Meie Elu = Our life, April 23, 1981

              ., y.-> il
h627) IM eie nr. MEUÄPÄEVAL, 2S. APRSL2ä
lokkuvõitc
äiniid üle
vastuseid
lurimistöö
jde eriakt-ligiiskeelsc
lise kaasa-
)alo jühti-
^dukalt ja
[tati õppe-tegemine
IšH abiga.
Isaaitajaid.
vastatud,
kes toole
i , või koh-
\ipv. jahr.
Henny ja
|a kaartide
hr. Hää­lgi,
Ellen
Ramjalg,
luanne on
jenguil ja
Iie kes SOO"
rlefon on:
E.A.
• 0
lail
lusmüürid
lAbistamis-1
piduliku
laupäeval,
tamise toi-:
lp koos kii-õpetajatev
laastegevad
)0, Abista-
^pa ja To-fäliskulalis-jä
kohali-lingKana-
Ijad.
|us loodab,
pidulikust,
osa võta-ihindu
hanike k)u-
(usväärsete-piduljkul
)nto Pressi-is-
auhirinad
:ud, raadio-köostajad:
JScene" toi-,
las („Tevis-
I toimetaja),
nerica" en-
Igri „Meno-igh
(,;India
im Durovic
)grammide
^mal (MTV
ogrammide
^ndjaks oli
Iile oli saat-
2äu. Ter-
)ntario va­litsuse
esin-li
§i kokku
ne. : ."
lAGA
IST
liltoiiiis pü-jistüs,
algab
ise
lamine
lil kell 2 p.
227 Bloor
iflinnast
on oma
lenieheeten-
:as: Ta esi-pdtoolitund"
avadel New
^ashingtooi
Etenduse
Kirjanduse
Nagu saatuse poolt juhilima tui?
§ee kõik korraga Nixonlt Valges
Majas presidlendi kohustetäitjana
asendanud G. Fordi kallid pikad
na kaotama hinnakontrolli õlidele.
Põhjendus, \küi niisugune esitati, oli
otsitud ja aluseta. Kuid tulemused
on kurvad. Kui juba Carter avastas
yälisreisud presidendi volinikuna, õli- ja bensiinihindades kohutava liia-asepresident
Buschi ja välisminister
Haigi vöimukähmiused, uued enne­kuulmatud
toiduainete, puu- ja aed­viljade
hinnatõusud, siis atentaadi­katse
presidendile. Ja kõik see ajal,
millal uuesti asuti leierdama, et rah­vas
USA-s olevat kõik ulie presidjen-kasustamise,
siis viskas Reagani
samm hinnad otsemaid kuni 80 või
10096 üles ning andis vabaduse kõiki­deks
hinnatõusudeks põhjendusega,
et kõik toetub ju õlile — kui tõuseb
õli, elektri, gaasi, bensiini jne. hind,
tõusevad kõik tööstus- ja transpordi^
„ELEMENDINA" LOODUSES
Umbes kahe tuhande aasta vältel omaduse põhjustavad vesinikside-peeti
vett tule, õhu jä maa kõrva! med. • •
looduse koostise põhielemendiks. Al- Rõhu vähenedes langeb jää sula­ks
aastal 1775 avastati vesinik ja mistemperatuur: iga l30-at kohta
hapnik, gaasid, milledest vesi koos- üks kraad. Teiste vedelike puhul tä-neb.
Aastal 1783 saadi esixiakordselt heldatakse tavaliselt vastupidist: ku-vett
laboratoorsel teel ja mõni aeg na nende maht külmumisel väheneb,
di taga, sinna hulka poetusid aga . kulud. Streigid said pidurdamatut
hääled Haigi võimalikust lahkumi- hoogu juurde. Ning hinnad: värsked
sest. Ja kui Hajgll seisis ees valis- kurgid — oma 40 c. tükk, roheline pi-reis,
siis ei puudunud televisiooni- par — 1.89 nael, pooltoored tomatid
teadustaja hääles teatav kahjurõõm, — 1.69 nael. Üle 30 miljonilist elu-kui
ta märkis, et see on Haigi esime- aeg socsec-kindlustust niaksnud isi--
me ametialaline välisreis ja et pole kust peab kuni 50% otsima jisasisse-lohaBnes
Evaldssomi (paremal,) —
mängija. • :
}n3
selge, kas ka viimane.
