Meie Elu = Our life, November 21, 1985

              MELJAPÄEVAL, n NOVEMBRIL - ° f HUESMY, MOVEMBER 21 „Möie EluS m. 47 (1864) 198S
T"11f
uus­loomingu
erinäitus toimub Bramp-tonis
Region of Peel Art Gallery'8.
See on kohaliku omavalitsuse
poolt üleval-peefavpermanentväl-japanekuga
galerlii. Aeg-ajalt, ha­rukordadel,
kutsutakse esinema
vaid nimekaid Kanada kunstnikke.
Kuna tänavu täitus Kanada vesi-värvis
maalijate ühingu — Cana-dian
Soe. of Painters in Water
Golor (CSPWC) asutamisest GO-nes
mastapäev, siis selle juubeli tähis?
erinäitus.
Esinema kutsuti Osvald Timmas,
kes aastaid olnud selle auväärse
ühingu liige ja ke;llel hea nimi ja repu­tatsioon
üle kogu Kanada vesivärvis
maalijana. (Muide, nagu hiljein sel­gus,
oli O.T. märgitud ka CSPWC
valimisele tuleva uue presidendi
kandidaadina.)
GSPWC PRESmSNIDIKS
' S e e selgiis alles näituse eel
CSPWC {)eakoüsoleku otsusest. Näi­tuse
kataloog tooh. leheküljelise kir­jelduse
ka kunstnikust, milles öel-duj^
ettjaon sündinud Eestis ja saa-mid
oma^ühstniku haridiise mitmel
pool Euroopas, enne kui asus Kana­dasse
1952. aastal. Ta on viljelnud
õli-, akrüül-, ja vesivärvimaali, enne
kui alustas oma täisajalist kunstni­kukarjääri
19^P*a. Siit peale kujunes
tema keskseks vahendiks vesivärv
ning seda — üht vanimat meediat
: kujutavas kunstis avardanud. O.T.
loomingus on kadunud traditsiooni­line
vesivärvis maalimismaneer. Ta
on kujundanud oma isikupärase vii­si,
mis aktsepteeritdd ning kunstnik
on tunnustust leidnud kui üks pari­maid
Kanada akvarelliste.
Neid on esitatud 72, kõik uuemad
teostused, peamiselt aastaist 1983-
1985. Üldiselt tema inspiratsiooni al­likaks
ja aluseks on pähtavad üksik­nähted
loodusest—vormid, moodus-iised
ja tekked. Lühid, mis on ürgne
ega pole inimkätega tehtud ega vor­mitud,
hagu kaljud, rahnud, mine-raairikkad
kivid: „ Kaljud peavad
vasta" (59),„Kaljurahnude rivi" (51),
„ Varisenud kivide tsoon', {41),„Roo-sad
kaljurahnud" (22), „Kivine rand"
(46) jfe Ehk jälle veekogud: „Vesi
kivirahnude vahel" (68), „Värav me­reni"
(63). „Jõesuu" (50), ..Väikejõe­käär"
(64), nÜleujutus" (11), „Mere-tõusu
piir" (72) jt. Ehk jälle loodus-meeleolulised;
,,Sügis" (27), ..No­vembri
päike" (23), ..Ärkamine april­lis"
(71). Need vähesed näited anna­vad
ettekujutuse kunstlaialdasest ai­nevallast
ja ideede rikkusest. Kuigi
mitmete pealkirjade juures võiks ole:
tada ja loota ulatuslikku maali, on
need enamuses siiski vaid väike lõik
maastikust. Kunstnik keskendab tä-helepanuteatud
iirgsele objektile,
välja tõstes selle iseärasuse nii vor­mis
kui värvis. Objekti paigutamine
asetatuna laiemapiirilisše maali,
kaotab see aga oma dünaamilisuse,
mida kunstnik tahab rõhutada. Võib
arvata, et samal kaalutlusel kunstnik
on kitsi taevavõlvi või «laotuse
osas. Timmase maalides puudub
•peagu täielikult taeva osa. Ehk kui
see juhtub mõnes töÖs vilksatuma,
siis mõne väikse laiguna või ribana.
