Meie Elu = Our life, September 21, 1978

              JMfeie. Elu" nf. 3)p (1493) 1978 NELJAPÄEVAL, 2L - THURSDAY, SEPTEMBER 21
1 I' 11IIII III H | | u u
Saksa ajakirjanik0.
GEISLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt) — Bonnis ilmuva ijimeka
päevalehe „Die Welt" alatise korrespondendi Moskvas Bietrich Muinmen-dey
sulest ilmus 26. aug. numbris viieveeruline ja kahe suure fotoga illus­treeritud
kirjutis, milles antakse edasi muljeid Tallinnast ja Riiasf Ba
riikide ajaloo taustal D. Mummendey kirjutab muuhulgas:
3.
n m k f n z o B i Q s m m D
Hllllllllllllllllüllllllllllllllllillllllllllllllllllllllllllllllllllllllllillllllllll^
Tom JEdur — silmapaistev Ameerika hokimängija.
ISUÜSTIL PÕI
KIMÄISGUST
ISTE
Hokistaar Tom Edur, kelle palk „Pittsburgh Penguins" meeskonna liik­mena
oli 100000 dollarit aastas, loobus sportlase karjäärist ja usklikuna
levitab nüüd oma kodukohas „Jehoova tunnistajate" kirjandust. 23-aastane
silmapaistev ,,defenceman", kelle vanemad ja vend elavad Torontos, ülla­tas
neil päevil oma lahkumisega.
Tom on ütelnud. „Toronto Star­te",
et küna ta on ristitud „Jeho-vahs
Witness" ei jää tal teist teed kui
loobuda hokimängust. :
Ma tunnen, et ma ei saa end; pü­hendada
hokile ja teenida Jehoovat."
Põhjustena ta märkis vägivalda ho­kimängus
ja lisas, et see polnud järsk
otsus, vaiÜ kaalutud juba aasta aega.
Tom Edur mängis Torontos „Marl-boro
Junior" meeskonnas. ja juba
18-aastaselt sai temast elukutseline
.,,World Hockey ', Association Cleve­land
Crusaders" meeskonnas. Viima­sel
hooajal ta sai „Penguins" mees­konnas
58-s mängus 43 punkti. Tom
'•• Edur mängis \,Cleveland Crusaders"
meeskonnas 3 aastat, aasta „Nätional
Hockey League Colorado Rockies"
meeskonnas ja'. viimane hooaeg
1 ' (Algus esiküljel)
gistatakse üle terve Nõukogude Lii­du
järjest rängemate kohtuotsuste'
ga.
Grigorenko, kes on 71 aastat vana,
olles Moskva ja Kiievi Inimõiguste
kaitse ja järelvalve gruppide kaas­asutaja
1976. aastal koos teiste pro­minentsete
Nõukogude dissidentide
ga, pii möödunud aastal USA's külas
tusreisil. Selle kestel võeti täit ära
Nõukogude kodakondsus, kuna tema
käitumine „olij kahjustamas Nõuko­gude,
prestiizm". Siinjuures Grigo
renko rõhutab, et see süüdistus oli
tema vastil tõstetud ajal, mil ta oli
selgitustööd tegemas isiku vaba lii­kumise
poolt ja informatsiooni ta­kistamatu
vahetamise kasuks üle pii­ride
— üks põhi-õigustest Helsingi
kokkuleppes.
