1981-02-26-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
4, MEWAPÄEV.iL, 26. VEEBRUARIL - „Meie Elu" m. 8 (1619)
Möödunud laupäeval oli lasteaias
pidulik koolipäev. Tol I^ommikul lii-
Icus Eesti Majas rohkelt lasteaia kasvandikke
ja kasvatajaid, kaunilt si-ravais
rahvarõivais. Suui'es saalis
olid rahvuslikud iluesenied seatud
lauale, mille keskel iluises, eesti ka"
pas, kimp rukkililli.
Lasteaia pere ilmus korralikus rivis,
eesotsas suure sini-must^valge li-
IV klr astus ette. Nende ^kasvatajad
Ene Kirsipuu ja Aime Saastamoinen
ütlesid sissejuhatavad sõnad dekla-'
matsiopnilef >,Räägi jälle" ning klass-tõendas
oma deklameerimisega, et
nad olid hästi sätmikesed pähe õppinud.
. V kl. kasvaiaja, Maret Pajo,
füsel kandis ette luuletuse:„Mina i
olen alles väike". Publik rõõmustas,
pl^a^i^aiinistam^ • et juba lasteaias^ ^^I"^!^"!,:!!!!!
sirina poolkaares peatilma. .Noored
aga lehvitasid oma eestivärvilisi li-let
ja esitatakse seda nauditavalt.
Ühiselt publikuga soovis lasteaia
pere õnne vabale Eestile, sini•^must-valgele.
Pidupäeval tahavad ju^ noored ka
tantsida. Lapsed asusid paaridesse.
Lugemä^tu arv paare keerutas klaveri
saatel: kand ja varvas,plaks, plaks,
plaks...
Tantsijate seas leidus tragisid tüdrukuid,
kes tihti oma partnerit julgustasid
ja elustasid, sest sageli oli
partner arakene või vähem. Küll see
oli vahva!
Lõpuks tuli traditsiooniline laulumäng:
,,Meie koome kangast." Pikkadest
rahvusvärvilistest siidilinti-dest
põimisid suuremad tüdrukud ja
poisid, laulu- 'ja klaveri saatel, liigu-tus-
tega sini^must-valge kanga.
Pubhkule jättis lasteaia esinemine
hea mulje ja andis ilusa elamuse,
te ilusad laulud„Kus pn minu kodu- ke", „Tihane", ,yKelgusõit" ja „Mu
esivanemad". Peale lasteaia tööpäeva lõppu siir-pukesi
•
Publiku toolidel istusid lastevanemad,
lähedased ning lasteaia kasvandikke
eelmistelt aastatelt, nüüd juba
skaudi- ja gaidi vörrriiš. Publik nau:
tis ilusat elavpilti meie noortest.
Koosviibijaid tervitas lasteaia juhataja,
Iive Vaiklä, ja .pöördus laste
poole küsimustega Eesti üle.
,,Mis päev täna on?" ; Lastehulk
hõiskas: .„Eesti sünnipäev!"„Kui vanaks
saab täna Eesti? M^^a tähendavad
meile eesti värvid...?" Lapsed
vastasid kõigile küsimustele' ja soovisid
kooris: „Palju õnne vabale
^Eestile!^'.
Meie vabariigi sünnipäeva pühitsemise
kava oli lasteaia poolt rahvuslik,
kuid lastepärane. Selgesõnaliselt
kolasid, Leena Tiismanni: juhatusel
ja Tiina Norheimi klaveri saatel, las-
Toronto Eesti Seltsi Lasteaia pere Eesti Vabariigi 63. aastapäeva tähistamisel Toronto Eesti Majas
vjalgete lipukestega. Vasakul ees laste^^^ Foto
sini-mustv
0. Haamer
dus suurem osa koosolijaist Toronto
linriavaiitsiise juurde, kus heisati
E.V. auks me sini-must-valge
lehvima.
H.L:
i i i i i i i p ^
Laupäeval, 14. veebruaril peeti Kanada Eesti Võitlejate Liidu
esinduskogu koosolek Tartu College'i kohviku ruumes, millest võtsid
osa Toronto, Hamiltoni, Montreali ja Ottawa ühingute esindajad.
Ühe tähtsama otsusena liit asus seisukohale, et E§TO:84
korraldada suuremas eestlaste keskuses Torontos»
Endiste sõjameeste koosoleku avas
liidu esimees K. Tori, kes valiti ka
koosoleku juhatajaks, kuna protokollis
Ü. Tamre. Kõigepealt sai sõna
tervituseks aupeakonsul L Heinsoo,
kes oma tervituses juhtis tähelepanu,
et nooremad eestlased Eestis ei talu
enam võõrast vene okupatsiooni. Tu-
Karl Linnas'ele lisaks olevat kimbü-tatud
veel kolme eestlast. On teada,
et N. Eestist tuuakse kohale tunnistajaid
K. Linnase vastu. On mitmeid
kavatsusi, et seda kimbutamist uue
juhtkonna ajal peatada. Seoses sellega
juhiti tähielepanu, et üks juudi üliõpilaste
grupp pidas „Toronto Star,'i
lemuseks on protestikirjad Liitunud kirjutuse järgi Torontos koosoleku,
Rahvaste Organisatsioonile, millele
järgnevad protesteerijate vangista-mised
ja ilmsüütult karistamised.
