Meie Elu = Our life, September 6, 1984

              NELfAFÄEVAL, 6. SEPTEMWIL - THÜllSOÄY, SEPTEMBER 6 9« i v A U l C J C I U 111. J>0 |JLitD!Ulja| A9<»<«t
Joänn ^aarniitu Kiri Brian Mü ID;;rii i l ' < | t | | " r i | ; i | - | r:8 « •! 0 1 J O':0' - « i'»"0.0'0-| 0'0 06 1 i'6 B Ü I 8'B 8'0'1'0 0 0 0 8'0 S'» Jl
5
Liiga järsku ja ootamatult lahkus
oann Saarniit meie hulgast. Temal
jätkus veel energiat ja elujülgust
kunstiliseks loominguks ja ühis­kondlikuks
kaasalöömiseks. Ta oli
üldtuntud pilt Toronto Eesti Majas ja
eesti ühiskonnas. Ta oli ainult 75 aas­tat
vana ja tema vaimne mõttekäik oli.
selge ning eluterve; Keegi ei saa te-mast
teisiti mõtelda, kui tublist eesti
rahva pojast ja patrioodist. Kuid te­ma
tund oli löönud, kui tema abi­kaasa
Linda sai 19. augusti õhtul
haiglast teate, et Saarniit on jääda­valt
astunud üle oma elupiiri.
Saarniidu elu ja töö mõistmiseks
on tarvis teda veidi tunda minevi­kust.
Riigi Kõrgema Kunstikooli lõ­petanud
1939. aastaUöötastapeialin- .
nas ralfenduskunstnikuna. Kuid siis
tuli sünge nõukogude okupatsioon,
Saarniiti mobiliseeriti sõjaväkke. Ta
trampis sarmaatia lagendikke koos
teistega, nägi sõjakoledusi ning nõu­kogude
barbaarsust meie inimeste,
sundimisel söömata-joomata marsil
läbi külmade lagendike, läbi traat-aedade,
ühest laagrist teise ja säi
lummutava mälestuse hinge ja andis
endale tõotuse vaba maailmale ju­tustada
eesti rahva valurikkast saa­tusest
vaenlase'surve all.
Mille muuga saame seletada Saar­niidu
„Siberi teekonna" jooniste ko­gu
— terve mapitäis,neid — kui ta .
jõudis kord „Walnuti" pardalt meie
sekka Torontosse. Need olid õuduste
]3ildid, mis lõikasid luusse ja lihasse
ja neid oli raske vaadata. Võib-olla
just see mapitäis jooniseid oli Saar­niidu
kui kunstniku poliitiline panus
eesti rahvale: saarniit esitas nõuko-gude
realismi, mis vaatas vastu kõi­gile,
kes .pimedad ei olnud.'
Jbann SaWniit oli üldiseh elurõõ­mus.-
Kuid tema edaspidine looming
jäi pikkadeks t aastateks süngeks te­maatikalt
ja koloriidilt: ta ikka veel
tühjendas oma hingelt Nõukogude
Liidus nähtud masendust. Aeg ajalt
muutusid värvitoonid'rõõmsamaks,
kuid roosamannalist maalijat temast
kunagiIei saanud. Tema pintsel oli
lai, ta ei tunginud anatoomilistesse
detailidesse ei Ipm^riigis ega loodu­ses.
Kuid ta maalis meeleolu ja maa­lis
isegi Kremli vildakile ja ta arvas,
et nii peab see ka olema, sest Kreml
oma poliitikaga seisab ju savijalga­del.
. •
Ta oli Eesti Kunstnike Koondise
liige ja esines ka koondise aastanäi*
tustel. Kuid ta tegi ka oma,iseseis­vaid
näitusi, igakord umbes kolm­kümmend
tööd.. Ta müüs oma töid
palju. Eesti rahvale meeldis ta. Kuid
ta' müüs neid ka mujal, nagu Eatoni
galleriis.
Nüüd on Saarniidu ateljee ilma
tegijata. Teda jeinavad abikaasa Lin­da,
poeg ja lapselapsed, vend Lõuna-
Karolinas ja paljud tema kaasmaa­lased,
kes täitsid äräsc^atmisel Peetri
kiriku ruumSid. Saarniit jättis järgi
tühimiku, mida ei saa asendada.