VÕIMUVÕITLUS
Seesugune olukord saabus kahjuks
äärmiselt halval ajal, juba ainuüksi
Poola tõttu. Kuid see mõjustab nii
siseelu stabiilsust kui ka välispoliiti-'
kat Asepresident Busch; kes püüdles
ise presidenditoolile, on poliitiliselt
ikkagi kõvasti alakaalus ja nõustus
kõikide üllatuseks asuma rivaali
tulekut osalise ajaga töötades, sest
350—40Ö-dollariline vanaduskindlus-tus
ei võimalda enam üldse toidu
Ostmist, kõhelemata toakeste üüri­misest.
Teadmiseks nendele, kes se^
da ehk uskuda ei taha, olgu märgi­tud,
et 2—3-toaliste korterite üüriks
New Yorgi paremates osades ja Was-higtoni
lähistel on praegu 3,00(>—
7.000 dollarit kuus. Muidugi ei ole la­gunenud
ja remondita, tihti ilana
Reagani abiks, on rahvale oma või- elektrita ja veeta majades üür nii
metelt kui ka poliitiliselt joonelt kõrge, kuid ükski majaomanik ei jä-tundmatu.
Haig seevastu on end. NA- ta astumata samme, et tulud oleksid
TO Euroopa üksuste ülemjuhatajana suuremad. Valitsus on küll kehtesta-tuntud
seal ning tunneb põhjalikult nud 3.35-dollarilise tunnitasu miini-ka
N. V(^net ja tema hegemoonilis- mumi, mis peaks võimaldama kuida-imperialistlikke
ambitsioone ühes sõ- gi toidu ostmist nendele, kellel ei ole
jajõudude tõelise tugevusega, .tema ; unioonide kaitset ega streigiõigust,
kõrvale ei saa kuidagi seada ei Busc- kuid on unustanud andmata eeskir-hi
ega ammugi Nixoni käealust For- jäd selle seadusparagrahvi täitmise
dv kes ju sõitis kallistama Brezhne- järelvalvamiseks.' Nõnda on loodud
'vit Vladivostokki, uhkustas talle/ alused sel joonel kuritarvituse õitse-saadetud
odava papaahaga ja kinni- misele. Ja see õitseb, eriti kummalise
tas, et N, Vene„ei domineeri Euroo- ettekäände all, et miinimumtasu
pas" ning kindlustas Helsingis Mosk- kehtivat ainult tunnitasu, mitte kuu-
Enamik meist kindlasti mäletab
Evald Miksoni — meie omaaegset
jalgpalli rahvusmeeskonna värava­vahti.
Tema põgenlkutee viis ta Is­landi
randa, kus U rajas oma uue elu
saunapidamisel sellel saunade poo­lest
kuulsal saarel^ Ja abiellus ühe Is-^
landi noorikuga. Teena abielu rikas­tus
kahe poja ja ühe tütre jriäol. Ja
juba varakult tema
oma
vale. tema vallutuste puutumatuse.
Kõnelemata SALT'idest, kaalukausi
üle maailma kuuldava kõtksatusega
N.- Vene kasuks. Kui Valge Maja soo­vib,
et uuel ^presidendil, kes on tun­tud
oma seisukohtade muutmisega,
üleks tõepoolest rahva enamuse toe­tus,
siis tijJeks. kõigepealt kas lõpeta­da
võimuvõitlus Washinstonis .vÕi
tasu alusel!
Kuigi valitsus peaks olema teadlik,
oma väärsammudest hindade tõusu
lõppematuse seoses, samuti muudes
sotsiaalsetes küsimustes, ei tehta
neist enam palju juttu. Seevastu i l ­mus
mitte kaua tagasi arusaamatul
kutsuda bulvaristiilne ajakirjandus põhjusel reklameeritäv uudis, et Rea-korrale.
