Meie Elu = Our life, November 21, 1985

              MELJÄFÄIVÄL, MOVEMBRIL — THUESDAY, NOVEMBER 21 „M®ie EluS nr. 47 (11864) 196^
Published by Eslopian Publishlng Co. Toronto LtdMEstorim^
House.OSSBroadview Ave,, Toronto,
1. 466-0951
Toimetajad: H.Rebaiie ja S.
Yorgis B.Parming, 473 LuhmannD^i l^vy MiM^^
. - v i ; , 'xel (201). 26241773/; ^-.l ,.' 'V
,,Meie EM" väljaandjaks Eesti Kirjastus
A s u t A . Weiled algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus Ja talitus Eesti Majas, 958 Broadyiew
Ave., Toronto! Ontv M4K 2R6 Ganada - Tel. 466-0951
„MEIE |ELU"\kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu-1
võtmiseks: Esmasp., Icolmap. ja reedel kl. 9 hm. - 5 p.l. Alates \,
okt. 15. teisip. ja neljap. kl. 9 hm. — 8 õhtul. Laupäeviti avatud'
kl. 9 hm. - 1 p.l.
„MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a.S43.00,6 k.|24.00,
3 k. 115.00. * ® ijSA-sSe l a . S47.00, 6 k. S25.00, 3 k. S16.00.
Ülemeremaadesse 1.a. S52.00, 6 k. m.OO, 3 k. S18.G0.
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. S28.50, 6 k. S14.25, 3 k. S7.00.
USA-sse 1 a. S33.00, 6 k. S16.50,,3 k. S8.0G. Öhupostiliša üle-meremaadesse:
1 3.^62.00, 6 k. J31.00, 3 k. $15.50.
Balti päev Canberras
üksiknumber — 75^
! - - - • .
• K-iiulütushinnad: 1 toll Ühel veerul ~ esiküljel
tekstis $5.00. •
Noori viroonlaei oma vapi ie@g
85 aastat
, kõvadel 1985.
MiiiiiiiiiiniiiüiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiHi^
Korpi ViffOEsa elias võib
kolme perioodi — Riia aeg
1915, tegevus iseseisvas Eestis, mi­da
võib iseloomustada kui Tartu
aega aastail 1918 — 1941 ja lõijuks
Vironia pere uue§ti organiseerimi-nae
vabas maailmas aastatel 1945 —
1985. Et pilt oleks täielik, tuleb
mainida,et Vironia tegutses aastail
1915 1918 Moskvas, kuhu oli
MiIlls@i30BumHga Reagan ja Gor-batchov
jõuavad Genf ist tagasi oma
respektiivsetesse pealinnadesse,
peab selguma peagi. Maailm ei
lootnud palju sellest kjQkkusaami-sest,
kuigi kõik ootasid midagi. Se­da
näitasid pikad sõnavõtud inglis-keelsetet^
t väljaannetest, kus kirju­tati
paberile kõik nähtud ja kuul­dud,
kui nb. poliitiliste ekspertide
sirvamused.
Kaheksa tundi koosolekuid ei
võimalda põhilisi saavutusi. Kuid
kaheksa tundi on võimelised näita­ma,
kas läbirääkimise^ saavad tu-levikus
jätkata, et küsimusi edasi
särutada. Reagan läks välja arusaa­mises,
et isegi leppe mittesaavuta-mnine
on parem, kui halb lepe. Pais­tab,
etpairima analüüsi Nõukogude
Liidust andis endine president R.
Nixon, kes astus Krei|[iHga otse-ihendusse
ja fppiB nõukogude
Mentaliteeti ja taktikat pairemini
dundma otseallikast kui ükski tei-
Bae presiäent. Mxom kogemused
saavad ka tulevikus olema kasuks
läbisaamises Nõukogude Liiduga.
Nixoni arvates iulevad aga selli­sed
tippkonveiient^id ainult kasuks
|a neid tuleks sagedamini korralda­da.
Nixon soovitab ikka meeles pi­dada,
et N. Lii^ on oma ideoloogiaga
kommunistlik maa ja seda ei ole
teistel võimalik muuta. Kuid see
naa nõuab tugevat vastast ja tu­gevat
hoiakut President Reagan on
kindla hoiakuga, temal on seljataga
rahva enamuse poolehoid. Tema
sõjamasin on vahepeal korda teh­tud.
