Meie Elu = Our life, April 23, 1981

              , ÄFRIL 22 • ,Äie Elu'' nnli 0627) 19811
nt)
žgH<i8BmTna«.'Uii,'iiniia
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Esto­nian
House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont.
^^^^^^^^^^^^ M Tel. 466-0951
Toimetajad : H . Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B.P^arming, 473
USA. Tel. (201) 262-0773.
•„MEIE. ELU"^ väljaandjaks: on Eesti
Asut; A.
iastus'
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas,
. Ave.,Toronto, Ont:M4K 2R6.Canada ~
' . , © • ' '
,rTellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9 h.
-5 p.L, esm^sp: ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h,4 p.l.
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas1 a. $30.00, 6
•• $16.00, 3 k . | l l i 0 0 r ü S Ä - s s e ~ l a.$32.^^^ k. 117.00, 3
= $11.50; Ülemereijiaadesse: 1 a. $36.00, 6 k. $18.00, 3;
, $12.00. Kiripö^tilisa^K^^ a.
ija lennupostilisa USA-sse: 1 a.
Jpostilisa ülemeremaadesse: 1 a.
Üksiknumber--.55^.
.50, 6 k. $7.25. Kiri-
.50, 6 k. $8.25.1600111-
.75,6
Küülutushinnad: 1 toil ühel veerul:
tis$3.75> kuulutuste küljel $3.50.
:üljeM4.
LUGEJA KIRJUTAB
I • • i i i M i i i i M H i i i III ' MiiiiinnH imirm '
JAm Elti" ovaldab msctioö^r
oma lugejate mõttcavoldwsi ^ fcfö
neid mis ci tihtu ajalehe seisiifeoFi»
eadega. Palum? W)utaia Icofcfcw-võtlikult
jo XxHada oma nimi j©
aadress. Toimet%xs jötab endale õi­guse
lugejate kvr)u r^digeeriia jo
ning
jätta
taaalat 10
jutt
aastapäeva
gan'i
..Kõigepealt mina pean jõudma samale tasemele 0 e 0
eiMi9!i3!!!|ltilliliiillllillli9llliiiliilllllliiiilinitiilin
Tunnistame üles: väga raske on
mõista uut generatsiooni jk kõike,
mida see teeb. Meie ^cütsSme ahju
puudfga, nüüd soojusega, mida too­detakse
nraaniuml abil. Meie õppisi­me
keemiat, kuid nüüd on keemia,
millest vaevalt suudaksime aru saa­da.
Meie noorusajal oli aatom purus­tamata
partikkel, nüüd valitseb see
maailma. Loetelu võiks olla lõputu
asjadest, milliseid meie tehniliselt
enam ei mõista. ' •
Viimasena Jäjgisime USA uut reisi­laeva,
mis laks ülesse nagu rakett ja
maandus nagu purilenni|k. Seda ai­nult
kahe mehe Juhtimisel, kuigi
maapealsete ^ instruktsioonide Järgi
elektroonilise side Ja arvutite abil.
Kuid selle ruumilaeva komandör
Yoüng on Juba varem kõndinud kuul
ja teinud mitu reisi maailmarumni.
See tähendab, fet maailmaruumi rei­sid
on sedavõrd staijiilsed, et kuu
peal käinu julgeb ikka ette võtta uu­si
seiku maailmaruumi, uute vahen­dite
abil, mis alles katsetamisel. Nii
on peaagu ühe generjatsiooni vältel
elu edasi läinud hobuvankrist, ron­gist,
lennukist Ja inhnene ning tehni­ka
on usalduses sulanud ühte.
,,eolumbla" oh selle viimase liik*
lusvahendl nimi Ja selle lend oli ime­teldav
Ja täpne. Kaks meest selle
juhtimlsruumis läksid suitsupilves
ülesse Ja tulid kaks päeva hiljem
USA lennuväljal täpsusmaandumisel
alla. Ning kõike seda võisime meie
vaadelda oma elutoas ühelegi lennu­väljale
tõttamata. l
Selle saavutusega pant USA end
uuesti maailma rahvaste esirinda Ja
Jõudis ette ka Mõu&ogude Liidust,
kellel sellist riistapuud ei ole. Nõukb-gude
Liidul on ehdiselt kasutusel
jõuraketld, mis viikd „Sputnlku"
kakskümmend aastat! tagasi ülesse.
