Meie Elu = Our life, November 21, 1985

              Tas
|te aktsioonidega,
itanud: — Ühen°
lanisatsioonikaü-
Indis.
iltada, et valitsus
[es meiega selles
[•ahvaste vajadusi
jHe heaks teeb nii
J kui ka rah-lil.
Ja loodame, et
tulevikus balti
/vabaduse ja ise-laume
viitas oma
löile balti iihiskon-lel
Bowen'i sõna-yastasrinna
juhi
ikumatut toetust
Ta viitas ka asja-
[õtavad osa kõigi
I mis olevat tõeline
et parlamendi-
{alise osavõtuga
lure komplimendi
ja senatbr
Üsna põhjalikult
jvaate balti inim-cogude
Liidu jui-rahvaste
suhtes,
jaltjastel suureks
traalia ühiskonda
Itsliste eest.
)usõna ütles sena-the,
kes leidis, et
|ad sihid ja ka üle-iioon
nende saavu-ias
lootust, et meie
}ks on vabadus je
ivastele.
irlamendi liikmed
le kohustuste tõttu
Ima, veetis suurem
litu tundi hubases
hindajatega vestel-
^erras näitas, et ole°
letlikest sõnavõttu-irlamendi
liikmete
töölispartei osas,
)n palju paranenud,
lõigist omavahelis-jt
õhtu jooksul. Jääb
[e üritus positiivselt
resolutsiooni vastu-
)jas.
lAIVO KALAMÄE
I.N.A, abiesimees
IGIT
IMPROMISSI
IMMUNISTIDEGÄ
K. Päts 19[8.
frTERÄAPIA
TERTS
issage Therapist
[kokkuleppel.
.7^8679
imaa vajab
ilukorri
litsust
inistrilt, Margaret
esitatud k^va Iiri
raenutegevuse lõpe"
|a-Iirimaal katoliik°
itantide vahel. SeK
iriti ja Iiri valitsuo
erilise kava, milk
iks seda maad valit-
|ohalik valitsus, mis
Itoliiklikule vähamu"
ieisvuse, ilma et seo
Istantliku enamuse
bva kokkuleppe sõl-
JBriti valitsuse vahel
smal ajal.
iu enamuse juhS
II, Jan Paisley, ei oie
lellest Briti ja liH va»
lejppest.
liatus sugulastele.
Iradele dn teie
ITERVITUS
ieElu"jõulunumbn§„
ida oma illutratsioo-itust
või oma loodud
Tervitus-kuulutuse
ihel veerul $10,00.
Meie. Ek', BHIP. 47 NELJAPÄEVÄIL, Sl NOVEMBEIL THIUMAY. NOVEMBER 21 3
M'i.i'.rui;TEagii
Kolmapäeval, 13. nov. toimus
Icoosolek Royal York hotellis välis­ministeeriumi
esindaja Peggy Ma-
@on*i ja Ikestatute Rahvusgruppide
esimeeste vahel. Eestlaste esindaja
oli Eestlaste Kesknõukogu Kana­das
esimees Laas Leivat.
Esiteks tuli airutusele perma­nentse
inimõiguste komitee (Stan-ding
Parliamentary Committee on
Human Rights) loominej parlamen­di
juiirde. Mason andis nõu^kuidas
Ikestatud Rahvaste grupp võiks
mõjutada parlamenti selles küsi­muses.
Ta rõhutas, e^ on ülimalt
tähtis^ nende parlamendiliikmete
Bsiklilc külastamine k^da IR grupp
Imeelsasti näeks sellise komitee
liikmetena.
Teiseks diskuteerlti praegu toi­muva
Helsingi järelko^verentsi
Budapestis. Konverents käsitleb
kultuuriaspekte. Masbn ei paflstnud
olema sellest konverentsist hästi
informeeritud. Näiteks, ta ei osa­nud
vastata, kui küsiti kes väljas­pool
välisministeeriumi kliuluvad
Kanada delegatsiooni ja mida täp­selt
konverehtsil arutatakse.
