Meie Elu = Our life, April 23, 1981

              '1
(U27) 19811
id
[nelased ei
leda Amec-
Lga sellest,
[gan võttis
ta osas, il-
Vene te-
?riti Amee-fi.
Eriti ti-liiuvoodrid
president
bieest
lhi\es€ kü-am
tegela-
) kes juhib
lada Uuri-bmunistli-
Ijundamise
)atovi siin
Ija ta taot-fpõhjusel,
[d-Vene po,
lest televi-
>tsusel tea-la
viisat ei
li^einli vale­de
kiiresti
li teada, et
^ös ArbatO"
htsat vene-lata
ja te-
Iš Arbatovi-pniš
esine-
Ltegevväest
riliane oma
[aig'i pea-
Ikendamise
ium mitte
Vene saa-bodustuse,
Iväiismihis-itada.
Uue
Idi oma au-u
iga liht-liiinttitiiiiiinitiiD
[ISSI
- 1918.
kfiiilllliilililiilflilD
hed I
(as Austraa-
|(nr. 13) sõ-juuhulgas:
'
t kirjašaat"
bstlikud le-td,
et paglj-buna-
muusi-
[üd tee, kui­lt
likkepagu-
New Yorgi
lorraldatud
aktus on
i'kse.
Ji poetatud
IValdeko Vi=
kompartei
|il ülalpeeta-
Ivile ülistus-
(. muusikud
teatmeteos-lud
B. Kõr-lianeliU"',
so-
;ti Meeskoo-heliloojate
ro truu kom-
|r. Viimase
lildine skan-st
Väliseest"
Arendamise
Ini tulemuse»
lib KGB ja
^andjaks on
fs Austraalia
ja vabadus-
Toll-Simmu!
isel oma so­il,
a. Sydney
Itja on eiksi"
|ir'lei ole ku-ti
Meeskoori
>pis B. Kõr-
I
i i
i
\'0
„Meie Elu", nr. 16 (mi) mi NELJAPÄEVAL, 23. AFRILLIL - THURSMY, APRIL 23
Kanada ratsapolitsei andmeil/na­gu
väidavad „Toronto Sun" kaastöö»
Ilsed R. Reguli ja R. MacBonald, on
Kanada valitsuse ametkonnas umbes
3000 homoseksuaali. Aastaid tagasi
oli neid Kanada saatkonna koossei­sus
Moskvas 27 ja 21 nendest olid
tõmmatud KGB võrku eriliste rafi­neeritud
võtetega; isikute poolt, kes
Krimmis olid saanud erilise välja­õppe
selleks, kuidas kompromiteeri­da
homoseksuaale. Tähtsamateks ka-nadlasteks,
kes olid tõmmatud KGB
kaastööliste võrku, olid suursaadik
Moskvas John Watkins ja David M.
Johnson. Teisteks prominentsema­teks
isikuteks, kes töötasid KGB ka­suks
olid Kanada suursaadik Egiptu­ses
Herbert Norman ja Kanada sõja­väelise
atashee abi Moskvas kapt,.
Frank Sales.
Kanada, endine peaminister Le§=
ter
Ud:
USA kommunistliku partei kaua­aegse,
sdcretäri Elizabeth Bently se­letuse
kohaselt, mis antud USA se­nati
sisemise julgeoleku alamkomis-jonile,
oli Teise maailmasõja ajal Ka­nada
.suursaadikuks Washingtonis
Lester^ Pearson, kes toitis Kanada ja
teiste liitlaste salajaste dokumenti­dega
KGB agenti Hazen Seise't. Pear-sohi
selles asjas kui!iagi pole ülekuu­latud
ega süüdistatud. Samuti ei ole
Kanadas süüdistatud endist parla­mendiliiget
Fred Rose't, kes iatati
salajaste dokumentide; üleandm[isel
ühele KGB agendile.-,
Peärson ja pärastised KGB tun
agendid Inglismaar olid nähtavasti
lähedased sõbrad ülikooli ajal. Cam­bridge'is
kolmekümnendates aasta­tes
tehtud fotol seisavad kõrvuti
Pearson, Norman, KiraPhilby ja Ro­bert
Bryce. Kas keegi ^nendest oli ju­ba
sns KGB teenistuses,, pole teada.
