil­jonit
dollarit. Tahetakse intensiiv­semaks
muuta Kanada lennuväe
luuret ja aktiviseerida ka mereväe
osa selles. Ning lõpuks valmistu­takse
oma õiguste kaitsmisele Haa­gi
rahvusvahelises kohtus.
]uba see loetelu näitab, miUiseid
kulutusi tuleb Kanada! kanda oma
huvide kaitsmisel. Kuid tekib küsi­mus,
kas Kanada valitsus ei tihem
daks oma sidemeid näiteks kaitse-pakti
näol USA-ga, mis haaraks
kogu Põhja-Ameerika kontinendi
ühiseks kaitseks? See looks tihe­dama
koostöö USA-ga võib-olla ka
teistel aladel, mida siin mitmete
ringide poolt millegipärast karde­takse.
Kui sarnane kaitsepakt ei ole
hädavajalik praegu, siis muutub
see ometi möödapääsematuks mõ­nesuguse
välise agressiooni puhul.
Meenutame siinkohal ainult Ar­gentiina
püüet ühendada Falklandi
saari oma territooriumiga, mis kut­sus
Inglismaa kohese sõjalise va­helesegamise,
mis maksis Inglis­maale
palju materjali ja raha ja
^ kukutas Argentiina agressiivse va­litsuse.
Kanada Põhjamere saares­tik
ei ole maakaardil ainulaadne,
kui meenutada Gröönimaad, Islan­dil,
Norrale kuuluvat Teravmäge-sid
kui ka Nõukogude Liidule kuu­luvaid
saari Põhja-Jäameres. Gröö­nimaa
lõunaosa ja Island on mui­dugi
juba pikemat aega asustatud,
Kuid ülejäänud saarestikud oma­vad
vaid strateegilise tähtsuse ja on
raskelt kasutatavad ökonoomselt.
Ometi on nad seal ja ükski maa @i
soovi neid loovutalda.
Tuleviku raketisõja puhul saa­vad
mõnedki saared olema sõjali­se
tegevuse baasideks ja on seega
enam kui olulised. Nii on Kanada
Põhja arhipelaag samuti elulise
tähtsusega ja on ainult loomulik,
kui valitsus nende hoidmiseks
'oma parima teeb.
NEilAPÄEVAL,26. „Meie Elu" nr. 39 (1856) l98g
Laupäeval, 5. oktoobril tähista­takse
Toronto Eesti Maja 25. aasta­päeva.
1960.a. omandati praegune
hoone Broadview tänaval, millele
hiljem kaks juurdeehitust on teh­tud.
Tegelikult on Eesti Maja orga­nisatsioon
9 aastat vanem, ulatudes
tagasi aastasse 1951. Seega on oma
eesli rahvusliku ühiskodu suunas
tegutsetud kokku 34 aastat.
Eesti Maja organisatsiooni alga-aastail
oli meil küll rahvuslikku
idealismi, kuid raha vähe. Olime
alles vastsaabunud immigrandid ja
isikliku jalgealuse loomiseks oli
vaja iga suure vaevaga teenitud
dollarit. Sellepärast oli päris loo­giline,
et esimesteks peamisteks
Eesti Maja saamise kapitali kasva­tajateks
olid eestlaste suvepäevad
oma ülejääkidega. Suvepäevade
korraldajaiks olid organisatsioo­nid,
kes üle linna keldrites ja kiri­kule
ruumides koos käisid. Katsed
A/S Eesti Maja aktsiaid suuremal
hulgal ja suuremates numbrites rah­vale
müüa, edenes väga visalt. Ju­hatused
küll püüdsid küsimust ela­vana
hoida teatud maja ostuobjek­tide
või ehituskavade rahvale ette­toomisega,
kuid vajalik kapital te­gutsemiseks
oli vähese rahaga ini­mestele
suur, ning riski väikese ra­haga
suure asja kallale asumiseks
ka ei tahetud vptta. Mida kaugema­le
aga aeg venis, seda suuremaks
muutus ka inimeste umbusk õilsa
eesmärgi saavutamiseks, Prob­leem
oli, et ei saadud rahvast liht­salt
ühiseks jõulisemaks tegutse­miseks
liikuma.