Tal on kõik need atribuudid,
millega nõukogude jõupoliitikale
vastu panna USA jõwd.
Nixon hoiatab vastastikkuse
sümpaatia eest. Ta meenutab, et
igaüks, kes on Kremlis jõudnud
mppu, on ka veendunud kommunist
ja sellisena tuleb teda võtta. Seega
m Reagani vastaseks tugev ja hoo­limata
juht, kes hoiab nõukogiade
välispoliitikat ja püüdleb nõuko­gude
korda ekspansiooni poole.
Reagan peab selgeks tegema, et ta
on ausameelne ja leplik, kuid kes
on alati valmis kaitsma USA huvi­sid
seal, kus need on ähvardatud.
Selliselt Nsxon soovitab saavutada
vastastik ust lugupidamist, mille
Olluselt arenevad kõikide teiste kü­simuste
võib viia ka mõlemapoolsele r@l<'
vastuse vähendamisele.
Tshehhoslovakiasse sissetungi
järel kuulutas tolleaegne pealik
Brezhnev: vallutused Ida-Euroopas
ei ole tagasiantavad. See mis kuu­lub
meile, kuulub meile. Kuid hil­jem
on seda Brezhnevi doktoriini
Moskvas laiendatud: mis kuulub
teile, kuulub Nõukogude Liidule.
Moskvale tuleb selgeks teha, et
oleks ebanormaalne, kui USA ja
Lääs nõustuks aktsepteerima nm-kogude
poolt eksporditavaid n.n.
vabastussõdäsid, nagu ta neid
Seepärast tuleb sovjettidele sel-la,
et punaste sõjalised ag­ressioonid
hävitavad võimalused
saamiseks. Sellises olukorras suu­rendada
kaubavahetust Nõukogu­de
Liiduga, nagu seda soovitakse,
oleks rumal ja ohtlik. Ükski maa ei
tohi subsideerida iseenda hävita-
InimÕiguste küsimust soovitab
Nixon pidada esikohal olevaks,
kuid ometi erasektoriks. Sel lihtsal
põhjusel, et Nõukogude Liidul on
seda küsimust siis kergem alla nee­lata.
See moodus andis ka pare­maid
tulemusi juutide emigratsioo­nile
N. Liidust 1972.a. Nixon ei näe,
et võitlus Nõukogude Liiduga la­heneks
lähemate kuudega. Selleks
kulub tõenäoliselt kümneid aas°
võib tuua parema amsaamise ja
Ni?^on näeb, et Moskva saab oma
seisukohtades olema kindel, kan­natlik
ja järjekindel. Täpselt samu-tipeab
olema ka USA oma hoiakuis.
President Reagan pn seda senini
väga hästi tunnetanud ja ka
nud.
Kahjuks ei suuda Kanada
Kremli iseloomu juba Pierre E.
Trudeau päevadest peale. Alles ä s ­ja
pillas peaminister B. Mulroney
antud küsimuses poliitiliselt eba­küpse
lause: Meil ei ole venelas­telt
midagi karta, sest nad on sama­sugused
inimesed nagu meie.
Oleks aeg niipalju küpseseda, et
aru saada: mitte venelast ei tule
karta, vaid Nõukogude Liidus valitse­vat
kommunistlikku diktatuuri ja
seda kandvat juhtkonda tuleb ka^
ta, sest seda kardavad ka nõukogu­de
kõik rahvad. Selles küsimuses
peab valitsus ka Ottawas olema
alati valvel y
Vironia võttis oma lipukirjaks de­viisi
„ Ühisus, Kindlus, Ausus" ja
lipu värvideks violett, must, valge.
Esimese perioodi tegevuses Riias
võis märgata samaväärsuse ja ühe-õigluse
taotlusi teiste korporatsioo­nide
hulgas. Et saada tunnustust Riia
korporatsioonide poolt, pidi asutaja­te
liikmete arv olema vähemalt 25
meest. Liikmete kasvatus esine­mine
pidid olema sellised, mis kind­lustaksid
poolt hääli selleaegsete
korporatsioonide poolt, kes olid lii­tunud
nn. Chargierten Conventi.
Ametlikult kinnitati Korp! Viro­nia
põhikiri Riia polütehnikumi juur
res 26. novembril 1900. Vironia si­hiks
oli Riiga õppima tulnud eesti
noorte säilitamine oma rahvusele.