Ja teiseks anda avalik ja usu- gani varandused ja jõukus on tõus-tav-
põhjendatud seletus motiivi Icoh- nud nüüd üle 4 miljonile dollarile,
la, miks riiklikul suürpensionil oleva- 'Kui see tõus „noobli" hulka arvatak-le
Fordile anti valitsusest väljaspool se kindlustavat talle rahva 100%-list
seisva isikuna nii suur ja Vaktu'tav seljatagust, siis oleks raske sellist :ar-välispoliitiline
missioon, Käs peab
see tähendama seda, et-ajakirjanduse
sensatsioonilobal, nagu jääks Haigi
esimene ämetireisväijaspooleUSA-d
ka viimseks, on põhi all? Kais Haig
kui laiade kogemustega -kõrgem sõ­javäelane'^
jk kindlasõnaline: demo­kraatia
ning vaba maailma, kaitsja
sunnitakse liberaalse ajakirjanduse
kaasabil lahkuma ja vä^lisministriks'
kutsutakse hoopis teist värvi G.
Ford? Rahvas sosistab ja märgid on
olemas. ; ^ ^
HINNAD TÖUSEVAI^:;. • ;
Kuid uus president ei ole on^a.
kontroversiaalse valitsuse koosseisu
juures seni.suutnud rahvast oma sel­jataha
koondada. Kui ülaltoodu
peaks juhtuma ja USA libisema ta­gasi
Ford-Kissingeri välispoliitilisele
jüonele, siis on Reagan kaotanud ju­ba
õieti enne teekonnale äsuriiist. Se­da
on väljendanud ka välissõbrad,
üks kaudsemal, -teine otsesemal vii­sil.
Reaganil on kombeks enamasti
igal kitsasteele sattumisel väljapää­su
otsimisel naeratada ja siis naiiv­selt
ütelda, et kui olin KaiWornias
kuberner, siis tegime nii ja. see oli
hea. Kõik võib olla, kuid kallis pre­sident
koos oma valitsusega, USA
siiski ei ole Kalifornia ei vastutuselt,
majandus- ega välispoliitikalt.
President, kes üteldakse' olevat
pandud ametisse õlikuningate kaas­abil,
ruttas ühe oma esimiesesämmu-vamust
põhjendada, Sest tegelikku­ses
on „rikka ameerika onu" ajiastu
prestiizhi mõttes ammu ja igavesti
möödas. Igaüks, jkes heidab täna pil­gu
ülikoolidesse ja suudab analüüsi­da
seal kiiresti ja ähvardavalt juuri
kasvatavat mentaliteeti, peab möön­ma,,
et miljonäride populaarsus ja
tulevik USA-s ei tõota olla enam kui­gi
päikesepaisteline ega paljutõotav.
Sellest tuleks teha järeldused. Ning
lõpetatama kahepaikne mäng ka N.
Venest ja ta satelliitidest tulevate
kommunistidega, kes kerjavad siit
tõenäoliselt mitte kunagi tagasimaks­misele
tulevaid toetusi, reklameeri-vad
N.' Venet elukutseHste sportlas-.
tena ning kuulutavad siin punast
messiaadi küll neile siin trükitavate
luksuslike ingliskeelsete suurajakir-jade
kui ka „kultuuriHste" esinemis­te
kaudu. Kui on alustatud alasti tõ­dede
julgemat väljaütlemist N. Vene
suhtes, siis mängitagu igal joonel au­salt,
kaasa arvatud USAd põrmukis-kuvalt
alandava kokkumängu lõpeta­mine
N. Vene asutistega seoses ole­matute
„sõjasüüdlaste" otsimisega
ja nende kurva k2\ristamiskomöödiä-tega.
Rahvas, kes tahab elada ja riik,
kes peab lugu oma prestiizhist, peab
käituma sirgelt, ausalt ja sõltuma­tult.
Rumalus ja kangekaelsus On ol­nud
ajaloos alati kohutavate draa­made
ja kultuuride hukkumise pea­põhjuseks.
. -
•. : • JsUu.- •
Ainult selle erinevusega, et värava^
valvamise asemel nad mõlemad leid­sid
naudingut vastasmeeskondade
väravavahtide tülitamisest. Ning mõ­lemad
on leidnud sellega endile laial­dase
rahvusvahelise kuulsuse, nagu
meile kätteulatunud materjalid ilme­kalt
kinnitavad. \
Tõenäoliselt asjaolu, et Islandi ta­va
kohaselt Miksoni nimi on muutu­nud
nende isa eesnimele põhinevalt
Edvaldssoniks, pole meid võimalda­nud
selle avastuseni jõuda varem.