1956. aastal lõid saarlased asja­loodud
Ühingu juurde nn. Saarlas­te
FondiJSesti Maja jaoks raha ko­gumiseks.
Tavalised mehed olid
korraga saaifud positiivselt viha­seks
ja tegevushimulisteks, ning
lootsid rahv^ tuimusse tuua entu­siasmi
oma uuelaadilise algatuse­ga.
Nimelt hfetoati saarlaste hulgas
raha koguma tähtajaliste tshekki-dega
jüripäevl^ks 1957. Tshekid
hoiti Ühingu kiies A/S Eesti Maja
juhatusele edasiandmiseks vaid
sijs, kui ka teiped ühiskonnagru-pid
sama teeks|!^, ja et selle raha
kogumise töögay paralleelselt ka
mõni kindel objekt ostuks leitakse.
Toronto eesti ajalehed toetasid al­gatust
oma juhtkirjades ja konsul J.
Markus omakorda kutsus rahvast
kaasa tulema. Probleemiks aga oli,
et A/S Eesti Maja tolleaegsele juija-tusele
selline teguviis ei meeldi­nud,
süüdistades saarlasi ühiskon­na
killustamises, eriti aga maa­kondlike
tegevusgruppide võimali­kus
tekitamises ja nende üksteise
vastu mängimises. Teisi algatusi
mujalt ei tulnud. Saarlaste aktsioo­nist
oli seega saanud „Varssavi
mäss", katse £. Maja heaks midagi
teha, mida teised vaid pealt vaata­ma
jäid.
1956.a. oli meie ühiskonnas ette­valmistamisel
ka teine tähtis pro­jekt
— I Põhja-Ameerika Eesti Päe­vad
Torontos mais, 1957. Selle es­makordse
suurema eestlaste suur­kogunemisega
otsiti uusi tegevus-teid
rahva laiamaks ^idumisekš
WiavGmmsnLiLLEMm
1065 STEELES AVE W
NORTH YORK ONT
M2R 2S9
Kodus 223-0201
AARDVÄRK
Avatud 7 päeva nädalas t ü l e l i n n a kohaleviimine j LTD
OBSB
meie organisatsioondega. See meie
jõudude mobilisatsioon, tegudele
üleskihutav puhang, ning lõpuks
ühise ürituse õnnestumise vaimus­tav
loime, tekitas rahva laiades hul­kades
uut usku suuremate asjade
teostamiseks, kaasa arvatud meie
rahvusliku ühiskodu saavutamine.
Nii siis võis alata uus kapitali ko­gumise
katse. ' J •
27. oktoobril 1957 pidas A/S Eesti
Maja maha erakorralise peakoos­oleku.
Seal otsustati alustada uues­ti
rahvaaklsiooniga. Georg Vaimel
kutsus neid, kes aktsiooni soovivad
alustada, oma majja järgmisel õh­tul
555 Dovercourt Roadil. See pi­sut
rohkem kui tosinasuurune
grupp koguneski tema poolpime­dasse
keldrisse oma tehtud veini­pudelite
keskele. Pudelid olid ka
idealismist kantud aktsioonimees­te
naistele maitsmiseks. Mida
rohkem seda rüübati ja põsed üha
enam punetama lõid, seda kuraasi-kamaks
muututi. Õhku hakkas len-dam
ka sarvilisi, et oma sihikind­lust
rõhutada: „Nüüd ei jäta me
enhe, kui oleme Eesti Maja saavu­tanud!''
Endi keskelt valiti aktsioo-nitoimkonna
juhataja ja ta abi. Pee­ti
maha sõjaplaani kuidas tegutse­da.