Riias oli küll saksa, vene, poola ja
läti korporatsioone, kuid Vironia oli
esimene eesti korporatsioon, kes sai
tunnustuse ja ametliku kinnituse
Riia polütehnikumi juures. Vironia
liikmed olid ülekaalukalt majandus­teadlased
ja insenerid, milliseid tea­dusalasid
õpetati Riia polütehniku­mis..
Vahekorrad teiste eesti üliõpilas­organisatsioonidega
on Vironial ol­nud
head. Kui Eesti Üliõpilaste Selts
asutati kümmekond aastat varemalt
Tartu Ülikooli juures, siis on Vironial
olnud pikemat aega EÜS-iga head ja
sõbralikud suhted. Ka oli Vironia
juhtivalt tegjev Eesti Korporatsiooni­de
Liidu asutamisel aastal 1915. Pea­le
selle olid Vironial vanad sõprus­sidemed
läti korporatsioonide Selo-nia
ja Talaviaga. Eesti iseseisvuse
ajal sõlmiti aastal 1930 sõprusleping
Helsingi Ülikooli juures tegutseva
Karjala osakonnaga, samuti sõlmiti
sõprusleping aastal 1936 Poola kor
poratsiooni Velecja-ga.
Eesti noores vabariigis i^öötasid
juhtivatel kohtadel dipl.ins. K. Ips-berg
raudteedevalitsuse juhatajana,
dipl.ins. Oskar Amberg sõjaminis­teeriumi
inseneriosakonna ülemana.
Asutava kogu 120 liikme hulgas oli
kolm Vironia vilistlast — Karl Ips-berg,
jaan Mägi ja Artur Uibopuu.
Vabariigi valitsuses on ministri ko­hal
töötanud kümme Vironia vilist­last.
Eesti vabariigi viimase, valitsuse
koosseisus-olid Karl Selter välismi­nistrina,
Leio Sepp majandusminist­rina
ja Nikolai Viitak teedeminist-rina.
Kuikonimunistlik Venemaa võttis
üle Eesti Vabariigi, suleti Eesti üli­õpilasorganisatsioonid
ja Vironia te­gevus
lõpetati. Korp! Vironia vapp,
välismärgid ja regaaliad on praegu
deponeeritud Eesti Rahya Muuseu­mi.
.
Kuid Vironia tegevust pole suut­nud
takistada sundolukord kodu­maal.
Vabasse maailma pääsenud vi*
ronused on asutanud Vironia koondi­sed
üle maailma. Kui Vironiü tegevus
Eestis lõpetati, oli viimases nimekir­jas
445 meest. Pra€gu tegutsevad Vi­ronia
koondised Rootsis, Saksamaal,
Australias, Venfetsueelas, Idaranni­kul
ja Läänerannikul ja Kanadas
Montrealis ja Torontos. Kokku on
Vironia liikmete arv vabas maailmas
tublisti rohkem kui pool viimasest
nimekirjast Eestis.
Miks läheb vaja eesti üliõpilasor­ganisatsioone?
Eestlaste organiseeri­mine
rahvuse alusel arendab meie
vaimset tugevust ja annab jõudu ja
tuge tänapäeva kiires ja tihti pealis­kaudses
ühiskonnas. Vironia on üks
selliseid rahvuslikke sõprusringe
Eesti üliõpilaste säilitamisel meie
rahvusele.
Vironia peab oma 85. aastapäeva
21-24.novembrini Torontos, kuhu tu­leb
kokku peale Toronto pere ka
rohkesti vironuseid Ühendriikidest,
Venetsueelast, Euroopast ja Mont-realist.
I.E.