Mad pole jõudnud kuule sellepärast,
et neil puudub vastav tehnoloogia,
kuigi on teinud paljusid maailma­ruumi
kest vuslende Ja neid üha kor­ranud,
kuna midagi uut pole Juurde
tekkinud.
Kuid „Columbia"! projekt miljardi­te
hinnaga pole tehtud ainult vene­laste
narrimiseks. Maailmaruumis on
tekkmud niipalju iiikumist, et „Co-lumbia'*
on osutunud vajalikuks.
Rohkem kui kuuekümnest kavasole-vast
lennust, on ,,Colun?blar Juba
kõik „istekohad" kinni aastateks. Tu­leviku
ülesanded haaravad esialgu si­det,
uurimistööd Ja endakaitset. Ku­na
uus maailmaruumi sõiduk on kii­nil
100 korda kasutatav tema maan-dumlstehmka
tõttu, siis osutub ta
. vajalikuks. Ta on suuteline ülesse
viima suurima koormakaalu,
ükski senistest ilmaruumi masinaist.
„Columbla" meeskond loodab ase­tada
väljaspoole atmosfääri uusi
vaatlussatelllite ja vanu parandada.
Uute lendude kestel tahetakse ülesse
saata teleskoop, mis annab maapeal­setest
7 korda parema pildi õhutühja
ruumi tõttu. „Columbla" abil loode­takse
jmaailmaruumi paigutada vlen-davald
pindu, millistel asub labora­tooriume
Ja Isegi arstimite tööstusi.
Maailmaruum on piiramata oma ula­tuselt
Ja nii on piiramata ka selle ka­sutamise
võimalused.
„Columbia" projekti üheks finant­seerijaks
oli ka USA sõjaministee­rium,
mis näitab viimase huvi selle
projekti vastu. E i tarvitse kahelda,
et senistes lepetes ideaillseerltud
maailmaruum, saab olema ka teatud
liikide kaitserelvade asukohaks. Ühe
sellisena on nimetatud laserrelvi, mis
koondklirtega suudavad tõrjuda
vaenlase mlsslleid. ühe uue ja lase­rist
efektiivsema relvana nimetatak­se
nai. sub-aatomilist kahurit, mille
partiklid on võimelised läbima mate-ria
Ja hävitama õhuruumis vaenlase
mlssllld.
,. „Columbla" saavutusega es. mesel
lennul peavad ameeriklased end vä­hemalt
kümme aastat ees olevaks
Nõukogude Liidust. Moraalse võidu
kõrval loodetakse sellest tulemusest
ka materjaalseid ning poliitiM hüvi­tusi.
Kuld lisame kohe, et iiks „Co-lumbla"
Ü moodusta veel maailma­ruumi
laevastikku Ja Ideedena pabe­ril
olevad projektid ei ole veel prak­tilised
saavutused. Kulub palju raha,
aastaid Ja katsetusi, ienne kui sellest
Jõud kujuneb. Selle kujunemist näeb
kindlasti noorem Ja keskmine gene-
Juba ligi pool aastat kummitab kanadlasi põhiseaduse küsimus.
Kanada on liiduriik, könföderatsioon, kusjuures liiduvalitsuse ja
lO-iie provintsi vahekorrad ja õigused on määritletüd Briti parla­mendi
poolt oma! ajal antud Briti Põhja Ameerika Aktiga (BNA).
Peaminister F. E. Trudeau ja tema ministrid, eriti õigusminister J.
Chretien kuulutavad, et nad toovad Londonist BNA koju Kanadas­se.
See on õilis samm, kuid seoses selle kojutoomisega taotleb P. £.
Trudeau valitsus muuta seniseid liiduvalitsuse ja provintside õi­gusi.