Grigorenko, kes veetis kuus aastat
Nõuk. Liidu, vanglates ja vaimuhaig­lates
tema lahkuminevate vaadete
pärast Nõuk. Liidu indiviidi keele ja
kultuuri poliitika rakendamisel. Ta
ütles, et tema märkused Moskva
kohtuprotsesside kohta ei ole mitte
mõeldud Nõuk. dissidentide Anatoli
Sharansky ja Alexander Ginsburgi
aktsioonide halvustamiseks. „Ma
tundsin neid ja nad olid mu sõbrad",
ta jätkas „kuid ärgem pühendagem
tähelepanu ainult neile viimastele
kohtuprotsessidqje.: Selle asemel
meie peaksime võitlema nende eest,
keda.ootab ees jälitamine ja tagakiu­samine,
selle i pärast,; ei nad. julgesid
kaitsvalt rääkida indiviidi keele; ja
kultuuri Õiguste üle."- : ;
Edasi ta väitis, et iga Lääne ette­panek
välja vahetada vange abistab
ainult Nõuk.' Liitu 'poliitiliste õigus­te
mahasurumise süsteemi jätkami­sel.
..Vangide väljavahetus paistab
Lääne võimudele olevat praktiliseks
mooduseks „küid tegelikult see an­nab
Nõukogudele hingamisaega, mil-j
e kes tel. ta re-organiseeri b omi rün­nakuid
isikuvabaduste vastu". Lää­neriigid
peaksid andma inimõiguste
nõudmistele suurema- autoriteedi ja
Tähtsuse, kusjuures dissidendid mu­retsevad
selleks \ nõudmiseks rikkali­kud
materjalid. :Kä pooldas Grigo­renko
Moskva, olümpiaadi boikotee­rimist
„Pittsburgh Penguins" meeskonnas.
„Ma mõ.t)en, et vägivald oli pea­põhjus,
ütles, tema ema Torontos
„Starile". Nemad (Jehoova Tunnista­jad)
on kasutanud „ajudepesemist,
kuid ma mõtlen, et Tom ei saa sel­lest
aru. ,
Tom ise on ütlenud ajalehele, et
hakkas uurima Piiblit aasta tagasi ja
juba enne treeninglaagrit mõtles ho­kist
loobumisele, kuid otsustas siiski
mängida edasi jä vaadata mis saab.
Suvel ta oli läinud ühele kogunemi­sele
Montreali kus ta oli ristitud
varsti pärast abiellumist. ,,Kõik al­gas,
kui ma hakkasin lugema mõnin­gaid
väljaandeid (Jehoova Tunnista­jate).
Jõudsin seisukohale,: et on olu­lisem
,teenida Jehoovat kui mängida
hokit.
' Tom Edur abiellus juulikuus To­rontos
20-ne aastase neiuga, kes on
Jehoova tunnistaja. Nad elavad
Evergreen'is, Debaveri lähedal. Tom
käib majast majja Jehoova tunnis­tajana.
Ta ei ole võtnud senini tasu­list
-tööd. On tulnud pakkumisi nägu
kinnisvarade müüjaks, kuid tal ei
olevat sellega kiire, kuna rahad ole­vat
hästi- investeeritud. Tom Edur
lõpetas sõnadega: „Raha mida ma
sain hokimänguga meelitas, kuid
tähtsam on teha seda; mis meeldib
Jehoovale."' < .
Ajalugu jälgib külastajat vanas
hansalinnas: Riias igal sammul. Aga
peagu veel tugevam on Euroopa
keskaja ajalooline kiirgus 300 km,
eemalasuyas Talljnnas, Eesti pealin­nas.
Tallinn on sõja paremini üle ela­nud
kui Riia. Kiisad tänavad kpda-nikemajadega,
mille, ees ripuvad veel
vanad gildimärgid — pagari kringel
või äskulapmadu raekoja apteegi
ees, paksud linnamüürid ja teravad
kirikutornid teevad Tallinna nelja
tähega atraktsiooniks touristile, Ä.
1980 toimub Tallinnas olümpiaregatt.
Selleks ajaks tahetakse väga laostu­nud
vanalinna 20 miljoni rubla toe­tusel
restaureerida ning selleks ön
kohale toodud kuulsad poola restau­raatorid,
kes on lasknud juba tuhast
tõusta osa Dänzigi ja Varssavi süda­linnadest.