Kuid ta elab mälestustes ja oma pal­judes
^ töödes _edasi, kui üks ustav
eesti rahva liige. Puhka rahus Joann.
V. ,
TEATEID
EELK PEETRI KOGUDUS
817 Mt. PleasantRd., Toronto,
Ontario M4P,2L1
I?rao§t Andres Taul. Tel.483-4103
Kantselei tel. 483-5847
Õpetaja Edgar Heinsoo
Tel. kodus 283-9387
Tel/kirikus 483-6848
Organist dr. Roman Toi
lÜM^ALATEENISTUS pühapäe­val,
9. septembril kell 11 hommikul.
Õp. E. Heinsoo jutlustab teemal „Kas
saatan on tegutsemas maailmas? Mi­da
ta võib meile teha ja mida mitte".
SURNUAIAPÜHA 16, septembril:
kell 2 päeval York kalmistul, õp. A.
Taul, kell 4 p.l. Mt. Pieasant kalmis­tul,
õp. E. Heinsoo.
ICODUMÄÄLT LAHKUMISE 40:
' AASTAPÄE.VA tähistamise jumala­teenistus
23. septembril kell 11 hom­mikul.
Külalisena*laulab ..Estonia"
koor dr. R. Toi juhatusel. -
PÜHAPÄEVAKOOL (lapsed 4 -
11 aastani) ja LEERIEELSED (lapsed,
12—16 a.) alustab tegevust jumala­teenistusega
samaaegselt. Pühap.-
kooli juhataja - Maimu Käärmann;
Leerieelsed — Inge Tork.
^PIIBLlTUND kell 10 hommikul.
INGLISKEELSED JUMALATEE­NISTUSED
algavad pühapäeval, 9.'
sentembril kell-9.30 hommikul. Ar­mulaud.
Pühapäevakooli algus.
LEERIÕPETUS algab 21. oktoob­ril
— registreerida kantseleis või õpe­tajatele.
Õpetus toimub kahes grupis,
ingliskeelne grupp eraldi,
ÕPETAJATE KÕNETUNNID nel-;
japäeva õhtutikl. 6—8; kolmapäeva
hommikuti kl. 9.3Ü kuni 12 päeval.
KOGUDUSE KANTSELEI on ava­tud
teisipäeviti kl. 10.00-18.00 ja
neljapäeviti kl. 12.00—15.00.
5
õ
õ
5
n
Eesti Rahvusnõukogu Informat*
sioonikeskus Kanadas peasekretär
Juhan Käis saatis 23. augustil kirja
Brian MulroneyMe, milles ta juhib
tähelepanu, et ei liberaalid ega NDP
ei ole avaldanud oma arvamist,
kuidas sundida Moskvat austama
Helsingi kokkuleppega tagatud
inimõigusi või tõhustada okupeeri*
tud ja liidetud Ida-Euroopa rahvas­te
Hikümisvõimalusi.
Seepärast oleks kasulik nõuda hr.
Turner'ilt enne,4-septembrit teha tea­tavaks
andmed Kanada krediidile ra­jatud
väliskaubandusest N. Liiduga,
ja palju Moskva on Kanadele võlgu
ja miks liberaalid on lubanud NSVL-ule
nii soodsad krediiditingimused
nisu ja tehnoloogia müümisel? Miks
Kanada maksumaksjad kannavad
Sovjeti surve, terrorismi ja Vaba
Maailma-vastase sõja rakenduse ku­lud?
• .
RAADIOSAATED
Edasi soovitatakse kirjas alustada
järjekindlaid lühilaineraadio saade­te
seerijaid N.Liidu poolt annekteeri­tud
maade keeltes ,,Ameerika Hää­le":
ja ..Vabadusraadio" eeskujul, et
neutraliseerida Sovjeti propagandat
Kanadas.. Midagi oleks õppida pr.
Thatcheri konservatiivide valitsuselt
Inglismaal.