P.E. Trudeau arvas, et BNA muutmiseks ei ole muud vaja,
kui Kanada liiduparlamendi ja Senati otsust. Kuid sellele on vastu
opositsioonis olev konservatiivide partei ja kümnest provintsist
kaheksa. Praegu on mõlemate poolt küsimuse- otsustamine antud
9-sa Kanada kohtuniku kätte, '
Kanada põhiseaduse kojutoomisele
on antud liiga suur osatähtsus;. On
päris ilmne, et kui Kanada ja liidu-valitsus
jagab oma voiniu provintsi­dega,
siis peaks igale olema selge, et
uue põhiseaduse kehtimapanek Ka­nadas
puudutab kõiki kanadlasi, kuid
eriti kõiki provintse. Seniste vahe­kordade
muutmiseks on vajalik vä­hemalt,
et enamus provintse sellega
deks nõus.
P.E. Trudeau läks aga al^ul välja
ainult sellest, et Kanada liiduparla-ment
ja Senat.võivad ühepoolse]!
koostada uue põhiseaduse, mis saa­detakse
Briti parlamenti, ja eeldati,
et see leiab seartinnitamist, 8 pro-vintsi
ja opositsioonis oleva konser­vatiivide
partei vastuseisul ei ole
mingit tähtsust. Liberaalidel on par­lamendis
jä Seflatis absoluutne ena­mus.
Pealegi toetab P. E. Trudeaud
uusdemokraatide (sotsialistlilt) par­tei.
Kuid asi ei ole läiiiud sugugi nii
libedalt; kui P . E . Trudeau arvas.
Kõigepealt on P. E. Trudeau! halvad
kogemused Kanada Kõrgema Koh­tuga.
Ta taotles Senatit praegusel ku­jul
kaotada, kuid kõrgem kohus tü­histas
selle otsuse. 8 provintsi taotle­sid
oma provintside kõrgemate koh­tu
abi oma õiguste kaitseks. Provint-
Kui USA president RonaM Rea-külaskäigul
Ottawasse Ed.
Broadbent koos oma vasakpoolsete
sõpradega isüüdistas külalist hapu
vihma sadamises, ja kommunistlike
terroristide vastu võitlemise toeta­mises,
siis, ölid need süüdistused ja
ülemaailmsete mõtlejate imõtted ja
need deniionstraridid kommunismi le­viku
vastu sõjapidamise vastased,
ehk teiste sõnadega, rahvaste vaba­duse
hävitamise ja kommunistliku
orjasüsteemi vallutuste kiirendajad.
Nähtavasti on Ottawas see hapu
vihmaga ajude pesemine nii tugev, et
nüüd on see pesuvesi imbunud ka
juba E.V. aastapäeva aktusele.
,/Meie Elu" nr. 10 dr. Peeter Kruus
oma kõnes mainis muu seas, etmeie
huvid peaksid olema „ülemaailmsed"
(st. internatsionaalsed), „et vältida
keskkonna saastamist happeliste sa­demetega
ja eriti sõda. Peame mõtle­ma
kaugemale OMA huvidest!"
Siin on kavalalt öeldud, et meie
OMA vabadusvõitluse huvid, tuleb
jätta ja selle asemel toetada ainult
ülemaailmseid ehk internatsionaal­seid
huvisid, nagu Broadbent ja Go.,
et vältida haput vihma ja kommunis­mivastast
sõda.
Kui kaugele meie laseme minna
isegi E.V. aastapäeva aktused, mis
peaksid meie rahvuslikke OMA HU­VISID
kõvendama, ~ aga mitte nõr­gestama?;.
•
• : PAULROHUNURM
Üldisdt on teada, et Venelased ei
lase oma televisioonis esineda Amee­rika
polntilisi tegelasi. Aga sellest
peale kui president R. Reagan võttis
kindlad seisukohad Moskva osas, il­musid
USA-sse Nõukogude Vene te­gelased,
kelledele organiseeriti Amee­rika
televisioonis esinemisi. Eriti ti­hedalt
olid need Kremli suuvoodrid
tikkumas televisiooni, kui president
atentaadi tagajärjel oli Valgest Ma­jast
eemal.