EI VÕETUD •VASTOTIJSELE: •
Ühtegi eelpool nimetatud.Kanada
kodanikest pole kohtulikult vastutu­sele
võetud. Suursaadik Watkins saa­deti
erru. Ta jäi elama JParüsi ja suri
südameataki. tagajärjel Montrealis.
1964.' a. David M. Johnson, kes sai
Kanada suursaadikuks Moskvas pa­rast
Watkins'!, vallandati. Tema koh­ta
ei saadud/kindlaks teha, et ta
oleks KGB poolt tefttud kompromi­teerivate
fotode survel üle andnud j
KGB agentidele salajasi andmeid. Ta .
suri vaikselt oma kodus 1972. a.i
Kapt. Sales jäeti diplomaatilisse tee­nistusse
edasi. Ta paigutati ühest/
saatkonnast teise, kus KGB ta alati
üles leidis ja oma teenistusse'värbas.
Pärast 22 aastast teenistust fa arvati
reservi vastava pensioniga. ;
Herbert Norman sooritas eneseta­pu
Kairos: Surmale eelneval õhtul ta
oli pihtinud ühele oma sõbrale, et ta
teostab ennem enesetapu, kui aval­dab
60, 7t) või 400 kanadlase ja amee­riklase
nimed, kes on N. Ludu spioo­nide
võrgus.
1945. a.. Londonis asüüli palunud
nõukogude agent Vladimir Taschen-ko
tõi enesega kaasa nimestiku 300
inglase ja kanadlase nimega, kes olid
töötanud KGB kasuks. Seda nimes­tikku
pole avaldatud. Korra kohaselt
see pidanuks tulema avaldamisele
1976. a. Peaminister P, £ . Trudeau ja
„Privy. Council" sekretär M, Pitfield
otsustasid seda nimestikku .veel 10
aastat saladuses hoida, kuna selle
avaldamine võivat ebameeldivaks
osutuda mitmele, veel praegu täht­sal
ametkohal olevale inglasele ja
kanadiasele.
AINUL 24 JUURDLUST ^ ;
„Toronto Sun" kaastöölistele an­tud
seletuses endine N. Liidu shifri-ametnik
,Igor Gouzenko märkis, et
ta oli hämmastunud, miks nendest
sadadest, kelle nimed tema 1945. a.
Kanada julgeolekuasutustele teata­vaks
tegi kui N. Liidu spioonid, ai­nult
24 kohta teostati juurdlus ja ai­nult
12 nendest said karistada. Vla­dimir
Taschenko loeti Inglismaal
Suursaadik Herbert Norman
läks vabasurma, suursaadik
John Watkins kutsuti Moskvast
ja suri. a.
mitte usaldatavaks isikuks ja ta saa­deti
tagasi N. Liitu, kus ta jäljetult
kadus. Gouzenko arvates oHd Ingli­se
vastuluure teenistusse paigutatud
Moskva agendid.need, kes valitsusele
nõu andsid Tasehertko N. Liitu taga­si
saata likvideerimiseks, et ta kuna­gi
ei saaks avaldada andmeid nende
eneste kohta.
Igor Gouzenko, kes tõi avalikkuse
ette N. Liidu, ulatusliku spionaazhi
Kanadas, jäeti ilma igasuguse riikli-
'ku toetuseta kuni 1962, aastani mil
John Diefenbaker peaministriks saa­des
määras temale tagasihoidliku
pensioni;
A;N, •
Fred Rose — Kanada parlamen­di
liige, •kes: tabati
üleandmisel.
(Algus esiküljel)
^United Church'i kongress otsustas
boikoteerida Kanada Imperial pan­ka,
küna sellel on ärivahekorrad rii­kidega,
kus ei peeta kinni inimõigus­test.