Austraalia pealinnas Canberras
toimus Balti Nõukogu Austraalias
korraldusel Balti Päev. Toimus
B N A. laiendatud koosolek koos
Balti komiteede esindajatega kõh­nadelt,
BNA juhatus tegi viisakus-viisite
valitsuse ja vastasrinna pa^
teide juhtidele ning õhtul toimus
parlamendi restoranis dinee 24
parlamendiliikme ja 24 balti ühis­kondade
esindajate osavõtnaL v
Dineel esindas valitsust peaminist­ri
abi Lionel Bowen, vastarinda sena-tor
Peter Baume, demokraate senator
Volin Mason ning iseseisvaid sena­tor
Brian Härra dine. \
Oma tervituskõnes BNA esimees
Jaak Peedo mainis baltlaste saavutu­si
austraalia ühiskonna liikmeina,
esile tõstes kohalviibivat Sir Arvi
Parbo't. Ta viitas ülemaailmsetele
baltlaste püüdlustele oma kodumaa­de
iseseisvuse taastamisel ja prot-estaktsioonidele
sealsete inimõi­guste
rikkumiste vastu. Ta rõhutas
venelaste massilisest sisserännust
tekkinud hädaohtu balti rahvaste ek­sistentsile.
Samuti juhtis ta tähelepa­nu
Kopenhaageni tribunalile ja balti
noorte poolt korraldatud vabadus-ristlemisele
Läänemerel.
Ta kutsus läänemaailma valitsusi,
kaasaarvatud Austraalia, üles
meie püüdlusi Ühendatud Rahvaste
Inimõiguste komitees toetama. Selle­juures
juhtis ta kohalolejate parla­mendiliikmete
tähelepanu alamkoja
programmis olevale Balti resolut­sioonile.
AUSTRAALIA TOETAB
VABADUSPÜÜDLUST
Oma vastuses peaministri abi Lio­nel
Bowen ütles muuseas: meil on
küll erinevad seisukohad parteipo­liitiliselt,
kuid oleme üksmeelsed, kui
on tegemist inimõiguste ja vabadus­tega.
Meil on hea meel, et tuletate
meile meelde väga ef ektiivselt balti
rahvaste suuri püüdlusi iseseisvusele,
vabadusele ja õiglusele. Saabusin
just tagasi Helsingist, kus panin tä­hele,
et seal tunti muret balti rahvaste
pärast ja kus loodeti, et Balti riigid
kord vabaduse saavutavad. Usun, et
pole olemas ühtegi austraallast, kes
ei toetaks teie püüdlusi. Kõik täna­sed
koosolejad, vaatamata poliitilis­tele
erivaadetele, soovivad, et vaba­dus
Balti riikides taastatakse. Teame,
et see pole lihtne, aga seda saab saa­vutada
just sarnaste aktsioonidega,
mida teie olete algatanud: — Ühen­datud
Rahvaste Organisatsiooni kau­du
ja meie parlamendis.
Lubage teile kinnitada, et valitsus
ja ka vastasrind, kes meiega selles
suhtes ühtub, balti rahvaste vajadusi
tunnustab ja kõik selle heaks teeb nii
austraalia parlamendis kui ka rah­vusvahelisel
foorumil. Ja loodame, et
mitte väga kauges tulevikus balti
rahvad jälle endile vabaduse ja ise­seisvuse
saavutavad.
KÕIK PARTEID
Senator Peter Baume viitas oma
kauaaegsele koostööle balti ühiskon­dadega,
toetas Lionel Bowen'i sõna­võttu
ning kinnitas vastasrinna juhi
John Howard'i vankumatut toetust
balti probleemides. Ta viitas ka asja­olule,
et dineest võtavad osa kõigi
parteide esindajad, mis olevat tõeline
haruldus. Ta leidis, et parlamendi­liikmed
oma hulgalise osavõtuga
Balti Nõukogule suure komplimendi
teevad. ;
Demokraatide esindaja senator
Colin Mason esitas üsna põhjalikult
ettevalmistatud ülevaate balti inim­kaotustest
ja Nõukogude Liidu jul­muste
kohta nende rahvaste suhtes,
tema arvates on baltlastel suureks
eriülesandeks austraalia ühiskonda
hoiatada survevalitsuste eest.
Ametliku osalõpusõna ütles sena­tor
Brian Harradine, kes leidis, et
baltlastel on kindlad sihid ja ka üle­maaline
organisatsioon nende saavu­tamiseks.
Ta avaldas lootust, et meie
tegevuse tulemuseks on vabadus ja
iseseisvus balti rahvastele.
Kuigi mõned parlamendi liikmed
komiteede ja muude kohustuste tõttu
pidid varsti lahkuma, veetis suurem
osa neist veel mitu tundi hubases
õhkkonnas balti esindajatega vestel­des.