^ USÄ-sse oli saabunud lühikese kü-lastusviisaga
N. Vei|ie tähtsam tegela­ne
Qeorgi A. Arbatov, kes juhib
Moskvas Ameerika ja Kanada Uuri­mise
Instituuti. Ta on Kommunistli­ku
Partei. poliitika kujundamise
keskkomitee liige. Kui Arbatovi siin
; maal viibimise aeg sai täis ja ta taot­les
oma viisa pikendamist põhjusel,
et saaks osa võtta Ameerika-Vene po­liitika
selgitamise vaidlusest televi­sioonis.
Välisminister A.Haig'i otsusel tea-tati|
A. Arbatov'ile, et tema viisat ei
pikendata. Seega sunniti Kremli vale­sid,
ketrav vene tegelane kiiresti
Ameerikast lahkuma. Saadi teada, et
Moskvast pidi saabuma koos Arbato-viga
esinema veel paar tähtsat vene­last.
Need jäid nüüd tulemata ja te­levisioonis
esinemata.
Nagu hiljem selgus, koos Arbatovi-ga
pidi Ameerika televisioonis esine­ma
Mikhail A. Milshtein, tegev väest
lahkunud vene kindral,
„New York Times" oli vihane oma
juhtkirjas välisminister Haig'i pea­le
Arbatovi viisa mitte pikendamise
pärast, ja et välisministeerium mitte
kaua tagasi oli ära võtnud Vene saa­dikult
Dobrynin'ilt erisoodustuse,
mille kohaselt saadik võis välisminisr
teeriumi parkimisala kasutada. Uue
korralduse järgi saadik pidi oma au-i
to tänavale parkima nagu iga liht­surelik
seda teeb.
Peaminister Pierre Trudeau ta­hab
kärpida provintsivalitsuste
õigusi.
ratsioon,.vanad varisevad ükshaaval f^^f^^i^^^^^^f tagasilöögi, kui Mani-tobä
ja QuebXl kohtud otsustasid
varem. • provintside kahjuiks. Kuid New
„Columbia" projekt on juba nüüd
rohkem kui Jules Verhel fantaasia­lood,
milliseid koolipoistena nii huvi­ga
lugesime. Pärast nende fantaa-sialugude
ilmumist liiguvad küll all­veelaevad,
lennukid, inimene on käi­nud
korduvalt kuul ja uurinud Marsi
ning Saturni kõige lähemast kaugu­sest,
kuid rakett-purilennük „Colum-bia"
näol on realiseerunud tehnika
ning teooria koostöö, mis ometi va­jab
kujunemist nii materiaalosa kui
ka juhtünistehnika poolest. See, mis
„Columbia" nüüd koos oma mees­konnaga
saavutas, oli hülgav. Jääb
üle veel julgeoleku maksimaalne
kindlustamine. Kuid see tuleb oma­korda.
Foundlandi kõrgem kohus ühel hää­lel
otsustas provintside kasuks.
Peale selle näitas gallup, et 64%
kanadlasi on P. E. Trudeau taotluste
vastu ja tpetavad .provintse. P. E.
Trudeau oli võidukas, kui möödunud
aastal Quebeci rahvas lükkas tagasi
Quebeci peaministri Rene Levesque
taotluse Kanada föderatsioonist väl^
ja astumiseks. See rõõm oli aga lü­hiajaline.
Viimastel valimistel sai Re­ne
Levesque separatistlik partei Que­beci
parlamendivalimistel 80 kohta ja
liberaalid pidid 'leppima ainult 42 ko­haga.
See näitab, et lahkulöömise kü­simus
võib alata uuesti otsast peale.
Näis, et P . E . Trudeau hindas alla
konservatiivide partei opositsiooni
Ottawa parlamendis. Nad tegid töÖ-takistusi
ja P . E . Trudeau oli sunni­tud
järele andma nõudmisele, et Ka­nada
9-sa meheline kõrgem kohus ot.
sustab küsimuse, kas liberaalide va­litsusel
on ilma provintside nõusole­kuta
õigus uut põhiseadust koostada
• ja seda Inglise parlamendile otsus­tamiseks
saata.
Ühe USA konservatiivide ringkon­nale
peetud kõne puhul esitati pre­sident
Reaganile küsimus, miks re-pubHkaanide
valitsuse poolt välja­kuulutatud
reformid edenevad nii
aeglaselt. Seletas president; „Aastaid
tagasi, Nancy (pr. Reagan) ja mina,
me ostsime endile mahajäetud far­mi,
kus kunagi oli peetud kariloomi.