• • •
Afganistani vabadusvõitlejad sur­masid
salapolitsei 'ülema abi ja.kolm
kõrgemat vene sõjaväelast pealinnas
Kabulis tõiniunud tulevahetusel. '
Xääne-Saksamaal vabistati 8 va­sakpoolsesse
Baader-Mdnhoffi terro*
ristide gruppi kuuluvat isikut. Ter­rorism
ja huligaansus on suurenenud
möödunud nädalast saadik, kui näl­jastreigi
tagajärjel suri Hamburgi
vanglas terroristide gruppi kuulunud
Sigurd Bebüs. | '
lir Vene kommunistliku partei hääle­kandja
„Pravda" teatel soovib partei
boss Brezhnev läbirääkimisi USA-ga
maailmaruumi sõjailise kasutamise
piiramise kokkuleppeks. Venelased
on mures ameeriklaste ettejõudmise
„;1.
Tallinnas karistati
koolinoori
, STOKHOLM - 7. jaan. oli Tallinna
Kalinini nimelise rajooni kohtus aru­tusel
süüdistus kolme 18-aastase koo­linoore
vastu, kes Oktoobri-revolut-siooni
aastapäeval, 7. nov. 1980. a..
olid Tallinnas, Pelgulinna rajoonis
maha kiskunud ja ära põletanud nõu­kogude
lipu. Kohus mõistis Kermo
Alle 3 aastaks ja Jaanis Surva 21/2
aastaks sunnitööle kuritahtliku huli­gaansuse
pärast. Nende kolmas kaas­lane
Andrus Meesit sai 3 aastat tin­gimusi.
Kermo Alle ja Jaanis Surva
on paigutatud Tallinna sunnitöölaag­risse.
Tisleri tän. 31 a.
Eesti vabadus ta
itlejatest Hollandi
Soome parlamendihoone Helsingis sai 50 aastat vanaks. Eduskuntatalo kavandati ar­hitekt
I. S. Sirem poolt ja 1978..a, tehti lisaehitus (pildil näha poolrõngana peahoone
Hollandi lehti läbis teade Veljo Ka-lep'i
neljaaastasest vanglakaristusest.
Hilversumi Evangeelne Raadio (EO)
on jälginud teisitimõtlejate vabadus­võitlejate
tegevust N. Liidus, kaasa­arvatud
Eestis. 25. märtsü oU sel pu­huri
raadiosaates jutuajamine Ees^
ti Selts Hollandis esinaisega. Kõne
all oli Veljo Kalep, Raoul Wallenberg
ja ka teised vabadusvõitlejad Eestis.
'Hollandi lehed kirjutasid ka Jüri
Kukk'e vangistamisest ja tema sur­mast.
aastal tõuseb Soome ja Vene­maa
vaheline kaubavahetus kuni 25
miljardini margani, seega umbes 3
miljardit rohkem kui möödunud aas­tal.
Soomlased hakkavad ehitama lä­hemal
ajal kolme suurt projekti, mil­le
hulka kuulub ka Tallinna sügav-sadama
tegemine, raudteevagunite
hooldus-' ja remondilaod Leningradis
ja Vääräkoske jõujaama ehitamise­ga
Karjalasse. Mende koSme^ väärtus
kokku arvatakse tõusevat üle 1,5 mil­jardi.
Metallitööstuste toodete eks­port
tõuseb tänavu 50%. Itta viiakse
muu hulgas 25 laeva, neist üks jää­lõhkuja
ning kaabellaev. Kokku on
metalli osa ekspordis umbes pool,
1980 pii see veidi alla 40%. Kõige roh­kem
tuuakse Soome iN. Venemaalt
kütteõli. Toorõli 7 milj. tonni, mis on
sama palju kui aasta tagasi. Maa­gaas!
tuuakse siia lÖOO milj. kuupm.