':
Kuigi näidatakse uhkusega aastal
1211 saksa piiskop Alberti poolt raja­tud
Riia doomkirikut või Tallinna
raekgda, mida peetakse
ainsaks säilunud gootistiilis raeko­jaks
kogu N. Liidus,
on need siiski mälestusmärgid ajast,
mille üle ametlikult meeleldi ei rää­gita:
see ori saksa ordurüütlite ja
kaupmeeskonna ligi 700 aastat kest­nud
valitsus Balti riikides.
Läbi Tallinna lossi istungisaali ak­na
näeb vene-ortödoksi kiriku sibul-torne.
See näib võõrkehana tüüpili­selt
saksa ilmega Toompeal. Aga sel­le
lähedus on samaaegselt sümbool­ne:
Eesti, ja Läti venestamine algas
juba ammu enne nõukogude võimu.
Juba 16, sajandil sirutas Ivan Hir­mus
käe Balti randade järele. 1710.
a. vallutas Peeter Suur Rootsilt Riia
ja Tallinna sadamad ja raius sellega
Venemaale „akna läände"!
Rootslaste ja venelaste valitsuste
ajal säilitasid sakslased oma privilee­gid
Balti riikides. Aga Riias, mis oli
kunagi puhtakujuline sakslaste linn,
oli juba 1867. a. ainult 43 protsenti
sakslasi. Enne I Maailmasõja puhke­mist
oli sakslasi veel ainult 13 prot­senti
:Riia elanikkonnast. ' .'';•„'-;
Eestis, kus ainult 1,4 miljonit elanik
ku, on pärisrahva suhe venelaste arv = lastele globaalses ulatuses, nii kirikutele, seltsidele, ühingutele, koo- I"
vuga umbes sama. r| Iidele, relvavendadele, skautide ja gaidide üksustele jke. Sellel =
ATSIOONIDELI
= Olgu tähelepanuks kõigi EESTI ASUTUSTELE ja ORGANISATSI- , |
| OOMDELE, et „MEIE ELU" 'KALENDER-TÄHTRAAMAT on ilmu- |
•E nud juba üle 25 a. VABAS MAAILMAS, kogudes ja tuues esimesena |
E ära võimaluse piires kõikide vabas maailmas asutatud ja organisee- ="
| ritüd organisatsioonide nimistu ühes aadressidega, mis oli väärtus- |
= likuks ja asendamatu abiks esimeste kontaktide võtmisel kaasmaa-
Aadrilaskmises Balti :riikide lelanik;
konna kallal
õlid uuemas ajaloos kaastegevad nii
sakslased kui ka venelased. Teises
Maailmasõjas hävitasid sakslased
mbes veerand miljonit. ba.timaa-ast,
nende hülgas peagu terve juudi-oost
elanikkonna. Kui kolm Balti
iiki 1944. a. lühikese aja kestel kol­mandat;
korda „y ahastati", taastasid
nõukogud oma võimu, mille tulemu­sena
deporteeriti süstemaatiliselt
umbkaudu pool miljonit kollaborat­sionisti",
rahvuslast ja kogu kodan­lik
juhtkond. Kui palju neist hukkus'
GULÄG-is, pole teada. .
Kodanlik vabadussammas seisab
imestarhisväärselt ikka veel Riias
Lenini tänaval. Üks taksojuht ütles
mulle sarkastiliselt: ;,Kas teie pole
märganud, et kuju vaatab vale suu-jmäs
— läände...." "
Läände, täpsemalt öeldud põhja,
ön suunatud Tallinnas ka TV-anten-nid.
Helsingi asub 80 km. kaugusel
üle Soome lahe. Soome TV-prog-ramm
tuleb selgelt ekraanile, ning
kuna eesti ja soome keeltel on lähe
dane sarnadus, võib saadetest ka
aru saada. Nõukogude kodanikele
on see ainulaadseks informatsiooni-võimäluseks.
Riias ja Tallinnas saab saksa kee
lega hästi läbi.