Kirjale on lisatud informatsiooni-materjalina
N.Liidu poolt annektee­ritud
ja mõjualuste riikide nimistu,
millede maa-ala 1417.152 ruutmiili ja
elanike arv kokku 170.907.000
(1971. a.]. Läänedemokraadid ajava­hemikus
Teisest maailmasõjast kuni
aastani 1971 andsid iseseisvuse
1.153.452.000 elanikule 13.223.124
ruutmiilisel maaalal. Samuti on lisa­tud
väljavõtteid ERN Kanada Infor-matsioonikeskuse
: memorandumist
1977,a.. Inimõiguste Komiteele, tsi­taate
riigimeeste sõnavõttudest jne.
KORJUS, Ä.R.C.T, " KLAVER
Ä.R.C.T. - OREL
MUUSIKATUNNIS
41 Cedarcreot Blvd. Toronto,
(East York) Ont. M4B 2P1
Tel.: 752-0933
425-0742
Agronoom Valter Rootsi
m
V. Roots suri 4. augustil Tartus ja
maeti 9. augustil Laiuse surnuaeda.
Sündinud oli ta 2.. mail 1903. aastal
Jägala koolimajasV kus isa oli'kooli-juhataja,
Jõelehtme vallas, Harju­maal.
(Pärast algkooli lõpetamist õp­pis
c Gustav Adolfi gümnaasiumist
1916. l^ü-ni 1921. aastani. Tundes hu­vi
põllumajanduse vastu, astus ta
1921. a. Tartu Ülikooh Põlliimajan-dusteaduskonda.
Nõuetava põlluma-janduspraktika
tegi Taanis 1923. aas­tal.
1924 kuni 1928 a. ta oli tööl
Taimekasvatuse katsejaamas Raadil
professor N. Rootsi juures, alul abi-jeluna,
hiljem assistendina.- 1928. a.
asutatud Eesti Kartulikasvatajate
Ühing kutsus V.R. Tallinna konsu-lendina
tööle. Hiljem valiti ta ühingu
juhatusesse, kus täitis ka sekretäri
ülesandeid kuni 1940. aastani. Ühing
^itas tõhusalt kaasa meie puhtasordi-liste
ja, haigustevabade seemnekar­tulite
kasvatamisele, kontrollile ja
väljaveole. Oma eriala täiendamisel
viibis ta paaril korral Lääne-Euroopa
riikides. |'
Okupatsiooni ajal oli lühemat aega
Põllutööministeeriumis, kus järje'^t
ümberpaigutati'ühelt kohalt teisele.
1945, aasta jaanuaris arreteeriti ja
saadeti Siberisse; Ülekuulamistel ei
selgunud kunagi,milles teda süüdis­tati.
Peale viit aastat Siberis olemist
saabus Eestisse tagasi 1949. aastal.
Iviõne aja ringivaatamise järel sai
viimaks töökoha Torma sovhoosi
M^^ardlä osakonna juhatajaks. Seäl
töötas ta''kuni JDensioniie minekuni
1963. aastal. .
Lählemad leinajad on abikaasa Lin­da
(sündinud Berg] ja vend Erich
perekonnaga Stokholmis,
Rännanud hulk aastaid koos Val­teriga
^põldudel Eestis,on mulle jää­nud
paremad mälestused kui ühest
tublist töömehest omal alal. Samuti
leinab suur põllumeeste pere,kellega
tal on olnud kokkupuutumised.
• ARTUR TARMET
EELKTORONTO VANA-ANDRESE
KOGUDUS
383 Järvis St. Toronto, Osat
- M5B 2C7
Õp. Udo Petersoo
3714 Beechollow Cres.,
Mississauga, Ont. L4Y 3T2
Tel. 624-6128 või 625-5930
kirikus 923-5172
Organist pr. Asta Mitt
Koorijuht pr. Asta Ballstadt
Pühiapäeval, 9. sept. SURNUAIA­PÜHA-
JUMALATEENISTUS: Mt.
Pieasant kalmistul kell 3.00 p.l. ja
York kalmistul kell 5.00 p.l. Kivi
altari Juures.