ning elektrit kahekordselt rohkem
möödunud aastast, 3000-
kWh^.- o •
Hulk Pooia kommunistliku partei
liikmeid on. hakanud nõudma, et par­tei
peaks hakkama reformeerima
kommunistlikku korda. See nõudmi­ne
partei dissidentide poolt alarmee­rib
partei juhatust Varssavis rohkem
kui vabade töölisunioonide nõudmi- ,
sed ja streigid. Milliste - reformide
teostamist kommunistliku partei
liikmed nõuavad, ei ole lähemalt
teada. Üldiselt näib olevat levinenud
veene, et konnmunistlik kord praegu­sel
kujul ei, ole suuteline varustama '
rahvast kõige vajalikuga küllaldasel
mägral. Alatiselt; on millestki, puu­dus
ja tohutult palju aega raisatak­se
Isabasseismisega kaupluste ees.
Viimaste andmete kohaselt on nüüd
hakatud Podas normeerima ka võid,
nisujahu, riisi jajtangu, esimest kor­da
pärast n maailmasõda. Liha ja
suhkur olid juba^ varemalt normee­ritud
ja saadaval vähesel määral.
Normeeritud toiainetest on .poola­katel
nüüd lubatud osta: 2,2 naela ja­hu
ja 1,1 naela võid kuus, 1,1 naela
riisi ja 4,4 naela tangu iga kolme
kuu kohta. Valitsus on teinud teata­vaks,
et Poolal on tagavaras oma 36
miljoni elaniku toitmiseks ainult 12
päeva toiduained, 14. aprillil tehtud
arvestuste kohaselt.
N. Liidu ja teiste Varssavi Pakti rii­kide
sõjalised jõud ei ole veel lah­kunud
Poolast. N/Liidu armee hääle­kandja
„Funane Täht" hoiatab, et
" sotsialismivastased jõud on Poolas
tegevad ja N. Liidu armeeltuleb val­mis
olla kommunistliku korra kaits­emiseks,
. '
Umbes 75% Venemaale ekspordita­vast
paberist tuleb Soomest, seega
on soome osa. idanaabri poolt kasu­tatud
paberist võib-olla viis protsen­ti.
Ka ajaleht „Pravda". trükitakse
soome paberile. Ja NSV Liit ostab
Soome paberi toodangust umbes. 10%
maailmaturu hindadega. Moskvas
kirjutati alla lepingule, mille järgi
Soome käesoleval aastal ekspordib
itta paberit kokku 375 000 tonni väär­tusega
1,1 miljardit marka (1980. a.
870 milj. marka).
Kokku 43 milj. marka jagati täna­vu
valitsuse poolt eri parteidele nn.
erakonnatoetüst. Kõige rohkem anti
suurimale parteile SDP-le (11 180000^
mk), järgnesid parempoolne Koon-duspartei
(10 105 000 mk), Keskera^
kond (7 740 0Ö0 mk), kommunistlik
SKDL (7525 000), Rootsi rahvapar­tei
(1 935 000), Kristlik Liit (1 935 000
m'k), parempoolne Maaerakond
(1 505 OOOmk), liberaalid (860000 mk)
ning Ahvenamaa maakond (215 000
mk). Parteide rahaline toetamine
teeb.rahva hülgas paksu verd.
Soomlased avasid Londonis riikli­ku
Postipanga. See. on esimene Soo­me
rahaasutus Londonis. Uue kom­panii
nimi on PSP & Company (U.K.)
Ltd ja aktsiakapitaliks on" 15 milj.
naela. Soome riik (Postipankki) >
omab sellest 87,5%, kindlustusfirma
Pohjplä 10% ja Älandsbanken.2,5%.
9. märtsil sai Soome parlamendi­hoone
(Eduskuntatalo) 50-aastaseks.
Ehitus on joonistatud arhitekt J. S.