Mõnikord isegi paremini kui vene
keelega. Eriti aga suletud restorani-uste
taga, kus uksehoidja vene keelt
rääkivad isikud tagasi saadab ette
käändel, et restoranis pole vaba lau­da.
Seejuures tuleb-aga ilmsiks, et
järsku saksa keelt kuulev vanamees
meid sõbralikult lokaali juhatab.
Lokaal on pooltühi. Uksehoidja valib
ise välja sobiva publiku. .
Balti riikides, mida1 isegi venelased
„meie lääneks" nimetavad, on mõn­dagi,
millest mujal N. Liidus võib
ainult unistada: sõbralikud kelnerid,
i kiire teenimine, hubased veinilokaa-
= tööl on olnud suur tähtsus algaastail õhutajana ja tõukejõuna meie =
I vaimlise, seltskondliku ja kultuurilise^ elu viljelemisel. 1
; ,,MEIE, ELU" on asunud oma järjekordse K^ENDRI-TÄHT-; |
RAAMATU koostamisele 1979 aastaks. E
Kuna nii Kanadas kui ka mujal on tehtud posti süsteemides 1
_ muudatusi ja organisatsioonide juhatustes on leidnud aset muuda- i
| tüsi mööduva aasta jooksul, siis palub ,^EIE ELU" kõiki organi- j
E satsioone, seltse, ühinguid jne/teatada oma täpsed aadressid-(Post I
Gode) jne. „Meie Elule", HILJEMALT 30. OKTOOBRIKS s.ä. aädres I
sil: '•".• =:
I ,>MEIE: ELU", 958 BROADVIEW AVE., TORONTO, M4R 2R6, ONT.; 1
J Tehke VIIVITAMATULT seda teadet lugedes ja informeerige ka 1
| oma naabreid sellest. Tehniliselt on soovitav väljaspool Torontot I
| asuvail keskustel teha seda ühiselt, eriti keskorganisatsioonidel. E
|'See palve pn Teie §
| '.''I; v„ÄEiE^
llllllllllllllllüllljiillilillllllllllllilllllliilllllllir.iiillli-
BS
uste intressi
Toronto Eesti Ühispank tõstab ala­tes
1. oktoobrist hoiuarvete intressi
8-protsendile ja tähtajalistelt hoius­telt
9 protsendile alates 19. septemb"
rist. Laenude intressid on alates 19.
septembrist — isikulaenud 10,8 °/o,
hoiuarve kindlustusel 10,2% ja hüpo-teeklaenud
10,25%.
Viimased baltisakslased asüstati lid ja maitsekalt sisustatud restera­vas
tavalt Hitleri-Stalini paktile üm­ber-
Saksamaale. Tänapäeval ori lät­lased
oma pealinnas juba vähemu-.
ses. Viimasel rahvaloendusel oli
Riias 312.000 venelast ja 299.000 läi­las
t. Umbes 2,4 milj oni lätlase hul­gas
tõusis venelaste protsent samal
rahvalugemisel 30-nele. Läti koriipar-teis
on ainult 43 protsenti lätlasi.
15. sept aktsia hind |7.29
545 King Street West, Süite
Toronto M5H 3M1 — tel. 364-113!
õhtul tel. 925-6812 "
^•-••^;tülii O 0
(Algus esiküljel)
Järgnevalt esitas Cantate Domino
C. Kipperi „Jehoova koda" nimelise
laulu ja pärast kirikuteateid esitas
I. Korjus ofertooriumina J. Kappeli
„Salm 23". Veel kord laulis Cantate
Domino oma harmoonilises lihtsuses
mõjuva F. Säbelmanni „Palve" ja siis
järgnes eritalitusena Peetri koguduse
nõukogu liikmete rinnamärkide pü­hitsemine
ja rinda kinnitamine. J.