Seoses järgmise) aastal toimuva
Helsingi kokkuleppe inimeste*va-heliste
ühenduste konverentsiga
(GSGE Experts' Meeting on äuman
<C0ntact8),mis toimub Bernis, lepiti
IV!(a8on'iga, et järgmiste kuude
jooksul korraldatakse mitmeid
koosolekuid IR grupi ja välisminis­teeriumi
vahel selgitamaks seisu­kohti
ja olukordi.
Sellele järgnes pikem arutlus
Lõuna-Aafrikast. IR grupp ütles, et
mi muidugi ei toeta apartheidi,
aga arvestades, et Kanada avalikult
toetab majanduslike ja teiste sankt­sioonide
võtmist, kas Kanada valit­sus
on valmis ka võtma vastutust
selle eest,mis võib Lõunä-Aafrikäs
juhtuda, nimelt korralagedus ja
selle riigi Moskva mõju alla võt­mine.
Edasi ütles IR grupp, kas
Kanada on valmis ka võtma sama­suguseid
rangeid aktsioone kõige
suurema inimõiguste rikkuja N.
Liidu vastu. Mason vastas, et kuna
Aafrika peab ennast lääneriikide
perre kuuluva[riigina, siis temaga
tuleb teisiti läbi käia kui idabloki
riikidega. Masbn ka ei uskunud, et
apartheidi tühistamisega L-Aafrika
Iähe6 Moskva mõju alla. Lõpuks IR
grupp selgitasV et teistes Aafrika
riikides on inimõiguste olukord pa9°
jü hullem kui LrAafrikas ja^veelgi,
paljud nendest riikidest on otseseid
N. Liidu mõju alL
Seoses vangistatud vabadusvõlt° Möödunud pühapäeva pärast- mendil mängitud omapärane pala.
Foto — 0. Haamer
lejate olukorraga N. Liidus, MasoEi
ütles, et Mart Nikluse ja teiste kü­simust
on välisminister Joe Glark'i
poolt käsitatud kõnelusis nii Eduard
Shevernadže ja ta eelkäija Gromyko-ga.
Mason muuseas oli Kanada de­legatsiooni
liige Helsingis toimu­nud
Helsingi kokkuleppe 10.a. juu°
beli pidustustel ja kohtas isiklikult
Shevernadze't.
Ikestatute Rahvusgruppide esin­dajad,
kaasaarvatud EKN esinda­jad,
sõidavad 20. ja 21. nov. Otta-wasse
koosolekuteks välisminis­teeriumiga,
parlamendiliikmetega
ja teiste vastavate isikutega, kus
käsitletakse põhjalikumalt ülaltoo­dud
küsimusi.
yu8 kondomiivDium Qostllastol® edlmüÜDS hie^dsiiil^Dfii
£ilat®8 $64,800
. B . Giovamfainlja pühap. M
ja pühiap. 1 il, 1985.
Asukoht on 3736 St. Clajr Ave.East (Brimley ja Kingston Rd. nurga lähedal).
Ilma rahata külmutuskapp ja pliit neile, kes. ostavad enne novembrikuu lõppu.
Ilus asukoht pargi vastas, buss ukse ees. Moodne 6-korruseline öhujahutuse-ga
ehitus.kõikide mugavustega. Ainult 35 korterit. Ehitus valmis 1987. a.
Kevadel. Informatsioonibüroo ehituskrundil. Tel. 266-5019/muudel aegadel
kokkuleppel helistage 444-6405. 444-2897.
EBBE
0 0 0
(Algus esiküljel)
alaväärtuslikku kaupa ja jnängis
..kahekordset mängu" püüdes luua
kontakte funktsinääridega, kellest
huvitatud USA luureorganisatsioo-nid.