Otsustati kokku tulla Vaimeli
veinikeldri kaks korda nädalas
tshekkisid üle andma, oma koge­musi
teistega iagama ja vastastikku
üksteist julgustama. Raha kogumi^
sel anti rahvale võimalus ettenihu-talud
tshekke kirjutada või lubadu-si
anda, nagu saarlaste aktsioonil.
Ja tõesti! Raha hakkas kokku tU'-
lema. Sellest rõõmust sai rahvale
ajalehtede kaudu jooksvalt tagasi
teatatud. Nüüd astusid ka teised
kirjamehed aktisoonimeeslele rah­va
sekka kahurituld andma, et ini­meste
mõtet rahvusliku suurpro­jekti
vastu spontaansemaks muuta.
Siis algasid suuremad rahakogumi­sele
minekud pühapäeviti, peami­selt
Uno Mankini kinnisvarade ja
Hugo Lateri kindlustuskontoritest.
Pühapäevased aktsioonid tõid kok­ku
iga kord üle paarituhande dol­lari.
Mõni aeg hiljem jätkus akt­sioon
selleks loodud linna rajooni­des
kogutud eestlaste nimekirjade
alusel. Kartoteegi küsimusega te­gutsesid
aktsioonitoimkonna juu­res
rida inimesi. Siis hakkas tulema
veel enam rõõmustamäpanevaid
teateid.. I Põhja-Ameerika Eesti
Päevade üle 600ü-de dollariline
ülejääk suunati Eesti Majja tingimu­sega,
et selle summaga ka järgne­vaid
suurkokkutulekuid saaks käi­ma
panna. Aktsiooni kraadiklaas
hakkas nüüd juba üle mitnieküm-netuhandelisi
arve näitama, kuni
lõpuks kapital oli tegelikuks ostuks
olemas. Siis sündis ka eestlaste
ühiskondlik koda, meie oma Eesti
TORONTO EESTI ÜHISPANK
958 Broadview Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6
ühenduses on jõud
TÄHELEPANU
on avatud teisipäeva õhtul
esmaspäeva õfitu asemel
alates
15. oktoobrist. *
INFORMATSIOONIKS HELISTAG
465-4659
i s r a e l i s rohkem
väljarändajaid k u i
Iisraeli riiki vähemalt juulide
kodanike suhtes, põhineb peami­selt
immigratsioonil. Sellepärast
on vist paljudele üllatuseks, et
emigratsioon on seal muutumas va­lusaks
akuutseks probleemiks.
Sest tõik on? et rohkem juute rän­dab
Iisraelist välja kui neid sisse
saabub. Kui immigrante emigran­tide
arvust maha võtta, siis kaotas
Iisrael 1983.aastal 2600 kodanik­ku,
1984.a. 15 OOQ ja sel aastal on
projekteeritud 30 000 rohkem väl-jarändajat
kui sissetulijal.
Põhjuseks on peamiselt riigi ma­janduslik,
kitsikus, kuigi seda veel
päris .kriisiks" ei taheta nimetad^.
Pidev sõdä^araablastega, kas otseselt
või kaudselt, on kallis — ja seda ma­jandab
enamuses USA rahaline abi.
Laene ja relvi antakse kergelt, sest
USA-s on tugev „juutide lobby", mis
mõjutab sealset poliitikat. Sellepeale
vaatamata kaasuvad laenudega pa­ratamatult
teatud majanduslikud tin­gimused,
millede üheks tagajärjeks
on kõrge inflatsioon.
Kogunegem siis nüüd jälle oma
rahvakoja sünnipäevale, et rõõmu
tunda ühisest tegutsemisest. And­ku
Kõigevägevam jõudu uutele kä­tele
Eesti Maja ümber, et 5eal hoo­nes
ja meie ühiskonnas võiks kõla­da
eesti keel ja areneda eesti mõte.