Punnö poolt kujundatud rinnamärgi
pühitses piiskop K. Raudsepp ja rin-dapaneku
kirikunõukogu liikmeile
toimetasid piiskop K. Raudsepp ja
praost 0. Puhm; Hiljuti lahkunud
koguduse .majaisa .• A; Naarismaa
märgi võttis hiljem vastu, lahkunu
abikaasa.
Lõppliturgilises osas teenisid jälle
gi kolm vaimulikku, kusjuures kiri
kupalve- pidas, õpetaja A, Jalpnen.
Järgnes koraal „Üks kindel linn ja
varjupaik" jä „Su üle Jumal vaiva-w.;
Jumalateenistusele järgnevas ko­guduse
omavahelises kohvilauas
ütles koosviibimise avasõna kogudu­se
esimees T. Tralla, Esimesena esi­tas
sopran Lydia Kööp kolm- laulu:
R, Toi „Kõrs", M, Lüdigi -Lapsepõl­ves"
ja J. - Aaviku •,.Kojuigatsuse";'
Klaveril saatis C. Kipper.
= Järgnesid sõnavõtud ja tervitused.
Esimesena' võttis sõna piiskop,.K.
Raudsepp, kes veenvais sõnades rõ­hutas
meie tänapäevase usuelu põhi­probleemides
selguse jä arusaamise
tähtsust ning Vändras elanud Vänd­ra
vürsti nimelise mehe kohta mõnu­sa
humooriga jutustatud loo näitega
tegi tühiseks tänapäeva pinnapeälsu;
se ja pealiskaudsuse, kus inimesed
ei tea, kuhu • ja kuidas nad lähevad
elus. Mainis sealjuures üht kirjutist
„Meie Elus", mis käsitab põhilisi kü­simusi
selgusega. Ka Peetri kogudus
ori 30; aasta kestel arendanud oma
tegevust sihikindlalt ning soovis sa­ma
viisi ja edu ka tulevikuks.
, Peetri koguduse esimese esimehe
na tervitas J. Reial ja kiriku ehita-misaegse.
esimehena O. Paas. Nad
mõlemad meenutasid elavais värvi­des
tookordseid:raskusi, kõhklemisi
ja optimismi võidule pääsu. Nende
sõnavõtte ja omaaegseid suuri pin­gutusi
kviteeriti laia aplausiga. Järg­nevalt
tõi ingliskeelse tervituse ko­guduse
ingliskeelse osa esimees Vv
Peterson; ••..'
Naisring, kes oli oma liikmete töö
ja osavõtuga korraldanud ja katnud
kohvilauad mitmele sajale kohaloli­jaile,
tervitas oma esinaise M. Purje
kaudu ning tõi õpetajale kingituseks
hiiglatordi. mille õpetaja varsti jagas
koosolijaile. ; .'•
Rajaleidjate poolt tervitas/slidam-
1 i ku ja s isu ka .sõnavõtuga E. Ro nge
ning andis.proua Puhmi-kätesse abi-elitpaärile/
mõeldud rikkaliku • •k-.mbu
punaseid, roose. . '
: Lõpuosas Cantate' Domino -tänas
õpetajat/veel kordkahe lauluisa, kus-,
juures -esimene lauludest- J/Aaviku
••Sinu tee"'oli pülieiiHatud õpetajale
eri tervitusena. Teise lauluna laulis
koor J. Aaviku y,Püha, põline ja ül­las",
mis tuli kordamisele;'
Koguduse õpetaja omas st-mavõtus-tänas
liigLitatult tervituste.-ja õnne­soovide
eest ning koguduse^esimees
T. Tralla ütles koosviibimise lõpeta­misel
kõigile,;:kes: aastapäeva tähis­tamise
õnnestumiseks olid kaasa ai­danud,
lihtsa ja ilusa tänusõnä.
nid. Riia merekuurordis nimega Jur­mala
näidatakse hotellides peagu
lääneliku tasemega revüüd. Välja
rutates esinemisele ühes teises ho­tellis,
reedab üks revüügörle, et ka
nemad ori riiklikud teenistujad riing
saavad makstud kaubandusvalitsuse
tariifide kohaselt.'