0. Timmas tõendab jälle, et oma
kunstilisele kavatsusele ja kavandu­sele
allutatud teost saab luua üksnes
akvarellimaali võimaluste varjundi-^
teni tundmisel. O.T-1 on see paljude
aastate katsetuste ja otsingute tule­mus.
Koloriit ei tarvitsegi olla rikas.
Ta hoidub pIakaatlikest-dekorati|v-seist-
kontrastidest, annab aga rafi­neeritud
toonide vahekorras avaruse
. tunnet, küll dünaamilisis kui rahu­likes
teostuseis. Tal on selge vormi­kõne
ja optimislik suhtumine, mis
tema tööd teevad lähedasiks.
Näitus jääb avatuks 1. detsembri­ni.
Külastusajad: teisipäevast reede­ni
kl. 10-4.30, laup. ja pühap. kl. 1.30-
4.30.
R.ANTIK
EBI
Eesti arst valvekorras
23. ja 24^ novembril
dr. M. Leesment 481-6834
30. novembril ia 1. detsembril
dr. T. Maimfets . . . . . . . 469-1322
ELEKTRIK
Igosuguood slaktritööd, paranduiod,
uuandusod, kodudes või ettevfttatM.
HALUNG
Tel. 762-9190
! Lic. El044
iumalateehistus
I^eetri kirikus
Toronto Peetri kirikus tähistati
möödunud nädala pühapäeval lõi-kus-
tänupüha. Jutlustas koguduse
õpetaja, praost Andres Taul ning li­turgilises
osas ja arijiulaua jagamisel
•• oli tegev ka õpetaja Edgar Heinsoo.
Praost A. Täuli jutluse aluseks oli
jumalasõna Pauluse kirjast filiplas-tele
(4:19) ja salm 17:17 Luuka evan­geeliumist.
Eelpoolmärgitud peatü­kis
(17) on kirjutatud, kuidas Jeesus
Jeruusalemma minnes tegi terveks
kümme pidalitõbist, kellest aga ai­nult
üks tuli tagaj^i, andis Jumalale au
ja tänas valju häälega. „Aga Jeesus
kostis ja ütles; Eks kümme oli saanud
puhtaks? Ent kus on need üheksa?"
Jutlustaja võrdles eelpoolmärgitud
jumalasõna ^alguses nähteid igapäe­vasest
elust. Kui palju head juhtub
meile peagu iga päev. Võtame seda
kõike nii loomulikuna, et unustame
tänamast nii Jumalat kui ka iskuid,
kes meiele he^d teinud. Enamus
meist on nende üheksa sarnased, kes
küll paranesid raskest haigustest,
kuid unustasid tänusõnad. Palju li-bedamah
voolavad meie huulih sõ­nad,
kui on tegemist kritiseerimis-tega.
Peaksime olema leplikumad,
sõbralikumad oma ligemiste vastu ja
pühendama rohkem aega jumalasõ­nale.
Siis muutub kogu meie elu ra-
. hulikumaks ja me võime tugineda
'^aifoitiyJ^J^uluse sõnadele: „Aga küll
minu J Uit....
^hisQ^'"^ teie vajaduse
oma rikkust mööaa' uHS^icof/f^-jyes
Jeesuses." \
Praost A.jTaul oma eestpalves pa­lus
Jum' ai õnnistust ikestatud Eesti­le
ja tema rahvale. Kodu-Eestisse
" siirdus|id ka kirikuliste mõtted, kui
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
Vabadüsfond korraldab eelmiste
aastate kujul ka käesoleval aastal
järjekordse pühadetervituste va­henduse
eesti ajalehtede kaudu.