Laudas olid kõrvuti !kahe'ksa lahtrit.
Nei? oli varemalt hoitud lehmi, aga
meid huvitas ainult hobuste pidami­ne.
Oli' vaja t^ha ruumi. Võtsin siis
kätte 'kirka ja sõnnikuhargi ja asusin
tööle. Seda tuli siis teha päev päeva
järele ja asi oli visa edenema! —
Vaadake, sellest näete nüüd, et seda
mida on lastud koguneda viieteist-
'kümmend aastat, seda ei ole lihtsalt
võimalik välja puhastada paari tun­ni,
või isegi paari kuu välitel!"
Minule meeldib president, kes
oma puhkepäeval võtab kätte kirve
ja läheb välja tuletegemiseks puid
lõhkuma. Vastupidiselt neile intel-lektuaalseile
isiksustele, kes häbene­vad
teha pisimatki liigutust, mis
võiks ehk sarnaneda füüsilise töö­tegemisega.
• •
siiitiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiliiiiiiiiiiiiiitiiiititiiiiiiiiiiiiin
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
KPÄtr - 1918.
^iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiititiiiiiiiiiiiiiitiiniiiiHiiiiiitiiM^
Sovjeti muusikaga
litseti N.Yorgis
LV. aastapäeva es
iLEKTRIK
Broadview Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6
\ 4654650,4654659 ;
^ank avatud: Päfival 10:00-3:00 (esmasp.—reedeni)
on Jõud õhtul 5:30—8:00 (esmap. ja ndjap.)
U a
saab pangast lahtioleku aegadel.
Kõik uued kenud i n laenuvõtja surma puhul J
,000 ulatuses ]a jäädava töövõimetme puhul kindlustatud kuni
(^ulatuses vastavalt kindlustuse tinghnustele.
Küsimus seisab, et miUa teeb 9-sa
liikmeline kõrgem kohus. Enamik
neist on väga liberaalsete vaadetega
ja määratud liberaalide valitsuse
poolt. Kohtu esimeheks on 68-aas-tane
juut Bora Laskin, kes määrati
P. E. Trudeau poolt oma kohale jät­tes
kõrvale terve rea vanemaid koh­tunikest
kandidaate. '
'• • -, f ••
Selleks, et. Kanada praegust õi­guskorda
ja provintside arvel kesk­valitsuse
võimu suurendada on õigus­minister
J. Chretien kogunud sellesse
„öigust^kirja" üksikuid sätteid, mis
käivad üldtunnustatud õiguspõhinnõ-tete
vastu.
Tähtsamaks oli, et sotsialistide
(uusdemokraatide) partei eesotsas
Ed. Broadbentiga laskis kustutada
„õiguskirjast" sätte, kus õli sõnasel-
Opositsiooni juht Joe Clark ei
pea õigeks, et Kanada põhises^»
dus kinnitatakse Londonis.
geit Öeldud, et Kanada kodanikul on
õigus omada kinnisvarasid. Nüüd see
õigus puudub ja Kanada on maaks,
nagu N. Liit, kus puudub omandiõi­gus..
•
Veelgi üllatavamaks oli Juudi
Kongressi nõudel säte, et Kanada
seadusel on ka tagasiulatav tehe. Va­ba
maailma õiguse üldpõhimõtteks
on, et kedagi ei saa karistada teo
eest, mis selle sooritamise ajal ei ol­nud
seadusega keelatud. Seda põhi­mõtet
rakendati senini ainult N. Lii­du
revolutsioonilises õiguses ja teis­tes
kommunistlikes maades.