Pühapäeval. 16. sept. kell 11.00
hom,, kodumaalt lahkumist tähistav
lUMALATEENISTUS. '
Pühapäeval, 23. sept. kell 4.00 p.l
pühapäevane ' JUMALATEEiNJlS-tus.
/ • / •: :
Koguduse SKGAKOÜRl harjutu­sed
igal esmaspäeval kell 7.00 õ.
kiriku saalis.
ÕPETAJA SUVISED KÕNETUN­NID
neljapäeviti 6—8 õ. kiriku kant­seleis.
: • >
Kiireloomulistel juhtudel helista­da
hr. B.Lindrele, tel. 421-5541.
«iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiin
KUHU MINNA?
® Laup., 8. sept. Hardy Krug-Bunn'i
fotokunsti näituse avamine. Lemos
Gal^ria,46lKingSt. E.
<B Laup., 8. ja 9. sept. etniline võvh
palliturniir Jõekäärul algusega E
11 h.
itiiiiiHttttiiiiininiiiiititiiiiiitiiiiniiiiHiH
Põgenenud
(Algus esiküljel]
0 » 0
«mKD
KUULUTUSED
i>9lume talitusele anda KUNI
KL. 8 ESMASPÄEVA ÕHTUL,
et kindlustada nende ilmumine
; järgmises lehes.
TORONTO EMMANUEM
FVANGEELNE KOGUDUS
21 Swanwick Ave. Tel. 698-Br,iB
; Pastor Allan Laur
72 Appleby Cres.
Markham. Ontario L3K 21.4
Tel. 477-6248
Harry ja Jackie Leesment Austraa-
Hast külastavad kogudust 8.-16. sep­tembrini.
Jumalateenistused ja koos­olekud
on järgnevalt:
Laupäeval, 8. septembril kell 10
e.1.^12 ja 1 p . l ' - 4 ja 7.30 õhtul
Seminar ainel „PEREKONNA RE­LATSIOONID".
Õpetavad Harry ja
jackie Leesment. (Ingliskeeles). Ühis-lõuna
kell 12 1.
Pühapäeval, 9. septembril kell 3
p.l. JUMALATEENISTUS. Kõneleb
Harry Leesment. Laulab koor Ülo
Lindströmi juhatusel. 1
Esmaspäevast, 10. kuni neljapäe­vani,
13. septembrini kell 7.30 õhtul
EVANGEELIUMI KUULUTUS.
Harry Leesment käsitab Piibli.ette-,
kuulutusi nieie aja ja lähema tuleviku
kohta. Lauluettekandeid.
Reedel,' 14. septembril kell 7.30
õhtul algab seminar ainlel „KOGU-DUSE
KASV". Aine hõlmab nii isik-^
likku kui koguduse üldist kasvu ja
vaimulikku arenemist.
Laupäeval, 15. septembril kell 10
e.l.-12 ja 1 *p.l.-4,,KOGUDUSE
KASV". Õpetah Harry Leesment.
Ühislõuna kell 12 1. Kell 7.30 õhtul
EVANGEELIUMI KUULUTUS.Kõf
neleb Harry Leesment.
Pühapäeval, 16. septembril .kell 3
pa.JUMALATEENISTUS. Kõneleb
Harry Leesment. Laulab naistrio.
Kell 6.30 õhtul ingliskeelne JUMA-LATEENISTUS.
Jackie |a Harry
. Leesment.
TORONTO EELK JAKOBI
KOGUDUS
Kirik: Redeemer Lut. Kirik,
Bloor & Indian Rd.
Õp. T. Nõmmik
m Davipville Ave., Toronto M4§ 112
Tel: 483-2478 ja 1-527.
Pühapäeval, 16. septembril kell
17.00 JUMALATEENISTUS. Leer ja
pühapäevakool alustavad tegevust.
ÕPETAJA KÕNETUNNID: igal
neljapäeval kell 18.00—19.30 omas
kodus 501 Davisville Ave., Toronto,
ning iga esmaspäeval kell 18.00—
19.00 Hamiltoni kiriklas, 3,Maple-side
Ave., Hamilton, tel. 527-0410.