Arvestades järjest tõusvaid posti­kulusid,
on see kujunenud kõige
soodsamaks viisiks pühadetervitia-si
edasi anda.
Pühadetervituste saatjate nime­kiri
avaldatakse Kanada^estr aja­lehtedes
järgmise pealkirjaga:
„Soovides oma lähematele sõpra­dele,
tuttavatele ja kõigile kaas­maalaste
le üle maailma rõõmsaid
jõulupühi ja kõigi lootuste ning
soovide kordaminekut uuel, 1986.
aastal, toetame sellega ühtlasi
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
poolt tehtavat rahvuslikku tööd."
Tervitus-annetuse alammääraks
on: glO,- perekon^lt, $6,- üksik­isikult,
ning organisatsioonidelt ja
ettevõtteilt §20,-. Tervituste sisse-'
aiidmise tähtpäevaks on reede @.
detsember. Anda otse EKN büroo­le
tel. 465-2219 või postiteel: EKN,
958 Broadview Ave., Toronto, Ont.
M4K 2R6. Lehtedele mitte otse saa-siiiiiiiiiiiiitiitiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiUB
PLUMBING, HEATING
and REPAIRS
Õüt-, gaasi- ja elektriahjud, korstnei-voodrid
(chimney linings).
Ahjude puhastamine • Eesti M
ROLAND KULLIK
Tel. I416U75-1280
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiintntiiiiiiNits
Vihmane sügispidu
•iHr - -/-/v-^^ ' = M. ^»mmm Torouto Eestl Seltsltraditsioomlf-
Tegelasi „Kodusaarte Õhžsal" Baptisti kirikuis. Vasakult: Maie Kaasik, Silvia Martiia, Hermeline Niit ja ne sügispidu toimus laupäeval. 16.
Krista Jürimäe. Paremal kõige noorem osavõtja, 9 kuud vana Jonathan Wilbiks Marika Krabi-Wilbiks'! ^«y- Toro^|o Eesti Majas. Paev läbi
^ ® ' " T^„„„u sadanud vihmale vaatamata oh pi-
Foto - Elna Kungla kogunenud üle saja.
Toronto Eesti Seltsi esimees Jaan
^ w T p Terts tervitas külalisi, kes kestvale
• Cw vihmale ja hirmutavale ilmaennustu­sele
vaatamata olid siiski kohale tul-
Laupäeval 9. novembril tähista- ni-must-valgest lõngast eesti talu ®
sid hiidlased traditsioonilist mar- õuel. „Eesti rahva kaks kaugemat - Peo eeskavas sopran Valve Tali
dipäeva hoogsa peoga Toronto Ees- hõimu - võrulased ja hiidlased olid "KODUSAARTE OHTU" KIRIKUS esines mitme senitundmata lauluga,
ti Majas, mis mitmeks aastaks käed ulatanud ühiseks Mardiõhtuks. . Hiidlaste mardipäeva tähistamise Teda saatis klaveril ning laulis ena-meelde
jääb. Võib öelda, et peole Suuremaks üllatuseks peolistele lõppakordiks oli pühapäeval 10. no- mus lauludel kaasa Olaf Kopvillem.
pidi sõitma paadiga, nii sunr oli kujunes Salme Tuvikese esinemine vembnl Toronto Eesti Baptisti kiri- Esitati ..Tervituslaul", „Silmad".
vihmasadu. Liiklusummikud olid orkestri-solistina. Olime kuulnud va- ..Kodusaarte Ohtu". ..Sõbfer, ava silmad". „Mööda kodu-maantee
401, Don Valley Park- remSalmet„Ehatare" elanikele koos Esindatud olid Eestimaa saared: kalju", ..Kellalaul", ..Lõputa lõpp".