. Edustatistikad kuuluvad N. Liidus
iga'; informatsiooriireisi repertuaari.
Aga Balti riikides kõlavad need usu­tavamana
kui mujal Venemaal. Eri­ne
inkorporeerimist N. Liitu, oli Ees
ti Taani järel teisel kohal või ja mu­nade
ekspordis kui ka kvaliteedis.
„Meie olinie juba enne sõda moodne
riik," kuuldub ikka jä jälle'trotslik
lause. \ - ;'"
Ka Riias ja Tallinnas laiuvad mo
notoonsed üürikasarmud nõukogude
mustri järgi, nagu neid näeb Mins
kist Vladivostokini. Aga kusagil mu
jal ei näe nii palju nägusaid eraela
muid kui siin. Mõnes villaderajoonis
jääb mulje, nägu oleks tegemist lää
nega.
irikuteMaailmaliif
toetab terroriste
Kirikute Maailmaliidu moderaator
Anglikaani kiriku peapiiskop Ted
Scott teatas ajalehtedele, et naiste ja
laste mõrvamine Rodeesias J. €.
Nkomo Patriootliku frondi terroris­tide
poolt ei muuda nende seisukoh
ta ja nad toetavad endiselt muste
terroriste Aafrikas. Selgub, et Kiri
kute Mäailmaliit on annud suuri
summasid toetuseks mustadele ter
roristidele Rodeesias, Lõuna-Aafrikas
ja Namibias. Toetust saavad eriti J.
Nkpmo ja R. Mugabe grupid. Esime
sed omavad baasid peamiselt Sam-bias,
kuna ,R. Mugabe laagrid asu
väd Mösambökis,
Rasked võitlused
Nikaraaguas
Võitlused valitsusvägede ja kom­munistlikkude
terroristide vahei kes­tavad
Nikaraaguas. Terroristid, mi-,
da juhitakse Kuubalt okupeerisid1
koini linna pealinna lähistel. Valit­susväed
teatasid, et raskete võitlus-)
te järele oh nad enamik okupeeritud
keskustest tagasi vallutanud. Terro­ristide
baasid asuvad naabruses
olevas Costa Ricas. Tegu on puhta­kujulise
kommunistide ettevõttega
ja kui mäšsulistel õnnestub, siis tu­leb
Kesk-Ameerika riikidesse Kuuba
taoline Moskva satelliit. USA ei anna
valitsusvägfedele mingit abi. Kommu­nistid
on aga saatnud kohale piira­mata
arvul relvi ja terroriste.
Kaitseminister B. Danson teatas
et 80 Kanada sõdurit, kes viibivad
rahuvalvuritena Liibanonis sidetee
nistuses, kutsutakse koju. Olukord
Liibanonis on väga pinev, sest võit­lused
PLO ja Liibanoni kristlaste va­hel
kestavad. Kristlasi toetab Iisrael
ja PLO üksusi toetavad;süürialased.
Arvatakse, et Liibanonis puhkeb uus
sõda, kus Iisrael okupeerib piiriäär­sed,
piirkonnad,' et vältida. PLO ter­roriakte.
RBKINSURÄNC!
AöiCY
23 WESTMORE DR.
SÜITE 404, REXDALE,
3Y7 - Tel. 7454622
Asjaolu, et elustandard Balti riik
des on kolmandiku võrra kõrgem kdi
N. Liidu keskmine, teeb lätlased j i
eestlased küll uhkeks, aga sellest ti
jätku neile. „Enne- sõda olime meip
soomlastest eest," tähendas üks ees
lane. „Praegu elavad soomlased viib
korda paremini kui meie ja see op
meile mõõdupuuks."
Baltimaalasi häirib, et elu kulgeb
paljudes asjades nõukogudelikul:.