\ . ROBERT KREEM
Valge f a a l Hiiumaa vetes
Kodumaa teadete kohaselt nägid sõites nähti, et umbes 600 m kaldast
ühel hommikupoolikul Hiiumaa ujus meres valge vaal. Ta ujus läbi
Haldi küla k^alurid merel valget vaa- otse paadi nina eest, meestest ca 50 m
la. - kauguselt.
Kalurid olid minemas nootasid Üleni valge mereloom omas musta
vaatama, mis olid me^re lastud Ki- pea, ja ujus päris vee pinnal suure
duspäe lahes. Kõpu all. Ootamatult kiirusega, jättes järele veejoa. Kalu-märganud
nad äkki mingit valget rid arvasid, et valge vaal kaalus,vä-kogu
veest tõusvat. Padiga lähemale hemalt tonn.
•EPL '.
Mehhikos
Esimesele suurele maavärisemi­sele,
mis purustas ligemale ühe
neljandiku Mexico linnast, järgnes
teine ainult vahe nõrgem reedel,
20. sept. Selle tagajärjel varisesid
kokku veel paljud majad, mis esi­mese
maavärisemise juures ainult
vigastada said. Ametlike andmete
kohaselt on varemetest seni välja
loodud üle 3 tuhande laiba. Karde­takse,
et tegelik surmasaanute arv
võib olla kuni 10 korda suurem.
Viimase maaväringu tegevus oli
7,3 Richter skaalas ja selle keskkoht
oli samas kohas, kus 19. sept. maa
varingu keskus, 400 km. Mexico
linnast eemal.
Maaväringute tagajärjel rahvas
on haaratud paanikast. Keegi ej
julge minna oma kodudesse, ela
takse ja magatakse tänavatel. Vee­värk,
gaas elekter ja telefoniühen-dused
on suuremas osas purusta­tud
ja nende kordaseadmine võtab
miiu päeva aega. See on eriti häda­vajalik,
kuna Mexico linnas, koos
eeslinnadega, loetakse elanike ar­vu
17 miljonit.
Kanada kodanike arvu Mexicos
hinnatakse 35.000 peale. Nende
seast ei ole keegi saanud surma.
Kanada valitsus on saatnud kanna-taluile
toetuseks Sl miljon ja 20
tonni lekke, millega kodutuksjää-nud
saavad end soojendada ning
kaitsta ilmastiku muudatuste kor­ral.
Mexico linn asub lähedal ohtli­kule
lõhede joonele maakera kõvag
koores, mis ümbritsev Vaikset oo-
Rootsi naiste
keskmine eluiga 80 a,
STOCKHOLM (EPL) - Rootsi
rahva keskmine vanus tõuseb vahet­pidamata
nii meeste kui naiste juu­res.
I
Eriti naiste keskmine eluigaon tu­gevalt
tõusnud, tervelt 2,1 aastaga
alates 1976 kuni 1984. Samal ajal
tõusis meeste keskmine eluiga 1,6
aastaga.
Rootslanna tänapäevane keskmi­ne
eluiga on 79,9 aastat, kuna rootsi
mees.võib arvestada 73,8 eluaastaga.
Praegu on vaid naised Jaapanis,
Islandis, Norras ja Hollandis, kes
elavad kauem kui rootslannad.
Hoolimata sellest, et rootsi mehed
elavad umbkaudu kuus aastat vähem
kui naised, on nende eluiga'sellegi­poolest
pikk rahvusvahelises seoses.
Vaid islandi ja jaapani mehed elavad
kauem.
Selgitus võib seista selles, et sure­mus
kõikides vanusegruppides on
vähenenud. Ja see omakorda oleneb
sellest, et j mitmesuguste vigastuste
arv on langenud ja et üha vähem
inimesi sureb vähktõve või kasvajate
tagajärjel. .