way'l ja Toronto Eesti Maja õuel abikaasaga laulmas, kuid hiidlaste Puumaa. Kihnu. Muhumaa. Nais- ..Puuriidalaul", ..Niikaugelkõik" ja
Näib aga, et vihm oli hiidlastel® mardipidu sai kohaks, kus Salme Piirissaare, Prangli ja Saare- „Võta mind kaasa". Eeskava oli so-õnneks,
muidu ei oleks rahvas ära Tuvikene tõi välja oma talendi. Saa- Kui õpetaja Kaljo Raid palus biv tantsupeole ning publik tänas
mahtunud Eesti Maja suurde saali, litäis lõbusaid peolisi jäid vaikselt iärgimööda kõikide saarte esindajaid kõike esitatut sooja aplausiga.
Kõik lauad, mis üles seatud, olid . kuulama tema võluvat häält. Jääb P^^*^ selgus, et suurem Pidu oliküllaltki hoogne, millele
täis. , , ainuh loota, et Salme tulevikuski esindus oli Hiiumaalt. aitasid kaasa Volly Gustavsoni 4-
oma andeid näitab ja pakub Ohtu kava oli sisukalt kokku sea- liikmeline tantsuorkester ja Otto Pa-
Kohal oli maakondade suurpäälik, ' tud. oli laulu, luulet ja sõnavõtte, mis juri viinabaar.
mulkide esimees Juhannes Vihma TERVITUSED JA TÄNU kirikutäie rahvast mõttes kodusaar- Rikkalik loterii leidis ohtralt ost-abikaasaga
ja võrukate kandev jõud Sõnalisesosas Hiidlaste Seltsi esi- ^ele.tagasi viis. , V ./ jäid ning võitjaid.
Salme Vesi. Juhani jutu järgi,mis pidu me?s|:dgar Liiktervita$,peolisi luge- - Hiidlasest Marika Krabi-Wilbiks
see oleks olnud, kui ei oleks olnud des ette tervituse ja tänu kaashiid- 1"^^*^^ ^^^^^^ laulukoori. Kaashiid-
..vihma" ja,„vett". Meeldejäävast laselt. Eesti Vabariigi peakonsulih ^^"^ ^^^^ Vahejaus pakkus luule-peostvõtsidbsa
veel Läänemaa. Saa- saadiku ülesannetes USA-s. Ernst tervituse. Pühakirja lugesid Kalle
re-. Pärnu- ja Valgamaa esindajad. Jaaksonih. kes tervitas kokkutulekut esindades Saaremaad.ja Naa-
Saali seinad olid ehitud värviliste ja tänas valimise eest Hiidlaste Selt- ^°PP^ Piirissaart. Prangli saare
kalavõrkude ja kajakate siluettidega, si auliikmeks 80. sünnipäeva puhul, kasvandikud Hilda Sepp ja Valve
Lava sügavikus paistis Hiiu saare Erakordselt oli kohale sõitnud New ^^^\ ^^^^^id 2 laulu, mis võlusid kuu-reljeef
ja seltsi vapp. Mardipäevale Yorgist hiidlane Richard Espen- ^^i^^^*
oli kogunenud üle 250 "peolise. baum, kes isiklikult tervitas peakon- Kodusaarte õhtule kogunenuid
I suli nimel kokkutulekut, soovis edu tervitas Hiidlaste Seltsi esimees Ed-
MOOSEKANDID MASKIDES USA eestlaskonna nimel. Richard gar Liik, kes ütles, et see ohtu on ku-Õhtu
meeleolu tõusis kõrgpunkti- Espenbaum on Eesti Rahvuskomitee junenud ilusaks tavaks meenutada
le, kui kava teises osas August Tuvi- juhatuse liige. Ülemaailmse Eesti kaugeid kodusaari.