Koolinoored korraldasid mass-pro-teste
ja nüüd vangistatakse ja karistatakse
neid. Kuid hiljuti raske ka-kus
nad väitsid, et uues põhiseaduses
on varjatud kujul säte, mis võimaldab
ka Kanadas alata sõjasüüdlaste
jälitamist.
Põhja-Ameerika sõjameeste suvepäevad
toimuvad seekord Lake-ristuse
saanud Mart Niklus ja Jüri noodis, USA-s. Taotleti, et mitmes
Kukk pidasid endast mehiselt üleval
ja ignoreerisid neile avaldatud survet.
Need mehed on meie- vabadusvõitlejate
^sirindes. Peame vähemalt
moraalselt neid toetama.
Järgnesid ülevaated Hamiltonist,
Montrealist ja Ottawast, kust oli kohal
ühingu esimees R. Piirvee. Ülevaated
näitasid elavat tegevust. Kohal
oU ka R. Tralla Detroidist, kes
andis edasi USA'Võitlejate Liidu esimehe
kolonel Ü. Änsoni tervitused.
Sõjasüüdlaste otsimise eriinstituut
USA-s juudisoost direktori Ä.A. Rya-ni
juhatusel jätkab oma tegevust ja
jahimeeste
edukas tegevusaasta
HELMUTH RIKO EDASI ESIMEES
Toronto Eesti õngitsejate ja Jahimeeste
Sehsi liikmete korraline peakoosolek
peeti Eesti Majas l veebruaril
ajgusega kell 1 p.l.
Pärast'koosoleku avamist esimehe
Helmut Riko poolt, mälestati leinaseisakuga
2. aprillil 1980. a. surma
läbi lahkunud seltsi auliiget Ernst
Hanssoni.
Peakoosolekut juhatasid J. Käis ja
H. Viiding. Protokoliisid A. Nüüd ja
Lia-Mai Barras.
1980. a.tegevusaruande esitas seltsi
sekretär. Aruandest selgus, et tegevus
on olnud sportlike ja pidulike
ürituste osas rohkearvuline ja tule-musterikas.
Kõige suurema kulupostiga on olnud
Balti meeskondade vaheline ja
Vaba Olümpia laskvõistlustest osavõtmine.
Pärast revisjonikomisjoni aruande
ärakuulamist kinnitati aruanded üksmeelselt
tänuga juhatusele ja aruannete
koostamisel kassapidajat abistanud
Peeter Kruuk'ile.
1982. a. liikmemaksuks jäi senine
määr— 112.00, milles on föderatsiooni
liikmemaksuks ja õnnetuste vastu
Ontario väiksemas keskuses asutatakse
võitlejate ühingud. Valimisi
sel aastal ei olnud. Arutati veel paljusid
sisemisi sõjameeste probleeme
ja muresid.
Liidu esinduskogu asus üksmeelsele
seisukohale, et ESTO-84 tuleks
korraldada Torontos. Vancouveris ei kindlustamiseks $10.25. Seega jääb
ole võitlejate ühingut ja seal ei saa seltsi kassasse ainult J1.75.
korraldada traditsiooniks kujunenud
sõjameieste päevi. On arvata, et Torontost
läheks väga vähe eestlasi
Vancouverisse. Nähtavasti on Van-couveri
eestlased sinna saadetud kirjast
valesti aru saanud.
Eesti lipp lehvib'_ Toronto Raekoja lipuvardas. Sinl-must-valge heiskamisele oli kogunenud laupäeval
Toronto Vana Foto -—0. Haamer
Vamcoisveri Eesti'Seltsi peakoosolek
peeti pühapäeva], 8. veebruaril
„Meie Kodu" aulas. Kevadine ilm oli
kokku toonud üle saja-pealise Seltsi
es
aastapäeva pühill heisati
laupäeva keskpäeval Toronto Raie-kojä
lipuväljakul pidulikult Eesti
lipp. Lipuheiskamisele oli kogunenud
umbes paarsada kaasmaalast. Lipuheiskamiseks
korraldatud tseremoonial
ütles avasõna Eestlaste Kesknõukogu
Kanadas esimees Lj^as Leiva
t, kes märkis, et aasta tagasi heis-kasid
eesti noored mitmel pool kodumaal
meie sini-iijiust-valge rahvusli.
pu ja said selle i eest karistatud ja
Sagakiusamise osaliseks. Meie saame
seda teha vabaduses, hjeisätes lipu
Toronto linna ametlikku lipuvardasse.