Vaatlejana viibis kohtus Balti Va­badusliidu
ülesandel advokaat Jaak
Treiman, kes informeeris, et vaatleja­na
oli kohal ka USA valitsuse advo­kaat
pr. Wasserman. Ta ei olnud aga
teadlik kahjutasunõucfmise seosest
Balti Vabariikide varandustega, kuid
saadud juhtnööride kohaselt pidi ko­he
informeerima, küi midagi era-kord
üles kerkib. Nõudja advokaat
Gerald Krõll ütles ajalelntedele, et ta
on eriti rahuldatud, et kohtunik lei­dis
„Izvestia" kirjutise olevat laima­va
ja kavatseb es,itada kahjutasu-nõudmise
umbes 10 miljoni dol.
suuruses. The Foreign Sovereign
Immunities Act (a. 1987^) võimaldab
taotleda N. Liidu USA-s asuvaid va­rasid
väljamõistetud kahjutasuks.
Advokaat väitis, et umbes 70 miljoni
dol. väärtuses Nõukogude vara ole­vat
„külmiitatud" USA-s pärast seda
kui N. Liit annekteeris Eesti, Läti ja
Leedu 1940.a.,,Meie süstemaatiliselt
otsime uusi kohti USA-s kus^N. Liidul
on varasid ja kui sovjetid ei tee kok­kulepet,
püüame neid saada kahjuta­su
katteks." v
Advokaat Jaak Treimari kõneles
Gerald Krõlliga ja küsis.kas ta tõsi­selt
mõtleb saada hüvitust Balti vara­dest
kui nõudmine rahuldatakse, kuid
ei saanud selget vastust. USA valit­suse
esindaja ütles, et ta peab end
kursis asjade arenguga.
Balti gruppidel ei ole praegu veel
mingit alust legaalsete sammude as­tumiseks,
väidab advokaat Jaak Trei­man
oma informatsioonis.
Ji/j
©SiBDClajSi
lõunal oli saalitäiel rahvakunstist
huvitatuil võimalus nautida Eesti
Maja suures saalis kaks tundi üli­huvitavaid
ettekandeid ja silma­iluks
leida seintelt ja laudadelt rah­vakunstilisi
väljapanekuid.
See oli Eesti Etnograafilise Ringi
,,Etnograafiline pärastlõuna" — ka­vakohaselt
,,Keeltepada", kuhu oli
mahutatud mitmesuguseid meie rah­va
„hääli ja keeli" nagu luule-, leelo-laulu-,
linnu- ja pillikeeled. Etno­graafilise
Ringi juhataja,Ene Runge
oma sissejuhatavas tervituses ütles,
et käesolev rahvakunsti ettekanne
oli juba 14-s ja tuleval aastal tuleb 15-
s, sellega juubeliaasta.
Kava alguses kandis ette Katriu
Rooplal õpetliku lugulaulu „Kuldsed
õpetuse sõnad", manitsedes tütar­lapsi
mitte poiste kavalaid kõnesid
uskuma.
Ene Runge leelotas Karjase õhtu­laulu.
Kodaverest. Tartumaalt; eriti
looduselähedased olid tema esitatud
lindude jutud ja laulud, pälvides kiit­va
aplausi.
Endla Kannel, kandes haruldase
peensusega väljaõmmeldud peoklei-ti,
kandis ette luuletuse „Mõ5du-mees"
— kus vanaisa täpselt teadis,
kui pikk oli vaks, jalg või küünar, sel­leks
oma kehaosi kasutades.
Võrumaa murdes esitatud ..Leevä-tegö"
andis Aino Pähn südamlikult ja
oskusega edasi tõsise-võrumaalase
tundeid.
Ellen Irsi poolt meisterlikult koos­tatud
„kõnekäändeis ja värsivään-deis",
mille autor hingega ette kandis,
võis küll vist leida sadakond lustakat
ütelust nagu: „kops läks üle maksa",
„silm läks looja" jAe.
Teise kavaosa täitis meie Rahva­pillide
Orkester Oskar Haamer'i juhti­misel.
Orkestri kava algas kahe rah­vapärase
lauluga — solistideks Aino
Laanep, Valentine Männik ja Linda
Toming.