INFLATSIOON
Möödunud aastal Iisraelis hinnad
peagu viiekordistusid (445% täpse­malt),
kuna sissetulekud ja palgad
ainult neli korda tõusid. Sel aastal
loodetakse inflatsiooni, palkade ja
hindade ,,külmutamise** abil, 300%
piires hoida. Samal ajal on ka tulu­makse
tõstetud, et sõjaväge, oma rel-vastööstust
ja välismailt relvade ost­mist
üleval hoida. Selline olukord
sunnib inimesi paratamatult kokku­hoidlikumalt
elama. Mure tuleviku
eest ja kokkuhoidlik elamine tähen­dab
aga, et äriinimesed ei riski uusi
ärisid algatada, sest oletatavad kun­ded
on oma rahaga väga kitsid.
Üks tüüpiline näide on ühest India
juudiperekonnast, kes Iisraeli immi-greerisid,
sest et „süda kutsus". Neil
oli küllalt raha, et oma restorani
avada, kuid varsti pidid tõdema kur­ba
statistikat, et iga kuuga jäi kun-deskond
vähemaks. See polnud toidu
või toiduvalmistamise süü, sest ka
teised restoraniomanikud nentisid
sama tõika: inimesed ei käi enam nii
tihti restoranides söömas- ega joo­mas.
VÄLJARÄNDAJAID PÕLATAKSE
See perekond oli unistanud „oma
rahva ja usu" juurde tagasiminekust,.
ja nad tegid seda. Kui aga äri iga
kuuga enam tuhandeid dollareid nee­las,
pidid nad oma elu ja vaateid
ausalt ümber hindama. Nüüd on neil
ainult nii palju raha järel, et võida
välja rännata, kuigi Iisraelist välja­rändajaid
põlatakse, isegi vihatakse..
26-aastane naine tunnistab, et ta
isegi end teatud määral vihkab, et
„mu süda ja hing'*jäävjad alatiselt
Iisraeli, kuid „mul on laks last ja
nende tulevik ja õnn on nulle siiski
tähtsamad kui ükski rawuslikvõi
usklik kaalutlus."
Iisraeli valitsus tahaks igat pettu-nut
aidata ja neid maal hoida, kuid
emigrantide arv on nii kõrgele tõus­nud,
et riigi praegune majanduslik
kitsikus ei võimalda samal ajal sõja-seisukorda
ja hoolekandeühiskonda
säilitada. Sõjaks valmis olemine on
aga riigi eluküsimus ja number üks
' probleem. Kahjuks peavad kümned
tuhanded selle eest oma unistused ja
lootused uuesti vaekausile panema ja
mujalt maailmast oma õnne otsima
minema.
Vilp
LUGEJA KIRJUTAB
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiii
KUMBING, HEATII^G
i-, gaasi- ja elektriahjud, korstma-voodrid
(chimney iinings).
puhastamine # Eesti äri
ROLAND KULLIK
Tel. (4161 275-1280
„Meie Elu" avaldab meelsasti
.oma lugejate mõtteavaldusi -— ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toirretus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobivuse
korral jätta avaldamata.
Elu võtmine võib
olla õigustatud
Avaldades oma arvamist surma­nuhtluse
kohta, ütles kohtuminister
(Solicitor General) Perrin Beatty:
„It's very much related to the analo-gy
of war. There are times „vvhen the
taking of life can be justified, in my
viev\^"."(„Toronto SUN", aug. 27)
Elu võtmine sõjas on rahvusvahe­liselt
tunnustatud õigustatud olu­kord".
Elu võtja ei kanna selle juures
vastutust. Ta teotseb kõrgema võimu
korralduste ja sõjalise eriolukorra
kohaselt.
Sõjalises olukorras inimese isiklik
elu ja tegevus on allutatud kõrgema
võimukandja tahtele. See võim õigus­tab
ja vastutab riigikaitsesse raken­datud
isikute käitumise ja tegevuse
eest, olgu selleks kellegi elu võtmine,
teiste elu kaitsmine või midagi muud.