Kui me ka neid nimesid •— Johannes
j a Atli Edvaldssoni oleme märganud
špordiuudistes, meil kindlasti oli ras­ke
nendest välja lugeda nende pärit­olu.
Inglise jalgpalli-ajakiri„Foötball
Handbook'; pn pühendanud, oma'
1979. aasta väljaande (nr. 47) Johan­nes
Edvaldssonile, vanemale kahest
vennast, kes oli tõusnud kuulsa Shoti
meeskonna „Celtics" üheks välja­paistvamaks
mängijaks. Ajakiri mär­gib
ühtlasi, et Johannes Edvaldsson
kavatseb oma jalgpallikarjääri jätka- •
ta Ameerikas. Ja meieni ulatunud
andmete järele ongi ta juba siirdu­nud
USA-sse ja mängib praegu Amee­rika
elukutseHse „soccer league" Ok­lahoma
meeskonnas.
Noorem kahest vennast ~ 190 csii
pikkune Atli Edvaldsson on samal
ajal tõusnud oma kuulsuse tippu
Saksamaal Dortmundi „Börussia"
meeskonna liikmena. Temast kirju-
Omaaegne eesti populaarne vä-ravav&
ht Evald Mikson, nüüd is­landi
nimega Edyald Hiiidrlks-son,
Atliisa. ^
Atli Edvaldsson, eesU-islmdi
päritoluga j&lgp&llikmlsm
Dortmundis.
tab eriti, tunnustavalt Saksa „Fuzball
Magažin" oma möödunud aasta no­vembri/
detsembrikuu numbris. Aja­kiri
ennustab Atlile väljapaistvat tu­levikku
ja meenutab ühtlasi tema
isa, märkides, et Evald Mikson oli
omal ajal Eesti jalgpalli rahvusmees­konna
väravavahina laialdaselt tun-.
tud kui „mees saja käega".
Kesknõukogu Kanadas rahvuslikku tegevust toetasid
oma majandusliku panusega jaanuaris ja veebruaris 198!. ä. all­järgnevad
kaasmaalased:
Manivalde Aesma, Koit Ainumäe, la, G. Metsäkond, Aksella Miliunas,
V. Alajan, Martin Alaots, EmilieAVe, Asta Mitt, Arthur Mäehan^ Ants ja
hiljem õnnestus seda ka koostisosa­deks
lagundada. Ent tinglikult või­me
siiski lugeda vett looduse põhi­elemendiks:
üheks kõige olulisemaks
ühendiks looduses, milleta elu pole
võimalik.
Vee tekke kohta esitatakse mit­meid
hüpoteese. Üks tõepärasemaid,
nn. geoloogiline hüpotees kinnitab,
et maakoor ja vesi tekkisid peaaegu
üheaegselt. Hõõguva M^a sisemuses
toimuvate tuhandete keemiliste
reaktsioonide üheks saaduseks oli
vesi. Planeedi jahtumisel tõusis ta
aeglaselt pinnale, tekkisid ookeanid'
• Ja teised veekogud, mis aja jooksul
kujunesid elu tekke allikaiks.
Keemikud vaatlevad vett kui üht
hapniku aatomit seotuna kahe vesi­niku
aatomiga. Füüsikud aga tunne­vad
42 erisugust vett, Selle põhjus­tab
asjaolu, et võrreldes teiste ehi­tuselt
analoogiliste keemiliste ühen­ditega,
ei allu vee füüsikali'sed kon§^
tandid tavalistele seaduspärasustele.
KõigepeaU vee r^olekulkaal ei vasta
vee valemile, vaid on sellest küm­neid
kordi suurem. Lisaks avastati
looduses külm erisugust vesiniku
isotoopi: prootium (kui kõige ker­gem
vesinik), deuteerium ja triitium
• (kui kõige raskem vesinik). Tavali­ses
vees moodustab põhiosa vesini­kust
pryOütium. Iga 6700 prootiumi
aatomi^^kohta vees tuleb üks aatom
deuteeriumi. Vesiniku kolmandat
isotoopi — radioaktiivset triitiumi
on maakeral kokku alla ühe kilo­grammi.
Kuid sellele vaatamata võib
, triitiumi leiduda igas veetilgas.
Ka esineb looduses kolm erisugust
hapniku isotoopi.