Ta palus koos Ihmavolini^c Tony
Euprechfiga tseremooniale tulnud
abilinnapead Frank Beav8s't sündmuse
puhul sõna võtta.
Linnanõunik F. Beavis oma lühikeses
sõnavõtus tervitas Eesti iseseisvuse
tähistamiseks kogunenud eestlasi
ja avaldas lootust, et vabaduses
elavate eestlaste moraalsed toetusel
eesti rahvas saab ka kodumaal kord
jäll^ vabalt oma rahvuslippu helsa-võitlemise
tähtsust rõhutava sõnavõtuga
esines IhmavOlhnk Tony Rup-recht,
kelle kaasabil lipuheiskamine
oli korraldatud. Andke vabaduse
heaks töötamke vahnu ka edasi oma
noortele ja lastele^ see kindlustab, et
Eesti on kord jälle vaba ja iseseisev
— oli T. Ruprechti soovituseks.
Seejärele heisati Eesti lipp lipuvardasse
Eesti hümni laulmise saatel.
Aupeakonsul L Heinsoo tänas linnavolinik
T. Ruprechtä tema lahke kaasabi
eest E:esti lipu heiskamiseks Raekoja
ees. T. Ruprechti kutsel siirdut!
siis veel Raekotta, kus alderman'ide
konverentsiruumis pakuti kohvi.
Eesti lipp jäi Raekoja ette lehvima
Ikimi teisipäeva, 24. veebruarini. -
Koosolekut avas Seltsi esimees Tiina
Allas mainides tänumeeles ilusat
ja sõbralikku koostööd juhatuses.
" Vaatamata'ESTO-80 ettevalmistuste-
Toronto Eesti Ev. Lutheri Usu Koi- [e, mis oli võtnud enamuse ajast ja
mainu kogudusesoli Eesti iseseisvus- energiast, viidi siiski kõik Vancou-päevaga
ühenduses jumalateenistus, veri eesti ühiskonnale traditsiooniks
millele järgnes koosviibimine kohvi- kujunenud üritused \edukalt läbi.
lauas. Päevale vastavalt oli kirikus Peeti Vabariigi Aastipäeva aktus.
Eesti rahvuslipp altariruumis. Juma- Emadepäeva aktus, „Mäeotsa" ke-lateenistuse
pidas koguduse õp. 0. vadpidu, Võidupüha, Mardi-JVlaske.
Gnadenteick Kahe laul^^^ raad Vähipidu ja Uue^Aasta vastu-
SilviPreem. võtt.
Järgnes koosviibimine kohvilauas, ^^^^^^^^^^^ juhatas Enno Lep-mis
algas õpetaja palvuse j^kogudu- nurm. Vaikse leinaseisakuga malesse'esimehe
Eberhard Lepiku tervita- tati endisi esimehi ja tublisid rähvus-va
sõnavõtuga. Laulud, mis Silvi kultuuri arendajaid Toivo Laane-
Preem esitas Charles Kipperi klave- niaeM ja Andres Joasalu.
risaatel, võeti vastu sooja» aplausiga. Seltsi allorganisatsioonidest on te-
'.Koosviibimise keskpunktiks kuju- gutsenud Rahvatantsu Rühm (VERI)
Ma Tori päevakohane sõna- Mikk Peek'i juhtimiseL Kaks aastat
on tehtud ettevalmistusi ESTO-80 pidustuste
jaoks ja vaatamata sellele
korraldati edukas kevadpidu, et toetada
rahvatantsijate sõitu Stokhol-mi.
Stokholmls. ejsines Vanco^veri
Rahvatantsu Riihmast -19 noort
Seltsi nimel on registreeritud
stipendium Briti Columbia ülikooli
(UBC) juures. Otsustati asutada sa-.
ma suur stipendium ka Simon Fra-seri
ülikool juurde — hea algatus
eesti organisatsioonide tutvustamiseks
Kanada ülikoolide juures, millest
peaksid kä teised keskused eeskuju
võtma.
Raskusi valmistab ,;Mäeotsa" korrashoid
ja ^selle lahendamiseks otsus- yiies päevakorra punkt kustutati
tati kokkukutsuda erakorraline koos- päevakorrast ja vana juhatus valiti
olek, et olukorda põhjahM^ üheks tegevusaastaks tagasi,
kaaluda Rohkesti oh kuulda haah
Et ei katkeks tasuta föderatsiooni
kuukiri „Angler and Hunter" saabumine
ja õnnetuste vastu kindiuiscus,
soovitati liikmemaks tasuda hnjie-malt
märtsikuu lõpuks. Allorganile,
aukohtu ja E.LK. esindajale koosseisud
valiti endises koosseisü;>^ üksmeelselt
tagasi. Seega kuuluvad juhatusse:
esimt hena Helmut Riko,
abiesimehed August Nõmm ja Eric
Püss, sekretär Edward Saar, abi sekretär
Liä-Mai Barras, välissekretär
Hendrik Kask, kassapidaja Karl
Paap, abikassapidaja Paul Kunsti-mees,
varahoidja Fromhold Aadli,
abivarahoidja Albert Lukk, ametita
liige Heldur Suurna. .