kese orkester sisenes maskides saali Ühingu esimees,,Eesti Filmikeskuse ^^^^ 1^ palvuse pidas dr. Artur
peaukste kaudu. Eesti Majas pole juhataja, „Meie Tee" majandusjuht . ProosVancouverist, kelle juured ula-midagi
võrdset nähtud. Peolised^lau- ja kauaaegne „Vaba Eesti Sõna" ju- t^^ad Hiiumaale,
dades tõusid püsti suureks aplausiks, hatüse liige. Kavajatkusalumiselkorrusel.mil-
Iga moosekant oli omaette karakter. Aivi Ruut hoolitses maitsevate le saali olid maitsekalt ja huvitavalt _ _ _ _ __
August Tilvikene lõbusa akordionit suupistete eest. Perekond TüUisid dekoreerinud Maie Kaasik ja Hilja io„imn« ninf l f n n v . l l«
mängiva daamina või pikkade pat- jätkus kööki ja baari. Ilme Joutsi teis- Ekberg. Kiriku naisring oli katnud vaive laii lauimas uiai ivopviiie-sidega
kogukas naine Valter Piigli te hiiu perenaiste abiga ^ k rikkaliku laua. mi Klaverisaatel,
kehastuses jätsid meeldesööbiva pii- seitse loteriid, mis kohe läbi müüdi: ^^^^ ^^^^ ~ ^- ^^^^^
di.Terve,.võrukaelade',, orkester 14- Paremat peotuju on raske leida ^—"^ '• ' .
liikmelises koosseisus oli ainulaadne kui see oli hiidlaste mardipeol. Au- ^ - - - - - » - - ~ ^ ^.«^^
oma mardikostüümide valikus ja esi- gust Tuvikene ja tema moosekandid
organist mängis orelil „Su üle Jumal
valvaku..."
Muusikalise osa eest hoolitsesid
dr. Roman Toi orelil ja solist Leena
tiismann, kes laulis kaks laulu. Um­bes
poolsada kirikulist võtsid osa
armulauast. Pihikõne pidas õpetaja
E. Heinsoo, kuna lõpupalve ja õnnis-tussõnad
lausus praost A. Taul:
Pärast jumalateenistust toimus all
saalis uue videosüsteemi tutvustami­ne,
mida korraldas koguduse nõu­kogu
abiesimees Eduard Käasik|
Naisring hoolitses kohvi ja suupiste­te
eest.
nemises. Orkester laulis, mängis ja on muutunud lahutamata osaks To-tantsis.
Jääb ainuh kiisida, kuidas ronto eesti ühiskonnas ja hiidlased
juht seda kõike suutis lavastada, said sellest parema osa. Kui kell
„Tudulinna" moosekantide jperesse 7:15 Tuvikese viiuli poogen näitas
kuulusid: August Tuvikene, Salme peo alguse avataktii siis kesköötun-
„Saili" Tuvikene, A. Ale, V. Piigli, nii see veej suurema rütmiga tiivus-
M. Niinvee, R. Lall, R. Vesi, F. Saar- tas rahvast tantsule. Nii kavalises
ni, V. Melts, P,. Lääniste, R. Väike- osas kui tantsumuusika saatel Au-mäe,
J. Haiba, A. Alaver, A. Hült ja gust Tuvikene ei väsinud laulmast,
A. Pangsepp. lugemata kordi instrumente vaheta-
Sõnavõtte oli vähe. Muusikat' ja des. August, Salme Tuvikesele ja
huumorit aga igal sammul. Õhtu võru ..moosekantidele" kuulub hiid-meeldejäävamaks
kõrgpunktiks ku- laste suurim tänu meeldejääva õhtu
junes orkestri mäng, laul.ja August läbiviimise eest, Tänu kuulub
Tuvikese soolo „Koome kangast si- nendele, kes paadiga peole tulid.
362 Panforth Avo.,
Toronto, Ont. M4K 1N8
Tel. (416) 466-1951
L/ (416)466-1502
FlOWEflS & GIFTS
LBLLEDE SAATMINE ÜLEMAAILMSES ULATUSES.