Sii-eni poolt ja on selle suurus enne
1978. a. tehtud lisaehitust 106000
kuupmeetrit. Eduskuntatalös on pea- .
le põhikorruse veel viis ja osaliselt
kuus korrust. Istungsaal asub- teisel
korrusel ja selle kõrval on riigisaal,
'kus toimuvad pidulikud esinduslikud
vastuvõtud ning üritused. Maja vä­is-
ja seesmised ornamendid valmis­tas
Gunnar Finne ja ehtimis-ning si-sustustöödest
võtsid osa muu hulgas
Johannes Haapasalo, Carl Wilhelms
koos Hannes Auterega. Veel praegugi
on Eduskuntatalo väga moodne ehi­tus
rääkimata sellest, et omalajal oli
see tippsaavutus, mis Soomele on
iseseisvuse väärikas sümbol.
Venemaal on korraldatud uue ni­me
andmise võistlus soomlaste poolt
ehitatavale Kostamus-linnale, mis
saab lähematel aegadel linnaõigused.
Sealse süsteemi järgi antakse asulale
autbrnaätselt need õigused, kui rah­vaarv
ületab 10000 piiri. Momendil
elab Kostamuses üle 9000 elaniku.
Soomlastele on ka räägitud võistlu­sest,
ilma võistlusest osa võtma kut­sumata.
SOOME PUHKEKODU
ÜHINGU
AASTA-PEAKÜOSOIEK
peetakse 2. mail 1981. a.
Bawating High Schoori ruumides,
740 Morth St, Sault Ste. Marie, Ontario
OSPÜ JUHATUS
teateid poliitvangide
Nüüd oh selgunud, kes hääletas
aast-al 1956 presidendivalimistel prae­guse
presidendi, Kekkose poolt nii,
et ta võitis oma vastaskandidaati
K. A. Fagerholmi (SDP) kahe häälega
(15i-^149). Selleks osutus sotsiaalde-niokraat
Penna Tervo, kes oli tuntud
nn. relvavend-sotsialist ja sai surma
autoõnnetusel veidi pärast valimisi.
Sellest kirjutab oma äsja ilmunud
raamatus „Ratkaiseva ääni" (Otsus-.
lav hääl). Kekkose lähedane sõber,
kaubandusnõunik Kalle Kaihari. 25
aastat on selle otsustava hääle and­jat
püütud ära arvata ja nüüd siis
selgus, et partei-ülejookšikuks oli
sotsiaaldemokraatliku erakonna
juhtkonda 1 aulunud minister Tervo.
Kaihari väiuab, et Penna Tervo võit­les
endaga viis aastat> enne kui läks
viimasel momendil Kekkose poolele.
Eesti vabadusnõudleja Jüri Kuke
surma puhul vene orjaläagris toimus
Washingtonis Nõukogude Vene saat­konnamaja
läheduses (6 ja K tänava­te
nurgal protestidemonstratsioon.
Selles koraldajaks oli Washingtoni
Eesti Selts koostöös Ühendatud Bal­ti
Ameerika Rahvaste komiteega. Ko­hal
OÜd eestlased, lätlased ja leedu­lased
kellele lisandus teisi ikestatud
rahvaste esindajaid ja ameeriklasi.
Demonstrandid kandsid suuremõõ­dulist
USA tähelippe ja Eesti sini-must-
valgeid majalippe ja ingliskeel­seid
loosungeid. Valgetel alustel
suurte mustade tähtedega maalituna
.olid need kaugelt hästi nähtavad ja
nendelt võis lugeda: „Estonian scien-/
tist Juri Kukk murdered by Soviets",
„The death of Estonian scientist dis­sident
Juri Kukk in a. Russian labor
camp", ja mitmeid teisi. Protestijate
hulgas võis näha Washingtoni Eesti
Seltsi esinaist mag. Maria Pedak Ka-ri't,
Eesti Rahvuskomitee Ühendrii-
'kides juhatuseliikmeid, Joint Baltic-.
American National Gommittee eesti­poolset
esimeest^ mag. Mäido Kari't,
Washingtoni Eesti Võitlejate Ühingu
esimeest 'kolonel Itn. Jüri Raus'i,
Uno Teemandit, Läti rahvusorgani-satsioonide
esindajat Balti komitees
Gunars Meierovitsch'it, - American
LithuanianCommunity presidenti Li­nas
Kajelist ja palju teisi ühiskonnas
hästi tuntud isikuid.