Revisjonikomisjon: Juhan Käis
(esimees), Härm Kore ja Heino Viiding.
Asemikud H. Särg ja J. Tõld.
Aukohtu koosseisu: H§rm Kore (esimees).,
Juhan Käis ja August Nüüd.
Esindajaiks ELK-sse Juhan Käis; August
Nüüd ja Heino Viiding.
Vastavalt kodukorra §18 eeskirjadele
on juhatuse liikmed õigustatud
võtma vastu uusi liikmeid ja liikmemakse.
Juhatus loodab, et liikmeks
astuda soovijad ja liikmemakse tasujad
seda võimalust kasutavad.
Seltsi aadressiks on endiselt sekretäri
aadress 39 0'Connor Dr. Toronto,
Ont. M4K 2K3,
- . • S.K,
nes
võtt. Ta ütles muuhulgas: „üks vabadusvõitlejatest,
major Boris ilee-man,
on täna meie keskel ja meil on
hea meel teda tervitada. Vabadussõjast
võttis ka^noori osa. Oli nooruk,,
kes oli 14 aastat vana kuid pidi ootama
kuni ta sai 15 aastaseks, et sellega suurim rühmitus P.-Ameerika
vastu võetud saada sõjaväkke. Ta linnadest. Kavas on hakata rahva-asus
sõjateele kodutalust võttes tantse õpetama noorematele ja sügi-kaasa
sooja leivapätsi, mis ema pea- sel moodustatakse noorterühmad
rätikusse mähitud. Ka kindral J. Lai- 5-10 ja 11—15 aastastele.
doner oli sel ajal ainult 34 aastat va- '
na." Edasi kõneleja kirjeldas lühidalt
võitlusi lõunarindel. '
L. Tori ja majot B. Leeman
dasid teineteisele t^u.
Näitering teeb ettevalmistusi esinemiseks
eeloleval suvel Seattles pee-tavaile
Eesti Päevadele.
Str., Maple, Ontario LOJIEO
L. Torile avaldati elavalt kiitust.
Lauldi Eesti hümn.
Näitelava oli kaunistatud lõngadest
käsitööna valmisratud suure
Eesti 'kaardi ja ^vapiga..'
täieduskool tegutseb endiselt co- Sihtasutuse juhiatuse luge Vally Jo-op
alusel, kus lastevanemad ise^ on, hanson Torontost, kes rõhutas väja-õppejõududeks.
Õpilaste arv on tunduvalt
kasvanud. Praegu õpib Täienduskoolis
36 õpilast. 1977 aastal oli
neid 25.
„Mäeotsa" likvideerimise mõttest,
kuna noortel ei paista olevat selle
paiga vastu erilist huvi.
Tulude-kulüde aruanne oli tasakaalustatud
$14,716.10. Kassa seis näitas
19,161.52; k'^;juures ®kaiidisõprade
eriarvel oü lisaks $1,384.22. Aastane
tegevus andi? Seltsile $2,853.03 ülejäägi
ja eelarve kinnitati $15,000.00.
HUVTESTOVASTO
Erilist huvi tekitas S/a Eesti Päevad
Kanadas ja EKN-u kiri järgmiste
Eesti Päevade korraldaniise üle
Kanadas. Leiti, et Sihtasutuse otsus
arvestada ka Vancouveriga oli väga
teretulnud. Kirja luges ette Boris
Tesnov, kes andis ka lühikese ülevaate
Stokholmis toimunud koosoleku
kohta, kus otsustati anda ühel häälel
ESTO-84 korraldamine Austraaliale.
Selgus ka, et Boris Tesnov an^
diš Stökhomis eitava vastuse peamisel
sellepärast, et kõne all oli siis kogu
P.-Ameerika Lääneranniku soov
ja kuna läbirääkimised peamiselt VES esimeheks valiti tagasi Tiina
USiA osas (Merilo, Vaga, Moks,Grü- Allas. Juhatusse valiti: Harry Muld,
ner jt.) ei näidanud positiivset suh- Linda Rumma, Chris Lepik (uus),
tumist. Koosoleikust võttis osa ka August Saar (uus), Andres Loo ja
Leo Morel. Revisjon-komisjoni valiti
tagasi Kari Pae, Uno Kallas ja Hilda
Joasalu. „Läänekaare Postipoisi"
tpimetajaks jäid samuti endised:
Endla Rehtlane, Edda Davis ja Juta
Kitching.