Vesiniku ja hapniku kõiki isotoo-pe
omavahel kombineerides saame­gi
üsna mitmeid keeruka koostisega
veeliike. Ka looduses, olenevalt asu­kohast,
on vee isotoopne koostis eri­nev.
Kinniste järvede vesi sisaldab
suhteliselt rohkem deuteeriumi, kuid
külmumisel raske vesiniku hülk^ vä­heneb
ja suureneb- raske hapniku ko­gus.
Seega on pärast jää sulamist
tekkiva vee isotoopne koostis erinev
sama vee koostisest enne külmumist.
yesiniku aatom kui ühevalentne
kannab üht positiivset laengut, hap-
. niku aatom aga kaht negatiivset
laengut ja on seega kahev^alentne.
Sõltuvalt sellest on vee molekulide
omavaheline mõju \ äga suur: iga ük­sik
molekul võib tõmmata ligi neli
uut molekuli, moodustades nn. vesi-niksidemeid
.Nii lekivad suured mo­lekulide
rühmitused, assotsiaadid,
millede olemasolu/ tõstab vee kee-mis-
ja külmümistemperatüuri seda­võrd,
et vesi võib normaaltingimus-tes
esineda (sõltuvalt temperatuur
rist ja õhurõhust) üheaegselt kõigis
kolmes agregaatolekus: tahkes* vede­las
ja gaasilises. Teistel tuntud ühen­ditel
niisugune võime puudub.
Maakeral kehtib üldine reegel, et
iga tahke, vedel või gaasiline keha
tõmbub jahtumisel kokku. Vee pu­hul
kehtib see temperatuurivahemi­kus
+100 kuni +4 kraadi (C järgi).
Kuid +4 kraadist allapoole hakkab
maht äkki suurenema ning on jää
puhul vee omast suurem umbes ühe
üheteistkümnendiku võrra. Ka, selle
tahkuvad nad rõhu suurenedes ker­gemini.
Üldse leidub vähemalt 6 eri­sugust
jääd. Umbes 40 aastat tagasi
saadi jää, mis ei uju veepinnal. See
jää tekib 2115 at ja - 3 0 kraadi C
juures. Kui rõhk suureneb üle 20 000
at, tekib'jää, mida võib kuumutada
kuni +80 kraadini, kuid ta jääb en»
diselt tahkeks. Seepärast nimetatafo
se -seda kuumaks jääks. Kõige tihe^
dam ja raskemini sulav kõikidest
senituntud jää- vormidest saadi
40000 at juures. See jää sulab alles
--175 kraadi juui*es ja on sellepärast .
ka nn. tuline jää.
Ühe grammi vee soojendamiseks
ühe kraadi võrra kulub 9 korda
rohkem soojust
kui raua ja 5 korda rohkem kui tel­lise
temperatuuri tõstmiseks ühe
kraadi võrra: Isegi jää soojendami­seks
vajatakse kaks korda vähem
.soojust kui vee puhul. Vee ebatavali­selt
suure erisoojuse tingivad samuti
assotsiaadid, sest soojust kulub pea-miseh
nende lõhkumiseks. Suur eri-soojus
teeb vee üheks paremaks soo-jusekandjaks.
Tänu pindpinevusele võib vesi
hõlpsasti voolata ka ülespoole. Näi­teks
tungib ta maasügavusest möö­da
kapillaare pinnasesse, seejärel
mööda puude ja taimede kapillaare
lehtedesse. Peentes torudes võib vesi
kerkida mitme meetri kõrgusele.
Uurimus näitab, et üks täiskasvanud
kask võtab juurtega pinnasest ja an­nab
lehtede kaudu uuesti õhku 70
ämbrit vett ööpäevas. Päikese toi­mel
aurub maakeral iga minuti jook­sul
1 miljard tonni vett.
looduses puutume igal sammul
kokku vee erakordselt suure võime­ga
lahustada mitmesuguseid aineid:
soolasid, gaase, orgaanilisi ühendeid
• ja palju muud. Vihmavesi on loodu­ses
leiduvast veest kõige puhtam.