Balti Päev Canberras näitas, et ole­me
õigel teel. Ametlikest sõnavõttu­dest
nähtus, et parlamendi liikmete
arusaamine, eriti töölispartei osas,
balti küsimustes on palju paranenud.
See ilmnes ka kõigist omavahelis­test
jutuajamistest õhtu jooksul. Jääb
ainult loota, et see üritus positiivselt
kaasa aitab Balti resolutsiooni vastu­võtmisele
alamkojas.
RAIVO KALAMÄE
B.N.A. abiesimees
»
OVER 50 YE^yiS OF GM SALES AND SERVICE
OGAN Müük ja rentimine
Äris 29I-;
5000 Sheppard Ave. E.^ ScarborougE, Ont. MIS 4L9
1065 STEELES AVE
NORTH YORk ONT
M2R2S9
Omanik imm S£FF
Avatud 7^päeva näcialas § Qjei'""a kohaleviimine|j^g^
Kui Eestis algas Vabadussõda,
kuulutas Eesti Ajutine valitsus välja
vabatahtliku mobilisatsiooni. Kuid
selle läbiviimine oli teataval määral
loid. Siiski olid noored kooliõpilased
ja üliõpilased,need, kes vabatahtli­kuna
Eesti kaitseväkke astusid. Viro­nia
konvent võttis vastu otsuse, et
nende liikmed astuvad täisarvuliselt
„in corppre" Eesti rahyusväkke. Eri­ti
rohkesti Vironuseid sõdis Ratsa-rügemendi
ridades, kelle ülemaks oli
rittmeister Gustav Johnson, pärasti­ne
ratsaväe kindral. Ratsarügemen-diga
püsis lähedane side ka järgneval
Eesti iseseisvuse ajal.
Vabadussõjas võitlesid vironused
rohkemal arvul soomusrongidel,
suurtükiväes, mereväes ja vähemal
määral muudes ^väeliikides, Kokku
võttis 80 vironust osa Vabadussõjast.
Kuus Vironia liiget ohverdasid oma
elu Vabadussõjas ja ligi 30 Vironia
liiget austati Vabadusristi annetami­sega.
Peale selle said 20 meest nor-maaltalu
või tasuta maa.
UUED ÜLESANDED
Eesti iseseisvuse saabudes muutis
Vironia oma asukoha Riiast Tartus­se.
Asuti tegutsema Tartu Ülikooli juu-resT
aadressiga Lai tän. nr. 30. Pärast.
Vabadussõja lõppu elati rõõmsat üli­õpilaselu.
Kuid ülikooli lõpetanud
vilistlasi ootasid uued ülesanded ja
probleemid noore vabariigi loomisel
ja ülesehitamisel.
Kuid veel enne Eesti iseseisvuse
saabumist olid Vironia vilistlased
juhtivalt seotud Estonia teatrimaja
ehitamisega, Tallinna Krediitpanga
asutamisega ja ajaleht „Päevalehe"
väljaandmisega. Nende ettevõtetega
olid seotud Vironia vilistlased Artur
Uibopuu, Karl Ipsberg.Konrad Mau­rita
ja Johm SihvsL •
Tunnustus
seltskonnategelastele
|a orgamsatsioonidele
Ontario kodakondsuse- ja kultuu­riminister
Lily Munro tegi teatavaks
uue vabatahtliku seltskondliku tege­vuse
tunnustamise „Outstanding
Achievement Awards" isikutele,
majandusettevõtetele ja mitteka-sutaotlevatele
organisatsioonidele
väljapaistvate teenete eest. Kandi­daadid
saavad esitada üksikisikute
osas mitte-kasutaotlevad organisat­sioonid,
organisatsioonide osas teine
org. või üksikisik ja ettevõtete osas
mõni organisatsioon. Valiku teeb 10-
liikmeline zhürii. Avalduste esitami­se
tähtpäev on 30. nov. 1985 ja au­hinnad
antakse/15 väljavalitule üle 1.
veebr. 1986.
Möödunud aasal üle 2500-le vaba­tahtlikule
anti 5., 10. ja 15. a. töö tun­nustuseks
teenetemärgid. Ka tänavu
toimub vabatahtlike tunnustamine ja
iga mitte-kasutaotl ev organisat­sioon
saab esitada 6 kandidaati andes
avaldused Sisse 15. detsembrini 1985.