Vancouverisse on niivõrd tõsine, et
on isegi leitud inimene, kes oleks
nõus esimehe ülesandeid enda peale
võtma ja keda kogu Vancouveri rahvas
austab ja üksmeelselt käed küge
lööb. Otsustati kokku kutsuda eri-koosolek,
et langetada lõplik otsus
ja sellest teatada kõikide maade ES-TO
komiteedele ja keskorganisatsioonidele.
dust põhjalikust läbiarutamisest
igas aspektis, et ei oleks hiljem etteheiteid
ega kahetsusi. Koosoleku are-mdoB
selgus, et soov tuua ESTO-84
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, February 26, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-02-26 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E810226 |
Description
| Title | 1981-02-26-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | 4, MEWAPÄEV.iL, 26. VEEBRUARIL - „Meie Elu" m. 8 (1619) Möödunud laupäeval oli lasteaias pidulik koolipäev. Tol I^ommikul lii- Icus Eesti Majas rohkelt lasteaia kasvandikke ja kasvatajaid, kaunilt si-ravais rahvarõivais. Suui'es saalis olid rahvuslikud iluesenied seatud lauale, mille keskel iluises, eesti ka" pas, kimp rukkililli. Lasteaia pere ilmus korralikus rivis, eesotsas suure sini-must^valge li- IV klr astus ette. Nende ^kasvatajad Ene Kirsipuu ja Aime Saastamoinen ütlesid sissejuhatavad sõnad dekla-' matsiopnilef >,Räägi jälle" ning klass-tõendas oma deklameerimisega, et nad olid hästi sätmikesed pähe õppinud. . V kl. kasvaiaja, Maret Pajo, füsel kandis ette luuletuse:„Mina i olen alles väike". Publik rõõmustas, pl^a^i^aiinistam^ • et juba lasteaias^ ^^I"^!^"!,:!!!!! sirina poolkaares peatilma. .Noored aga lehvitasid oma eestivärvilisi li-let ja esitatakse seda nauditavalt. Ühiselt publikuga soovis lasteaia pere õnne vabale Eestile, sini•^must-valgele. Pidupäeval tahavad ju^ noored ka tantsida. Lapsed asusid paaridesse. Lugemä^tu arv paare keerutas klaveri saatel: kand ja varvas,plaks, plaks, plaks... Tantsijate seas leidus tragisid tüdrukuid, kes tihti oma partnerit julgustasid ja elustasid, sest sageli oli partner arakene või vähem. Küll see oli vahva! Lõpuks tuli traditsiooniline laulumäng: ,,Meie koome kangast." Pikkadest rahvusvärvilistest siidilinti-dest põimisid suuremad tüdrukud ja poisid, laulu- 'ja klaveri saatel, liigu-tus- tega sini^must-valge kanga. Pubhkule jättis lasteaia esinemine hea mulje ja andis ilusa elamuse, te ilusad laulud„Kus pn minu kodu- ke", „Tihane", ,yKelgusõit" ja „Mu esivanemad". Peale lasteaia tööpäeva lõppu siir-pukesi • Publiku toolidel istusid lastevanemad, lähedased ning lasteaia kasvandikke eelmistelt aastatelt, nüüd juba skaudi- ja gaidi vörrriiš. Publik nau: tis ilusat elavpilti meie noortest. Koosviibijaid tervitas lasteaia juhataja, Iive Vaiklä, ja .pöördus laste poole küsimustega Eesti üle. ,,Mis päev täna on?" ; Lastehulk hõiskas: .„Eesti sünnipäev!"„Kui vanaks saab täna Eesti? M^^a tähendavad meile eesti värvid...?" Lapsed vastasid kõigile küsimustele' ja soovisid kooris: „Palju õnne vabale ^Eestile!^'. Meie vabariigi sünnipäeva pühitsemise kava oli lasteaia poolt rahvuslik, kuid lastepärane. Selgesõnaliselt kolasid, Leena Tiismanni: juhatusel ja Tiina Norheimi klaveri saatel, las- Toronto Eesti Seltsi Lasteaia pere Eesti Vabariigi 63. aastapäeva tähistamisel Toronto Eesti Majas vjalgete lipukestega. Vasakul ees laste^^^ Foto sini-mustv 0. Haamer dus suurem osa koosolijaist Toronto linriavaiitsiise juurde, kus heisati E.V. auks me sini-must-valge lehvima. H.L: i i i i i i i p ^ Laupäeval, 14. veebruaril peeti Kanada Eesti Võitlejate Liidu esinduskogu koosolek Tartu College'i kohviku ruumes, millest võtsid osa Toronto, Hamiltoni, Montreali ja Ottawa ühingute esindajad. Ühe tähtsama otsusena liit asus seisukohale, et E§TO:84 korraldada suuremas eestlaste keskuses