Arvutused näitavad, et kui merede
ja ookeanide vesi ära auraks, kat­tuks
nende põhi 60 meetri paksuse
soülakihigu. Üldse on vees alati sa­du
mitmesuguseid ühendeid. Abso­luutselt
puhast vett ci ole veel kel­lelgi:
õnnestunud saada, sest vesi la­hustab
ka anuma materjali, milles ta
asub, ja gaase, milledega ta kokku
puutub. I
Vee tähtsust lahustajana upn-en-dab
asjaolu ,et vesi on, universaalne
inertne lahusti, mis ise ei muutu la­hustatavale
ainete mõjul. Eriti tähtis
on see bioloogilisest seisukohast: la-,
hustupud ained satuvad organismi
pea?u muutumatul kuiul. Neist ai­neist
vab?.nenud vett võib aga kasu­tada
ikka uuerAi ja uuesti. Jälgides
vee ringkäiku looduses, näeme, et
h)0'^::s nii laütabki. Vee muutuma­tus
kõikides protsessides, tema taas-tumi'"'^
'Cl jälle samal kujul,
veehulga konstantsus maakera ma-istr-.^.
bis — ^'.?, see o:vüks vee SUMTC-
"^^'/•"•'-•ci omadv^ši. Me . kardame
r-' •^•--^'n*^^ kivisöevarude am­mendumist.
Vee puhul me ainult
murrame pead puhta mageyee saa­mise
üle, ja seda ka 'ainult seepärast,
et tänapäeva inimene oskab vett pal­ju
suiireraais koguseis saastada. kui
loodus suudab seda jälle puhastada.
H. H.
INDREK KAHRO EICK MELNYK
F0T01>,P0pREED :
• ^ ^^^^^^
3339mEMm > '. : ' . TEL.
BÜRUMGTON; ONT, L7L 3X2 . • TORONTO LINE 766-9478
irT.ri,4!JWBBittfimni, r r |
hüpoteek laenud
raamatupidamine
a
im lanförtfi ü l l . Itront® Int.
15C1J7 694-6241
endine
keskvalitsuse
tulumaksurevident
Fr. Anderson, Jaan Andre, Hilja ja
Aado: Annus, Nikolai Ärget, Kari Ar-ro,
Evald Asu, Peeter Äuksi, Rosalie
Aus. ;••„-
H. Berendsen, Hermine' Bergman,
V. Brambat; :
; Heiki Ehasalu, H. Elken, B. Epner,
Ä. Esop, Selma Ester, Maie Gray.
, Hamiltoni Eesti Võitlejate Ühing,
Ida Hansmann, Ilmar Heinsoo, Alek­sander
Hein, B. Heine, Kalju Hele^
nurm, Julie Herma, Raivo Hiielo, F.
Holmberg, Oleg Holts, Ilse L. Hääl,
Herman Ilves.
E. ja W. -Jaaku, A. Jaanimägi, J.
Jakobson, H. Johannesberg, Paul Jut­lus,
Enn Jõgar abikaasaga, Linda
Järvalt, Erich Järvlepp.
Maie Kabur, Leonhard Kahro, Isak
Kain, Emilie Kalkun, F. Kanger, En­del
Karmo, F. Karnask, H; Karniöl,
Liivi Kasak-James, Meta Kasak, Ka­rin
Kattai, K. Kaur, Arnold Keskük',
Nelly Kess, Jaan-Kiis, Eric ja Magda
Kivilo, Ella Kivistik, J. ja E. Klem-mer,
Silvia Kolaczek, A. Korisen,
Kari Koppel, Kaarel Krabi, Linda
Kull, Evald 'Kurius, Kustav Kurg, Ka­lev
'Kuutan, E. Käärmann abikaasa­ga,
August Külm. •
Robert ja Olga Laats, Ludvig, ja.
'Marta Laht, Ants ja Liis Lanno, Aldo
R. Lattik, Peeter E. Leesment, Peet
Leetmaa, Mary Leetsmann. R. Leich-ter,
H. Lentsius; Jaan Lepp, Heino
Liblik, E, Liik, Magnus Lilleberg, A.
Lind, A.Linkruus, Osvald Lokk,Aksel
ja Tiiu Loorpere, Agnes Lukk, Johan­nes
Luud, Hilda ^Luukas, Egon jä
Herta Lüdig, Jaak ja Ingrid Lupp. |
y. Märge, Jaanus ja Reet Marley,
Roman Mariey, W. Meisterman, Geor-ge
Merimets, E. Merivee, Arnold
Johannes Mets, Toomas Metsa-i
i l -
Äino Mägiso, Vello Mändvere, Sannu
Mölder, Peeter ia Aime Möldre, Kari
ja Agnes MöUer, Aino Müllerbeck, J.
ja H. Müür, L. Müüripeal.