Oskar Haamer oli koostanud huvi­tava
lühiülevaate eestlaste rahvapil-lidest,
mille dr. jaan Roos ette kandis,
andes seletust iga pilli kohta orkest­ris,
millele järgnes siis ka igal instru-
Nii kuuldi omapäraseid pille, nagu
jauramit, lokupilli, põis- ja suupilli,
vilepilli, mitmesuguseid kandleid,
viiuleid ja lõõtsmoonikat.
Oskar Haamer on tõesti võimekas
koos hoidma toredaid rahvapillimehi
nagu: Artur Ale, Valter Piigli,
August Hütt, l^aoul Edari, Alfred
Aasma ja Enn I^erivee.
Esile peab tõstma aga perekond
Roosi, kus kõik viis perekonnaliiget
on rakendatud eripillidega orkestris­se,
isa Jaan, ema Reet, pojad Ricky ja
Martin, ning tütar Marja-Leena, kes
oli ka vahvaks õhtu teadustajaks
oma viiulimängu vaheaegadel. Siin
võib rõõmuga märkida, et meil on
siiski noori rahvamuusika huvilisi j&
sellega rahvamuusikute järelkasvu.
Kava lõppu täiendas huvitavja hu­moorikas
Etnograä filise Ringi tege­vuse
esitamine vemmalvärssides El-na
Libe looming tema enese ettekan­des.
Näituseks oli välja pandud möödu­nud
aastal kahel kursusel valmista­tud
esemed. Sügisene kursus hõlmas
puule põletamist, värvimist ja klee­pimist.
Kevadine kursus tikitud voo-ditekkide,
või kohalikus keeles Quil-tide,
valmistamist. Oli palju sjlma-röõmu!
Erinäitused olid — vanameister
Otto Rannamäelt meisterlikult niker­datud
või põletuskirjades puuese-mei
ning esmakordselt esitatuna
Linda Are'It äärmise peensusega ja
maitsekusega eestipäraste mustrite­ga
maalitud portsel an — suur hõõg­veini
nõu koos kulbi ja tassidega,
serviisid, taldrikud, tassid ja muid
esemeid. Väljapanekute ostjaid oleks
olnud palju, kui esemed ainuh oleks
olnud müüdavad.
Rikkaliku, omavalmistatud käsi­töödest
koosneva loterii viis sujuvalt
läbi Linda Raudjalg ja maitseva eine­laua
oli korraldanud Hilda Härm
oma abilistega.
Minnes koju sellelt ilusalt rahvus­likult
sisustatud pärastlõunalt, võis
iga üks nentida, et meie rahvakunst
elab edasi eesti naise virkades kätes
ja sügavas ilumeeles — kui seda vaid
enam näeks ja kuuleks!
AIR APPLIANCE SERVICE
Ikülmutuskappe ja pliite — Igat liiM
il aastat tööprakükat ^
Tel. 533-9334 — Peter
Üle 20 000 hukkus
Kolumbias
Maa-alused tõuked ennustasid
nädala algul Nevado del Ruiz tu-lemäe
uusi purskeid pärast möödu­nud
nädala katastroofi Kolumbias»
kus hukkus üle 20 000 inimese j^
teine samapalju jäid koduta. Kausi
aega vaikinud tulemagi alustas te­gevust
möödunud nödala kolma­päeval,
sulatades mägestlkulume,
mis koos laavaga voolas viljakais-se,
tihedalt asustatud orgudesse,
uputades suured asundused viis
meetrit sügavasse mutta. Kuig{
teadlased ennustasid peatset iuk-mäe
purset, ei hoiatatud elanlkk®
ja katastroof tabas neid unepealt
Tuhanded inimesed, kes olid ro­ninud
puude otsa või leidnud kõ^
gendikud, päästeti ja paljud kisti
mudast elusatena veel mitu paevs
hiljem.
Abi voolab kokku mitmelt poolt
USA saatis helikoptereid, Kanada
arstimeid ja muud varustust. Ne­vado
del Ruiz tulemägi asub pea­linnast,
Bogotast, umbes 100 km
Tipud Genfis
Konverentsilinna mured
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiis
(CutBass) müüa Floridas ~
Kanada licanse.