Torontos» Endiste sõjameeste koosoleku avas liidu esimees K. Tori, kes valiti ka koosoleku juhatajaks, kuna protokollis Ü. Tamre. Kõigepealt sai sõna tervituseks aupeakonsul L Heinsoo, kes oma tervituses juhtis tähelepanu, et nooremad eestlased Eestis ei talu enam võõrast vene okupatsiooni. Tu- Karl Linnas'ele lisaks olevat kimbü-tatud veel kolme eestlast. On teada, et N. Eestist tuuakse kohale tunnistajaid K. Linnase vastu. On mitmeid kavatsusi, et seda kimbutamist uue juhtkonna ajal peatada. Seoses sellega juhiti tähielepanu, et üks juudi üliõpilaste grupp pidas „Toronto Star,'i lemuseks on protestikirjad Liitunud kirjutuse järgi Torontos koosoleku, Rahvaste Organisatsioonile, millele järgnevad protesteerijate vangista-mised ja ilmsüütult karistamised. Koolinoored korraldasid mass-pro-teste ja nüüd vangistatakse ja karistatakse neid. Kuid hiljuti raske ka-kus nad väitsid, et uues põhiseaduses on varjatud kujul säte, mis võimaldab ka Kanadas alata sõjasüüdlaste jälitamist. Põhja-Ameerika sõjameeste suvepäevad toimuvad seekord Lake-ristuse saanud Mart Niklus ja Jüri noodis, USA-s. Taotleti, et mitmes Kukk pidasid endast mehiselt üleval ja ignoreerisid neile avaldatud survet. Need mehed on meie- vabadusvõitlejate ^sirindes. Peame vähemalt moraalselt neid toetama. Järgnesid ülevaated Hamiltonist, Montrealist ja Ottawast, kust oli kohal ühingu esimees R. Piirvee. Ülevaated näitasid elavat tegevust. Kohal oU ka R. Tralla Detroidist, kes andis edasi USA'Võitlejate Liidu esimehe kolonel Ü. Änsoni tervitused. Sõjasüüdlaste otsimise eriinstituut USA-s juudisoost direktori Ä.A. Rya-ni juhatusel jätkab oma tegevust ja jahimeeste edukas tegevusaasta HELMUTH RIKO EDASI ESIMEES Toronto Eesti õngitsejate ja Jahimeeste Sehsi liikmete korraline peakoosolek peeti Eesti Majas l veebruaril ajgusega kell 1 p.l. Pärast'koosoleku avamist esimehe Helmut Riko poolt, mälestati leinaseisakuga 2. aprillil 1980. a. surma läbi lahkunud seltsi auliiget Ernst Hanssoni. Peakoosolekut juhatasid J. Käis ja H. Viiding. Protokoliisid A. Nüüd ja Lia-Mai Barras. 1980. a.tegevusaruande esitas seltsi sekretär. Aruandest selgus, et tegevus on olnud sportlike ja pidulike ürituste osas rohkearvuline ja tule-musterikas. Kõige suurema kulupostiga on olnud Balti meeskondade vaheline ja Vaba Olümpia laskvõistlustest osavõtmine. Pärast revisjonikomisjoni aruande ärakuulamist kinnitati aruanded üksmeelselt tänuga juhatusele ja aruannete koostamisel kassapidajat abistanud Peeter Kruuk'ile. 1982. a. liikmemaksuks jäi senine määr— 112.00, milles on föderatsiooni liikmemaksuks ja õnnetuste vastu Ontario väiksemas keskuses asutatakse võitlejate ühingud. Valimisi sel aastal ei olnud. Arutati veel paljusid sisemisi sõjameeste probleeme ja muresid. Liidu esinduskogu asus üksmeelsele seisukohale, et ESTO-84 tuleks korraldada Torontos. Vancouveris ei kindlustamiseks $10.25. Seega jääb ole võitlejate ühingut ja seal ei saa seltsi kassasse ainult J1.75. korraldada traditsiooniks kujunenud sõjameieste päevi. On arvata, et Torontost läheks väga vähe eestlasi Vancouverisse. Nähtavasti on Van-couveri eestlased sinna saadetud kirjast valesti aru saanud. Eesti lipp lehvib'_ Toronto Raekoja lipuvardas. Sinl-must-valge heiskamisele oli kogunenud laupäeval Toronto Vana Foto -—0. Haamer Vamcoisveri Eesti'Seltsi peakoosolek peeti pühapäeva], 8. veebruaril „Meie Kodu" aulas. Kevadine ilm oli kokku toonud üle saja-pealise Seltsi es aastapäeva pühill heisati laupäeva keskpäeval Toronto Raie-kojä lipuväljakul pidulikult Eesti lipp. Lipuheiskamisele oli kogunenud umbes paarsada kaasmaalast. Lipuheiskamiseks korraldatud tseremoonial ütles avasõna Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimees Lj^as Leiva