Johannes Naar,, Anna Neemre, V.
Niilend, Leone Northey, Hans W.
Nõges", Kari Oolmann.
A. Paas Oskar Paas, J. Pajüste.!
ja Paul, A. Paulus, Aino ja Mart
del, Lemmi ja Hans Pent, M. Pertens,
.Harold Peterson, Jenny Petersoo, ,
Rein Piibe, Valter Piigli, A. Piirsalu,
Herman ja Hilja Pinn; Kusto Pikker,
APilvet, Anton Pindam, Ilo ja Mall
Puhm, Maria Pu'lst, Ants ja Maimu
Purje, Heino Pärn, Lembit Pütsep.
A. Rackfeldt, L Rannala, Herman
_ ja L. Ratas, Theodor Ratnik, A. Raud­sepp,
K. Reidak, Ärmi-lde Reili, V.
Reiljan, E. Roiser, John Roosimägi,
"Albert Roost, J.; Rosin, A. Ramp, E.
Rämmeld, Helmi ja Henn Ründva.
Leo Saar, Ida Sadam, Valden Sa.
elul, Voldemar Salurand, Haljand
Sarv, Harald Seren, ,L. Sepa. J. Sepp,
Viktor.Sildva, Udo Sillavere, Linda
Silm, Maido Silm, Paul ja Ella Solin,
V, Sommers, Jüri Soomre, Ülo Soots,
St. Catharinesi Eesti Selts, Rein
Stamm," Amalda Steinberg, Julia
Stern, Meeme Sultson,'Tõriu Sultson,
Erna Suta, N. Sutt, P. Sägi, Annette
Sügise, Evald ja.LeiH Soerd,.
Edvin Talback,H. Talli, H. Tamm,
Ingrid Tamm, Elmar Tampõld, Ida
A. Teder, Thunder Bay Eesti Selts^
Thunder Bay Eesti Ev. Luteri Ko­gudus,,
Martin Tiisler, Ernst jaSalme
• Tüvel, Voldemar Tilk, Osvald Tim-nias,
Evald Timusk, Alma Tomson,
Teodor ja Chariotte Tondi, dr. Paul
Toomik, Andres Tork, Ilmar Tork,
,. OlevTräšs, Konstan-
S AUTO BODY LTD.
24—28 Howard Ave. Toronto, Ont. M6R1V5
^ Td. 533.8451 \
AUTODE PÄRANDAMINE ^ TÄIELIK MOOTORI JA TEISTE
MEHAANIKA TÖÖDE PARANDUS * VÄRVIMINE * TUNE-UPS
;tr ÄRAVEDU Lic. Mehaanik Sõbralik teenindus ja nõuanne
Filtsos Brothers & Associate
astsm
Ostke Otse tööstusest suletekid>
sulgvoodid, — padjad ja voodi­pesu.
Parandamine ja ümber­tegemine.
MASTERDOWN
'RODUCTS
4544 Dufferin St.. Unit 25; Downsview(lõunapool Finch'i)
Telefon: (coliect) (416) 6 3 8 - ^ ^^
Äri avatud: nädalapäevad kella 10—6, neljap, 10—9, laup, 10—4
tin Treialt, A. Irreikelder, A. j a W,
Tschishevsky, Enn Tundo, Leonhard
Tuul, Mati Tõnopa. ' .
E. Uuesoo, H. Ustel abikaasaga, A.
Urvandi, E. Uuepõld. -
I. ja E. Vahenõmme, Iive R. Vaikv
la, Gus. Vainu, H, Yalgre, J. Valiots,
E, Walk. H. Vallner, H. Varrik. T.
Wesik, Johannes Vihma, Eric Viira,
Kalle Viires, Erich Vilbre, Ülo Vill-mäe,
K. Vendelin, Ain Visnapuu, Al-vine
Vähi, Ernst Vähi, Mius Vähi;
Ella Õsso.
Toetuste laekumine jätkub.
\ •