' m. 1-305-049-0364 ®ihiE^
iisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiittiiiiiiiiiiiifti^^
Müügil otse mesiniku käest:
Helistage Torontos 534-0563,
Dswson St.. Toronto, Ont.
M6H.1G5 '
Genfis toimub igal aastal k^ni
1200 rahvusvahelist nõupidamist
või konverentsi üle 70.000 osavõt­jaga.
See sünnib aga pikemas aja­vahemikus
eriaegadel. Genfis
rahvusvahelise sektori aastakulud
tõusevad ligi 1 biljonile (1 miljard
ishk miljon miljonit!) dollarile.
Seekord kulutab Genfi miljon doll.
ainult ettevalmistusteks. Genf oli
koduks Rahvasteliidule. Nüüd asu­vad
seal World Health Organiz., UN-
1 High Gommissioner for Refugees,
World Council of Churches, World
Jewish Congress, Internat. Red Gross
j.p.t. vähema ulatusega organisat­sioonid.
Kõigele vaatamata, kuigi kohalik
elanik tavaliselt ei põõra enam ammu­gi
võõrastele suuremat tähelepanu,
ollakse momendil Genfis erakord­selt
närvilised. Seda mitte nõupida-jate
„staapide" suhtes. Nõupidamis­ruumis
viibis ainuU 14 „kõrvalisi-kut''
— 7 kummalgi poolel (USA laua
poolel näit. nõuandjatena George
Shultz, Rob. Farlane, J. Matlock, D.
Regan, saadik A. Hartman, P. Nitze
ja Rozanne Ridway). Üldse oli kavas
2 päeva jooksul 4 kahetunnilist istun­git
ja 2 õhtusööki, millistest esimese
korraldas Reagan 19. ja teise venela-ed
20. novembril. Sellele lisaks on
kavas vähemalt 15 minutit Reagan-
Gorbatshovi omavahelist keskustelu
ainult mõlemapoolse tõlgi juuresole­kul.
JULGEOLEK
Muret ei tekita Genf iie niisiis mitte
nõupidamised konverentsiruumides,
milliseid muide on kaks: venelaste
soovil nende saatkond ühena, kuna
aga USA aktsepteeris Shveitsi pak­kumise
mugava Fleur D'Eau näol
Genfi järve ääres. Vaevalt kunagi va­rem
on kogunenud sellesse 62-ruut-miilise
maa-alaga (ca Washingtoni
suurus) 159.000 elanikuga linna ühe­korraga
sellisel hulgal tähtsaid võõ­raid.
See tähendab raskusi nii nende
julgeoleku mõttes kui ka üldisel kor­ra
hoidmisel ja liikluse korraldami­sel.
Peetakse meeles, et Gorbatshovi
hiljutisel Pariisi külastamisel oli elu'
linnas 4 tunni jooksul paralüseeritud.
Peale nõupidamistel otseselt või
kaudselt kaastegevate võõraste hin­natakse
mitmesuguste valitsuste
ametiisikute, vaatlejate ja väliskirja-nike
arvu vähemalt 3.000-le. Abiks
1000 Genfi enda ja 450 naaberlinna­de
politseinikule tuuakse kohale ko^
ra- ja julgeolekuhoidjaid abistama
2000 sõjaväelast. Täies arvus raken­datud
on kohalik antiterrorismi asu­tus,
millist loetakse maailma pari­maks.
Ettenähtavalt on tugevdatud
juba ette piirikaitset ja vähemalt 2-4
päevaks suletakse rida kordoneid
üldse.
Nagu ikka, ei ole venelased teata­nud
omapoolseid samme julgeoleku
tugevdamiseks aga kaitsemeeskon­na
suurust. Kogemuste kohaselt, ja
venelaste arvukust kõikjal arvesse
võttes, tuleb pidada seda üsna suu­reks.