t, kes märkis, et aasta tagasi heis-kasid eesti noored mitmel pool kodumaal meie sini-iijiust-valge rahvusli. pu ja said selle i eest karistatud ja Sagakiusamise osaliseks. Meie saame seda teha vabaduses, hjeisätes lipu Toronto linna ametlikku lipuvardasse. Ta palus koos Ihmavolini^c Tony Euprechfiga tseremooniale tulnud abilinnapead Frank Beav8s't sündmuse puhul sõna võtta. Linnanõunik F. Beavis oma lühikeses sõnavõtus tervitas Eesti iseseisvuse tähistamiseks kogunenud eestlasi ja avaldas lootust, et vabaduses elavate eestlaste moraalsed toetusel eesti rahvas saab ka kodumaal kord jäll^ vabalt oma rahvuslippu helsa-võitlemise tähtsust rõhutava sõnavõtuga esines IhmavOlhnk Tony Rup-recht, kelle kaasabil lipuheiskamine oli korraldatud. Andke vabaduse heaks töötamke vahnu ka edasi oma noortele ja lastele^ see kindlustab, et Eesti on kord jälle vaba ja iseseisev — oli T. Ruprechti soovituseks. Seejärele heisati Eesti lipp lipuvardasse Eesti hümni laulmise saatel. Aupeakonsul L Heinsoo tänas linnavolinik T. Ruprechtä tema lahke kaasabi eest E:esti lipu heiskamiseks Raekoja ees. T. Ruprechti kutsel siirdut! siis veel Raekotta, kus alderman'ide konverentsiruumis pakuti kohvi. Eesti lipp jäi Raekoja ette lehvima Ikimi teisipäeva, 24. veebruarini. - Koosolekut avas Seltsi esimees Tiina Allas mainides tänumeeles ilusat ja sõbralikku koostööd juhatuses. " Vaatamata'ESTO-80 ettevalmistuste- Toronto Eesti Ev. Lutheri Usu Koi- [e, mis oli võtnud enamuse ajast ja mainu kogudusesoli Eesti iseseisvus- energiast, viidi siiski kõik Vancou-päevaga ühenduses jumalateenistus, veri eesti ühiskonnale traditsiooniks millele järgnes koosviibimine kohvi- kujunenud üritused \edukalt läbi. lauas. Päevale vastavalt oli kirikus Peeti Vabariigi Aastipäeva aktus. Eesti rahvuslipp altariruumis. Juma- Emadepäeva aktus, „Mäeotsa" ke-lateenistuse pidas koguduse õp. 0. vadpidu, Võidupüha, Mardi-JVlaske. Gnadenteick Kahe laul^^^ raad Vähipidu ja Uue^Aasta vastu- SilviPreem. võtt. Järgnes koosviibimine kohvilauas, ^^^^^^^^^^^ juhatas Enno Lep-mis algas õpetaja palvuse j^kogudu- nurm. Vaikse leinaseisakuga malesse'esimehe Eberhard Lepiku tervita- tati endisi esimehi ja tublisid rähvus-va sõnavõtuga. Laulud, mis Silvi kultuuri arendajaid Toivo Laane- Preem esitas Charles Kipperi klave- niaeM ja Andres Joasalu. risaatel, võeti vastu sooja» aplausiga. Seltsi allorganisatsioonidest on te- '.Koosviibimise keskpunktiks kuju- gutsenud Rahvatantsu Rühm (VERI) Ma Tori päevakohane sõna- Mikk Peek'i juhtimiseL Kaks aastat on tehtud ettevalmistusi ESTO-80 pidustuste jaoks ja vaatamata sellele korraldati edukas kevadpidu, et toetada rahvatantsijate sõitu Stokhol-mi. Stokholmls. ejsines Vanco^veri Rahvatantsu Riihmast -19 noort Seltsi nimel on registreeritud stipendium Briti Columbia ülikooli (UBC) juures. Otsustati asutada sa-. ma suur stipendium ka Simon Fra-seri ülikool juurde — hea algatus eesti organisatsioonide tutvustamiseks Kanada ülikoolide juures, millest peaksid kä teised keskused eeskuju võtma. Raskusi valmistab ,;Mäeotsa" korrashoid ja ^selle lahendamiseks otsus- yiies päevakorra punkt kustutati tati kokkukutsuda erakorraline koos- päevakorrast ja vana juhatus valiti olek, et olukorda põhjahM^ üheks tegevusaastaks tagasi, kaaluda Rohkesti oh kuulda haah Et ei katkeks tasuta föderatsiooni kuukiri „Angler and Hunter" saabumine ja õnnetuste vastu kindiuiscus, soovitati liikmemaks tasuda hnjie-malt märtsikuu lõpuks. Allorganile, aukohtu ja E.LK. esindajale koosseisud valiti endises koosseisü;>^ üksmeelselt tagasi. Seega kuuluvad juhatusse: esimt hena Helmut Riko, abiesimehed August Nõmm ja Eric Püss, sekretär Edward Saar, abi sekretär Liä-Mai Barras, välissekretär Hendrik Kask, kassapidaja