Märkide üleandmine toimub keva-tunnustamine
toi­mub
aladel mida hõlmab ministee­rium:
kunstid; rahvapärandi säilita­mine
avalikud raamatukoguc}, ühis­kondlikud
inf ormatsioonikeskused,
uustulnukate teenindamine, mitme-kultuurialane
tegevus jne. Lähem in­formatsioon
ja avalduslehed saada­val:
Volunteer Awards Program.
Ministry of Citizenship and Culture,
5 th Floor, 77 Bloor Street West,
Toronto, Ontario M7A2R9. Telepho-ne
(416) 965-7505.
Larry Grossman
konservatiivide
uus liider
Torontos lõppes laupäeval 16. nov.
Ontario konservatiivide partei kon­verents
uue partei liidri valimiseks:
uueks liidriks sai teisel hääletamisel
Larry Grossman. Ta sai 848 häält ja
vastaskandidaat Dennis Timbrell 829
häält. Esimesel hääletamisel vähem
hääli saanud Alan Pope langes välja
ja tema pooldajate häältest kaks kol­mandikku
hääli sai Dennis Timbrell
ja ühe kolmandiku Larry Grossman.
See oli siiski küllaldane, et Timbrelli
lüüa 19 häälega.
Larry Grossmani võidu' põhjuseks
loetakse tema paremini kavandatud
valimiskampaaniat ja tõhusamalt
korraldatud demonstratsiooni kan­didaatide
kõnede pidamise vaheae­gadel.
Vaatlejate tähelepanekute koha-seltnooremad
delegaadid hääletasid
viimasel hääletamisel rohkem Timb­relli
poolt ja olid pisarateni liiguta­tud,
kui nende kandidaat viimasel
hääletamisel kaotas. Teised olid vi­hased
ja lahkusid enne, kui Gross­man
hakkas pidama oma võidukõ-net.
Pettunud olid ka mitme Toronto
valimispiirkonna esimehed, nagu
David Forb Wilson Heights' i valimis-piirkonnast
ja Harry Gragg Missis-saugast.
Tema arvates oleks Timbrell
see mees, kes oleks võimeline lööma
liberaale järgmistel valimistel. Meie
vajame mitte äärmustesse kalduvat
juhti, vaid seda, kes suudab partei
pooldajad koondada. Selleks meheks
ei oie mitte Larry Grossman.
Larry Grossmani valimiskampaa­nia
korraldajad avaldasid ka muret
selle üle, et Larry võitis viimasel
hääletamisel vastaskandidaati ainult.
19 häälega. See viitab sellele, et par­tei
on lõhestatud ja uuel liidril on
esimeseks mureks püüda kaotada
lõhed parteis ning võita enesele hää­letajate
poolehoid. Sellega saab ole­ma
Larry'1 raskusi, sest juba konve­rentsi
lõpul, kui Grossmani poolda­jad
jagasid välja „Unity Now" rinna­märke,
paljud keeldusid neid. vastui
võtmast.
Saades konservatiivide partei liid­riks,
Larry Grossman on esimene
kahel alal. Ta on esimene juut kon­servatiivide
partei liidri kohal ja tei­seks
tema on esimene konservatiivi­de
partei liider, kes on valitud Toron­to
linnast. Kõik eelmised on tulnud
partei liidri kohale väljastpoolt To­rontot.
Vastasparteide juhid on avaldanud
arvamist, et neil ei ole raskusi hoida
Larry Grossman'i opositsioonijuhi
kohal
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
mm
MASSAAZH&TERAAPiA
LEIU TERTS
Registered Massage Therapist
Vastuvõtt kokkuleppel.
Tel. 757-8679
Põhja-lirimaa vajab
eriolukorra
valitsust
Briti peaministrilt, MargareS
Thatcherilt, on esitatud kava lirs
peaministrile vaenutegevuse lõpe*
tamiseks Põhja-Iirimaal katoliik­laste
ja prptestantide vahel. Sel­leks
peaksid Briti ja Iiri valitsus
välja töötama erilise kava, milie
kohaselt hakkaks seda maad valit­sema
eriline kohalik valitsus, mk
garanteerib katoliiklikule vähemu­sele
teatud iseseisvuse, ilma et see
riivaks protestantliku enamuse
huvisid.! Vastava kokkuleppe sõl­mimist
Iiri ja Briti valitsuse vahel
on oodata lähemal ajal.