EESTI VABAKOGUDUS
TORONTOS
20 Thorncliffe Ave. Tel,
Jutlustaja E. Saraoja
Kirik: 562 Jones Ave. Tel. 461.2077
Pühapäeval,! 9. septembril kell 11
hm. JUMALATEENISTUS. Teeni­vad
H. Leesment ja A. Ehasoo.
• Pühapäevalj 16. septembril kell 11
hm. JUMALATEENISTUS. Teeni­vad
A. Turve ja A. Ehasoo. Laulu­ettekanded.
TORONTO EESTI BAPTISTI
KOGUDUS
883 Broadview Ave.
Juti. Kaljo Raid
o
a
a
õ
õ
õ
5
õ
B
õ
Š
w
s>
õ
B
Õ
Õ
Õ
õ
a
ä
õ
w
§
o
õ
õ
õ
õ
o
ä
õ
tj
õ
D
Õ
Õ
ä
õ
•
•
õ
n
a
•
õ
5
9
5
5
5
õ
u
5
u
n
Bards Walkway,
Ontario M2J 4T9
«VABADUSE KUULUTUS''
MÄDIOSAATED IGAL
PÜHAPÄEVAL
•Ml 3-330 p.i ; •. •
Pühapäeval, 9. sept; kojutuleku-püha
JUMALATEENISTUS kell
11.00 hom. ja 6.00 õ. Kõneleb K. Raid.
Segakoor. Issanda surma ri
ne.
Lõpuks ei pöördunud ta enam oma
tuppa tagasi, vaid jooksis võõraste­majast
välja ainult aluspükstes. Sa­dakond
meetri eemal oli tal varem
peidetud linna külastusel ostetud rii­ded,
mis ta nüüd selga pani, Tal
jätkus raha ka takso võtmiseks Fre-drikshavni
sadamasse (pikk ots mak­sis
175 taani krooni),kus teda ees
ootas Norrast sinna tulnud ristiisa
vastavalt kokkuleppele. Kuna ristii­sa
noormeest polnud täiskasvanuna
näinud, siis oli tunnuseks punane
plastkott viimase käes. 1
NORRA KLUBIS ' |
Kõik klappis ja üheskoos mindi f
Larviki viivale parvele, Jaanus 1
Kuum saabus Norrasse ja asus elama
ristiisa juurde Oslos. Ta on vastu
•võetud Lörenskogi jalgrattaklubisse
ja õpib hoolega norra keeh.
„Aftenposten" jutustab, et noor­mees
on mures ja kartlik, et tema
omastele võidakse Eestis raskusi teha-mispärast
ta hoolega väldib iitlemast
midagi halba ,N. Liidu, kohta, ta ei
avalda ka avalikkusele oma.põge­nemise
põhjusi. Taiei lähe kaugema­le,
kui et ta sooviks on olla sport­lasena,
et teda peetakse eestlaseks ja
mitte venelaseks.
ÕPPIS INGLISKEELT
. Tal on kodumaal kaks venda ja
õde, kelle eest ta hoolega varjas oma
kavatsust ära hüpata. Öli ta ju ka
ainus,,kellel see võimalus võis tekki­da,
kuna ta jalgratturina võistles vä- •
lismaadel — sinnani aga ainult
Tshehhoslovakkias ja Soomes. Need
maad aga ei olnud eriti soodsad põ­genemiseks
. . . Juhus avanes alles
kuue-päevavõidusõidule minekuga
Taani.
Ettevalmistuste hulka oli kuulu­nud
ka inglise keele õppimine vargsi
— kaasvõistlejad ei aimanud, et ta
selles keeles end väljendada võib.
Nendele oskas ta vaid eesti ja vene
keeh. Ta õppis teoreetiliselt ise ja
kuulas ingliskeelseid välissaateid.
j.Tal ei ole ainult jalad, vaid ka
pea," ütleb „Aftenposteni" reporter
Arne Hoie selle kommentaariks ja
jutustab siis ka Jaanus Kuumi sport­likust
edust Norras. Äsjasel Lören-skogis
toimunud 50 km temposõidus
tuli ta ajaga 1.06,45 esimeseks, edas­tades
Järgmist võistlejat üle kolme
minutiga. Aeg, mis oleks hea olnud
ka nõukogude meeskonnas.