Eriti pulmadeks — värsked ja kunstlilled.
Matuseks — pärjad ja lillekorvid.
Puuviljakorvid.
BCäsiliöö kinkeesended — kullasepa-, merevaigu-, Ikoiraa-mika-,
naha ja puunikerduse alal.
Räägitakse eesti, läti Ja inglise keelt.
Avatud: äripäevadel 8.30-6.00 p.l., laupäeval 8.30-5.00 p.l
u u i i i U M J i i i i i i i i i i M i w i i i i i n i i i i i r i M H M i i w i i i w i i n n n — n w i i l w i i i i i i i M r i • • n M i i r - r - - r - m ii i n • •
JOHN 1. SOdSAR, CA
Chaoriteredä Accountant
, 181 üniversity Ave., Toronto, OnUfm, mmzmT
TeL 8640099
maa
3S3
on 2 MAGAMISTOAGA KORTER. $79.900,
T.T.C. ® Po©d lähedal.
- remont tehtud - 3 ust
Löuna-lääne vaade üle järve.
MH Caid@rw(DOci — 690-5100
LQPAGE REAL ESTATE SERVICES IIB
„Mele Elu', nr. 47 (1864)
KIR
,Judulmna moosekandid" mänguhoos. Ees, ke8kel„,päälik" Aiagwst (JOSB) Tuvikene akordioniga. Fs^om®! — Rkhm^ Espenbaum VSM
ja 8 ©W phatusliig© „Hiiu" to^^
Kirjanik August Mäi
Laia m
Fakte J
8
I
Vaevalt on jõudnud|
nard Kangro austai
kute tuled, kui süütai
kümme aastat vanei
ala tippmehe Augjust
ülirikka teekonna me!
Tekib soov küsida, m|
sid tulemused — ja
^llat — kui noorel
Mälgule omast väsii
te trotsi ja sihikindla
Sqndinud 4. okt. l |
konnas, Saaremaal,.
Mälk varsti pärast va|
omandamist Kuressai
enne pedagoogilisi ja i]
tajate ettevalmistami^
Ülikooli juures (192:
kooliõpetajana ja vm
jana Saaremaal, jäädel
alates kuni 1935 aast
alates vabakirjanikunf
ja Riigivolikogu liiki
ja 1937. a. alates temaj
poolt lunnustustasi
„I^agle'^-nimeli8es mi
mäel, Tallinna külj(
1944 Rootsi, kus tööti
pensionile siirdumis(
Draamateatri arhivaj
mis.
Nii lihtne tundub
ma elukäik pealispi]
vaates. Seda võidaki
omistada ka kõikidel
kirjanikest, kuigi nm
ole otseses mõttes vi
he elu. kelle elutööki
34 romaani, novellii
kogu ning 8 ülipopi
dit, ei ole liikunud ni
nagu tavatsetakse
suhtes arvata. Kui
Õpetaja-koolijuhataji
lastest aastatest kuni I
rikastas see periood t|
uudiskirjandust 12
näidendiga, näit. li
aasta jooksul 7 prooj
umbes 1935. ,aastak|
raskused kirjastuste^^
tunnustus. Mitte ilm]
lumisteta ja mõningt
teta" ei langenud R i |
asundustalu annet(
Mälgule.
UUS PILT RANDI
Mälgust oli kujune
kirjanik, kes oma 1
maast, rannast ja ra
nud anda hoopis u
lega varasemad ar
Mändmets, Ridala,
Kallas, kas ei olnu
või ei olnud taiba
suurt tähtsust. Lih
lase sensuaalsus, k
raskuste trots, risk
uus ia kunstiküps
rahva ürgomasest
saks oli toimunud f
tustes, triloogias ja
rangelt kontrollitu
sel sUgavpõikeid
Saaremaa kauge
(..Läänemere isan
nud majad" — 1
kuna seisis Jubk
kindlalt esiletõus
tema„MoodneKa