Protestantliku enamuse juM
Põhja-Iirimaal, Jan Paisley, ei ole
vaimustatud sellest Briti ja Iiri va­litsuse
kokkuleppest.
Meeldiv üllatus sujgijlastele
ja söpradel^n teie
JÕULUTERVITUS
ajaleht „Meie Elu" jõulunumbris.
Võite kasutada oma illutratsioo-ne
või sõnastust või oma loodud
poeeme. • Teryitus-kuulutuse
hind ,1" kahel veerul $10,00.
M
lil'-
„Meie EluS nr. 47 (1864) m\
Ikesfatute
oma sool
Kolmapäeval, 13. nov.
koosolek Royal York hotoHli
ministeeriumi esindaja Peg{
8on'i ja Ikestatute Rahvusgri
esimeeste vahel. Eestlaste eii
oli Eestlaste Kesknõukogu]
das esimees Laas Leivat.
Esiteks tuli arutusele
nentse inimõiguste komitei
ding Parliamentary Commij
Human Rights) loomine pai
dl juurde. Masou andis nõi
Ikestatud Rahvaste gruf)]
mõjutada parlamenti sedh
muses. Ta rõhutas, et on
tähtis nende parlamendil]
isiklik külastamine keda II
meelsasti näeks sellise
liikmetena.
Teiseks diskuteerlti pral
muva Helsingi järelkonf
Budapestis. Konverents
kultuuriaspekte. Mason ei
olema sellest konverentsi
informeeritud. Näiteks, ta|
nud vastata, kui küsbi kei
ptol välisministeeriumi k|
Kanada delegatsiooni ja
selt konverentsil arutataki
Seoses järgmise) aastal
Helsingi kokkuleppe inii
heliste ühenduste konv(
(GSCE Experts' Meeting oi
Contactsj^mis toimub Beri
Mason'iga, et järgmiste]
jooksul korraldatakse
koosolekuid IR grupi ja vä|
teerlumi vahel selgitamni
kohti ja olukordi.
Sellele järgnes pikei
Lõuna-Aafrikast. IR grup]
nad muidugi ei toeta a|
Uus kondoihiini
laup. 23. no|
laup. 30.
Asukoht on 3736 St. ClairI
Ilma rahata külmutuskapp
ilus asukoht pargi vastas,
ga ehitus kõikide mugavi
kevadel Informatsioonibül
kokkuleppj
ESTOMAN ENTI
Balti Vabariig
(Algus esiküljel)]
alaväärtuslikku kaupa
..kahekordset mängu" pi
kontakta funktsinääride]
huvitatud USA luureori
nid.
Vaatlejana viibis kohti
badusliidu ülesandel ad^
Treiman, kes informeeri8,|
na oli kohal ka USA vali
kaat pr. Wasserman. Ta
teadlik kahjutasunõüdi
Balti Vabariikide varandi
saadud juhtnööride koha]
he informeerima, kui
kord üles kerkib. NõudI
Gerald KroU ütles ajalelj
on eriti rahuldatud, et
dis „Izve8tia" kirjutise
va jä kavatseb esitadj
nõudmise umbes 10
suuruses. The Foreigi
Immunities Act (a. 190:
taotleda N. Liidu USA-i
rasid väljamõistetud
Advokaat väitis, et urni
dol. väärtuses Nõukogi
vat„külmut^tud"USA-kui
N. Liit annekteeris
Leedu 1940.a. ..Meiesüf
otsime uusi kohti USA-sj
on varasid ja kui sovjetj
kulepet, püüame neid si
8U katteks." '
Advokaat laak Treii
Gerald Krõlliga ja küsi]
selt mõtleb saada hüviti
dest kui nõudmine rahul
ei saanud selget vastus
guse esindaja ütles, eti
kursis asjade arengugj
Balti gruppidel ei oi
mingit alust legaalsete]
tmnlseks, väidab advol
matioma Informatsiot
BÄHI ujumisvi
23. novei
Laup., 23. nov. kl.
vad eeiti jn balti ujui
PapeRecreatlonCen
hu palutakse kõigi
osavõttu. Registfeerj
6028 kuni 10. nov.
ajavõtjaid )a teisi ab
ujujale Robert Relntj
auhind. Lisaks muu(
E. UJUMlSiCLUl