Kolmandaks on säte, mis ütleb; et
Kanadas kehtivad ka üldtunnustatud
rahvusvahelise õiguse sätted. See
teeb Kanada piguskorra eriti eba­määraseks,
sesf rahvusvahelise õigu­se
norme pn rohkesti ja need on eriti
vastukäivad, j
Võinuks arvata, et need Id^-Euroo-pa
päritoluga rahvad, kelle kodumaa
on kommunistide okupatsiooni all,
neid kontroversiaalseid õiguse norme
ei poolda. Hoopis üllatav oli, et 17
Kanada erigruppi käisid 25. märtsil
1981 a. peaminister P. E. Trudeau
juures ja andsid P. E. Trudeäule oma
^õnnistuse uue põhiseaduse ja selle
kontroversiaalse õiguskirja suhtes,
niida New Foundlandi koihus, kon-
I, uuendused Ja painntiv)-
aed elumajades või ettevõ!iBt@e.
H A L L I N G
762-9190 ® Uc. Eim
servatiivide parteist opositsioon ja 8
provintsi ei pea õigeks.
KANADA EESTLASED -LÄTLASTE
EESTKOSTMISE ALL
Nende rahvusgruppide hulgas on
loetletud mustade koalitsioon, itaal­lased,
kreeklased, hindud, soomla­sed,
kes on üldiselt tuntud liberaal­sete
gruppidena. Hoopis üllatav oli
lugeda, et nende hulgas anti ka Balti
rahvaste leedulaste, lätlaste ja eest­laste
toetus P. E. Trudeau kontro-versiaalsele
põhiseaduse muutmisele
ja seda veel enne, kui Kanada kõr­gem
kohus on oma otsuse andnud.V
Kõige rabavam on lugeda, et eestla­si
ja leedulasi esindasid kaks lätlast
T. Kronbergs ja E. Parups, Ei tea
millal Kanada eestlased on sattunud
lätlaste hoolduse alla?
Üheksa kohtunikku 28. aprillil al­gaval
istungite sessoonil otsustavad
kellel on õigus. Kui n^ed otsustayad
P. E. Trudeau kasuks, siis on Joe
Clai^kil ja mitmel provintsi peami­nistril
vesi ahjus. Kui vastupidi, siis
on P. E. Trudeaul raskusi.
: AJK
selle pealkirjaga avaldas Austraa­lias
ilmuv „Meie Kodu" (nr. 13) sõ-ni|
Lmi, ijiilles üteldakse muuhulgas:
. „Ühelt Põhja-Ameerika kirjasaat­jalt:
„Okup. Eesti kommunistlikud le­hed
on korduvalt kelkinud, et pagu­laseestlaste
hulgas on puna^uusi-kud
populaarsed ja leidnud tee, kui­das
tagurlikke-natsionalistlikke pagu­lasi
alt vedada: Äsjane New Yorgi
Eesti Maja orgide poolt korraldatud
E. Vabariigi aastapäeva aktus on
tõendus, kuidas seda tehakse.
Muusikalisse kavva oli poetatud
Karin Raidi „ööpala" ja Valdeko Vi­ru
„Trio". Mõlemad ön kompartei
liikmed ja N. Vene kulul ülalpeeta­vad,
Leninile ja Breshnevile ülistus-palakesi
komponeerinud muusikud
ja registreeritud N, Vene teatmeteos­tes.
Varem Torontos käinud B. Kõr-ver,
kelle laulukene, „Laaneliir, so-kutati
korra Toronto Eesti Meeskoo­ri
kavva, oli koguni ENSV heliloojate
liidu esimees, seega 100% truu kom­munist
ja partei õuekoer. Viimase
puhul tekkis Torontos üldine skan­daal/'
Ilmselt on sün tegemist Väliseest­laste
Kultuurisidemete Arendamise
(VEKSA) Ühingu'aktsiooni tulemuse­ga.
VEKSA Ühingut juhib KGB ja
Ühingu peamiseks häälekandjaks on
ajaleht „Kodumaa".
Seda probleemi käsitles Austraalia
Eesti Seltside Liidu valis- ja vabadus­võitluse
juhataja Tiiu Kroll-Simmul
E.V. 63. aastapäeva aktusel oma sõ­navõtus
21. veebruaril 1981. a. Sydney
Eesti Majas."
,,Meie Kodu" kirjasaatja on eiksi-nud.
Laulukene „LaaneliH" ei ole ku­nagi
olnud Toronto Eesti Meeskoori
kavas. „Laaneliir! on hoopis B. Kõr-veri
operett!