Reaganil on kaasas 80-100 jul-geolekuametnikku
ja 45-50 sideamet-nikku,
et kontakt asepresident Bus-higa
ja Valge Maajaga oleks ööpäe­vade
ulatuses katkematu. Mis puu­tub
selleks puhuks ülesseatud ja nii
ametiisikute kui ka ajakirjanike kasu­tuses
olevatesse telefonidesse, siis on
neid lennujaamas vähemalt 25, sel­lele
lisaks 15 Maison de Saussure*is,
kus Reagan peatub* Vähemalt 20 te-lex-
aparaati seisab USA pressikes­kuses
ühes operaatoritega 24 tundi
ööpäevas soovijate teenistuses. Ve­nelaste
kohta puuduvad lähemad and­med,
aga kuna nad nõudsid telefoni
ja masinakirjutajat endile isegi USA
pressikeskuses, siis lubab see oleta­da
mõndagi.
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab esstl ühiskonna teenistu­ses.
OTSIME
LAPSEHOIDJAT
päeviti Londonis, Ont.
Helistada 1-519-434-9220.
Balti l i
nmembril
Laup, 23. nov. kL4-8 p.l toimü-
'^ad eesti ja balti ujumisvõistlused
Fape Recreation Centrje ujulas, ku­l
u palutakse kõigi eesti ujujat©
osavõttu. Regis^re®^*'^^ tel 924-
ffijavõtjeld ja teisi
Mjujale Robert Raimani malestuo-ffluhind.
Lisaks muud auhinnad.
LAHENDUS
PÕIKI: 1. Akte. 5. Tsura. 10. Maas.
14. Lüüs. 15. Eales. 15. A l l a . l 7 ; Lühi-kejala.
19. Teda. 20. Eritama. 21.
Vlassov. 23. Edasi. 25. Ell. 26. Kalkus.
29. Laadikus. 34. Elas.;35. Isus. 37.
Ikete. 38. Ete^'39 Uniseks. 41. Sul. 42.
Vanas. 44. Utte. 45. Mitt. 46. Argu­sega.
48. Toekas. 50. Nii. 51. Nissi.
53. Kenadus. 57. Hekslid. 61. Alad.
62. Kamaratega. 64. Sage. 65. Alati.
66. Ehal. 67. Edus. 68. Saiad. 69; Roti.
PÜSTI: 1. Alle. 2. Küür. 3. Tühi. 4.
Esiteks. 5. Teemasin. 6. Sajas. 7. Ula.
.8. Relv. 9. Asalea. 10. Matslik. 11.
Ales. 12. Aldo. 13. Saav. 18. Kadu.
22. Aldis. 24. Ilustan. 26. Keeva. 27.
Altar. 28. Laeng. 30. Aset, 31. Kesik.
32. Ututa. 33. Selts. 36. Siug. 39.
Ussid. 40. Ketserid. 43. Aunades. 45.
Meister. 47. Elukas. 49. Oska. 52.
Ihata. 53. Kase. 54. Elad. 55. Nagu.
58. Sala. 58. Leho. 59.
Etnograafilise Ringi liikmeid kursusel valmistatud tekkide ees. Vasa­kult
~ Vanda Isotamm, Kristi Pahapill, Linda Raudjalg, Eva Prii, Mai
Kipp@r, Aino Raun, Ene Runge (Ringi juhataja), Kristiina Isotamm,
Katrin RooplaL Foto — E. Runge.
3BB Proadview Ave., ToroKito,
on jõud
uutel® tellijatele
iCUUD 1/2 HIiyNAGA
S7.50
fHüs^tnaalandus kehtiv kuni 31. dets. 1985
C^(3)Qutsag® toilimiskupongitt |
„MEIE ELU"' TALITUS
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada
Teisip. ja nsljap.
r®©d© 10:00-3:
5:30-8:00
TELLIMISKUPONG:
Palun saatke minule „MEIE ELU" . . . . . . kuuke.
Tellimisraha siinjuures
(Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga).
Nimi:
Postiaadress: .
Kuupäev . . . . .
(Allkiri)