Karl Paap, abikassapidaja Paul Kunsti-mees, varahoidja Fromhold Aadli, abivarahoidja Albert Lukk, ametita liige Heldur Suurna. . Revisjonikomisjon: Juhan Käis (esimees), Härm Kore ja Heino Viiding. Asemikud H. Särg ja J. Tõld. Aukohtu koosseisu: H§rm Kore (esimees)., Juhan Käis ja August Nüüd. Esindajaiks ELK-sse Juhan Käis; August Nüüd ja Heino Viiding. Vastavalt kodukorra §18 eeskirjadele on juhatuse liikmed õigustatud võtma vastu uusi liikmeid ja liikmemakse. Juhatus loodab, et liikmeks astuda soovijad ja liikmemakse tasujad seda võimalust kasutavad. Seltsi aadressiks on endiselt sekretäri aadress 39 0'Connor Dr. Toronto, Ont. M4K 2K3, - . • S.K, nes võtt. Ta ütles muuhulgas: „üks vabadusvõitlejatest, major Boris ilee-man, on täna meie keskel ja meil on hea meel teda tervitada. Vabadussõjast võttis ka^noori osa. Oli nooruk,, kes oli 14 aastat vana kuid pidi ootama kuni ta sai 15 aastaseks, et sellega suurim rühmitus P.-Ameerika vastu võetud saada sõjaväkke. Ta linnadest. Kavas on hakata rahva-asus sõjateele kodutalust võttes tantse õpetama noorematele ja sügi-kaasa sooja leivapätsi, mis ema pea- sel moodustatakse noorterühmad rätikusse mähitud. Ka kindral J. Lai- 5-10 ja 11—15 aastastele. doner oli sel ajal ainult 34 aastat va- ' na." Edasi kõneleja kirjeldas lühidalt võitlusi lõunarindel. ' L. Tori ja majot B. Leeman dasid teineteisele t^u. Näitering teeb ettevalmistusi esinemiseks eeloleval suvel Seattles pee-tavaile Eesti Päevadele. Str., Maple, Ontario LOJIEO L. Torile avaldati elavalt kiitust. Lauldi Eesti hümn. Näitelava oli kaunistatud lõngadest käsitööna valmisratud suure Eesti 'kaardi ja ^vapiga..' täieduskool tegutseb endiselt co- Sihtasutuse juhiatuse luge Vally Jo-op alusel, kus lastevanemad ise^ on, hanson Torontost, kes rõhutas väja-õppejõududeks. Õpilaste arv on tunduvalt kasvanud. Praegu õpib Täienduskoolis 36 õpilast. 1977 aastal oli neid 25. „Mäeotsa" likvideerimise mõttest, kuna noortel ei paista olevat selle paiga vastu erilist huvi. Tulude-kulüde aruanne oli tasakaalustatud $14,716.10. Kassa seis näitas 19,161.52; k'^;juures ®kaiidisõprade eriarvel oü lisaks $1,384.22. Aastane tegevus andi? Seltsile $2,853.03 ülejäägi ja eelarve kinnitati $15,000.00. HUVTESTOVASTO Erilist huvi tekitas S/a Eesti Päevad Kanadas ja EKN-u kiri järgmiste Eesti Päevade korraldaniise üle Kanadas. Leiti, et Sihtasutuse otsus arvestada ka Vancouveriga oli väga teretulnud. Kirja luges ette Boris Tesnov, kes andis ka lühikese ülevaate Stokholmis toimunud koosoleku kohta, kus otsustati anda ühel häälel ESTO-84 korraldamine Austraaliale. Selgus ka, et Boris Tesnov an^ diš Stökhomis eitava vastuse peamisel sellepärast, et kõne all oli siis kogu P.-Ameerika Lääneranniku soov ja kuna läbirääkimised peamiselt VES esimeheks valiti tagasi Tiina USiA osas (Merilo, Vaga, Moks,Grü- Allas. Juhatusse valiti: Harry Muld, ner jt.) ei näidanud positiivset suh- Linda Rumma, Chris Lepik (uus), tumist. Koosoleikust võttis osa ka August Saar (uus), Andres Loo ja Leo Morel. Revisjon-komisjoni valiti tagasi Kari Pae, Uno Kallas ja Hilda Joasalu. „Läänekaare Postipoisi" tpimetajaks jäid samuti endised: Endla Rehtlane, Edda Davis ja Juta Kitching. Vancouverisse on niivõrd tõsine, et on isegi leitud inimene, kes oleks nõus esimehe ülesandeid enda peale võtma ja keda kogu Vancouveri rahvas austab ja üksmeelselt käed küge lööb. Otsustati kokku kutsuda eri-koosolek, et langetada lõplik otsus ja sellest teatada kõikide maade ES-TO komiteedele ja keskorganisatsioonidele. dust põhjalikust läbiarutamisest igas aspektis, et ei oleks hiljem etteheiteid ega kahetsusi. Koosoleku are-mdoB selgus, et soov tuua ESTO-84 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-02-26-04