Kuna sel kellaajal on Washingtoni
tänavatel eriti elav liiklemine siis sai
protest-demonstratsioön rahvahulka­des
suure tähelpanu osaliseks. De-monstrantide.
poolt anti küsitlejaile
ning ajalehemeestele seletusi ning ja­gati
välja ligi ŽOOOiendlehte.
ililiiniHllilllliilllHillililillllllllilllilllllllllilllilllllllllililiilir;
Iga uus „MEIE ELU" tellija aitab kas­sa
sisukamale ajalehele.
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiniiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiili
STOKHOLM ~ Mart Niklus, kelle
okupatsioonivõimu ülemkohus mõis­tis
8. jaan. kümneks aastaks sunni­tööle
ja viieks aastaks asumisele, saa­deti
26. jaan. Tallinna keskvanglast
Leningradi kaudu ida suunas ja saa-^
bus Uurali jalal asuvasse Permi sun­nitöölaagrisse
389/36 ja viidi Sealt
mõne nädala pärast üle sunnitöölaag­risse
389/35. Sinna ta saabus Eestist
tulnud andmetel 17. märtsil. Mart
Nikluse tervislik seisukord on.vilets.
Tema vanemate,, kaitseadyokaadi
Kalju Kuusmaa, Erik Udami ja teis­te
palved. 8. jaan. ebaseadushku koh­tuotsuse
muutmiseks on seni jäänud
tulemusteta.
Veljo Kalep, Tiit Madisson ja Vik­tor
Nütsoo teostasid 24. veebr. E.V.
aastapäeva puhul näljastreigi Tallin­na
keskvanglas. Tiit Madissoni ja
Viktor Niitsoo osas toimetab täienda­vat
juurdlust KGB kapt. Rein Tutk.
Nende eeluurimisaega on pikendatud
kuni 17. aprillini.
Kalju Mätik ja Sergei Soldatov,
kes peale 6-aastast sunnitööl viibi­mist
vabanesid, on nõukogude võimu­de
pooh üheaastase järelvalve all.
Nad peavad end KGB-s näitamas käi­ma
ja ei tohi väljas liikuda õhtu kel­la
21JOO kuni hommiku kella 6.00.
Kalju Mätik elab nüüd Tallinnas, Tä­he
tän. 26a 200 015 Tallinn.
Rudolf Nüüd on võetud täiendavalt
vangistatud vabadusvõitlejate nimes­tikku.
Ta on olnud endine metsa­vend,
pärit Võrumaalt ja mõisteti
arvatavasti 15 aastaks sunnitööle. Ta.
viibib sunnitöölaagris 389/36.
Edgar Liira, kes seni puudus poliit­vangide
nimestikus on kodumaalt
tulnud andmete kohaselt vabanenud
ühest sunnitöölaagrist ja kuna tema­le
ei ole antud luba elarnaasumiseks
Eestisse, on ta leidnud enesele elu­koha
Lätimaal.
Leonhard Pindis, seni tundmatu
poUitväng on surnud ühes Permi
sunnitöölaagris 29. mail 1980. L. Pin­dis
oli pärit Võrumaalt.
2670Ä Yonge Street ' ^ ^
(Sissekäik LyttonBivd.)
KINNISVÄRABE OSTU-MÜÜGI VAHENDAMINE
Esindaja:
Tel. kontoris 4874477
kodus S23.2536
(Parandus Meie Elu Tähtraamat 1$81 Ihk.
Biw-wniLJj I liii^^f^g^^^^^gTmil III |i| I Illini iiiuiMni-mijiu.n-aauia
FAMILV Tnu«T COBPOBATION
1052 KINGSTON RO.. SCARBOROUGH. ONT.
Oien kaasmaalaste teenistuses
selle firma juures kinnisvarade
agendina. 50 kontorit Torontos
ja lõuna Ontarios.
VICTOFI UBE
TEL KONTORIS:694 3336
KODUS: 281-5912
KINNISVARADE VAHENDUSI