Norralased on talle andnud uue
prantsuse võistlusratta ja Jaanus pole
elus paremaga sõitnud, kuigi talle
nõukogude poolel oli muretsetud pa­rast
liidukoondisse võitmist moodne
itaalia jalgratas.
Nüüd loodab ta 1988 aasta olüm­piamängudele
pääseda juba Norra
meeskbnnks, kui ta ei vali vahepeal
elukutselise ratturi ametit. Kõige
tähtsam on talle, ütleb norra ajaleht,
sõita vabas õ h u s . . .
" (EPL/K)
a
D
Õ
5
5
5
õ
5
5
S
= a
a
õ
s
õ
m
m
S
m
m
m
m
m
5
S
£
m
S
S.
õ
5
n
D
§
D
5';
a
õ I 5
•
õ
vesfe
Muistsed jahilpod
a
5
a
ts
5
m
m
§
õ
õ
õ
£
õ
õ
õ
õ
5
õ
õ
n
õ
• Padise vallas Rummu külas ja
nimelt.Tillioru poe aias oli 1938.
a. suvel vallas elavate siberi
küttide kokkutulek. Palju neid
Esimese ilma-sõja veterane, kes
teeninud sõjas siberi küttide roo­dus,
ei olnud. Oli koos ainult
kolm kuju: Tirinõmme Juhanes,
Mardi vanamees ja Songa krahv.
Nii neid vanu veterane sealkan­dis,
nimetati. Istusid nad sireli-põõsaste
varjus vanast veskiki­vist
ümmarguse laua ümber ja
meenutasid teenimist vene kroo-
' nus, sõja- ja jahimälestusi. Kõik
olid kunagi elanud vabade mees­tena
Siberis ning hiljem kas op­tantide
või sõduritena Eestisse
tagasi pöördunud.
TilHoru peremees kandis taati­dele
õlut lauale, seat vanad si­beri
kütid oskasid kesvaveest pä­ris
hästi lugu pidada.t»
Kroonu- ja sõjamälestused,
räägitud, läks jutt jahipidamise
peale. Tiriiõmme Juhanes alus­tas;
.
..Jahimebed või asjad siin Ees­tis.
Sabistž vad terve päeva paju-
, põõsas, kulutavad paari jalavar­jusid
läbi ja tulevad koju kott
tühja tuult täis. Aga kus meis
seal Siberis oH hoopis teine asi.
Kui ei viitsinud metsa minna,
panid mõned kärtsud sula tina
metsa ja pärast saatsid karjapoi­sid
metsa saaki kokku korjama."
„See pole veel midagi", koh-mas
Mardi vanamees. ,,Ma istu­sin"
ühel talvel oma osmiku ees
ja tegin pajaalust peeneks. Kor­raga
näen: kambri akna all kask
tetri täis. Tõin püssi, panin ka-'
hest rauast korraga ja kohe oli
tükki kakskümmend kase all
hunnikus. Mõni üksik jänes oli
ka hulgas."
,,Kus see jänes puu otsa sai?"
päris keegi pealtkuulaja.
,,Juba ta kase all oli, Haav-lipüss
võtab mõnikord üsna laia­l
i . "
,,Teie jutud on päris head as­jad,
aga kuulake nüüd, mis mina
teile räägin. Sulatõsi!" kinnitas
Songa krahv. Lähen metsa päris
jahile kohe seekord. Vaatan:
põdra pesa puu otsas..."
„Äraviska villast, vanamees",
hõigati vahele. „Seda juttu räägi
kodus'oma hallile kassile,-tema
ehk mõnikord usub."