Ida^Euroopa rahvad, eestlased,
lätlased, leedulased ja teised, kes vä­givaldselt
olid hidetud Nõukogude
Liitu, võitlesid II maailmasõjas, pä-
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
rast nende maade vabastamist saks­laste
poolt, koos Saksamaa sõjaliste
jõududega N. Liidu sõjaliste jõudude
vastu, et nõukogude kord kunagi
enam ei saaks tulla nende maale ja
jätkata sealsete rahvaste sihikindlat
hävitamist, segamist teist rahvastega
ning muutmist venekeelt rääkivaks
„nõukogude rahvaks".
Kuidas saab kohtuminister Beatty
ja temale alluvad kohtunikud lugeda
sõjakurjategijateks isikuid, kes sõja­lises
olukorras võitlesid ja kandsid
ohvreid oma maa ja rahva vabaduse
kaitsmisel. Nende ülesannete täit­mine
oli rahvuslik kohustus ning õi­gustatud
sõjalise eriolukorra tõttu.
Kohtuministrilt tuleks nõuda lähe­mat
selgitust tema enese ja eriti koh­tunik
Jules Deschenes'i arusaamise
kohta, kes kohtuministri volitusel
kavandab ringsõite N. Liidu poolt
okupeeritud Ida-Euroopas süüdis­tusmaterjali
kogumiseks isikute koh­ta,
kes võitlesid N. Liidu sõjaliste
jõudude, kollaborantide ja hävitus-pataljonlaste
vastu. See süüdistus­materjal
saab olla vaid fabritseeritud
vale, esitatud ehtsatena näivate do­kumentide
näol. ^
«Meie Elu"
Sepale mainis]
esitatud ruumi
Peakomitee hij
mistõttu Peakc
ma õigustatud
hindadeks. Sell
tasus Eesti Mai
bes 1500 dolli
Maja nõudis.
Osvald Piil
ruumide üür oli
mide kohane.
järgnes veell
mitme koosolij!
helepanu 1500-|
le võrreldes vei
jäägiga ning sl
Eesti Majale
saaks majandil|
Peakomitee ei
Vastuseks All
musele Toomajj
kõik rahalineül|
teta sihtasutus
das" käsutusse,
ei ole tuievikusl
mingit sõnaõigJ
. Esto'ö4 välisf
tähendas, et PoJ
ta vahekord Ed
matult kaua voil
ta lõpuks polo i
tatud, siis ta pJ
kumalt uurima.l
Egbort Ruiigc
teele soe 1500 dJ
sollelo lisaks
10.000 dollaril t(
vastukaja Poak(|
Lõpuks lepiti
ja Poakomitoo p|
se järgneva üh(
järelo koosolok
dusaruande,
aruande ja välis|
ESTO '80 INF(
Senini arvosti
sõidu kulusid 201
see võib kujunti
Esio '88 täpsem
3-4 kuu jüoksul|
TEGEVUSKAVA
AASTAKS
Toomas Motjj
ülevaate Poakoril
dest ja juba läbivl
asutusele peab j|
kapital - järgmi.so
Esto jaoks, lõi)e|
ved tulevad kiiri
8B'le tuleb paki
pidada tihedat si
tele suurüritustl
korral anda laeni
abi. Kultuurüritil
teks raamatute t
võime anda prot
' 1985.a. tegovu|
ves määratud $1
$13.000, kokku II
der^a on arvestd
panga protsentld
memaksudest, sn
jääk 3.050 dollai]
MIDA TEHA Ri
Järgnesid mitnl
'84 rahalise ülejii|
Endel Aru ja soo^
jaoks määratud7[
dada 1.300 dollai
daks terve helipli
katta. Endel Arui
Esto'84 Peakomi
juhatu8liikmeid.{
ToomasMetsala
Seisavad — Nii
Härnald Toomsi
HindÄ $2.54
Müi
958 Bj