Nii on see ühes Riia kaubamajai;.
Seal seisab loetlematu saba inimes i
leti ees, kus müüakse sinki ja üht
paremat sorti vorsti. Teine saba ku
geb..- üle poole korruse. Seal. müüaks
pürgikohvi otse transportpakend.
test. Kohvipurke ei tasu tõsta riiul,
le-. :/•"/' •'/./'.'•vj;
Sabasid on isegi kohviku ees..
Oii tegimist. väikse viletsa -ruumiga,
aga keegi, on Öelnud, et kohvikus oi
müügil piaadikõoki. Kohviku uks on
seespool':' riivistatud ning avataks
ainult siis kui keegi tahab tulla vä
•ja. Siis lastakse sama arv uusi küic
iisi. sisse. Rohkem ja vähem kanna •
likult seisame ja -vaatame läbi. klaas•
ukse külalisi. Tekib tahe hüüda
/,,Trin'k :schnel]er,/Genosse!" (Joo s'
va, seltsimees!'). Kui meie aga istu
me kohvikus, ei paku see mingi
naudingut: tajun nende pilke, ke;
seisavad ja ootavad väljas. See sün-.
nib koosi kiireks allaneelamiseks.:
Vana emakene, kes.on. meie" lihtsa
j;a väikse pla-stplaadist lauakese
naabriks, tuleb.-kohyil-cusše peagu, iga
päev. ,,Võtke endale aega," rahustab
ta meid. ,,Inimesed. siin on kannätli
kucl." \,
• ••• -kk
•El-:;"-',,-
MINGIT .-:
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918
Uga uus „MEIE ELU" tellija aitab kaa­sa
sisukamale ajalehele.
Ali kolmandat kordsj
poksimeister
Möödunud reedel toimus New Or-leans'is
ligi jšajätühandeliše rahvahul­ga
ees üks põnevamaid boksivõistlu-si.
Maailmakuulus raskekaalu.-poksi-maailmameister,
36-e aastane Moha-med
Ali kaotas oma tiitli 5. veebruar
ri 1 22-aastasele Leon Spinksile/ Ali ei
tahtnud .erru minna kaotajana ja
nüüd toimus uus kohtumine. Kõik
15 roundi möödusid ilma, et kumbei
oleks suutnud oma vastast põrandale
lüüa, .kuid kt)htühikud ühel häälel
tunnistasid Ali võitjaks, sest ta suu­tis
oma vastasele anda eriti rohkesti-kombineeritud
„paremsirgeid".
Eestlaste ajaleht „MEIE ELU" levib üle kogu. maailma, kus asub
eestlasi. - Tellige ja lugege „MEIE ELU". — Nõudke „MEIE ELU"
proovinumbrefd. —
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas: 1 a/ $24.00, 6 k. $13.00,
3 k. S8.50 USA-sse: 1 a. 26.00, 6 k. S14.00, 3 k. S9.00. ÜJemeremaades-se:
1 a. $30;0CJ7 6 k; $16.00, 3 k; Si0.0Ö.: Kiripdstilisa Kanadas:: J a .
-.$13.50, 6,.k. S6 75. Kiri. j a lenriupostilisa USA-sse: 1 a. $14.50,6 k. S7.25.
Lennupostilisa Ülemeremaädesse: 1 a;. $23.50,6 k. $11.75. :
: , : : • ' / - . ; ••:. „MEIE ELU" /TALITUS ::'••
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada
. Telli miskupong:
Palun saatke minule „Meie Elu" .... kuuks.
Tellimisraha; siinjuures: .....v...,........./....;...
(Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga).
Postiaadress: : . . : ^ . . ^ ^ . . ; . . . . . . v . . . . . . : . . . . . . . , . . i ; . . . . : ^ : J ; . . ; » . . . J , ^ . . . . . .i
Kuupäev .:......v..........
(Allkiri)
ytmiflu