,,Lubage, ma räägin oma loo
lõpuni. Tõsi jutt.nii tõesti kuj ma
siin^seisan: vana põder oli päris
isiklikult oma pesas. Vist hunti­de
pärast.Ega loom ka päris loll
pole. Panin siis perdankast part­su
ära,põder tuli puu otsast alla
nagu vana kasukas. Hakkan te­da
lähemalt vaatama ja näen:
kaks rebast külje alla jäänud ja
õnnetut surma saanud. Taksee-risin
rebast nähku, et kas tasub
pind maha võtta võfei. Kumma-gil
rebasel oli part hambus. Siis
lõin imestusest kaht kätt kokku:
oh seda suurt jahiõnne! Midagi
jäi peopesade vahele. Vaatan:
põldpüü. Siis kukkusin tõepoo­lest
Imestusest istukile. Midagi
pehmet jäi istumise alla. See oli
suur, valge litujänes. Rohkem
seekord ei saanud."
,,Jutt on sul hea nagu tramval
vile", tögas Tirinõmme Juhanes.
Tõmbas sääriku jalast, kääris
püksisääre üles ja näitas oma
koiba. Säärel oli allpool põlve
väike arm nagu kuulihaav.
,,Kust sa selle said? Sõjas
või?" küsisid teised.
,,Jahiõnnetus," ütles Juhanes.
„01in jahi peal,kui metssiga tõu­sis
ees lendu . . ; ei pani jooksu.
Panin talle kuulipüssiga veidi
tina tagant sisse, Metsseal on
kuramuse kiired liigutused. Nii­pea
kui istmik kipitas, keeras
viuhti ringi ja kuul tuli mulle saa-pasäärde.
Kolm nädalat olin sel­lega
pesas."
„See on vist jahimehe jutt,"
vangutasid teised pead.
,,Asi ei ole võimatu. Kui kuul
sea sees on ja siga ennast imesi-va
ümber keerab, on arusaadav,
et võid ise pihta saada."
Kanged siberi kütid tellised
uued õlled. Tillioru peremees tõi
õllepudeleid lauale ja ütles veidi
haigutades, sest talle olid need
lood tuttavad: ,
,,Rohkem õlut täna ei saa. Järs­ku
õpetate minu lehmad ka puu
otsa pesa tegema. Ega mul mida­gi
selle Vastu ei ole, aga naistel
on tülikas lüpsmas käia." '
Songa krahv tsiteeris piiblisõ­nu:
,,Mulle ütleb igavene jumal;
ära heida pärleid sigade ette."
Sellega oli siberi küttide kokku­tulek
lõppenud.
m
• \s
n
£
»
n
ü
C
u
«
li
u
»
n
õ
B
u
a
»
u
S
a
§
o
õ
õ
ü •
ä
9
õ
S
a
ä
0
õ
õ
n
ü
s
IX
i
n
m
fi
n
D
n
n
ü
ii
n
ii
ä
ii
n
P
n
5
«
ü'.
a
fi
a
n
n
5
2
n
M
a
n
£
D
2
S
S
« '
•i
n
a
B
ä
n
5
u
n
õ
n
n
»
n
n
n
n
ii
lllll>lllllllDllDllllllDlllnEllInllllDllOllll!llllJlllllll^lDllt!!0llallllllllllllgl!0;lDllDllanallIllllllllllallDl^
II
ü
5
iõ
u
5
n
5
5
ItlO
. EELTEADE
Toronto Eesti Seltsi Täiendus Alg­kool
alustab õppetööd teisipäeval,
18. sept. kell 7.00 õ. Eesti Majas.
Keskkoolis ja gümnaasiumis al­gab
õppetöö reedel, 28. sept. kell
7.00 õ.
KOOLIKOMITEE
Laialdaste huvidega eesti naine otsib
TUTVUST/KIRJAVAHETUST
haritud mehega aastates 55-65.
Kirjad sit. märgusõna all „Sõprus".
Tiiu Soometi film
Festival of Festivals
programmig
Tiiu Soometi film „E8tonians: For
The Record", mida esmakordselt
esitati Esto '84 sündmuste ajal, on
võetud septembris toimuva Festi­val
of Festivals kavasse „Two Way
Streets" seerias ühena üheksast.
Festivali seda osa käendab Ontario
kodakondsuse- ja kultuuriminis­teerium
ning see toimub 6.—15.
septembrini.
Seeria „Two Way Street" ava­takse
reedel, 7. septembril saksla­se
Werner Herzogi uue filmiga
„Where the Green Ants Dream**
{Km ETiohelised sipelgad unistavad).